„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal
25.–31. JUULI
AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. SAAMUELI 23–24
„Kas sinu ohver on ikka ohver?”
it-1, lk 146
Arauna
Arauna pakkus Taavetile ohvri toomiseks nii kohta, puitu kui ka kariloomi tasuta. Taavet aga polnud nõus, vaid tahtis need temalt osta. Piiblitekstist 2. Saamueli 24:24 ilmneb, et Taavet ostis viljapeksuplatsi ja veised 50 seekli hõbeda eest (u 100 eurot). Kuid tekstis 1. Ajaraamat 21:25 öeldakse, et Taavet maksis selle koha eest 600 seeklit kulda (u 68 000 eurot). Teises Saamueli raamatus räägitakse ainult altariplatsi, puidu ja kariloomade ostmisest. Seevastu Esimeses Ajaraamatus räägitakse sellele platsile ehitatavast templist. (1Aj 22:1–6; 2Aj 3:1.) Kuna templi territoorium oli väga suur, võib järeldada, et 600 seeklit kulda oli kogu selle ala hind.
1.–7. AUGUST
AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. KUNINGATE 1–2
„Kas sa õpid oma vigadest?”
it-2, lk 987, lõik 4
Saalomon
Kui Adonija ja tema vandenõulased kuulsid lähedal asuvast Giihonist muusikat ja hüüdeid: „Elagu kuningas Saalomon!”, valdas neid kohutav hirm ja nad põgenesid. Sellega, et Saalomon ei maksnud Adonijale kätte, kuigi too üritas troonile pääseda, näitas ta, et tema valitsusaega hakkab iseloomustama rahu. Kui aga olukord oleks olnud vastupidine ja Saalomon oleks olnud Adonija asemel, oleks ta ilmselt kaotanud oma elu. Adonija põgenes pühamusse ja otsis sealt varju. Saalomon lasi Adonija enda juurde kutsuda. Ta ütles, et kui temast ei leita midagi halba, võib ta elama jääda. Seejärel lubas Saalomon Adonijal koju minna. (1Ku 1:41–53.)
15.–21. AUGUST
AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. KUNINGATE 5–6
„Südamega tehtud töö”
it-1, lk 424
Seeder
Nii suur vajadus seedripuidu järele tähendas, et oli vaja tuhandeid inimesi, kes pidid puid maha võtma, transportima need Vahemere rannikule Tüürosesse või Siidonisse ning parvetama need mööda rannikut ilmselt kuni Joppeni. Sealt veeti need Jeruusalemma. Selle töö tegemiseks olid Saalomon ja Hiiram sõlminud omavahel lepingu. (1Ku 5:6–18; 2Aj 2:3–10.) Kuna maale veeti nii palju puitu, võis öelda, et tänu Saalomonile oli tema valitsusajal „seedripuitu nii rohkesti kui sükomoor-viigipuid Sefelas”. (1Ku 10:27; võrdle Jes 9:9, 10.)
it-2, lk 1077, lõik 1
Tempel
Saalomon värbas kogu Iisraelist 30 000 meest ning jaotas nad tööle kolme 10 000-pealisse vahetusse. Iga grupp töötas ühe kuu Liibanonis ja oli siis kaks kuud kodus. (1Ku 5:13, 14.) Lisaks värbas Saalomon mitteiisraellaste seast 70 000 meest lihttöid tegema ja 80 000 meest kive raiuma. (1Ku 5:15; 9:20, 21; 2Aj 2:2.) Ülemateks määras Saalomon 550 meest, kellele allus 3300 töödejuhatajat. (1Ku 5:16; 9:22, 23.) Arvatavasti neist 250 olid iisraellased ja 3600 Iisraelis elavad muulased. (2Aj 2:17, 18.)
22.–28. AUGUST
AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. KUNINGATE 7
„Mis tähendus on templi eeskoja sammastel meile?”
it-1, lk 348
Boas
Saalomoni templi eeskoja ees oli kaks suurt vasksammast. Vasakpoolse ehk põhjapoolse nimi oli Boas, mis võib tähendada „jõuga”, ning parempoolse ehk lõunapoolse nimi oli Jaakin, mis tähendab „ta [Jehoova] tugevdagu”. Seega, kui seista näoga ida poole ja lugeda paremalt vasakule, tuleb kokku mõte „Ta [Jehoova] tugevdagu [templit] jõuga”. (1Ku 7:15–21.)
Vaimsed vääriskivid
it-1, lk 263
Pesemine
Need, kes teenivad Jehoovat, peavad olema puhtad. See tuli selgelt välja seoses telkpühamus teenimisega ja hiljem ka templiteenistusega. Enne kui Aaron ja tema pojad ametisse pühitseti ja nad võisid ametirüü selga panna, pidid nad end pesema. (2Mo 29:4–9; 40:12–15; 3Mo 8:6, 7.) Preestrid võtsid käte ja jalgade pesemiseks vett telkpühamu õues asuvast vasknõust ja hilisemal ajal Saalomoni templi suurest vaskmerest. (2Mo 30:18–21; 40:30–32; 2Aj 4:2–6.) Lepituspäeval pidi ülempreester pesema end kaks korda. (3Mo 16:4, 23, 24.) Need, kes viisid siku asaselile, samuti ohvriloomade jäänused ja ohvriks toodava punase lehmmullika väljapoole laagrit, pidid end ja oma riideid pesema, enne kui nad võisid laagrisse naasta. (3Mo 16:26–28; 4Mo 19:2–10.)
29. AUGUST – 4. SEPTEMBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. KUNINGATE 8
Vaimsed vääriskivid
it-1, lk 1060, lõik 4
Taevas
Saalomon, kes ehitas Jeruusalemma templi, ütles Jumala kohta: „Taevas, kogu taevaavaruski, ei mahuta sind.” (1Ku 8:27.) Loojana asub Jehoova taevast palju kõrgemal. „Tema nimi ainsana on ülimalt kõrge. Tema ülevus on üle maa ja taeva.” (L 148:13.) Jehoova mõõdab taevast sama lihtsalt nagu inimene mõõdab midagi oma sõrmedega. (Jes 40:12.) Saalomoni sõnad aga ei tähenda, nagu Jumalal ei olekski mingit konkreetset elupaika. Samuti ei tähenda need seda, et Jumal asuks kõikjal ja kõiges. Seda võib näha Saalomoni sõnadest Jehoovale: „Kuula taevast, oma elupaigast” ehk vaimumaailmast. (1Ku 8:30, 39.)