„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal
26. SEPTEMBER – 2. OKTOOBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. KUNINGATE 15–16
„Kas sina tegutsed sama julgelt kui Aasa?”
it-1, lk 184–185
Aasa
Aasa tegi küll vigu ega käitunud alati targalt, kuid tal oli ka häid omadusi ja ta võttis midagi ette, et kõrvaldada ebajumalateenimist. Ilmselt seepärast loeti teda ustavate Juuda kuningate hulka. (2Aj 15:17.) Aasa 41 aasta pikkune valitsusaeg langes kas osaliselt või tervikuna kokku järgmiste Iisraeli kuningate valitsusajaga: Jerobeam, Naadab, Baesa, Eela, Simri, Omri, Tibni (valitses mingi osa Iisraeli üle Omri valitsusajal) ja Ahab. (1Ku 15:9, 25, 33; 16:8, 15, 16, 21, 23, 29.) Pärast Aasa surma sai kuningaks tema poeg Joosafat. (1Ku 15:24.)
17.–23. OKTOOBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. KUNINGATE 21–22
„Jäljenda võimu kasutamisel Jehoovat”
it-2, lk 21
Vägede Jehoova
Kui Joosua nägi Jeeriko lähedal inglit, küsis ta temalt: „Kas sa oled meie või meie vastaste poolelt?” Ingel vastas: „Ei seda ega teist. Ma olen tulnud kui Jehoova sõjaväe ülem.” (Jos 5:13–15.) Prohvet Miikaja ütles kuningatele Ahabile ja Joosafatile: „Ma nägin Jehoovat istumas oma troonil ja kogu taevast sõjaväge seismas tema kõrval, temast paremal ja vasakul.” Taevase sõjaväe all mõeldakse siin ilmselgelt vaimolendeid. (1Ku 22:19–21.) Väljendis „vägede Jehoova” on mitmus väga sobilik, sest taevased väed ei jagune üknes keerubiteks, seeraviteks ja ingliteks (Jes 6:2, 3; 1Mo 3:24; Ilm 5:11), vaid ka organiseeritud rühmadeks. Ütles ju Jeesus, et ta võib endale appi kutsuda „rohkem kui kaksteist leegioni ingleid”. (Mt 26:53.) Kui Hiskija palus Jehoovalt abi, nimetas ta teda vägede Jehoovaks, Iisraeli Jumalaks, kes istub troonil keerubite kohal. Ta pidas ilmselt silmas lepingulaegast, mille kaanel olid keerubikujud ja mis sümboliseeris Jehoova taevast trooni. (Jes 37:16; vrd 1Sa 4:4; 2Sa 6:2.) Eliisa hirmunud teener sai julgust, kui nägi nägemuses Jehoova taevaseid väehulki. Piiblis öeldakse, et kogu mägine ala ümber Eliisa oli täis leegitsevaid hobuseid ja sõjavankreid. (2Ku 6:15–17.)
it-2, lk 245
Vale
Jumal Jehoova laseb eksitada neid, kellele meeldib vale, nii et nad hakkavad seda uskuma, selle asemel, et uskuda head sõnumit Jeesus Kristusest. (2Te 2:9–12.) Seda ilmestab lugu, mis juhtus sajandeid varem Iisraeli kuningas Ahabiga. Valelikud prohvetid kinnitasid Ahabile, et teda saadab edu sõjas Gileadi-Raamoti vastu, samas kui Jehoova prohvet Miikaja kuulutas hävingut. Miikajale antud nägemuses lubas Jehoova ühel vaimolendil olla „petja vaim”, kes paneb vale kõigi Ahabi prohvetite huulile. See vaimolend kasutas oma väge nii, et prohvetid ei rääkinud mitte tõde, vaid seda, mida nad ise tahtsid öelda ja mida Ahab tahtis neilt kuulda. Kuigi Ahabit oli hoiatatud, lasi ta end prohvetite valedest petta ning maksis selle eest oma eluga. (1Ku 22:1–38; 2Aj 18.)