„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal
© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
11.–17. SEPTEMBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | ESTER 3–5
„Aita teistel olla innukas”
it-2, lk 431, lõik 7
Mordokai
Keeldub kummardamast Haamani ette. Kuningas Ahasveros määras agaglase Haamani peaministriks. Ahasveros andis korralduse, et kõik, kes on kuninga väravas, peavad kummardama Haamani ette ja heitma silmili maha. Mordokai aga keeldus Haamani ette kummardamast, tuues põhjenduseks, et ta on juut. (Est 3:1–4.) Juudi rahvas oli Jehoovale pühendunud ja Mordokai põhjendus näitas seda, et tema jaoks oli tähtis lähedane suhe Jehoovaga. Mordokai teadis, et Jumalale ustavad inimesed olid varem kummardanud kellegi ette, kel oli kõrge positsioon. (2Sa 14:4; 18:28; 1Ku 1:16.) Ilmselt oli Haaman amalek ja Jehoova oli öelnud amalekkide kohta, et ta sõdib „nendega põlvest põlve”. (2Mo 17:16.) Seega soovis Mordokai näidata oma käitumisega, et ta on ustav Jehoovale. Ta ei näidanud mingil moel poliitilist vastuseisu.
it-2, lk 431, lõik 9
Mordokai
Aitab päästa iisraellased. Kui oli antud välja käsk hävitada kõik juudid, ütles Mordokai Estrile, et Estril oleks võimalik juudid päästa ja võib-olla just selle pärast temast ongi saanud kuninganna. Mordokai selgitas talle, et tal lasub suur vastutus, ning ütles talle, et ta läheks kuninga juurde, paluks temalt armu ja anuks teda juutide pärast. Ester oligi nõus, kuigi teadis, et seab sellega ohtu oma elu. (Est 4:7–5:2.)
25. SEPTEMBER – 1. OKTOOBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | ESTER 9–10
„Kuidas Mordokai oma võimu kasutas?”
it-2, lk 432, lõik 2
Mordokai
Mordokai sai Haamani asemel peaministriks ning talle anti kuninga pitserisõrmus. Kuningas andis kogu Haamani vara Estrile ja Ester pani Mordokai selle üle. Mordokai kirjutas kuninga nimel määruse, mis andis juutidele õiguse end kaitsta. Paljud inimesed Pärsia impeeriumis asusid juute toetama. Seda tegid isegi valitsejad ja ametnikud, kuna Mordokail oli kõrge positsioon. Kui 13. adarikuul mõlemad määrused jõustusid, olid juudid valmis end katsma. Kuningas lubas Susas elavatel juutidel võidelda oma vaenlaste vastu veel ühe päeva. Terves Pärsia impeeriumis hävitasid juudid rohkem kui 75 000 vaenlast, nende hulgas ka kümme Haamani poega. (Est 8:1–9:18.) Ester ja Mordokai andsid välja käsu tähistada igal aastal 14. ja 15. adarikuul purimipäevi. Need olid rõõmu- ja pidupäevad, mil tehti üksteisele kingitusi ja anti vaestele ande. Juudid ja kõik, kes nendega liitusid, hakkasid põlvest põlve seda püha pidama. Mordokaist, kes oli kogu riigis tähtsuselt teine mees, pidasid lugu kõik juudid ning ta seisis nende heakäekäigu eest. (Est 9:19–22, 27–32; 10:2, 3.)
it-2, lk 716, lõik 5
Purim
Eesmärk. Mõned õpetlased on öelnud, et tänapäeval on juutide jaoks purim rohkem ilmalik kui religioosne püha ning et aja jooksul on sellele lisatud palju uusi traditsioone ja kombeid. Mordokai ja Ester teenisid mõlemad Jehoovat ning selle püha eesmärk oli tuua au Jehoovale. Tänu sellele, et Mordokai soovis kõiges olla Jumalale ustav, päästis Jehoova oma rahva. Haaman oli ilmselt amalek. Mordokai teadis, et Jehoova on amalekid hukka mõistnud, mistõttu keeldus ta Haamani ette kummardamast. (2Mo 17:14–16; Est 3:2, 5.) Samuti on Mordokai sõnadest Estrile näha, et ta oli kindel, et Jehoova päästab juudid. (Est 4:14.) Ning enne kui Ester läks kuninga ette, paastus ta kolm päeva, mis näitas, et ta lootis Jehoovale. (Est 4:16.)
9.–15. OKTOOBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | IIOB 4–5
„Miks kontrollida info usaldusväärsust?”
it-1, lk 713, lõik 11
Eliifas
Eliifas oli teemanlane ja üks Iiobi tuttavatest. (Ii 2:11.) Ilmselt oli tema isa ka Eliifas, kes oli Aabrahami järeltulija, ja seega võis Eliifas olla Iiobi sugulane. Eliifas ja tema järeltulijad uhkeldasid oma tarkusega. (Jer 49:7.) Iiobi kolmest „lohutajast” paistab Eliifas olevat kõige mõjuvõimsam ja autoriteetsem, kuna ta räägib alati esimesena, tema kõned on kõige pikemad, ning ilmselt oli ta ka kõige vanem.
30. OKTOOBER – 5. NOVEMBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | IIOB 11–12
„Kuidas Jumalalt tarkust ammutada?”
it-2, lk 1190, lõik 2
Tarkus
Jumalik tarkus. Piibel ütleb Jumala kohta, et tema „on ainsana tark”. (Ro 16:27; Ilm 7:12.) Kuna Jehoova on looja ja ta on olemas olnud „igavesest ajast igavesti”, teab ta kõike. (L 90:1, 2.) Ta on paika pannud ka füüsikaseadused, millele inimesed tuginevad oma teaduslikes uuringutes ja leiutistes ja ilma milleta oleksid nad abitud. (Ii 38:34–38; L 104:24; Õp 3:19; Jer 10:12, 13.) Kuid tema moraalinormid on veelgi olulisemad, et inimesed saaksid elada mõttekat elu. (5Mo 32:4–6.) Miski ei ületa jumalikku tarkust. (Jes 40:13, 14.) Kuigi mõnikord laseb Jehoova juhtuda asjadel, mis on vastuolus tema põhimõtetega, sõltub tulevik temast ja kõik, mis ta on kavandanud, läheb täide. (Jes 46:9–11; 55:8–11.)