Armasta usukaaslasi kogu südamest

1. Millise käsu andis Jeesus oma jüngritele? (Vaata kaanepilti.)

OMA elu viimasel õhtul andis Jeesus jüngritele selge käsu. Ta ütles neile: „Nii nagu mina teid olen armastanud, armastage ka teie üksteist.” Ta lisas: „Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (Joh. 13:34, 35.)

2. Miks on meil tähtis üksteist armastada?

² Niisiis on tõelised kristlased äratuntavad vaid sel juhul, kui nad ilmutavad samasugust armastust nagu Jeesus. See väide pidas paika esimesel sajandil ja peab paika ka tänapäeval. Seepärast on väga tähtis püüda ületada mistahes takistused ja armastada üksteist kogu südamest.

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Meil võib olla raske üksteist kogu südamest armastada, sest me oleme ebatäiuslikud. Ometi tuleks meil püüda Jeesuse eeskuju järgida. Selles artiklis arutame, kuidas armastus aitab meil taotleda rahu ning olla erapooletud ja külalislahked. Mõtle, mida sa võid õppida vendadelt ja õdedelt, kes on ilmutanud armastust hoolimata takistustest.

TAOTLE RAHU

4. Miks tuleks meil teha rahu venna või õega, kel on midagi meie vastu? (Vt Matt. 5:23, 24.)

⁴ Jeesus õpetas, et kui mõnel usukaaslasel on midagi meie vastu, siis tuleb meil teha temaga rahu. (Loe Matteuse 5:23, 24.) Jeesus rõhutas, et kui tahame olla Jumalale meelepärased, on meil vaja hoida teistega häid suhteid. Jehooval on hea meel, kui teeme oma parima, et taotleda rahu. Meie teenistus pole talle vastuvõetav, kui me peame vimma ega üritagi rahu teha. (1. Joh. 4:20.)

5. Miks oli ühel vennal raske teha rahu?

⁵ Rahu tegemine võib tunduda üsna raske. Miks? Mõtle, mis juhtus Margiga.b Talle lõikas südamesse see, kui üks vend kritiseeris teda ja rääkis teda taga. Kuidas Mark reageeris? „Läksin endast välja ja plahvatasin,” meenutab ta. Hiljem tundis Mark oma käitumise pärast häbi, vabandas venna ees ja püüdis teha temaga rahu. See vend aga polnud nõus temaga rahu sõlmima. Alguses mõtles Mark: „Kui tema ei taha rahu teha, siis miks peaksin minagi püüdma seda teha?” Ringkonnaülevaataja innustas Marki mitte alla andma. Mida Mark ette võttis?

6. a) Kuidas taotles Mark rahu? b) Kuidas järgis Mark nõuannet tekstis Koloslastele 3:13, 14?

⁶ Kui Mark analüüsis oma suhtumist, siis ta mõistis, et ta kipub vahel pidama ennast teistest paremaks või õigemaks. Ta sai aru, et peab end muutma. (Kol. 3:8, 9, 12.) Mark läks alandlikult selle venna juurde ja palus tema käest taas vabandust. Samuti kirjutas ta talle mitu kirja, kus ta ütles, et tal on juhtunu pärast väga kahju ja et ta sooviks temaga ära leppida. Mark mõtles, mis võiks sellele vennale meeldida, ja tegi talle väikseid kingitusi. Ent too vend kandis Margi peale ikka vimma. Mark toimis aga edaspidigi Jeesuse käsu kohaselt armastada oma vendi ja olla andestav. (Loe Koloslastele 3:13, 14.) Niisiis võib juhtuda, et me küll püüame kellegagi rahu teha, aga meie püüdlused jäävad ühepoolseks. Sel juhul väljendub tõeline kristlik armastus selles, et oleme andestavad ja palvetame olukorra pärast. (Matt. 18:21, 22; Gal. 6:9.)

7. a) Mida kutsus Jeesus üles meid tegema? b) Millise olukorraga seisis silmitsi üks õde?

⁷ Jeesus kutsus meid üles kohtlema üksteist nii, nagu me tahame, et meid koheldaks. Ta lisas, et me ei peaks armastama ainult neid, kes meid armastavad. (Luuka 6:31–33.) Mida sa teeksid, kui keegi koguduses väldiks sind ja keelduks sind tervitamast? Õnneks tuleb selliseid asju ette harva, kuid just nii juhtus Lauraga. Ta selgitab: „Üks õde ignoreeris mind. Ma ei teadnud, miks. Olin pinges ja koosolekutel käimine ei toonud mulle enam rõõmu.” Alguses Laura mõtles: „Mina pole ju milleski süüdi. Ka teised koguduses on märganud, et see õde käitub imelikult.”

8. Mida tegi Laura rahu taotlemiseks ja mida me võime temalt õppida?

⁸ Laura palvetas selle olukorra pärast ja otsustas minna selle õega vestlema. Nad rääkisid probleemist, kallistasid teineteist ja sõlmisid rahu. Kõik näis olevat korras. Laura jutustab: „Kuid hiljem käitus see õde minuga samamoodi nagu varem. Olin nii löödud.” Esialgu tundus Laurale, et ta saab olla õnnelik vaid siis, kui see õde muudab oma suhtumist. Lõpuks aga mõistis Laura, et parim, mida ta teha saab, on kohelda seda õde armastusega edasi ja järgida Piibli juhist „andke üksteisele heldelt andeks”. (Efesl. 4:32–5:2.) Laura mõtles sellele, et tõeline armastus „ei pea arvet kogetud ülekohtu kohta” ja et see „talub kõike, usub kõike, loodab kõike, peab vastu kõiges”. (1. Kor. 13:5, 7.) Laura sai oma meelerahu tagasi. Aja jooksul muutus see õde tema vastu sõbralikumaks. Kui taotleme rahu ja armastame oma vendi-õdesid, võime olla kindlad, et „armastuse ja rahu Jumal” on meiega. (2. Kor. 13:11.)

OLE ERAPOOLETU

9. Miks tuleb meil olla erapooletu, nagu näitab Apostlite teod 10:34, 35?

⁹ Jehoova ei ole erapoolik. (Loe Apostlite teod 10:34, 35.) Kui oleme erapooletud, tõendame, et oleme Jumala lapsed. Me täidame käsku armastada oma ligimest nagu iseennast ja hoiame vendade-õdedega rahu. (Rooml. 12:9, 10; Jaak. 2:8, 9.)

10., 11. Kuidas sai üks õde üle oma negatiivsetest tunnetest?

¹⁰ Erapooletuks jäämine ei pruugi olla kerge. Mõtle näiteks, mis juhtus Ruti-nimelise õega. Teismelisena oli tema perel äärmiselt ebameeldiv kogemus ühe välismaalasega. Kuidas see teda mõjutas? Rutt tunnistab: „Kõik, mis oli selle riigiga seotud, tekitas minus vastikust. Arvasin, et sellelt maalt pärit inimesed, kaasa arvatud meie vennad-õed, on kõik ühesugused.” Mis aitas tal sellistest tunnetest üle saada?

¹¹ Rutt pidi pingutama, et mitte mõelda negatiivselt. Ta luges aastaraamatust lugusid selle riigi kohta. Ta ütleb: „Püüdsin mõelda selle maa inimestest positiivselt. Panin tähele, et sellest rahvusest vennad ja õed on Jehoova teenistuses innukad. Mulle jõudis kohale, et ka nemad on meie ülemaailmse vennaskonna osa.” Rutt mõistis, et ta peab tegema midagi enamat. Ta selgitab: „Kui kohtasin usukaaslasi sellelt maalt, püüdsin teadlikult nendega hästi sõbralik olla. Ajasin nendega juttu ja õppisin neid paremini tundma.” Rutt möönab: „Aja jooksul mu negatiivsed tunded hajusid.”

12. Mis probleem oli Saaral?

¹² Mõned võivad olla erapoolikud seda ise märkamatagi. Näiteks Saara pidas end erapooletuks. Ta ei teinud inimestel vahet nende rassi, varalise seisu või selle põhjal, mis ülesanne on kellelgi Jehoova organisatsioonis. Kuid ta tunnistab: „Hakkasin taipama, et tegelikult ma olen erapoolik.” Milles see väljendus? Kuna Saara ja tema pereliikmed olid kõrgharidusega, eelistas ta suhelda just selliste inimestega. Kord ta isegi ütles ühele sõbrale: „Mina suhtlen nende õdede-vendadega, kes on kõrgelt haritud. Teistest hoian eemale.” Ilmselgelt pidi Saara oma hoiakut muutma.

13. Mida me võime õppida sellest, kuidas Saara muutis oma suhtumist?

¹³ Ringkonnaülevaataja aitas Saaral tema hoiakut analüüsida. Saara sõnab: „Ta ütles mulle, et ma olen tubli kuulutaja, annan koosolekutel häid vastuseid ja tunnen hästi Piiblit. Seejärel ta selgitas, et teadmiste kasvades on vaja arendada ka selliseid kristlikke omadusi nagu alandlikkus, tagasihoidlikkus ja halastus.” Ringkonnaülevaataja sõnad läksid Saarale hinge. Ta ütleb: „Sain aru, et tõeliselt tähtis on olla lahke ja armastav.” Tänu sellele hakkas ta suhtuma usukaaslastesse teisiti. Saara mainib: „Püüdsin mõelda sellele, mis omadused teevad need inimesed kalliks Jehoova silmis.” Ka meil on hea mõelda oma hoiaku peale. Me ei peaks kunagi arvama, et oleme oma hariduse tõttu teistest paremad. Kui me tahame armastada kogu vennaskonda, siis ei tohi me olla erapoolikud. (1. Peetr. 2:17.)

OLE KÜLALISLAHKE

14. Mida arvab Jehoova külalislahkusest, nagu näitab Heebrealastele 13:16?

¹⁴ Jehoova peab külalislahkust äärmiselt oluliseks. (Loe Heebrealastele 13:16.) Usukaaslaste, eriti puudusekannatajate aitamine on Jehoova teenimise osa. (Jaak. 1:27; 2:14–17.) Seetõttu paneb Piibel meile südamele: „Olge alati külalislahked.” (Rooml. 12:13.) Kui me seda nõuannet järgime, näitame teistele, et me tõesti hoolime neist, armastame neid ja tahame olla nende sõbrad. Jehooval on meist hea meel, ükskõik kas pakume teistele midagi juua, suupisteid, toeka eine või võtame nende jaoks aega. (1. Peetr. 4:8–10.) Kuid võib olla asjaolusid, mille tõttu meil on raske olla külalislahke.

15., 16. a) Miks võivad mõned kõhelda osutada külalislahkust? b) Mis aitas Estellal olla külalislahkem?

¹⁵ Me võime kõhelda osutada külalislahkust oma olude tõttu. Mõelgem näiteks Estella-nimelisele lesele. Enne Jehoova tunnistajaks saamist oli ta üsna erakliku eluviisiga. Seepärast tundis ta, et teistel vendadel-õdedel on lihtsam olla külalislahke.

¹⁶ Ajapikku hakkas aga Estella suhtumine muutuma. Ta püüdis olla külalislahkem. Estella ütleb: „Kuningriigisaali ehituse ajal ütles kogudusevanem mulle, et üks abielupaar tuleb meile appi. Ta küsis, kas võiksin pakkuda neile kaheks nädalaks majutust. Mulle meenus, kuidas Jehoova õnnistas Sarepta lesknaist.” (1. Kun. 17:12–16.) Estella oli nõus selle abielupaari enda juurde võtma. Kas talle said osaks õnnistused? Ta ütleb: „Kahest nädalast sai kaks kuud. Saime selle aja jooksul headeks sõpradeks.” Estellal on tekkinud ka koguduses palju sõpru. Nüüd teenib ta pioneerina. Talle meeldib kutsuda enda juurde kuulutustöökaaslasi ja pakkuda neile midagi head. Ta lausub: „Teistele andmine teeb mu meele rõõmsaks ja see annab ka mulle endale väga palju.” (Heebr. 13:1, 2.)

17. Mida Lucas ja tema naine mõistsid?

¹⁷ Võib-olla me juba oleme mingil määral külalislahked, aga kas meil on edenemisruumi? Lucas ja tema naine on külalislahke abielupaar. Neil oli tavaks kutsuda külla oma vanemaid, sugulasi, sõpru ja ringkonnaülevaatajat koos abikaasaga. Kuid Lucas märgib: „Ühtäkki mõistsime, et kutsume külla ainult neid, kellega meil on hea klapp.” Mida Lucas ja ta naine ette võtsid?

18. Mida tegid Lucas ja tema naine selleks, et olla külalislahkemad?

¹⁸ Lucas ja ta naine mõtisklesid järgmiste Jeesuse sõnade üle: „Kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis tasu te siis peaksite saama?” (Matt. 5:45–47.) Nad mõistsid, et neil tuleb võtta eeskujuks Jehoovat, kes on lahke kõikide vastu. Seepärast püüdsid nad kutsuda külla neid vendi ja õdesid, keda nad varem polnud kutsunud. „Oleme oma külalistega neid koosolemisi nautinud. Need on meid kõiki julgustanud,” sõnab Lucas.

19. Kuidas me saame tõendada, et oleme Jeesuse jüngrid, ja mida soovid sina teha?

¹⁹ Oleme uurinud, kuidas siiras armastus usukaaslaste vastu aitab meil taotleda rahu ning olla erapooletud ja külalislahked. Meil tuleb vabaneda mistahes negatiivsetest tunnetest ning armastada oma vendi-õdesid kogu südamest. Nii oleme ise õnnelikud ja tõendame, et oleme Jeesuse jüngrid. (Joh. 13:17, 35.)