Suhtumine paisudesse on muutumas
PAISUDELE, MIDA VAREM PEETI lahenduseks nii vee saamisel kui ka energia tootmisel, vaadatakse nüüd paljudes maades märksa ebasoodsamas valguses. „Selles, et paisude kasu kaalub üles nende põhjustava kahju, ei olda enam sugugi nii kindlad,” ütleb ajakiri „World Watch”. „Praegu, mil kogu maailmas on ehitatud enam kui 45 000 suurt paisu (üle 15 meetri kõrgused), näitab üha rohkem uurimusi, et nende põhjustatav kahju on tõenäoliselt suurem, kui paljud seda üldse arvata oskasid.” Mis on mõningad nendest kahjudest?
Peamine kahju on see, et 60 protsenti maakera jõgedest on halvas seisus. „World Watch” märgib: „Ökoloogilises mõttes jõgesid otsekui rünnatakse. Neid kuivendatakse, juhitakse kõrvale, reostatakse ja paisutatakse nii suurel määral, et halvenemas on kogu maailma magevee ökosüsteemid. Kuna rohkem kui pooltel maailma jõgedel on vähemalt üks suur pais ..., on paisud etendanud suurt rolli jõgede ökosüsteemide ebastabiilseks muutmises. Näiteks on vähemalt üks viiendik maailma mageveekaladest kas ohustatud või välja surnud.” Kannatada on saanud ka ookeanikalad, nagu lõhe, kelle rändeteed mööda jõgesid üles koelmutesse võivad olla suletud.
Isegi üldine arvamus hüdroenergia saastevabadusest on nüüd seatud kahtluse alla. Miks? Kuna veehoidlatesse jõudvast mädanevast orgaanilisest ainest vabaneb suurel hulgal kasvuhoonegaase. Paisude rajamine on nõudnud oma hinda ka inimestelt. Nende tõttu on 40–80 miljonit inimest (see on rohkem kui paljude riikide elanikkonna arv) olnud sunnitud lahkuma oma kodunt, sageli maailma viljakaimatelt aladelt, ja mujale elama asuma.
Suhtumine paisude kasulikkusesse on laialdaselt muutumas. Näiteks Ameerika Ühendriigid, kus kogu riigis on ühtekokku 75 000 nii suurt kui väikest paisu, on nüüd kõige agaramad paise lammutama. Isegi Maailmapank on vähendanud paisuprojektide rahastamist.
On tõsi, et paisudest on mingil määral kasu. Siiski on suurte paisude rajamine nagu paljud muudki inimlikud püüdlused näidanud inimese tarkuse ja ettenägelikkuse piiratust. See kinnitab prohvet Jeremija sõnu, et „inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu” (Jeremija 10:23).
[Pildi allikaviide lk 31]
FOTO: MOURA