Kuidas tunda ära tõsiseid unehäireid

MÕNIKORD võivad inimese haigussümptomid viidata tõsisele unehäirele. Krooniline unetus, mis vältab enam kui kuu, on tavaliselt seotud mingite raskemate tervisehädadega, kaasa arvatud depressioon. Krooniline unetus võib olla ka tõsise füüsilise haiguse sümptomiks.

Uneapnoe

Mario kannatas päevase liigunisuse all. Kui ta autot juhtis, pidi naine teda hoolega jälgima, sest ta kippus äkitselt hetkeks tukastama, ilma et ta seda hiljem suurt mäletanud oleks. Öösiti norskas ta valjult ja katkendlikult, mõnikord aga ärkas õhku ahmides tugeva võpatusega.a

Mariol olid klassikalised uneapnoe sümptomid. Apnoe tähendab sõnasõnaliselt ’hingamise puudumist’. Üks uneapnoe episood võib kesta umbes kümnest sekundist kuni kahe-kolme minutini. Haige vähkreb tihtilugu ja ahmib õhku, siis aga vajub taas unne. Apnoe-episoodid võivad korduda sadu kordi öö jooksul. Apnoed on kolme tüüpi.

Tsentraalse uneapnoe põhjuseks on see, et hingamise kontrollkeskus ajus ei anna korraldust regulaarselt hingata. Obstruktiivse uneapnoe korral ülemised hingamisteed kõri tagaosas praktiliselt sulguvad ning blokeerivad õhuvoolu liikumise. Segatüüpi uneapnoe on kombinatsioon ülalloetletud vormidest ning seda diagnoositakse kõige sagedamini. Iga apnoetüübi põdeja võib jõuda lõpuks praktiliselt samasse seisundisse kui inimene, kes ööde jooksul pole sõbagi silmale saanud!

Uneapnoe all kannatajate elu on täis ohte, sest nad võivad kas tööd tehes või autorooli taga olles äkitselt suigatada. Nende probleemiks võib olla kõrgenenud vererõhk, südame laienemus ning insuldi või südamerikke suurenenud oht. Dr William Dement Stanfordi ülikoolist on välja arvestanud, et igal aastal sureb uneapnoest põhjustatud kardiovaskulaarsete häirete tõttu 38 000 ameeriklast.

Ehkki uneapnoed esineb kõige sagedamini üle 40-aastastel ülekaalulistel meestel, võib seda ette tulla igas eas, isegi väikestel lastel. Ravimooduseid on mitmesuguseid – kõiki neid tuleks rakendada meedikust uneeksperdi juhendusel. Kõige efektiivsem obstruktiivse uneapnoe mittekirurgiline ravimeetod on püsiva positiivse ventilatsioonirõhu aparaadi kasutamine. Patsient kannab magamise ajal ninamaski ning (arsti reguleeritud) rõhuregulaator tagab apnoe ennetamiseks vajaliku õhuvoolu. Kui see kergendust ei too, võib rakendada mitmesuguseid kirurgilisi meetodeid, sealhulgas neelu avardamist laseri või kõrgsageduslainete abil.

Narkolepsia

Veel üks meditsiinilist sekkumist nõudev unehäire on narkolepsia – neuroloogilisest häirest tingitud päevane liigunisus. Näiteks Buck oli pidevalt unine. Isegi tähtsate koosolekute ajal tabas teda unesööst. Ta hakkas võtmeid käes hoidma, nii et juhul kui ta unne peaks vajuma, ärataks põrandale kukkuvate võtmete kõlin ta üles. Seejärel hakkas teda vaevama katapleksia – haigusseisund, mille tõttu ta ärevusse sattunult põlvist nõrgaks muutus ja kokku varises. Edasi tulid unehalvatuse sümptomid ning juhuslikud meelepetted vahetult enne uinumist.

Narkolepsia algab tavaliselt 10.–30. eluaasta vahel. Haigetel võib mõnikord esineda niinimetatud automaatset käitumist – nad paistavad küll käituvat normaalselt, ent ei teadvusta aja kulgemist. Tõsine selle haigusega kaasnev aspekt on see, et tihti ei suudeta seda aastate jooksul diagnoosida, nii et haiget peetakse kas laisaks, mõttetegevuselt pikaldaseks või iseäralikuks. Praegu peetakse seda haigust küll ravimatuks, ent sümptomeid saab suurema või väiksema eduga leevendada ravimite abil ja eluviisi muutes.b

Teisi unehäireid

On veel kaks unehäiret, mis mõnikord esinevad koos, mõjutades jäsemete talitlust, mis toob kaasa kroonilise unetuse. Üks neist on perioodiline jäsemete liikumishäire, mille puhul jalad ja mõnikord ka käed magamise ajal rapsivad ja tõmblevad. Näiteks Michaelile tehtud testid näitasid, et jalgade perioodiliste liigutuste tõttu ärkas ta öö jooksul umbes 350 korda!

Teine häire on rahutute jalgade sündroom,c mille korral ebameeldiv tunne sügaval jalalihastes ja põlvedes sunnib haiget liigutusi tegema, mistõttu ta ei saa uinuda. Ehkki mõnikord seondub selline haigusseisund vähese liikumise või kehva vereringega, võib mõningatel juhtudel olla põhjuseks kofeiinitarbimine. Teatavasti raskendab seda haigusseisundit mõnikord ka alkoholi tarvitamine.

Bruksism on unehäire, mida iseloomustab uneaegne hammaste krigistamine ja kokkupigistamine. Kui seda esineb regulaarselt, võib see põhjustada ebanormaalset hambumust ja tõsiseid vaevusi lõuapiirkonnas, mille tagajärjeks on raskekujuline unetus. Sõltuvalt vaevuse raskusastmest ulatuvad ravimeetodid kirurgilisest sekkumisest mehhaaniliste kaitsevahendite kasutamiseni öösiti.

See paljudest unehäiretest vaid mõnda puudutanud lühiülevaade näitab selgelt, et neid häireid ignoreerida võib olla ohtlik. Ravi võib olla lihtne või keerukas, samas aga sageli hädavajalik. Kui sinu või kellegi su lähedase probleemiks on krooniline unetus või kui ilmneb mingisuguse tõsise unehäire märke, oleks tark aegsasti spetsialisti poole pöörduda. Ka siis, kui ravi vaevusi täielikult ei kõrvalda, võib see tervisehäirega seonduvaid ohte märgatavalt kahandada ning olukorra kõigile kergemaks muuta. Kuid tulevikus, mil täituvad Piibli prohvetikuulutused, ’ei ütle ükski elanik: „Ma olen nõder!” ’. Kuna Jumal teeb „kõik uueks”, kaovad kõik haigused lõplikult (Jesaja 33:24; Ilmutuse 21:3–5).

[Allmärkused]

[Pilt lk 10]

Unehäireid tuleks ravida arsti juhendite järgi

[Pilt lk 10]

Norskamine võib olla uneapnoe sümptom

[Pilt lk 11]

Narkolepsiat peetakse sageli ekslikult laiskuseks

[Pilt lk 12]

Uneapnoed võivad leevendada ventilatsioonirõhku reguleerivad seadmed