Vaatleme maailma

Hallipäised seaduserikkujad

„Suurbritannias eraldati esimest korda üks vangla tiib eakatele vangidele, kuna pensionäridest vangide arv on kiiresti kasvanud,” teatab Londoni ajaleht „The Sunday Times”. Selles Portsmouthi vangla osakonnas on tõstetoolid, eakate jaoks ümber tehtud spordivahendid ning hooldamist õppinud personal. Üks uuring näitab, et enam kui 100 000 pensionäri on „asunud kuritegelikule teele või on mõelnud selle peale”, et saada lisa oma pensionile ja toetusrahadele. Mõned pensionärid on hakanud uimasteid müüma, teised poest varastama, kolmandad sigarette ja alkoholi riiki smugeldama ning mõned on isegi panka röövinud. Kui 1990. aastal vangistati 355 pensionäri, siis aastal 2000 vangistati juba 1138. Paljudel pensionäridel pole varem olnud politseitoimikut, kuid „nad tunnevad ühiskonna survet säilitada head elatustaset”, ütleb kriminoloog Bill Tupman. „Need pole sugugi kõige vaesemad, vaid keskklassi kuuluvad pensionärid, kes on terve elu kõvasti tööd teinud ja seaduskuulekad ühiskonnaliikmed olnud.”

Kuidas merikaruemad ja -pojad üksteist üles leiavad

Kui merikaruemad pärast mitmenädalast meres toitumist koju tagasi tulevad, peavad emad ja vastsündinud pojad üksteist sadade teiste merikarude seast üles leidma. Kuidas see neil õnnestub? Kanada ajalehe „The Vancouver Sun” sõnul „õpivad pojad vaid kahe päevaga pärast sündi oma ema häält teistest eristama ja ka emad õpivad kiiresti selgeks oma poja hääle”. India ookeanis Amsterdami saarel tehtud uuring näitas, et „ema ja poeg leiavad üksteist üles kõigest seitsme minutiga pärast seda, kui ema oma esimeselt toitumiskäigult tagasi tuleb”, ütleb ajaleht. „Emad toidavad üksnes oma poega ja võivad teiste merikarulaste vastu väga agressiivsed olla,” ütleb uuringu korraldaja dr Isabelle Charrier, „seega on väga tähtis, et poeg oma ema ära tunneks.”

Hiina putonghua keel ja aju

Psühholoog dr Sophie Scott ning tema kolleegid Londonis ja Oxfordis tegid hiljaaegu aju-uuringuid, et teada saada, milline ajuosa aitab kõnet mõista. Teadlased avastasid, et kui inglise keelt kõnelevad inimesed kuulsid oma emakeelt, aktiveerus nende vasakpoolne oimusagar. Kui aga „hiina putonghua keelt kõnelejad kuulsid oma emakeelt, töötas nii nende vasak- kui ka parempoolne oimusagar”, kirjutab ajaleht „The Guardian”. Miks? „Vasakpoolse oimusagara ülesandeks on kuuldud häälikutest sõnasid moodustada, parem oimusagar aga töötleb meloodiaid ja intonatsiooni,” selgitab ajaleht. „Putonghua keeles on erisugusel intonatsioonil erinev tähendus, näiteks silp „ma” võib [sõltuvalt toonist] tähendada kas ema, nääklemist, hobust või kanepikiude.” Dr Scott kommenteerib: „Me arvame, et putonghua keelt kõnelevad inimesed tõlgitsevad intonatsiooni ja meloodiat paremas oimusagaras, et anda sõnadele õige tähendus.”

Kellel on kõrgeim ehitis

„Linnaplaneerijad on jälle igal pool maailmas asunud võistlema, kes ehitab kõrgeima ehitise,” teatab ajaleht „The Wall Street Journal”. Taiwanis Taibeis juba ehitatakse pilvelõhkujat, mis peaks valmides olema 508 meetrit kõrge ehk 90 meetrit kõrgem, kui olid New Yorgi kaksiktornid. Hiinas Shanghais on aga plaanis ehitada 492 meetri kõrgune maailma finantskeskus. Shanghai ametnikud väidavad, et sellest saab tänu 50 meetri kõrgusele televisiooniantennile tegelikult kõrgem ehitis kui Taiwani pilvelõhkuja. Lõuna-Koreas Sŏulis tahetakse aga rajada 540 meetri kõrgust rahvusvahelist ärikeskust. Et mitte lasta end ületada, on mõned teinud ettepaneku ehitada maailma kõrgeim ehitis New Yorki 11. septembril hävitatud hoonete asemele. „Vähesed inimesed oleksid osanud ennustada, et pärast 2001. aasta sündmusi asutakse nii kiiresti taas kõrgeima ehitise pärast võistlema,” kirjutab ajaleht.

Vihased noored panevad oma südame ohtu

„Teadlased on avastanud, et väga vihastel lastel ja teismelistel võib rahulikest noortest kolm korda suurema tõenäosusega areneda metaboolne sündroom, mis on südamehaiguse ohtlik eelkäija,” teatab Montreali ajaleht „The Gazette”. Ameerika ja Soome teadlased, kes testisid 134 teismelise ja lapse vihataset, leidsid, et vihastel noortel võivad 22 protsenti tõenäolisemalt areneda südamehaiguse riskifaktorid kui nendel noortel, kes ei ole nii vihased. „See ei ole sugugi nii, et keegi 50. aastates inimene tõuseb ühel hommikul üles ja tal on korraga süda haige,” ütleb uuringu kaasautor dr Kristen Salomon. „Südame-veresoonkonna haigused algavad varajases elueas.”

Kas Suurbritannia vanim lind?

„Suurbritannia vanim teadaolev lind on veelgi elus ja terve, olles lennanud 52 aasta jooksul kaheksa miljonit kilomeetrit,” teatab Londoni ajaleht „The Times”. See väike musta-valgekirju põhja-tormilind „rõngastati esmakordselt 1957. aasta mais, kui ta oli umbes kuueaastane”. Tormilind saadi kätte ka 1961., 1978. ja 2002. aastal, mille järel ornitoloogid ei lootnud lindu enam näha. 2003. aastal püüti aga lind Põhja-Walesi ranniku lähedalt taas kinni. Briti Ornitoloogiaühingu hinnanguil on see lind lennanud vähemalt 800 000 kilomeetrit, rännates igal aastal Lõuna-Ameerikasse ja tagasi. Võttes arvesse ka 1000 kilomeetri pikkuseid toitumislende, järeldavad teadlased, et see põhja-tormilind on lennanud oma elu jooksul üle kaheksa miljoni kilomeetri. Graham Appleton Põhja-Walesi Bardsey linnujaamast ütleb: „Sellele vanale linnule pandi juba neljas rõngas, mis on samuti pretsedenditu juhtum. Kõik teised rõngad olid ära kulunud.”

Hispaanias vähem lastesaateid

„Pärastlõunal ei näidata televisioonis enam lastesaateid,” teatab Hispaania päevaleht „El País”. Hispaania riigitelevisiooni pressiesindaja Manuel Cereijo ütleb, et „kuna lapsed pole piisavalt kindel vaatajaskond, ei õigusta pärastlõunased lastesaated end ära”. Niisugune olukord paneb aga mõningaid eksperte muretsema. Näiteks Hispaania lastevanemate ühenduse direktor Lola Abelló ütleb: „Lapsed vaatavad televiisorist kõike, mida näidatakse.” Igal kolmandal Hispaania lapsel on magamistoas televiisor, ütleb teadaanne, ning seetõttu ei räägi 4- kuni 12-aastased lapsed enam omavahel multifilmi tegelastest, vaid popstaaridest ja täiskasvanute saadetest. „On kurb, kui lapsed jäävad ilma lapsepõlveta. Juba väiksena ammutavad nad infot, mis on mõeldud täiskasvanutele,” ütleb Abelló.