MAAD JA RAHVAD
Külaskäik Kameruni
KAMERUNI esimesed asukad olid ilmselt bakad, keda tuntakse ka pügmeedena. 16. sajandil saabusid sinna portugallased. Mitusada aastat pärast seda vallutasid Kameruni põhjaosa islamiusulised fulbed. Tänapäeval peab 40 protsenti Kameruni elanikest end kristlasteks, 20 protsenti on muslimid ning ülejäänud 40 protsenti on Aafrika põlisusundite järgijad.
Jehoova tunnistajad on välja andnud piiblikirjandust Kamerunis räägitavas basa keeles
Kameruni maapiirkondades elavad inimesed on väga külalislahked. Külalised võetakse avasüli vastu ning kutsutakse tuppa, kus neile pakutakse vett ja toitu. Küllakutsest keeldumist peetakse võõrustajale solvavaks, selle vastuvõtmist aga komplimendiks.
Vestluse alguses tervitatakse pereliikmeid ja päritakse nende käekäigu järele. Tavaks on isegi küsida, kuidas loomad elavad. „Kui külaline hakkab ära minema, ei piisa pelgalt „head aega” ütlemisest,” räägib kohalik elanik Joseph. „Sageli saadab peremees oma külalist veidi ja jätkab vestlust. Siis jätab ta hüvasti ja naaseb koju. Külaline, keda sel viisil ei kohelda, võib tunda, et teda ei hinnata.”
Puutüvest õõnestatud kanuud on Sanaga jõel tavalised; nende purjed tehakse kõikvõimalikest saadaolevatest materjalidest
Mõnikord söövad sõbrad koos einestades ühe ja sama taldriku pealt ning vahel võtavad nad toitu otse kätega. Kamerunis on see komme jõuliseks ühtsuse märgiks. Teinekord on seda tava järgitud selleks, et tugevdada sõprust, mis mingil põhjusel on nõrgenenud. Selline ühine söömaaeg kannab justkui sõnumit „Meil on nüüd omavahel rahu”.
Selle ajakirja väljaandjate, Jehoova tunnistajate kogudusi on Kamerunis enam kui 300 ja tunnistajad juhatavad selles riigis umbes 65 000 piibliuurimist