TARBIJATENA ei pääse me kuidagi pideva reklaamitulva eest. Mis on reklaamitegijate eesmärk? Muuta meie soovid vajadusteks. Turundajad teavad, et tarbijate käitumist mõjutavad paljuski emotsioonid. Seepärast pingutavad nad selle nimel, et nii reklaamid kui ka poeskäimine mõjutaks meie emotsioone võimalikult palju.

Raamatus „Miks ostavad inimesed asju, mida nad ei vaja” („Why People Buy Things They Don’t Need”) öeldakse: „Uut ostu plaanides loob tarbija sageli suurejoonelisi kujutluspilte sellest, kuidas ta ostetavat eset otsib, selle leiab ja endale saab.” Mõned eksperdid arvavad, et ostjad võivad poodeldes niivõrd suurde vaimustusse sattuda, et kogevad lausa adrenaliinivoogu. Turundusekspert Jim Pooler selgitab: „Kui müüja seda emotsionaalset seisundit tajub, võib ta olukorda ära kasutada ja kliendi kõrgenenud ärevusseisundist ning nõrgenenud kaitsesüsteemist kasu lõigata.”

Kuidas saad sa end nutikate turundusspetsialistide ohvriks sattumise eest kaitsta? Jäta emotsioonid kõrvale ja võrdle reklaamis lubatut tegelikkusega.

LUBADUS. „Sinu elukvaliteet paraneb”

Paremat elu igatseda on igati loomulik. Reklaamides pommitatakse meid sõnumitega, et kõike, mida me igatseme — olgu selleks parem tervis, turvalisus, leevendus stressile või lähedane suhe —, on võimalik saavutada õigeid oste tehes.

TEGELIKKUS.

Varanduse kasvades võib elukvaliteet hoopis langeda. Rohkemate asjade eest hoolitsemiseks on vaja rohkem aega ja raha. Laenukoormuse tõttu tõuseb stressitase ning pere ja sõprade jaoks jääb vähem aega.

Põhimõte. „Isegi kui inimesel on kõike külluses, ei taga talle elu see, mis tal on” (Luuka 12:15).

LUBADUS. „Sa saad tähtsamaks ja lugupeetumaks”

Vähesed inimesed julgevad tunnistada, et nad ostavad midagi selleks, et teistele muljet avaldada. Ent Jim Pooler märgib: „Üheks tähtsaks inimeste ostukäitumist mõjutavaks teguriks on konkureerimine sõprade, naabrite, töökaaslaste ja sugulastega.” Seepärast näidatakse tootereklaamides sageli rikkaid ja edukaid inimesi. Tarbijale edastatakse sellega sõnum: „See võid olla sina!”

TEGELIKKUS.

Kui hinnata oma väärtust võrreldes end teistega, tõmbab see meid lõputusse rahulolematuse tsüklisse. Niipea kui ühe ihaldatud eesmärgi saavutame, kerkib otsekohe esile järgmine.

Põhimõte. „Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha” (Koguja 5:9).

LUBADUS. „Sa määratled oma identiteedi”

Raamat „Säravad asjad” („Shiny Objects”) selgitab: „Üks tavalisemaid viise teistele teada anda, kes me oleme (või olla tahaksime), on selle kaudu, kuidas me kasutame ja eksponeerime oma materiaalset vara.” Turundajad on sellest teadlikud ja seostavad kaubamärke, eriti luksuskaubamärke, kindlate elustiilide või väärtushinnangutega.

Millisena sa ennast ette kujutad? Kuidas sa tahad, et teised sind näeksid? Kas stiilsena? Sportlikuna? Millist pilti sa endast luua ka ei tahaks, turundajad tõotavad, et kui sa lihtsalt ostad teatud kaubamärgiga tooteid, samastub sinu identiteet selle kaubamärgi omaga.

TEGELIKKUS.

Ükski toode ei saa muuta seda, kes me tegelikult oleme, ega anda meile väärtuslikke omadusi nagu ausus või laitmatus.

Põhimõte. „Teie ehteks ärgu olgu ... kuldehete kandmine ega pealisriided, vaid hoopis sisemine isiksus” (1. Peetruse 3:3, 4).

Lisaks reklaamidele võivad ka meie enda tunded ja harjumused panna meid liigselt raha kulutama. Järgnevalt toome ära kuus soovitust, mis aitavad kulusid kontrolli all hoida.

1. Väldi impulsiivseid oste. Kas sa tunned vaimustust, kui saad minna poodlema ning leiad midagi soodsa hinnaga? Kui tunned, siis võib sul olla kalduvus teha impulsiivseid oste. Et neid vältida, võta aeg maha ja mõtle realistlikult, mis võib kaasneda sellega, kui sa plaanitava ostu teed, kui sul see olemas on ja kui sa seda hooldad. Peatu ning meenuta oma eelmist hetkeemotsiooni ajel tehtud ostu, mida sa hiljem kahetsesid. Võta endale mõtlemisaega, enne kui langetad ostuotsuse.

2. Ära poodle selleks, et tõsta meeleolu. Poeskäimine võib ajutiselt su meeleolu parandada. Kui aga negatiivsed tunded sind taas haaravad, võid sa tunda veelgi suuremat soovi ostlemisest kergendust leida. Selle asemel et poodlemisega oma meeleolu tõsta, otsi toetavate sõprade seltsi või tee midagi füüsilist, näiteks mine jalutama.

3. Ära poodle meelelahutuseks. Uhked kaubanduskeskused on muutnud poeskäimise meelelahutuseks. Kuigi sa võid minna kaubanduskeskusse või surfata internetis lihtsalt lõbu pärast, pea siiski meeles, et enamik sellest, mida sa näed, on kavandatud õhutama sinus ostuhimu. Mine poodi vaid siis, kui sul on vaja midagi konkreetset osta, ja pea oma plaanist kinni.

4. Vali hoolega seltskonda. Sõprade eluviis ja jutt mõjutavad paljuski sinu soove. Kui kulutad liigselt raha selleks, et sõpradega sammu pidada, siis vali endale sellised sõbrad, kes ei pane suurt rõhku rahale ega materiaalsetele asjadele.

5. Kasuta krediitkaarte targalt. Krediitkaardi abil on lihtne teha oste ilma tagajärgedele mõtlemata. Püüa krediitkaardiga kulutatud raha iga kuu täielikult tagasi maksta. Ole kursis oma kaartide intressimäärade ja kuludega ning võrdle krediitkaardipakkumisi, et leida endale sobivaimad. Ole ettevaatlik kaartide suhtes, millel on kõrge krediidi kulukuse määr ja mis pakuvad soodustusi, mida sa tegelikult ei vaja. Selle asemel et teha suuremaid oste krediitkaardiga, pane raha kõrvale ja maksa kogu summa kohe ära.

6. Ole kursis oma rahalise seisuga. Sa võid kulutustega kergesti üle piiri minna, kui sa pole kursis oma rahalise seisuga. Pane oma jooksvad kulud ja tulud kirja ning hoia rahaasjadel silma peal. Koosta sissetulekutest ja varasematest kuludest lähtudes realistlik kuu eelarve. Pea arvet kulude üle ning võrdle neid oma eelarvega. Kui mõned rahaasjad jäävad sulle segaseks, siis palu mõnel usaldusväärsel sõbral neid sulle selgitada.