Nicaragua järves on haljendav Ometepe saar, mille moodustavad kaks hiiglaslikku vulkaani koos neid ühendava maakitsusega
MAAD JA RAHVAD
Külaskäik Nicaraguasse
NICARAGUAT nimetatakse tihtipeale järvede ja vulkaanide maaks. Sellel maal asub Kesk-Ameerika suurim järv, Nicaragua järv. Põlisrahvad panid sellele nimeks Cocibolca, mis tähendab „magus meri”. Selles järves on sadu saari, kusjuures see on ainuke mageveejärv, kus leidub merekalu, nagu haisid, mõõkkalu ja tarpoone.
Nicaragua rahvuslill plumeeria
Nicaraguas asuv Moskiitorannik on üks Kesk-Ameerika kõige eraldatumaid piirkondi. See on 65 kilomeetri laiune rannariba, mis moodustab suurema osa riigi idarannikust ja ulatub ka Hondurasesse. Seal elavad põlisrahvas miskitod (nimetatakse ka moskiitodeks), üks mitmest Nicaraguas elavast põlisrahvarühmast, kes asustasid seda maad juba enne, kui eurooplased 16. sajandil sinna jõudsid.
Miskitod on väga ühtehoidvad ja neil on omad eripärased kombed. Näiteks pole miskito keeles ametlikke kõnetlussõnu, nagu „härra” või „preili”. Maapiirkonnas kasutavad nooremad inimesed endast vanemate poole pöördudes sõnu „onu” või „tädi” hoolimata sellest, kas nad on omavahel sugulased või mitte. Üks ammune miskito naiste komme on lähedasi sõpru või sugulasi tervitades puudutada oma põsega teise inimese põske. Samal ajal hingab naine, kes tervitamist alustas, sügavalt läbi nina sisse.
Põliselanikud
Jehoova tunnistajate väljaanded sumu ja miskito keeles