MAAD JA RAHVAD
Külaskäik Liechtensteini
LIECHTENSTEIN, üks väiksemaid riike maailmas, asub Alpides Šveitsi ja Austria vahel. Sajandite jooksul on siin elanud nii keldid, reedid, roomlased kui ka alemannid. Ligikaudu kaks kolmandikku praegustest Liechtensteini elanikest põlvneb alemannidest, kes asusid siia elama umbes 1500 aastat tagasi.
Liechtensteini riigikeel on saksa keel, kuid peale selle räägitakse külades mitmesuguseid murdeid. Kaks Liechtensteini rahvustoitu on Tüarka-Rebel (maisist tehtud hõrgutis) ning Käsknöpfle (rohke juustuga makaroniroog).
Käsknöpfle
Rahvariided
Sel maal reisides saab imetleda lumega kaetud mägesid, rohelisi orge, viinamarjaistandusi ja mitmekesist taimestikku. Näiteks kasvab selles mägises kääbusriigis ligi 50 liiki metsikuid orhideid. Liechtensteinis on muuseume, teatreid ja veinikodasid. Turiste käib siin aasta ringi.
Jehoova tunnistajad on Liechtensteinis tegutsenud juba 1920. aastatest saadik. Praegu on neid kogu riigis 90 ümber ning nad räägivad Piibli sõnumit nii kohalikele kui ka turistidele.