Piibli 21. raamat — Koguja

Kirjutaja: Saalomon

Kirjutamiskoht: Jeruusalemm

Kirjutamine lõpetati: enne a 1000 e.m.a

KOGUJA raamat kirjutati üleval eesmärgil. Kuna Saalomon juhtis Jehoovale pühendunud rahvast, oli tal vastutus hoida seda rahvast koos, innustada neid ustavaks jääma ja elama kooskõlas oma pühendumistõotusega. Seda kohustust püüdis ta täita Koguja raamatu tarkade nõuannete abil.

² Piiblitekstis Koguja 1:1 nimetab Saalomon ennast ”kogujaks”. Heebrea keeles on see sõna qo·heʹlet ja heebreakeelses Piiblis seda raamatut just nii nimetataksegi. Kreekakeelses Septuagintas on selle raamatu pealkiri aga Ek·kle·si·a·stesʹ, mis tähendab ’koguduse liige’, ning mõnes keeles on pealkiri tuletatud sellest kreekakeelsest sõnast. Ent vaste ”Koguja” on väga kohane pealkiri ja sobib hästi kirjeldama Saalomoni ülesannet. See viitab eesmärgile, miks Saalomon selle raamatu kirjutas.

³ Mis mõttes oli kuningas Saalomon koguja ja mida ta kogus? Ta kogus kokku oma rahvast iisraellasi ja ka võõramaalasi, kes nende seas elasid, et nad teeniksid tema Jumalat Jehoovat. Varem oli Saalomon ehitanud Jeruusalemma Jehoova templi ja selle pühitsemiseks kogus ta kõik kokku Jehoovat kummardama (1. Kun. 8:1). Nüüd püüdis ta Koguja raamatu abil koguda oma rahvast kasulikke tegusid tegema ning innustada neid jätma sinnapaika maailma mõttetud ja viljatud tegemised (Kog. 12:8—10).

⁴ Ehkki konkreetselt Saalomoni pole mainitud, võib mõne lõigu põhjal üsna kindlalt järeldada, et just tema on selle raamatu kirjutanud. Koguja tutvustab ennast kui ”Taaveti poega” kes oli ”Iisraeli kuningas Jeruusalemmas”. Need sõnad saavad käia ainult Saalomoni kohta, sest tema järeltulijad, kes olid Jeruusalemmas kuningad, valitsesid vaid Juuda üle. Pealegi kirjutab koguja: ”Mina, vaata, olen hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne mind on valitsenud Jeruusalemma üle, ja mu süda on näinud palju tarkust ja teadmisi.” (1:1, 12, 16.) See sobib hästi kokku Saalomoniga. Koguja 12:9 ütleb, et ta ”kaalus, uuris ja kujundas palju õpetussõnu”. Kuningas Saalomon kõneles 3000 õpetussõna (1. Kun. 5:12). Piiblitekstis Koguja 2:4—9 räägib kirjutaja oma ehitusprojektidest; viinamägedest, aedadest ja parkidest; kastmissüsteemidest; sulastest ja ümmardajatest; hõbeda ja kulla hankimisest ning muudest saavutustest. Kõike seda võib öelda Saalomoni kohta. Kui Seeba kuninganna nägi Saalomoni tarkust ja jõukust, õhkas ta: ”Mulle ei olnud räägitud pooltki!” (1. Kun. 10:7).

⁵ Raamatust selgub, et kirjutamiskohaks oli Jeruusalemm, sest koguja oli ”kuningas Jeruusalemmas”. Saalomon kirjutas selle ilmselt enne aastat 1000 e.m.a, oma 40 aasta pikkuse valitsusaja lõpupoole, kui ta oli juba saavutanud kõike seda, millest ta raamatus räägib, kuid polnud veel hakanud ebajumalaid teenima. Selleks ajaks oli tal palju elukogemusi ning ta teadis millega inimesed tegelevad ja mille poole püüdlevad. Tol ajal oli ta veel Jumala soosingus ja sai temalt inspiratsiooni.

⁶ Miks me võime olla kindlad, et Koguja raamat on ”Jumala sisendatud”? Mõned seavad selle raamatu inspireerituse kahtluse alla, kuna see ei maini kordagi Jumala nime Jehoova. Ent kindlasti toetab see õiget jumalateenimisviisi ja korduvalt on kasutatud heebreakeelset väljendit ha·ʼElo·himʹ, mis tähendab ’tõeline Jumal’. Teine vastuväide võidakse esitada seetõttu, et teistes Piibli raamatutes pole Kogujat tsiteeritud. Ent selle raamatu õpetused ja põhimõtted on täielikult kooskõlas ülejäänud Pühakirjaga. Ühes väljaandes öeldakse: ”Nii juudi kui ka kristlik kirik on suhtunud alati Koheleti ehk Koguja raamatusse kui Kõigeväelise inspireeritud kirjutisse; ja seda peeti õigusega püha kaanoni osaks.” (A. Clarke, ”Commentary”, III kd, lk 799.)

⁷ Kõrgelt haritud piiblikriitikud on öelnud, et Koguja raamat pole Saalomoni kirjutatud ja see pole ”kogu Pühakirja” osa, sest nende meelest viitavad selle raamatu keelekasutus ja mõttelaad hilisemale ajaperioodile. Nad aga ei võta arvesse seda, et Saalomon võis saada rohkesti teadmisi rahvusvahelise kaubanduse ja tööstuse arendamise käigus, samuti seetõttu, et ta võttis vastu kõrgeid külalisi teistest maadest ja tal oli ka muid sidemeid välisriikidega. (1. Kun. 5:10, 14; 9:26—28; 10:1, 23, 24.) Ühes Piiblit kommenteerivas teoses on öeldud: ”Suure heebrea kuninga igapäevased tegevused ja eesmärgid olid ilmselt kaugel ees tavaliste heebrealaste elustiilist, mõtteviisist ja keelekasutusest.” (F. C. Cook ”Bible Commentary”, IV kd, lk 622.)

⁸ Kas on aga tõesti vaja väliseid allikaid, et tõendada Koguja raamatu kanoonilisust? Kui seda raamatut uurida, siis on näha nii selle sisemist harmooniat kui ka kooskõla ülejäänud Pühakirjaga, kuhu see kirjutis kahtlemata kuulub.

MILLE POOLEST KASULIK

¹⁵ Koguja raamat pole sugugi pessimistlik, vaid täis jumaliku tarkuse hiilgavaid pärle. Kui Saalomon loetleb tühiseid asju, ei arva ta sinna hulka Jehoova templi ehitamist Jeruusalemma Morija mäele ega Jehoova puhast kummardamist. Ta ei pea tühiseks Jumala eluandi, vaid annab mõista, et inimene peab elust rõõmu tundma ja ’head tegema’. (3:12, 13, P 1938-40; 5:17—19; 8:15.) Teod, mille tegemisel ei arvestata Jumalaga, toovad häda. Isa võib oma pojale vara koguda, ent kui õnnetus hävitab kõik, ei jää talle midagi. Palju mõistlikum oleks koguda ja pärandada vaimseid rikkusi, mis on püsiva väärtusega. On õnnetuseks, kui inimesel on külluslikult vara, kuid ta ei saa sellest rõõmu tunda. Kõik selle maailma rikkad lähevad hauda tühjade kätega. (5:12—14; 6:1, 2.)

¹⁶ Piiblisalmis Matteuse 12:42 ütleb Kristus Jeesus enda kohta, et ta on ”enam kui Saalomon”. Kuna Saalomon kujutas Jeesust, kas on siis Saalomoni sõnad Koguja raamatus Jeesuse õpetustega kooskõlas? Me võime leida tõesti palju paralleele. Näiteks tõi Jeesus välja, et Jumal tegutseb aktiivselt, öeldes: ”Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!” (Joh. 5:17). Ka Saalomon räägib Jumala tegudest: ”Ma nägin kõigist Jumala tegudest, et inimene ei suuda mõista, mis sünnib päikese all; kuigi inimene otsides näeb vaeva, ta ometi ei mõista. Jah, isegi kui tark ütleks, et tema teab, ta siiski ei suudaks mõista!” (Kog. 8:17).

¹⁷ Nii Jeesus kui ka Saalomon innustasid tõelisi jumalateenijaid omavahel kokku saama (Matt. 18:20; Kog. 4:9—12; 4:17). Samuti on Jeesuse sõnad ”maailmaajastu lõpetusest” ja ”rahvastele määratud aegadest” kooskõlas Saalomoni ütlusega: ”Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all” (Matt. 24:3; Luuka 21:24, UM; Kog. 3:1).

¹⁸ Eelkõige hoiatavad Jeesus ja tema jüngrid sarnaselt Saalomoniga materialismi lõksu eest. Tarkus on tõeliseks kaitseks, sest see ”hoiab elus selle omaniku”, ütleb Saalomon. Ja Jeesus sõnab: ”Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Kog. 7:12; Matt. 6:33.) Piiblisalmis Koguja 5:9 on öeldud: ”Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust. Seegi on tühi töö!” Väga sarnaselt hoiatab Paulus kirjakohas 1. Timoteosele 6:6—19: ”Rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur.” On ka teisi paralleelseid kohti. (Kog. 3:17 — Ap. t. 17:31; Kog. 4:1 — Jak. 5:4; Kog. 4:17; 5:1 — Jak. 1:19; Kog. 6:12 — Jak. 4:14; Kog. 7:20 — Rooml. 3:23; Kog. 8:17 — Rooml. 11:33.)

¹⁹ Jumala kallis Poeg Jeesus Kristus, kes oli targa kuninga Saalomoni järeltulija, rajab oma valitsuse abil uue maise ühiskonna (Ilm. 21:1—5). Saalomoni sõnad oma eelpiltliku kuningriigi alamatele pakuvad praegu suurt huvi kõigile neile, kes loodavad Kristus Jeesuse juhitavale Jumala Kuningriigile. Selle valitsuse all hakkavad inimesed elama sama tarkade põhimõtete järgi, mida koguja rääkis, ja nad tunnevad igavesti rõõmu Jumala eluannist. Nüüd on aeg koguneda Jehoovat kummardama, et mõista, millised rõõmud meid tema Kuningriigi alluvuses ootavad. (Kog. 3:12, 13; 12:13, 14.)