Kokkuvõtlik vestlus ristitavaga

Ristimised toimuvad tavaliselt Jehoova tunnistajate kokkutulekutel. Ristimiskõne lõpus palub kõnepidaja ristitavatel püsti tõusta ja valju häälega vastata kahele järgmisele küsimusele.

1. Kas sa oled kahetsenud oma patte, pühendunud Jehoovale ja oled veendunud, et pääste tuleb Jeesus Kristuse kaudu?

2. Kas sa mõistad, et ristimisega saad sa Jehoova tunnistajaks ja seod end Jehoova organisatsiooniga?

Ristitavad, kes vastavad jaatavalt, tunnistavad „suuga oma usku” lunastusse ja seda, et nad on tingimusteta pühendunud Jehoovale. (Rooml. 10:9, 10.) Ristimisele minejatel oleks hea nende küsimuste üle eelnevalt mõelda ning sellest palves Jehoovale rääkida, et nad võiksid siiralt ja südamest vastata.

Kas oled esitanud Jehoovale pühendumispalve ning tõotanud, et teenid teda jäägitu pühendumusega ja et tema tahte täitmine on sulle elus kõige tähtsam?

Kas sa oled täiesti veendunud, et peaksid esimesel võimalusel end ristida laskma?

Milline on ristimiseks sobiv riietus? (1. Tim. 2:9, 10; Joh. 15:19; Filipl. 1:10.)

Me peaksime olema tagasihoidlikud ja kaine mõistusega ning riietuma nii, nagu on kohane neile, „kes tunnistavad end jumalakartlikuks”. Ristimistalituse ajal ei ole sünnis kanda nappe ujumisriideid ega hüüdlausete või reklaamidega riideid. Riietus peaks olema puhas, maitsekas ja sündmusele kohane.

Kuidas tuleks ristimise ajal käituda? (Luuka 3:21, 22.)

Jeesuse ristimine on eeskujuks nüüdisaegsetele kristlikele ristimistele. Ta mõistis, et ristimine on tõsine samm, mis ilmnes tema suhtumisest ja käitumisest. Seega ei sobi ristimispaigas naljatleda, ujuda ega teha midagi muud, mis kahandaks selle sündmuse tõsidust. Samuti ei peaks vastristitud kristlane käituma nii, nagu oleks ta saavutanud suure võidu. Kuigi ristimine on rõõmus sündmus, tuleks seda rõõmu väljendada väärikal viisil.

Kuidas aitab tihe läbikäimine kogudusega sul elada Jehoovale pühendumise kohaselt?

Miks on sul pärast ristimist väga tähtis pidada kinni heast iseseisva uurimise kavast ja osaleda korrapäraselt kuulutustöös?

JUHENDID KOGUDUSEVANEMATELE

Kui ristimata kuulutaja esitab ristimissoovi, tuleks teda innustada vaatama hoolikalt läbi osa „Küsimused neile, kes soovivad lasta end ristida” lk 173–195. Tema tähelepanu tuleks juhtida lk 170 algavale materjalile pealkirjaga „Ristimata kuulutajale”, kus selgitatakse, kuidas ta võib valmistuda vestluseks kogudusevanematega. Nagu seal märgitakse, võib ristimissoovi esitaja kasutada vestluse ajal märkmeid ja seda raamatut. Siiski pole kellelgi vaja neid küsimusi temaga enne vanematega kohtumist läbi võtta.

Kui keegi soovib minna ristimisele, tuleks tal sellest teatada vanematekogu koordineerijale. Kui ristimissoovi esitanul on olnud piisavalt aega küsimustega tutvuda, küsib vanematekogu koordineerija temalt, kas ta on esitanud Jehoovale pühendumispalve ja lubanud täita tema tahet. Kui inimene vastab jaatavalt, teeb vanematekogu koordineerija korraldusi, et kaks kogudusevanemat saaksid temaga käsitleda küsimusi neile, kes soovivad lasta end ristida. Kumbagi osa peaks käsitlema eri vanem. Neid vestlusi pole vaja lükata edasi seni, kuni saabub teade kokkutuleku kohta.

Need kaks osa õnnestub tavaliselt üle vaadata kahe korraga, millest kumbki kestab umbes tunni, kuigi pole keelatud võtta ka rohkem aega. Hea oleks iga kord alustada ja lõpetada palvega. Küsimuste arutamisel ei peaks kiirustama. Kogudusevanemad, kellele see ülesanne on antud, ei tohiks selle täitmisega viivitada.

Tavaliselt on kõige parem vaadata küsimused üle iga inimesega eraldi. Kui ristimissoovi esitanu vastab igale küsimusele, saavad vanemad selge ettekujutuse, kui hästi ta mõistab arutletavat materjali, ja neil ei jää kahtlust, kas ta on ristimiseks valmis. Pealegi on ristimiseks valmistujal sellises olukorras kergem ennast väljendada. Kui ristima soovib minna abielupaar, võib ristimisküsimusi mõlemaga koos läbi vaadata.

Kui ristimisele tahab minna õde, tuleks vestlused korraldada nii, et need toimuksid teiste vaateväljas, aga väljaspool kuuldekaugust. Kui vestluse juurde oleks vaja kolmandat isikut, peaks see olema teine vanem või koguduseabiline, sõltuvalt sellest, millist osa arutletakse, nagu järgmises lõigus selgitatakse.

Kogudustes, kus on vähe vanemaid, võib paluda võimekal koguduseabilisel, kellel on hea otsustusvõime ja vahetegemisoskus, võtta läbi esimene osa „Kristlik õpetus”. Kuid üksnes kogudusevanemad peaksid arutama teist osa „Kristlik eluviis”. Kui koguduses pole piisavalt pädevaid vendi, võib võtta ühendust ringkonnaülevaatajaga, et uurida, kas seda saaksid teha mõne lähedal asuva koguduse vennad.

Kui ristimissoovi on esitanud alaealine, peaks tema Jehoova tunnistajast vanem või vanemad vestluse juures olema. Kui see pole võimalik, peaksid kogudusevanemad olema kahekesi (esimese osa arutelu juurde võib kogudusevanema asemel kutsuda koguduseabilise).

Vanemad teevad kindlaks, kas inimene, kes soovib minna ristimisele, saab mõistlikul määral aru Piibli põhiõpetustest. Seejuures tahavad nad veenduda, et ta hindab tõde ja peab lugu Jehoova organisatsioonist. Kui ta ei mõista Piibli põhiõpetusi, hoolitsevad vanemad selle eest, et keegi teda aitaks ning ta oleks hiljem kõlblik ristimisele minema. Mõnele tuleb ehk anda aega, et nad saaksid suuremal määral tõendada hindamist kuulutustöö vastu või allumist organisatsioonis seatud korrale. Vanemad otsustavad, kuidas vestluseks mõeldud tundi kasutada, jõudmaks selgusele, kas inimene on ristimiseks valmis. Kuigi mõnele küsimusele võib kuluda rohkem aega kui teisele, tuleks kõik küsimused läbi vaadata.

Vanemad, kes on määratud neid küsimusi läbi võtma, saavad pärast teist vestlust kokku ja otsustavad, kas kuulutaja tuleks ristimisele lubada või mitte. Vanemad võtavad arvesse igaühe tausta, võimeid ja muid asjaolusid. Tähtis on see, et ta tahaks südamest Jehoovat teenida ning mõistaks Piibli algtõdesid. Kui vanemad aitavad armastavalt neid, kes lähevad ristimisele, on ristitavad valmis täitma hea sõnumi kuulutajatena oma tähtsat ülesannet.

Seejärel peaks ristimisküsimusi läbi võtnud vanem või vanemad kohtuma kuulutajaga, kes soovib end ristida lasta, ja ütlema talle, kas ta on selleks valmis või mitte. Kui inimene on valmis, peaksid vanemad koos temaga läbi vaatama osa „Kokkuvõtlik vestlus ristitavaga” lk 194–195. Kui ristitav ei ole veel lõpuni uurinud raamatut „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”, õhutavad kogudusevanemad teda raamatut pärast ristimist lõpuni uurima. Öelge talle, et tema ristimiskuupäev lisatakse koguduse kuulutaja aruandesse. Tuletage talle meelde, et kogudusevanemad töötlevad tema isikuandmeid selleks, et Jehoova tunnistajate üleilmset tegevust saaks juhtida ning et ta võiks osaleda usutegevuses ja saada vaimulikku abi. Kogudusevanemad võivad uutele kuulutajatele meelde tuletada ka seda, et nende isikuandmeid töödeldakse kooskõlas Jehoova tunnistajate andmekaitse üldtingimustega, mis on avaldatud saidil jw.org. Vestlusele ei peaks kuluma üle kümne minuti.

Üks aasta pärast kuulutaja ristimist peaksid kaks kogudusevanemat temaga kohtuma, et teda julgustada ja anda talle kasulikke soovitusi. Üks vanematest peaks olema kuulutaja grupiülevaataja. Kui ristitu on alaealine, peaksid vestluse juures viibima ka tema kristlikud vanemad. Õhkkond peaks olema südamlik ja julgustav. Kogudusevanemad arutavad ristitu vaimset kasvu ja annavad praktilisi soovitusi selle kohta, kuidas hoida kinni headest vaimsetest harjumustest näiteks sellistes valdkondades nagu iseseisev piibliuurimine, igapäevane piiblilugemine, iganädalane pere piibliõhtu, koosolekutel käimine ja osalemine ning iganädalane kuulutustöö. (Efesl. 5:15, 16.) Kui ta pole veel lõpuni uurinud raamatut „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”, hoolitsevad kogudusevanemad selle eest, et keegi teda selles aitaks. Nad kiidavad kuulutajat südamlikult ja heldelt. Üldiselt antakse nõu või tehakse ettepanekuid vaid ühes-kahes asjas.