1.–3. Mida inimesed surma kohta teada tahavad ja mida eri religioonid õpetavad?

PIIBEL näitab, et saabub päev, kui enam ei ole surma. (Ilmutus 21:4.) Nagu eelmisest peatükist nägime, on meil tänu lunastusele võimalik saada igavene elu. Praegu aga inimesed surevad. (Koguja 9:5.) Seega on loomulik, et tahame teada, mis pärast surma juhtub.

² Eriti mõtleme sellele siis, kui oleme kaotanud mõne lähedase. Me võime mõelda, kas ta elab kuskil edasi, kas ta näeb meid ja kas me saame jälle kokku.

³ Eri religioonid vastavad neile küsimustele erinevalt. Mõned neist õpetavad, et head inimesed lähevad pärast surma taevasse ja halvad põrgutulle. Teised õpetavad, et pärast surma elab inimene edasi teispoolsuses koos oma surnud esivanematega. Ja on ka religioone, kes ütlevad, et pärast seda, kui inimene on surnud ja tema üle on kohut mõistetud, sünnib ta taas, kuid uues kehas, näiteks teise inimese või hoopis loomana.

4. Milles on peaaegu kõik religioonid sama meelt?

⁴ Kuigi religioonide tõekspidamised on väga erinevad, on peaaegu kõik neist ühes asjas sama meelt: selles, et mingi osa inimesest elab pärast keha surma edasi. Kas see on tõsi?

MIS JUHTUB PÄRAST SURMA

5., 6. Mis juhtub inimesega pärast surma?

⁵ Meie looja Jehoova on meile teada andnud, mis inimesega pärast surma juhtub: kui inimene sureb, siis ta lakkab olemast. Surm on elu vastand. Surnud ei näe, ei kuule ega mõtle. Inimesel pole surematut hinge ega vaimu.a

⁶ Piibel ütleb: „Surnud ei tea midagi.” Surnud ei saa armastada ega vihata ning surmavallas „ei tehta tööd ega plaane, seal pole teadmisi ega tarkust”. (Loe Koguja 9:5, 6, 10.) Ja tekstis Laul 146:4 öeldakse, et inimese surmapäeval kaovad tema mõtted.

MIDA JEESUS SURMA KOHTA ÜTLES

7. Millega Jeesus surma võrdles?

⁷ Kui Jeesuse sõber Laatsarus suri, ütles Jeesus oma jüngritele: „Laatsarus, meie sõber, on uinunud magama.” Jeesus ei pidanud silmas seda, et Laatsarus lihtsalt puhkab. Ta lisas: „Laatsarus on surnud.” (Johannese 11:11–14.) Seega võrdles Jeesus surma unega. Ta ei öelnud, et Laatsarus elab edasi taevas või on oma surnud esivanemate juures. Ta ei öelnud ka, et Laatsarus kannatab põrgus või sünnib uuesti teise inimesena või loomana. Veel mujalgi Piiblis võrreldakse surma unega. Näiteks tekstis Apostlite teod 7:60 öeldakse Stefanose kohta, et ta suikus surmaunne. Samuti rääkis apostel Paulus kristlastest, kes olid surmaunne suikunud. (1. Korintlastele 15:6.)

8. Mis näitab, et inimesed on loodud elama igavesti?

⁸ Jumal lõi Aadama ja Eeva elama igavesti ning neil oli täiuslik tervis. Peale selle andis ta inimestele ka soovi elada igavesti. (Koguja 3:11.) Ükski armastav lapsevanem ei taha, et tema laps jääks vanaks ja sureks. Ka meie looja ei soovi, et me vananeksime ja sureksime. Miks siis inimesed ikkagi surevad?

MIKS INIMESED SUREVAD

9. Miks andis Jehoova inimestele ühe keelu ja kas sellest oli raske kinni pidada?

⁹ Eedeni aias ütles Jehoova Aadamale: „Kõigist aia puudest võid sa süüa, palju soovid, kuid hea ja halva tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, sa sured.” (1. Moosese 2:9, 16, 17.) Sellest keelust polnud raske kinni pidada. Seda tehes said Aadam ja Eeva näidata, et nad tunnustavad Jumala õigust öelda neile, mis on hea ja mis halb. Samuti said nad nõnda näidata oma tänulikkust kõige selle hea eest, mis Jumal oli neile andnud.

10., 11. a) Kuidas Saatan Aadama ja Eeva eksiteele viis? b) Miks pole Aadama ja Eeva teole mingit õigustust?

¹⁰ Paraku otsustasid Aadam ja Eeva Jehoova keelust üle astuda. Saatan küsis Eevalt: „Kas Jumal on teile tõesti öelnud, et te ei tohigi igast aia puust süüa?” Eeva vastas: „Me võime küll aia puude vilja süüa, aga aia keskel oleva puu kohta on Jumal öelnud: „Te ei tohi sellest süüa ega seda puutuda, muidu te surete.”” (1. Moosese 3:1–3.)

¹¹ Seepeale ütles Saatan: „Ei te sure! Jumal ju teab, et päeval, mil te sellest sööte, teie silmad avanevad. Te saate Jumala sarnaseks ning tunnete siis head ja halba.” (1. Moosese 3:4–6.) Saatan tahtis, et Eeval tekiks soov ise otsustada, mis on hea ja mis halb. Ühtlasi valetas ta Eevale, öeldes, et nad ei sure, kui söövad keelatud vilja. Eeva sõigi seda ja andis ka oma mehele. Kuna nad teadsid väga hästi, mida Jumal neilt ootab, näitasid nad keelatud vilja süües, et nad ei austa oma taevast isa. Nende teole pole mingit õigustust.

12. Mida võis Jehoova tunda, kui Aadam ja Eeva talle sõnakuulmatud olid?

¹² Mis sa arvad, mida tunneksid lapsevanemad, kelle laps muutuks mässumeelseks ja teeks kõik risti vastupidi sellele, mida nad talle ütlevad? Muidugi oleksid nad väga kurvad. Võime vaid kujutleda, millist südamevalu tundis Jehoova, kui Aadam ja Eeva tema vastu säärast lugupidamatust ilmutasid.

13. Mis juhtus Aadamaga pärast surma?

¹³ Sõnakuulmatuse tõttu kaotasid Aadam ja Eeva võimaluse elada igavesti. Jehoova ütles Aadamale: „Muld sa oled ja mullaks sa saad.” (Loe 1. Moosese 3:19.) Aadam pidi jälle mullaks saama, nagu poleks teda olemas olnudki. (1. Moosese 2:7.) Kui ta suri, lakkas ta olemast.

14. Miks inimesed surevad?

¹⁴ Kui Aadam ja Eeva oleksid jäänud Jumalale sõnakuulelikuks, oleksid nad tänini elus. Ent oma sõnakuulmatusega tegid nad pattu ja lõpuks surid. Patt on nagu ränk haigus, mille kõik inimesed on Aadamalt ja Eevalt pärinud. Sellepärast inimesed surevadki. (Roomlastele 5:12.) Jumal pole aga kunagi soovinud, et inimesed sureksid. Piibel nimetab surma koguni vaenlaseks. (1. Korintlastele 15:26.)

TÕDE TEEB MEID VABAKS

15. Millest tõde surma kohta meid vabastab?

¹⁵ Tõde surma kohta vabastab meid paljude valeõpetuste kütkeist. Piibel õpetab, et surnud ei tunne valu ega kurbust. Nendega pole võimalik suhelda. Me ei saa neid aidata ja nemad ei saa meid aidata. Surnud ei saa meile ka halba teha, seega pole meil vaja neid karta. Ometi õpetavad paljud religioonid vastupidist. Nad ütlevad, et surres elu ei lõpegi ning et surnuid saab aidata, kui vaimulikele maksta. Ent kui teame surma kohta tõde, ei lase me end neist valedest eksitada.

16. Millist valet paljud religioonid surma kohta õpetavad?

¹⁶ Saatan kasutab paljusid religioone, et valeõpetuste abil inimesi Jehoovast eemale viia. Näiteks õpetab enamik religioone, et mingi osa inimesest elab pärast keha surma edasi. Kas religioon, kuhu sina kuulud, õpetab sedasama? Või kas see õpetab seda, mida õpetab Piibel?

17. Miks võib öelda, et õpetus inimeste piinamisest põrgus teotab Jehoovat?

¹⁷ Mõned valeõpetused on lausa õõvastavad, näiteks õpetus, et halbu inimesi piinatakse igavesti põrgus. See vale teotab Jumalat. Jehoova ei laseks inimestel eales sel moel kannatada. (Loe 1. Johannese 4:8.) Mida sa arvaksid inimesest, kes sõnakuulmatu lapse kätt karistuseks tules hoiaks? Kindlasti peaksid sa teda väga julmaks ega tahaks temaga mingit tegemist teha. Saatan tahab, et sa mõtleksid samamoodi Jehoovast.

18. Miks pole vaja surnuid karta?

¹⁸ Mõned religioonid õpetavad, et pärast surma elab inimene edasi vaimuna, keda tuleb hardalt austada. Selle õpetuse järgi võivad surnute vaimud olla kas võimsad heategijad või hirmuäratavad vaenlased. Paljud inimesed usuvad seda valet. Nad kardavad surnuid ja kummardavad neid. Nagu aga nägime, õpetab Piibel, et surnud otsekui magavad sügavat und. Seega ei pea me neid kartma. Kuna Jehoova on meie looja ja ainus tõeline Jumal, peaksime austama ja kummardama üksnes teda. (Ilmutus 4:11.)

19. Miks on hea teada surma kohta tõde?

¹⁹ Kui teame surma kohta tõde, ei eksita meid valed, mida paljud religioonid õpetavad. Ja nii hakkame veelgi rohkem hindama Jehoova võrratuid tõotusi tuleviku kohta.

20. Millest räägib järgmine peatükk?

²⁰ Kaua aega tagasi küsis mees nimega Iiob: „Kui inimene sureb, kas saab ta jälle elavaks?” (Iiob 14:14.) Sellele küsimusele vastab järgmine peatükk.

1.–3. Mis mõttes oleme kõik vangid ja kuidas Jehoova meid vabastab?

KUJUTLE, et oled alusetult eluks ajaks vangi mõistetud. Tulevik näib tume ja sa ei saa selle olukorra muutmiseks midagi teha. Ent just siis, kui oled viimsegi lootuse kaotanud, saad teada, et on olemas keegi, kes saab ja tahab sind aidata. Kuidas sa end tunneksid?

² Piltlikult öeldes oleme kõik surma vangid. Omal jõul ei suuda me sellest vangistusest kuidagi vabaneda. Jehoova aga saab ja ka tahab meid surma võimusest vabastada. Ta on tõotanud: „Viimase vaenlasena kõrvaldatakse surm.” (1. Korintlastele 15:26.)

³ Mõtle, milline kergendus oleks elada teadmisega, et sa ei pea kunagi surema. Kuid Jehoova teeb enamat, kui vaid kaotab surma: ta on ka lubanud surnud ellu tagasi tuua. (Jesaja 26:19.)

KUI LÄHEDANE SUREB

4. a) Mis võib pakkuda meile lohutust, kui oleme kaotanud mõne lähedase? b) Kes olid kolm Jeesuse head sõpra?

⁴ Kui surm röövib meilt lähedase inimese, tunneme põhjatut valu. Samuti võime tunda abitust, sest me ei saa kuidagi teda ellu tagasi tuua. Kuid Piibel pakub meile tõelist lohutust. (Loe 2. Korintlastele 1:3, 4, vaata ka allmärkust.) Vaatame üht lugu, mis näitab, kui väga Jehoova ja Jeesus soovivad meie lähedasi ellu tagasi tuua. Kui Jeesus elas maa peal, käis ta sageli külas Laatsarusel ning tema õdedel Martal ja Maarjal. Need kolm olid Jeesuse head sõbrad. Piibel ütleb: „Jeesus armastas Martat, tema õde ja Laatsarust.” Kuid Laatsarus jäi haigeks ja suri. (Johannese 11:3–5.)

5., 6. a) Kuidas Jeesus reageeris, kui ta nägi Laatsaruse sugulasi ja sõpru leinamas? b) Miks võib teadmine, et Jeesus mõistab meie tundeid, pakkuda meile suurt lohutust?

⁵ Jeesus läks Martat ja Maarjat lohutama. Kui Marta kuulis, et Jeesus on teel nende juurde, ruttas ta linnast välja talle vastu. Ta ütles Jeesusele: „Kui sa oleksid siin olnud, poleks mu vend surnud.” Marta arvas, et enam pole võimalik Laatsaruse heaks midagi teha. Hiljem nägi Jeesus ka Marta õde Maarjat, kes lohutamatult nuttis. Leinajate kurbuse nägemine puudutas Jeesust hingepõhjani, nii et ka tema silmist hakkasid pisarad voolama. (Johannese 11:21, 33, 35.) Niisiis tundis Jeesuski leinavalu.

⁶ Teadmine, et Jeesus mõistab meie tundeid, võib pakkuda meile suurt lohutust. Jeesus peegeldas oma isa Jehoovat. (Johannese 14:9.) Ja Jehooval on väge surmale igaveseks lõpp teha. Seda ta ka teeb ja juba varsti.

„LAATSARUS, TULE VÄLJA!”

7., 8. a) Miks ei tahtnud Marta, et kivi Laatsaruse haua eest ära veeretataks? b) Mida Jeesus tegi?

⁷ Jeesus läks koopa juurde, kuhu Laatsaruse surnukeha oli pandud. Koopasuu ees oli suur kivi. Jeesus ütles: „Veeretage kivi ära!” Marta oli vastu, sest Laatsarus oli juba neli päeva hauas olnud. (Johannese 11:39.) Ta ei teadnud, mida Jeesus kavatseb teha.

⁸ Jeesus hüüdis: „Laatsarus, tule välja!” Nüüd juhtus midagi hämmastavat. „Mees, kes oli olnud surnud, tuli välja, käed ja jalad mähises ning nägu riidega kinni mähitud.” (Johannese 11:43, 44.) Laatsarus elas, Jeesus oli ta üles äratanud! Kujutle, kui õnnelikud olid tema lähedased, et said teda jälle kallistada ja temaga rääkida.

„TÜDRUKUKE, MA ÜTLEN SULLE: TÕUSE ÜLES!”

9., 10. a) Kust sai Jeesus väe surnuid üles äratada? b) Mida kinnitavad meile Piibli ülesäratamislood?

⁹ Jeesus ei äratanud surnuid üles omaenda väega. Enne Laatsaruse ülesäratamist palvetas ta Jehoova poole ja Jehoova andis talle väe Laatsarus ellu tagasi tuua. (Loe Johannese 11:41, 42.) Laatsarus polnud ainus, kes surnuist üles äratati. Piiblis räägitakse ühest 12-aastasest tüdrukust, kes jäi raskelt haigeks. Tema isa Jairus tuli Jeesuse juurde ja anus, et Jeesus lapse terveks teeks. See oli ta ainuke laps. Kui Jairus Jeesusega rääkis, toodi talle aga teade „Su tütar on surnud. Milleks enam õpetajat tülitada?”. Jeesus ütles Jairusele: „Ära karda, usu ainult ja ta pääseb,” ning läks temaga kaasa. Jõudnud tema maja juurde, nägi Jeesus inimesi, kes valjult halasid. Jeesus ütles neile: „Ärge nutke, sest tüdruk pole surnud, vaid magab.” Tüdruku isa ja ema võisid olla hämmingus ja mõelda, mida need sõnad tähendavad. Jeesus saatis kõik majast välja ning läks koos lapse isa ja emaga tüdruku voodi juurde. Võtnud hellalt lapse käest kinni, sõnas ta: „Tüdrukuke, ma ütlen sulle: tõuse üles!” Sedamaid tõusis tüdruk püsti ja hakkas kõndima. Kui rõõmsad võisid tema vanemad küll olla! (Markuse 5:22–24, 35–42; Luuka 8:49–56.) Nad ei unustanud eales, mida Jehoova oli Jeesuse kaudu nende heaks teinud.a

¹⁰ Need, kelle Jeesus surnuist üles äratas, surid hiljem jälle. Ometi on Piibli ülesäratamislood väga tähendusrikkad. Need kinnitavad meile, et Jehoova soovib surnud ellu äratada ja ka teeb seda.

JEHOOVA SOOVIB JA SUUDAB SURNUD ÜLES ÄRATADA

11. Mida me saame Laatsaruse kohta järeldada teksti Koguja 9:5 põhjal?

¹¹ Piibel ütleb: „Surnud ei tea midagi.” (Koguja 9:5.) Nii oli ka Laatsarusega. Nagu Jeesus ütles, ta otsekui magas. (Johannese 11:11.)

12. Mis tõendab, et Laatsarus tõesti äratati surnuist üles?

¹² Laatsaruse ülesäratamisel oli palju tunnistajaid. Jeesuse vaenlasedki ei eitanud seda imet. (Johannese 11:47.) Paljud inimesed, kes tahtsid ülesäratatud meest oma silmaga näha, tulid Laatsarust vaatama. Tänu sellele hakkasid nad uskuma, et Jeesus on tõesti Jumala saadetud. See ajas Jeesuse vaenlased marru ning nad tahtsid nii Jeesuse kui ka Laatsaruse ära tappa. (Johannese 11:53; 12:9–11.)

13. Mis kinnitab, et Jehoova suudab surnud üles äratada?

¹³ Jeesus ütles, et üles äratatakse need, keda Jehoova meeles peab. (Johannese 5:28, vaata ka allmärkust.) Et aga kedagi ellu tagasi tuua, peab Jehoova mäletama selle inimese kohta igat üksikasja. Kas ta tõesti suudab seda? Mõtle järgnevale. Universumis on loendamatuid triljoneid tähti, ometi ütleb Piibel, et Jehoova nimetab neid kõiki nimepidi. (Loe Jesaja 40:26.) Niisamuti mäletab Jehoova kõiki üksikasju surnud inimese kohta. Pealegi on Jehoova kõik loonud, seega pole kahtlustki, et ta suudab inimese ellu tagasi tuua.

14., 15. Mida näitavad Iiobi sõnad Jehoova kohta?

¹⁴ Jumalakartlik mees Iiob uskus, et tuleb ülesäratamine. Ta küsis: „Kui inimene sureb, kas saab ta jälle elavaks?” Seejärel ütles ta Jehoovale: „Sa hüüad ja ma vastan sulle. Sa igatsed oma kätetööd.” Iiob teadis, et Jehoova lausa ootab aega, mil ta surnud üles äratab. (Iiob 14:13–15.)

¹⁵ Kas pole südantsoojendav teada, et Jehoova soovib nii väga surnuid ellu äratada? Kindlasti igatsed sinagi oma surnud lähedasi jälle näha. Vaatame nüüd, kes äratatakse üles ja kus nad elama hakkavad.

KES ÄRATATAKSE ÜLES?

16. Milline tulevik ootab neid, kes maa peale üles äratatakse?

¹⁶ Inimesed, kes piibliaegadel üles äratati, said taas oma lähedastega kokku siinsamas maa peal. Nii on ka tulevikus. Kuid eelseisev ülesäratamise aeg on veelgi rõõmurikkam. See on nii sellepärast, et ülesäratatud võivad siis elada maa peal igavesti. Pealegi on maailm siis sootuks teistsugune: enam pole sõdu, kuritegevust ega haigusi.

17. Kes äratatakse üles?

¹⁷ Kes äratatakse üles? Nagu Jeesus ütles, äratatakse üles kõik, keda Jehoova meeles peab. (Johannese 5:28, 29.) Tekstis Ilmutus 20:13 on kirjas: „Meri andis tagasi surnud, kes temas olid, ning surm ja surmavald andsid tagasi surnud, kes neis olid.” Seega äratatakse ellu miljardid surnud. Ja apostel Paulus ütles, et üles äratatakse nii õiged kui ka ülekohtused. (Loe Apostlite teod 24:15.) Mida see tähendab?

18. Kes kuuluvad õigete hulka, kes üles äratatakse?

¹⁸ Õigete hulgas on need Jehoova teenijad, kes elasid enne, kui Jeesus maa peale tuli. Näiteks äratatakse üles Noa, Aabraham, Saara, Mooses, Rutt ja Ester. Paljudest vana aja usumeestest ja -naistest räägitakse kirjas heebrealastele 11. peatükis. Peale selle on õigete hulgas need ustavad Jehoova teenijad, kes on surnud meie ajal.

19. Kes kuuluvad ülekohtuste hulka, kes üles äratatakse, ja millise võimaluse Jehoova neile annab?

¹⁹ Ülekohtuste hulgas on miljardid inimesed, kellel polnud oma eluajal võimalust Jehoovat tundma õppida. Jehoova pole neid unustanud. Kui nad üles äratatakse, on neil võimalus teda tundma õppida ja teda teenima hakata.

20. Keda üles ei äratata?

²⁰ Kas see tähendab, et üles äratatakse viimne kui üks inimene, kes on kunagi elanud? Ei, seda see ei tähenda. Jeesus ütles, et on ka neid, keda üles ei äratata. (Luuka 12:5.) Kes otsustab, kas inimene äratatakse üles või mitte? Jehoova on kõrgeim kohtunik, kuid ta on seadnud kohtumõistjaks elavate ja surnute üle Jeesuse. (Apostlite teod 10:42.) Neid, kes on osutunud paadunud patustajateks, üles ei äratata. (Vaata 19. järelmärkust.)

ÜLESÄRATAMINE TAEVASEKS ELUKS

21., 22. a) Mida kujutab endast ülesäratamine taevaseks eluks? b) Kes oli esimene, kes äratati üles taevaseks eluks?

²¹ Piibel näitab, et osa inimesi läheb taevasse. Neid ei äratata üles mitte lihast ja luust inimesena, vaid vaimolendina.

²² Esimene, kes äratati üles taevaseks eluks, oli Jeesus. (Johannese 3:13.) Jehoova äratas ta üles kolmandal päeval pärast tema surma. (Laul 16:10; Apostlite teod 13:34, 35.) Jeesust ei äratatud üles mitte inimese, vaid võimsa vaimolendina. (1. Korintlastele 15:3–6.) Apostel Peetrus kirjutas: „Ta surmati inimesena, aga tehti elavaks vaimuna.” (1. Peetruse 3:18.) Piibel näitab, et taevasse pidi üles äratatama veel teisigi inimesi.

23., 24. Kes kuuluvad Jeesuse mainitud väiksesse karja ja kui palju neid on?

²³ Veidi aega enne surma ütles Jeesus oma ustavatele jüngritele: „Ma lähen ära, et teile elupaik valmis seada.” (Johannese 14:2.) See tähendab, et osa tema järelkäijaid pidi pärast ülesäratamist minema tema juurde taevasse. Kui palju neid on, kes taevasse üles äratatakse? Jeesus nimetas neid väikseks karjaks, seega on neid suhteliselt vähe. (Luuka 12:32.) Apostel Johannes sai nägemuse, milles talle anti teada nende täpne arv. Ta kirjutas: „Ma nägin Talle [Jeesust] seismas [taevasel] Siioni mäel ja koos temaga oli 144 000.” (Ilmutus 14:1.)

²⁴ Millal need 144 000 Kristuse jüngrit üles äratatakse? Piibel näitab, et see pidi toimuma pärast seda, kui Kristus taevas valitsema hakkab. (1. Korintlastele 15:23.) Nüüdseks on Kristus juba mõnda aega valitsenud ning enamik 144 000-st on taevasse üles äratatud. Need 144 000-st, kes on veel inimesena maa peal, äratatakse üles kohe, kui nad surevad. Suurem osa inimesi äratatakse aga üles tulevikus ja nad saavad elada maises paradiisis.

25. Millest räägib järgmine peatükk?

²⁵ Juba varsti vabastab Jehoova inimesed surma vangistusest ning kaotab surma igaveseks. (Loe Jesaja 25:8.) Mida aga need, kes taevasse lähevad, seal tegema hakkavad? Piibel näitab, et nad hakkavad valitsema koos Jeesusega taevases valitsuses. Sellest valitsusest räägib lähemalt järgmine peatükk.