Piibli 20. raamat — Õpetussõnad

Kõnelejad: Saalomon, Agur, Lemuel

Kirjutamiskoht: Jeruusalemm

Kirjutamine lõpetati: u 717 e.m.a

KUI Taaveti poeg Saalomon sai aastal 1037 e.m.a Iisraeli kuningaks, palus ta Jehoovalt ”tarkust ja mõistust”, et ”kohut mõista sellele . . . suurele rahvale”. Jehoova andiski talle ”targa ja mõistliku südame”. (2. Ajar. 1:10—12; 1. Kun. 3:12; 5:10, 11.) Selle tulemusena Saalomon ”kõneles kolm tuhat õpetussõna” (1. Kun. 5:12). Osa nendest on üles tähendatud Piibli Õpetussõnade raamatusse. Kuna selle ’tarkuse pani tema südamesse Jumal’, siis Õpetussõnade raamatut uurides, me uurime tegelikult Jehoova Jumala tarkust (1. Kun. 10:23, 24). Neis õpetussõnades on kokku võetud igavesed tõed. Praegu on need sama ajakohased kui siis, mil need esimest korda lausuti.

² Saalomoni valitsusaeg sobis hästi selle jumaliku õpetuse edastamiseks. Tema kohta öeldi, et ta ”istus Jehoova aujärje peal”. Iisraeli teokraatlik kuningriik oli oma kõrgpunktis ja Saalomonile sai osaks erakordne ”kuninglik au”. (1. Ajar. 29:23, 25.) See oli rahu, külluse ja turvalisuse aeg (1. Kun. 4:20—5:5). Ent kuna inimesed on ebatäiuslikud, olid neil isegi selle teokraatliku valitsuse ajal oma probleemid ja raskused. On mõistetav, et nad otsisid abi targalt kuningalt Saalomonilt (1. Kun. 3:16—28). Oma paljude kohtuotsuste väljakuulutamisel lausus Saalomon õpetlikke mõtteid, mida sai rakendada mitmesugustes argisituatsioonides. Inimesed, kes soovisid elada Jumala tahte järgi, hindasid väga neid lühikesi, kuid samas mõjusaid ütlusi.

³ Pole öeldud, et Saalomon oleks kirjutanud Õpetussõnade raamatu. On aga teada, et ta ”kõneles” ning ”uuris ja kujundas palju õpetussõnu”. Sellest võib järeldada, et ta soovis talletada neid edaspidiseks kasutamiseks. (1. Kun. 5:12; Kog. 12:9.) Taaveti ja Saalomoni ajal olid kuninglikus õukonnas ametlikud kirjutajad (2. Saam. 20:25; 2. Kun. 12:11). Pole teada, kas just need õukonna kirjutajad kogusid õpetussõnu ja panid need kirja, kuid on loomulik, et iga Saalomoni sarnase valitseja mõtteid hinnatakse kõrgelt ja püütakse talletada. Üldiselt arvatakse, et see raamat on pandud kokku teistest kogumikest.

⁴ Õpetussõnade raamatu võib jagada viide ossa: 1) peatükid 1—9, mis algavad sõnadega: ”Saalomoni, Taaveti poja, Iisraeli kuninga õpetussõnad”; 2) peatükid 10—24, mille pealkirjaks on ”Saalomoni õpetussõnad”; 3) peatükid 25—29, mille kohta on öeldud: ”Needki on Saalomoni õpetussõnad, mis Juuda kuninga Hiskija mehed on edasi andnud”; 4) peatükk 30, mis on juhatatud sisse lausega: ”Massalase Aguri, Jake poja sõnad”; ja 5) peatükk 31, kus on ”Lemueli, Massa kuninga sõnad, millega ta ema teda õpetas”. Seega on enamiku õpetussõnade autor Saalomon. Aguri ja Lemueli päritolu kohta pole teada midagi kindlat. Eestikeelse Piibli 1988. aasta tõlge ütleb küll, et üks oli ”massalane” ja teine ”Massa kuningas”, kuid algkeeles selliseid väiteid pole. Mõned piiblikommentaatorid oletavad, et Lemuel võib olla Saalomoni teine nimi.

⁵ Millal Õpetussõnade raamat kirjutati ja kokku pandi? Suurem osa kirjutati ilmselt Saalomoni valitsusajal (1037—998 e.m.a), enne seda, kui ta õigelt teelt kõrvale kaldus. Kuna pole täpselt teada, kes olid Agur ja Lemuel, siis nende materjali pole võimalik dateerida. Kuna üks kogumistöö tehti Hiskija valitsusajal (745—717 e.m.a), siis ei saanud lõplik kogumik valmida enne seda aega. Kas ka kaks viimast osa koguti kuningas Hiskija ajal? Sellele küsimusele heidab valgust ingliskeelse Uue Maailma Pühakirjatõlke lisamaterjaliga väljaanne, kus kirjakoha Õpetussõnad 31:31 allmärkuses öeldakse: ”Mõnes heebreakeelses tekstis on siin trigrammaton ehk kolm tähte — heet, zaʹjin, qoof (חזק) —, mis viitab kuningas Hiskija allkirjale ja on kinnituseks sellele, et tema kirjutajate töö on lõpetatud.”

⁶ Heebreakeelsetes Piiblites on selle raamatu pealkiri tulnud esimesest sõnast miš·leeʹ, mis tähendabki ’õpetussõnad’ või ’vanasõnad’. Miš·leeʹ on mitmusevorm (status constructus) nimisõnast ma·šalʹ, mis arvatakse tulenevat sõnajuurest, mille tähendus on ’olema nagu’ või ’olema võrreldav’. See kirjeldab hästi selle raamatu sisu, milleks on tuumakad ütlused, kus kasutatakse tihti sarnasusi või võrdlusi, ja mille eesmärk on kuulajat mõtlema panna. Õpetussõnade lühidus teeb need kergesti jälgitavaks ja huvitavaks ning sellises vormis on neid kerge õpetada, õppida ja meelde jätta. Ütluste mõte lihtsalt sööbib mällu.

⁷ Huvitav on ka selle raamatu väljenduslaad. Tegu on heebrea poeesiaga. Suuremalt jaolt kasutatakse parallelismi ehk mõtteriimi, seepärast pole luuleridade lõpusõnad riimis. Rütmilistes ridades on esitatud paralleelsed mõtted. Selline mõtterütm annab õpetusele ilu ja jõu. Mõtted võivad olla sünonüümsed või vastandlikud, kuid parallelismi kasutatakse peamiselt selleks, et neid mõtteid laiendada ja selgemalt edasi anda. Sünonüümse parallelismi näiteid võib leida piiblisalmidest Õpetussõnad 11:25; 16:18 ja 18:15. Rohkem kasutatakse vastandavat parallelismi, mille näideteks võiks tuua Õpetussõnad 10:7, 30; 12:25; 13:25 ja 15:8. Teistsugust struktuuri võib kohata päris raamatu lõpus (Õpet. 31:10—31). Nimelt on viimased 22 salmi koostatud nii, et iga rea esimestest tähtedest moodustub heebrea tähestik. Selliseid akrostihhone kasutatakse palju ka Laulude raamatus. Muistsetest kirjutistest pole leida sellele stiilile ilu poolest võrdväärset.

⁸ Õpetussõnade raamatu usaldusväärsust näitab see, et sellest juhindusid algkristlased. Näiteks Jakoobus oli ilmselt väga tuttav Õpetussõnadega ja kasutas neis sisalduvaid põhimõtteid, kui ta andis nõuandeid kristliku käitumise kohta. (Vaata võrdluseks Õpetussõnad 14:29, 17:27 ja Jakoobuse 1:19, 20; Õpetussõnad 3:34 ja Jakoobuse 4:6; Õpetussõnad 27:1 ja Jakoobuse 4:13, 14.) Õpetussõnade raamatut on otseselt tsiteeritud järgmistes salmides: Roomlastele 12:20 — Õpetussõnad 25:21, 22; Heebrealastele 12:5, 6 — Õpetussõnad 3:11, 12; 2. Peetruse 2:22 — Õpetussõnad 26:11.

⁹ Pealegi on Õpetussõnade raamat kooskõlas ülejäänud Piibliga, tõestades nii, et see on ”kogu Pühakirja” osa. See on hämmastavalt ühtne Moosese Seaduse, Jeesuse õpetuse ning tema jüngrite ja apostlite kirjutistega. (Vaata Õpetussõnad 10:16 — 1. Korintlastele 15:58 ja Galaatlastele 6:8, 9; Õpetussõnad 12:25 — Matteuse 6:25; Õpetussõnad 20:20 — 2. Moosese 20:12 ja Matteuse 15:4.) Ja isegi selliste teemade puhul nagu maa ettevalmistamine inimasustuseks on Õpetussõnad teiste Piibli raamatutega kooskõlas (Õpet. 3:19, 20; 1. Moos. 1:6, 7; Iiob 38:4—11; Laul 104:5—9).

¹⁰ Selle raamatu jumalikku inspireeritust tõestab ka teaduslik täpsus, olgu siis tegu keemiliste reaktsioonide kirjeldusega või meditsiiniliste põhimõtetega. Õpetussõnades 25:20 räägitakse näiteks happe ja leelise reaktsioonist. Õpetussõnad 31:4, 5 on kooskõlas tänapäevaste teaduslike avastustega, mille kohaselt alkohol pärsib mõttetegevust. Paljud arstid ja toitumisspetsialistid nõustuvad sellega, et mesi on tervislik toiduaine. See toob meelde õpetussõna: ”Söö, mu poeg, mett, sest see on hea” (Õpet. 24:13). Nüüdisaegsed avastused psühhosomaatiliste haiguste kohta pole Õpetussõnade raamatu valguses midagi uut, sest selles öeldakse: ”Rõõmus süda valmistab ihule mõnu” (17:22; 15:17).

¹¹ Õpetussõnade raamat käsitleb nii täielikult kõiki inimeste vajadusi ja erinevaid situatsioone, et üks autoriteetne õpetlane ütles: ”Pole ühtki eluvaldkonda, mille kohta poleks siin sobivat õpetust, mitte ühtki head või halba kalduvust, mida poleks vastavalt kas õhutatud tegema või innustatud parandama. Inimese mõtted suunatakse alati Jumalale, . . . ning inimest saadab eluteel tema Looja ja Kohtumõistja . . . Sellest muistsest raamatust võib leida iga inimtüübi; ning ehkki see on üles tähendatud kolm tuhat aastat tagasi, on see nii elulähedane, nagu oleks see kirjutatud tänapäevaste inimeste järgi.” (Smith, ”Dictionary of the Bible”, 1890, III kd, lk 2616.)

MILLE POOLEST KASULIK

¹⁹ Õpetussõnade raamatu eesmärk on toodud ära avasalmides. Nimelt on see ”tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks, mõistlike sõnade mõistmiseks, et võtta õpetust targaks käitumiseks, õigluseks ja õiguseks ning õigeks eluviisiks, et anda kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet” (1:2—4). Kooskõlas selle eesmärgiga tõstab Õpetussõnade raamat esile teadmiste, tarkuse ja arusaamise tähtsust. Kõik need on omamoodi kasulikud.

²⁰ 1) Teadmisi on inimesele väga vaja, sest pole hea olla teadmatuses. Ilma Jehoova kartuseta ei saa keegi õigeid teadmisi omandada, sest teadmiste aluseks on jumalakartus. Teadmised on parem kui ”valitud kuld”. Miks võib nii öelda? Õiglased inimesed pääsevad teadmiste abil, kuna need hoiavad tagasi mõtlematult patustamast. Kui väga on meil vaja väärtuslikke teadmisi otsida ja omandada! Seega, ”pööra kõrv ja kuule tarkade sõnu, ja võta mu õpetus südamesse”. (22:17; 1:7; 8:10; 11:9; 18:15; 19:2; 20:15.)

²¹ 2) Tarkus on võime kasutada oma teadmisi õigel viisil Jehoova kiitmiseks. On öeldud, et ”tarkus on peaasi” (4:7, UM). Tarkust on vaja taotleda. Selle allikas on Jehoova. Eluandev tarkus saab alguse Jehoova Jumala tundmisest ja aukartusest tema ees — selles peitubki tarkuse saladus. Seega peaksime kartma Jumalat, mitte inimesi. Isikustatud tarkus kutsub kõiki üles oma käitumist parandama. Tarkus hüüab lausa tänavail. Jehoova kutsub kogenematuid ja ’mõistmatuid’ pöörduma ning sööma tarkuse leiba. Siis võivad nad Jehoovat kartes olla õnnelikud, isegi kui neil on vähe materiaalset vara. Tarkusega kaasneb palju õnnistusi; see on väga kasulik. Tarkusel ja teadmistel põhineb otsustusvõime, mis meid kaitseb. Nii nagu mesi on kasulik ja meeldiv, on seda ka tarkus. See on kallim kui kuld; see on elupuu. Ilma tarkuseta inimesed hävivad, sest tarkus hoiab elus; see tähendab elu. (1:7, 20—23; 2:6, 7, 10, 11; 3:13—18, 21—26; 8:1—36; 9:1—6, 10; 10:8; 13:14; 15:16, 24; 16:16, 20—24; 24:13, 14.)

²² 3) Lisaks teadmistele ja tarkusele on eluliselt vajalik ka arusaamine, millele vastav heebreakeelne sõna on eestikeelsetes Piiblites tõlgitud vastetega ”mõistus”, ”arukus”, ”aru” jm. Meid innustatakse: ”Taotle mõistust kogu oma varanduse hinnaga”! Arusaamine on võime näha asjade omavahelisi seoseid; see on vahetegemisvõime ning seda omav inimene arvestab alati Jumalaga, teades, et ta ei saa toetuda iseenda mõistusele. On täiesti võimatu, et inimene, kes töötab Jehoovale vastu, on arusaaja ning vahetegemisvõimeline. Meil tuleb otsida arusaamist otsekui peidetud varandust. Et aru saada, peab meil kõigepealt olema teadmisi. Arusaaja teadmiseotsing saab tasutud ja tarkus on tema ”näo ees”. Ta on kaitstud paljude selle maailma lõksude eest. Näiteks ei lase ta end meelitada halbadel inimestel, kes võivad püüda teda tõmmata pimedatele teedele. Tänagem Jehoova Jumalat, kes on eluandvate teadmiste, tarkuse ja arusaamise allikas! (4:7; 2:3, 4; 3:5; 15:14; 17:24; 19:8; 21:30.)

²³ Vastavalt Õpetussõnade raamatu eesmärgile on selles rohkesti tarku inspireeritud nõuandeid, mis aitavad meil omandada arusaamist ja kaitsta südant, ”sest sellest lähtub elu” (4:23). Järgnevalt on toodud valik tarku nõuandeid, mida rõhutatakse terves selles raamatus.

²⁴ Vastandatakse õelad ja õiglased inimesed. Õel püütakse kinni tema eksiteedel ja tema vara ei päästa teda vihapäeval. Õiglane väärib igavest elu ja Jehoova annab talle selle. (2:21, 22; 10:6, 7, 9, 24, 25, 27—32; 11:3—7, 18—21, 23, 30, 31; 12:2, 3, 7, 28; 13:6, 9; 14:2, 11; 15:3, 8, 29; 29:16.)

²⁵ Vajalik on moraalne puhtus. Saalomon hoiatab korduvalt ebamoraalsuse eest. Abielurikkujaid tabab häda ja häbi, nende teotus ei kao. Noorele võib ”varastatud vesi” magus tunduda, ent hooraja sureb, tõmmates endaga kaasa oma kogenematud ohvrid. Jehoova mõistab hukka need, kes langevad ebamoraalsuse sügavasse auku. (2:16—19; 5:1—23; 6:20—35; 7:4—27; 9:13—18; 22:14; 23:27, 28.)

²⁶ Vajalik on enesevalitsus. Hukka mõistetakse joomarlus ja liigsöömine. Kõik, kes soovivad Jumala heakskiitu, peavad sööma ja jooma mõõdukalt. (20:1; 21:17; 23:21, 29—35; 25:16; 31:4, 5.) Pikameelsel on rohkesti vahetegemisvõimet ja ta on vägevam mehest, kes suudab linna vallutada. (14:17, 29; 15:1, 18; 16:32; 19:11; 25:15, 28; 29:11, 22.) Enesevalitsust on vaja ka selleks, et hoiduda kadedusest, mis on otsekui mädanik luudes. (14:30; 24:1; 27:4; 28:22.)

²⁷ Kõnevõime tark ja rumal kasutamine. Valetaja, ”laimaja” (11:13, UM), valetunnistaja ning petja paljastatakse, sest nad on Jehoova silmis jäledad. (4:24; 6:16—19; 12:17, 22; 14:5, 25; 17:4; 19:5, 9; 20:17; 24:28; 25:18.) Kui inimese suu räägib häid asju, siis on see talle eluallikaks, kuid rumala suu toob hävingu. ”Surm ja elu on keele võimuses, ja kes seda armastab, saab süüa selle vilja!” (18:21.) Hukka on mõistetud laim, valetamine, lipitsemine ja mõtlematud sõnad. Tark on rääkida tõde, sest see austab Jumalat. (10:11, 13, 14; 12:13, 14, 18, 19; 13:3; 14:3; 16:27—30; 17:27, 28; 18:6—8, 20; 26:28; 29:20; 31:26.)

²⁸ Uhkus on rumalus; tuleb olla alandlik. Uhke inimene arvab endast liiga palju ja seepärast ta langeb. Uhke süda on Jehoovale jäle, ent alandlikele annab ta tarkust, au, rikkust ja elu. (3:7; 11:2; 12:9; 13:10; 15:33; 16:5, 18, 19; 18:12; 21:4; 22:4; 26:12; 28:25, 26; 29:23.)

²⁹ Peab olema töökas, mitte laisk. Palju on kirjeldusi laisa inimese kohta. Ta peaks minema sipelga juurde ja targaks saama. Hoolsal ja töökal inimesel läheb aga kõik hästi. (1:32; 6:6—11; 10:4, 5, 26; 12:24; 13:4; 15:19; 18:9; 19:15, 24; 20:4, 13; 21:25, 26; 22:13; 24:30—34; 26:13—16; 31:24, 25.)

³⁰ Õiged kaaslased. On meeletu seltsida inimestega, kes ei karda Jehoovat — kes on õelad, rumalad, ägedaloomulised, keelepeksjad ja õgardid. Meil tuleb seltsida tarkadega, sest nii saame ka ise targemaks. (1:10—19; 4:14—19; 13:20; 14:7; 20:19; 22:24, 25; 23:20, 21.)

³¹ Vajadus noomituse ja parandamise järele. ”Keda Jehoova armastab, seda ta noomib.” Need, kes ta distsiplineerimise vastu võtavad, saavad au ja elu. Kes noomimist vihkavad, langevad häbisse. (3:11, 12; 10:17; 12:1; 13:18; 15:5, 31—33; 17:10; 19:25; 29:1.)

³² Nõuanne olla hea abielunaine. Õpetussõnade raamat hoiatab korduvalt riiaka ja häbiväärselt käituva naise eest. Mõistlikul, tublil ja jumalakartlikul naisel on keelel sõbralik õpetus. Kes leiab sellise naise, saab Jehoova soosingu osaliseks. (12:4; 18:22; 19:13, 14; 21:9, 19; 27:15, 16; 31:10—31.)

³³ Lastekasvatamine. Jumala käske tuleb õpetada regulaarselt, et lapsed neid ei unustaks. Suuna neid juba väiksest peale Jehoova õpetusega. Ära kõhkle vajaduse korral vitsa kasutada. Nii väljendad oma armastust, sest vits ja noomimine teevad poisi targaks. Vanemad, kes suunavad lapsi Jumala juhatusel, kasvatavad neist targad inimesed, kellest nad võivad rõõmu tunda. (4:1—9; 13:24; 17:21; 22:6, 15; 23:13, 14, 22, 24, 25; 29:15, 17.)

³⁴ Kohustus aidata teisi. Seda rõhutab Õpetussõnade raamat tihti. Tark peab teistele teadmisi jagama. Tuleb olla lahke puudustkannatajate vastu. Kes seda teeb, laenab otsekui Jehoovale, kes tasub selle eest kindlasti. (11:24—26; 15:7; 19:17; 24:11, 12; 28:27.)

³⁵ Looda Jehoovale. Õpetussõnade raamat tungib meie probleemide tuumani ja innustab meid täielikult Jehoovale lootma. Meil tuleb arvestada Jehoovaga kõigis oma tegudes. Inimene võib küll plaane teha, kuid Jehoova peab juhtima tema samme. Jehoova nimi on tugev torn, kuhu jookseb õige ja saab varju. Looda Jehoovale ja otsi tema Sõnast juhatust. (3:1, 5, 6; 16:1—9; 18:10; 20:22; 28:25, 26; 30:5, 6.)

³⁶ Kui kasulik on küll Õpetussõnade raamat nii iseenda kui ka teiste õpetamiseks ja parandamiseks! Paistab, et ükski inimsuhe pole jäetud tähelepanuta. Kas keegi eraldab ennast teistest jumalateenijatest? (18:1.) Kas keegi kõrgemal positsioonil olev isik langetab tüliasjas otsuse enne, kui ta on ära kuulanud mõlemad pooled? (18:7.) Kas keegi teeb halbu nalju? (26:18, 19.) Kas keegi kipub olema erapoolik? (28:21.) Kaupmees, põlluharija, abieluinimene, laps — nad kõik saavad head õpetust. Lapsevanematel aidatakse paljastada neid paljusid lõkse, mis noorte teedel võivad olla. Targad saavad õpetada kogenematuid. Õpetussõnad on praktilised igal pool, kus me ka ei elaks. Selle raamatu nõuanded ei aegu kunagi. Ameerika haridustegelane William Lyon Phelps ütles kord: ”Õpetussõnade raamat on ajakohasem kui tänahommikune ajaleht.”a See raamat on ajakohane, praktiline ja hea õpetamiseks, kuna see on Jumala inspireeritud.

³⁷ Õpetussõnade raamat, mille mõtted on lausutud peamiselt Saalomoni poolt, on kasulik asjade kordaseadmiseks ja see aitab tuua inimesed Kõigeväelise Jumala juurde. Inimestel aitas pöörduda Jumala poole ka Jeesus Kristus, kelle kohta Matteuse 12:42 ütleb: ”Siin on enam kui Saalomon!”

³⁸ Kui tänulikud me võime küll olla, et Jehoova on valinud Kuningriigi Seemneks Jeesuse, kellel on erakordne tarkus! Tema ’aujärg kinnitub õigluses’ ja tema rahumeelne valitsus on palju aulisem, kui seda oli kuningas Saalomoni oma. Selle kuningriigivalitsuse kohta võib öelda: ”Armastus ja ustavus hoiavad kuningat, ja ta toetab õigluses oma aujärge!” Tänu sellele on inimkonnal lootus igavesele õiglasele valitsusele, sest Õpetussõnade raamatus on kirjas ka järgmine mõte: ”Kuningal, kes viletsaile ausasti kohut mõistab, on aujärg igavesti kindel!” Seega pole me rõõmsad mitte ainult selle üle, et Õpetussõnade raamatust teadmisi, tarkust ja arusaamist leiame ning igavese elu saame. Kõige tähtsam on hoopis see, et seal tõstetakse esile Jehoovat kui tõelise tarkuse allikat, kes jagab seda tarkust Kristus Jeesuse, Kuningriigi Pärija kaudu. Õpetussõnade raamat aitab meil paremini mõista Jumala Kuningriigi valitsusviisi ja selle õiglasi põhimõtteid, mille alusel see juba praegu valitseb. (Õpet. 25:5; 16:12; 20:28; 29:14.)

[Allmärkus]