Kuidas Jumal inimkonna patust ja surmast vabastab

Jumal tõotas ustavale mehele Aabrahamile, et ennustatud „seeme” põlvneb Aabrahami järeltulijatest. Selle „seemne” kaudu pidid kõigile rahvastele osaks saama õnnistused (1. Moosese 22:18). Kui Aabrahami pojapoeg Jaakob kolis Egiptusse, sündis seal talle palju järglasi, kellest moodustus aja möödudes muistne Iisraeli rahvas.

Hiljem hoidis türanlik vaarao iisraellasi orjuses, kuni Jumal määras prohvet Moosese viima rahvast Egiptusest välja, lõhestades imeväel Punase mere veed. Pärast seda andis Jumal iisraellastele seadused, muu hulgas kümme käsku, et neid juhtida ja kaitsta. Nendes seadustes sätestati, milliseid ohvreid tuleb pattude andekssaamiseks tuua. Mooses ütles iisraellastele Jumala vaimu mõjutusel, et Jumal annab neile prohveti, kellest saab tõotatud „seeme”.

Rohkem kui 400 aastat hiljem tõotas Jumal kuningas Taavetile, et see, kes pidi tulema — Eedenis ennustatud „seeme” — hakkab valitsema kuningriiki, mis püsib igavesti. Selleks isikuks pidi saama Messias, Jumala määratud vabastaja, kes päästab inimkonna patust ja surmast ning taastab maa peal paradiisi.

Taaveti ja teiste prohvetite kaudu paljastas Jumal järk-järgult rohkem üksikasju seoses Messiaga. Nad ennustasid, et Messias on alandlik ja lahke ning et tema valitsusajal pole enam nälga, ebaõiglust ega sõdasid. Terve inimkond elab siis rahus üksteise ja koguni loomadega. Haigused, kannatused ja surm — mis ei olnud osa Jumala algsest eesmärgist — kaovad ning inimesed, kes on surnud, äratatakse üles eluks maa peal.

Jumal ennustas prohvet Miika kaudu, et Messias sünnib Petlemmas, ning prohvet Taanieli kaudu, et viimaks Messias tapetakse. Kuid Jumal pidi äratama Messia surnust üles ning andma talle taevas kuningavõimu. Taanielile anti samuti nägemus, et viimaks asendab Messia valitsus alatiseks kõik teised valitsused. Kas ennustused Messia kohta läksid tõesti täide?

(Põhineb: 1. Moosese 22—50, 2. Moosese, 5. Moosese, 2. Saamueli, Laulud, Jesaja, Taanieli, Miika ja Sakarja 9:9.)