Lugejate küsimusi

Kas kristlasel on sobilik omada tulirelva, et end teiste inimeste eest kaitsta?

Kuigi kristlased võivad oma turvalisuse tagamiseks võtta kasutusele mõistlikke abinõusid, järgivad nad seejuures Piibli põhimõtteid. Need põhimõtted näitavad, et on vale kasutada püstolit, jahipüssi või mõnd muud tulirelva enda kaitsmiseks teiste inimeste eest. Mõtle järgmistele punktidele.

Jehoova silmis on elu – eriti inimelu – püha. Taavet kirjutas Jehoova kohta: „Sinu juures on eluallikas.” (Laul 36:9.) Seega, kui kristlane otsustab ennast või oma vara kaitsta, teeb ta kõik, mis võimalik, et mitte võtta teiselt inimeselt elu ega tuua nii enda peale veresüüd. (5. Moos. 22:8; Laul 51:14.)

Ehkki surma võib põhjustada mistahes esemega, on tulirelva kasutades palju tõenäolisem, et keegi tapetakse, ükskõik kas kogemata või tahtlikult.a Lisaks võib see, et ründaja näeb ohvri käes püstolit, muuta pingelise olukorra veel ohtlikumaks ning lõppeda kellegi surmaga.

Kui Jeesus ütles ööl enne oma surma jüngritele, et nad võtaksid kaasa mõõgad, ei mõelnud ta, et neid on vaja enesekaitseks. (Luuka 22:36, 38.) Ta lasi need kaasa võtta, kuna ta tahtis neile õpetada, et nad ei kasutaks vägivalda isegi relvastatud rahvahulgaga silmitsi seistes. (Luuka 22:52.) Pärast seda, kui Peetrus oli rünnanud mõõgaga ülempreestri orja, käskis Jeesus teda: „Pane mõõk tuppe tagasi.” Seejärel sõnastas Jeesus põhimõtte, mida järgivad tema järelkäijad tänapäevani. Ta ütles: „Kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi ka hukkuvad.” (Matt. 26:51, 52.)

Kirjakohas Miika 4:3 on ennustatud, et Jumala teenijad „taovad oma mõõgad atradeks ja odad aianugadeks”. Sellest, et tõelised kristlased peaksid olema rahumeelsed, kirjutas ka Paulus, kui ütles: „Ärge tasuge kellelegi halba halvaga. ... Kui võimalik, nii palju kui oleneb teist, olge rahujalal kõigi inimestega.” (Rooml. 12:17, 18.) Paulus koges oma elus palju raskusi, näiteks oli ta „ohus röövlite käes”. Siiski elas ta oma sõnade järgi ega pidanud enda turvalisust tähtsamaks kui Piibli põhimõtteid. (2. Kor. 11:26.) Ta usaldas Jumalat ja pühakirjas leiduvat tarkust, mis „on parem kui sõjarelvad”. (Kog. 9:18.)

Kristlastele on elu palju väärtuslikum kui materiaalsed asjad. Piibel ütleb: „Isegi kui inimesel on kõike külluses, ei taga see talle elu.” (Luuka 12:15.) Seega, kui mahe keel ei suuda relvastatud röövlit peatada, toimivad targad kristlased Jeesuse antud põhimõtte järgi „Ära hakka vastu sellele, kes kurja teeb”. See võib tähendada, et oleme valmis ära andma kõik, mida kurjategija nõuab. (Matt. 5:39, 40; Luuka 6:29.)b Kõige parem oleks muidugi püüda ohtlikke olukordi vältida. Kui me ei uhkelda oma varaga ja oleme tuntud rahuarmastavate Jehoova teenijatena, ei pruugi kurjategijad meid rünnata. (Õpet. 18:10; 1. Joh. 2:16.)

Kristlased arvestavad teistega. (Rooml. 14:21.) Kui koguduseliikmel oleks kodus tulirelv, et end sellega teiste inimeste eest kaitsta, ja tema usukaaslased saaksid sellest teada, võiks see neid šokeerida või saada lausa komistuskiviks. Armastus sunnib meid panema teiste huvid enda omadest ettepoole, isegi kui see tähendab, et peame loobuma millestki, millele meil on seaduslik õigus. (1. Kor. 10:32, 33; 13:4, 5.)

Kristlased soovivad olla eeskujulikud. (2. Kor. 4:2; 1. Peetr. 5:2, 3.) Kui kristlane omab tulirelva, et end teiste inimeste eest kaitsta, annavad kogudusevanemad talle pühakirja põhjal nõu. Kui ta relvast ei loobu, ei peeta teda eeskujulikuks ning ta ei saa seetõttu koguduses ülesandeid ega erieesõigusi. Sama põhimõte kehtib kristlase kohta, kes kannab relva oma töökohustuste tõttu. Tal oleks parem leida endale teine töö.c

See, kuidas kristlane ennast, oma peret või vara kaitsta otsustab, on loomulikult paljuski tema isiklik otsus, nagu on ka töökoha valik. Piibli põhimõtetes peegeldub Jumala tarkus ja ka tema armastus meie vastu. Kuna küpsed kristlased peavad neist põhimõtetest lugu, ei ole neil tulirelva, et end teiste inimeste eest kaitsta. Nad teavad, et tõelist ja kestvat turvatunnet kogevad need, kes usaldavad Jumalat ja elavad pühakirja põhimõtete järgi. (Laul 97:10; Õpet. 1:33; 2:6, 7.)