50. UURIMISARTIKKEL
„Sa oled koos minuga paradiisis”
„Ma kinnitan sulle täna, sa oled koos minuga paradiisis.” (LUUKA 23:43)
LAUL 145 On paradiis Jehoova tõotus
ÜLEVAADEa
1. Mida Jeesus kurjategijale ütles? (Luuka 23:39–43.)
JEESUS on koos kahe kurjategijaga postile löödud. Nad on suurtes valudes ja surm pole enam kaugel. (Luuka 23:32, 33.) Ilmselgelt pole kumbki kurjategijaist Jeesuse jünger, sest nad solvavad teda. (Matt. 27:44; Mark. 15:32.) Ühe suhtumine aga muutub. Ta ütleb: „Jeesus, pea mind meeles, kui sa kuningavõimu saad.” Jeesus vastab talle: „Ma kinnitan sulle täna, sa oled koos minuga paradiisis.” (Loe Luuka 23:39–43.) Miski ei viita sellele, et kurjategija oleks Jeesust kuulda võtnud siis, kui see kuulutas sõnumit „Taeva kuningriik on lähedal”. Ja Jeesus ei öelnudki, et see mees hakkab koos temaga taevas valitsema. (Matt. 4:17.) Ta rääkis hoopis tulevasest maapealsest paradiisist. Miks võib nii öelda?
Mida me võime järeldada kurjategija kohta, kes Jeesusega koos hukati? (Vaata 2. ja 3. lõiku.)
2. Millest võib järeldada, et see kurjategija oli juut?
2 See kurjategija oli ilmselt juut. Ta ütles teisele: „Kas sa siis Jumalat ei karda? Sulle endale on ju langetatud sama kohtuotsus.” (Luuka 23:40.) Juudid teenisid ühte Jumalat, teised rahvad aga uskusid, et on olemas palju jumalaid. (2. Moos. 20:2, 3; 1. Kor. 8:5, 6.) Kui need kurjategijad poleks olnud juudid, oleks eelmainitud küsimus ilmselt kõlanud: „Kas sa siis jumalaid ei karda?” Pealegi oli Jeesus saadetud „Iisraeli soo eksinud lammaste”, mitte teiste rahvaste juurde. (Matt. 15:24.) Jumal oli iisraellastele teada andnud, et ta äratab surnud üles. Ilmselt oli kurjategija sellest teadlik. Tema sõnad näitavad, et ta uskus, et Jehoova äratab Jeesuse üles ja annab talle kuningavõimu. Ilmselt lootis ta, et Jumal äratab tedagi üles.
3. Milline pilt võis kerkida kurjategija silme ette, kui Jeesus mainis paradiisi? (1. Moos. 2:15.)
3 Juudina teadis see mees, et Jumal oli pannud Aadama ja Eeva elama paradiisi. Seega võis Jeesuse öeldu tuua ta kujutlusse imekauni paiga maa peal. (Loe 1. Moosese 2:15.)
4. Millele võivad Jeesuse sõnad meid mõtlema panna?
4 Võib-olla panevad Jeesuse sõnad sind mõtlema sellele, milline on elu paradiisis. Me saame sellest aimu, kui loeme, milline oli elu kuningas Saalomoni valitsuse all. Jeesus ütles enda kohta: „Siin on enam kui Saalomon.” (Matt. 12:42.) Jeesuse ja ta kaasvalitsejate käe all saab kogu maast paradiis. Kahtlemata huvitab teisi lambaid, mida neil tuleb teha, et nad võiksid seal elada. (Joh. 10:16.)
MILLINE ON ELU PARADIISIS?
5. Kuidas kujutad sina ette elu paradiisis?
5 Millisena sina paradiisi ette kujutad? Võib-olla tuleb su silme ette imeilus, Eedeni-sarnane aed. (1. Moos. 2:7–9.) Ehk meenub sulle prohvet Miika ennustus „Nad istuvad igaüks oma viinapuu ja viigipuu all”. (Miika 4:3, 4.) Samuti näitab piibel, et paradiisis on kõigil külluslikult toitu. (Laul 72:16; Jes. 65:21, 22.) Seega, mõeldes paradiisile, näed end ehk istumas kauni looduse keskel. Laud su ees on maitsva toidu all lookas. Õhus on lillede hurmavat hõngu. Kostab lähedaste ja sõprade naeru, kusjuures nende hulgas on ka surmaunest ärganuid. Selline kujutlus pole pelgalt unistus. Niisugune elu ootab meid tõesti ees. Ent paradiisis jagub kõigile ka nauditavat tööd.
Paradiisis ootab meid ees suur töö õpetada ülesäratatuid (Vaata 6. lõiku.)
6. Milliseid töid me paradiisis teeme? (Vaata pilti.)
6 Jehoova on loonud meid nii, et töö pakub meile rõõmu. (Kog. 2:24.) Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal on Jehoova teenijatel palju tegemist. Nii need, kes elavad üle suure viletsuse, kui ka miljonid inimesed, kes surnuist üles äratatakse, vajavad riideid, toitu ja eluaset. Kõige selle eest hoolitsemine nõuab tööd, kuid see on tore töö. Nagu Aadamal ja Eeval tuli hoolitseda Eedeni aia eest, nii on ka meil võimalus teha oma osa, et maast saaks paradiis. Ja mõtle, milline rõõm on aidata ülesäratatutel Jehoovat ja tema eesmärke tundma õppida ning rääkida Jehoova teenijatele, kes elasid kaua aega enne Jeesust, mis kõik vahepeal on juhtunud.
7. Milline on elu paradiisis ja mis aitab meil seda ette kujutada?
7 Paradiisis valitseb rahu ja kord ning meil on kõike külluses. Miks võib selles kindel olla? Jehoova on lasknud piiblisse kirja panna, milline oli elu Saalomoni valitsusajal. See aitab meil paremini ette kujutada, milline on elu uues maailmas tema poja valitsuse all.
SAALOMONI VALITSUS ANNAB AIMU PARADIISIST
8. Kuidas täitusid ennustused tekstides Laul 37:10, 11 ja 29 Saalomoni valitsuse ajal? (Vaata selles ajakirjas olevat artiklit „Lugejate küsimusi”.)
8 Jehoova lasi kuningas Taavetil kirja panna, milline on elu siis, kui ta seab troonile targa ja ustava kuninga. (Loe Laul 37:10, 11, 29.) Me kasutame tihti teksti Laul 37:11, kui räägime tulevasest paradiisist, ja seda täiesti põhjendatult. Mäejutluses tsiteeris Jeesus mõtet just sellest tekstist, näidates, et see täitub ka tulevikus. (Matt. 5:5.) Kuid Taaveti sõnad käisid ka Saalomoni valitsusaja kohta. Jumala rahvas elas siis rahus ja külluses. Piibel ütleb lausa, et maal voolas piima ja mett. Jumal oli iisraellastele öelnud: „Kui te toimite mu seaduste järgi ja peate kinni mu käskudest ning järgite neid, ... annan [ma] maale rahu ja te heidate magama, ilma et peaksite kedagi kartma.” (3. Moos. 20:24; 26:3, 6.) Kuningas Saalomoni ajal sai see tõotus tõeks. (1. Ajar. 22:9; 29:26–28.) Jehoova oli ka lubanud, et jumalatuid enam pole. (Laul 37:10.) Seega, ennustused tekstides Laul 37:10, 11 ja 29 täitusid minevikus ning täituvad ka tulevikus.
9. Mida ütles Seeba kuninganna Saalomoni valitsuse kohta?
9 Kuuldused sellest, kui hea elu on inimestel Saalomoni valitsuse all, jõudsid Seeba kuninganna kõrvu. Ta tuli kaugelt maalt Jeruusalemma, ja kui ta oli kõike oma silmaga näinud, ütles ta: „Mulle polnud räägitud pooltki! ... Õnnelik on su rahvas ja õnnelikud on su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust!” (1. Kun. 10:1, 6–8.) Kuid Saalomoni valitsusaeg oli vaid väike näide sellest, mida kõike teeb Jehoova inimeste heaks Jeesuse valitsuse ajal.
10. Mille poolest on Jeesus Saalomonist parem valitseja?
10 Jeesus on mitmes mõttes parem valitseja kui Saalomon. Saalomon oli ebatäiuslik ja tegi suuri vigu, mis tõid lõpuks raskusi kogu Jumala rahvale. Jeesus aga on täiuslik ega eksi kunagi. (Luuka 1:32; Heebr. 4:14, 15.) Ta jäi Jehoovale surmani ustavaks, kuigi Saatan pani ta kõigiti proovile. Sellega tõendas Jeesus, et ta ei tee kunagi pattu ega midagi, mis tema alamaid kahjustaks. Ta on parim kuningas, keda üldse võiks tahta.
11. Kellega koos Jeesus valitseb?
11 Jeesusel on 144 000 kaasvalitsejat, kes koos temaga uues maailmas elavate inimeste eest hoolitsevad ja Jehoova eesmärgi seoses maaga ellu viivad. (Ilm. 14:1–3.) Kuna nad ise on olnud inimesed ja kogenud palju raskusi, mõistavad nad hästi meie olukorda. Mida nad täpsemalt tegema hakkavad?
JEESUSE KAASVALITSEJATE ROLL
12. Millise töö Jehoova 144 000 võitud kristlasele annab?
12 Jeesusel ja ta kaasvalitsejatel on teha kaugelt suurem töö kui see, mis tuli teha Saalomonil. Saalomon valitses mõne miljoni inimese üle Iisraeli kuningriigis, ent Jumala valitsus hakkab valitsema miljardite inimeste üle kogu maakeral. Jehoova osutab 144 000 võitud kristlasele tõesti suurt au.
13. Milline eriline ülesanne on Jeesuse kaasvalitsejatel?
13 Nagu Jeesus, teenivad ka tema kaasvalitsejad kuningate ja preestritena. (Ilm. 5:10.) Moosese seaduse all hoolitsesid preestrid selle eest, et inimestel oleksid head suhted Jehoovaga ja et nad oleksid ka füüsiliselt terved. Kuna Moosese seadus oli „tulevaste heade asjade vari”, on loogiline järeldada, et Jeesuse kaasvalitsejad teevad inimeste heaks sedasama. (Heebr. 10:1.) Me ei tea täpselt, kuidas nad inimestega suhtlevad. Kuid me võime olla kindlad, et paradiisi elanike eest kantakse hästi hoolt ja et nad saavad juhatust, mida vajavad. (Ilm. 21:3, 4.)
VALMISTUGEM ELUKS PARADIISIS
14. Mis ühendab väikest karja ja teisi lambaid?
14 Jeesus rääkis oma kaasvalitsejatest kui väiksest karjast. (Luuka 12:32.) Kuid peale selle rääkis ta inimrühmast, keda ta nimetas teisteks lammasteks. Need kaks rühma pidid moodustama ühe karja. (Joh. 10:16.) Praegu teenivadki väike kari ja teised lambad ühtselt Jehoovat ning see on nii ka tulevikus, kui maa on paradiis. Sel ajal on väikse karja liikmed muidugi taevas ja teisi lambaid ootab ees igavene elu maa peal. Mida aga tuleb teistel lammastel praegu teha, et nad võiksid tulevikus elada paradiisis?
Me saame juba praegu valmistuda eluks uues maailmas (Vaata 15. lõiku.)b
15. a) Kuidas saavad teised lambad Jeesuse võitud vendi toetada? b) Kuidas me saame järgida pildil oleva venna eeskuju?
15 Kurjategijal, kes oli Jeesuse kõrval postil, polnud enam eriti võimalust väljendada oma tänu selle eest, mida Jeesus tema heaks tegi. Teistel lammastel aga on selleks palju võimalusi. Näiteks saavad nad toetada Jeesuse võitud vendi. Jeesus ütles, et selle alusel mõistabki ta nende üle kohut. (Matt. 25:31–40.) Me toetame võitud kristlasi, kui teeme innukalt kuulutus- ja õpetustööd. (Matt. 28:18–20.) Seejuures tuleks meil hästi ära kasutada tööriistu, mis meile on antud, näiteks raamatut „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”. Kui sul pole veel piibliuurimist, siis kas võiksid kuulutustööd tehes seda võimalikult paljudele pakkuda?
16. Mida me saame praegu teha, et valmistuda eluks uues maailmas?
16 Et arendada Jehoovale meelepäraseid omadusi, pole muidugi vaja oodata paradiisi. Näiteks tuleb meil juba praegu olla ausad ja kõiges mõõdukad. Samuti peame olema ustavad Jehoovale, abikaasale ja usukaaslastele. Mida hoolsamini me järgime Jehoova põhimõtteid praegu, seda kergem on meil elada nende järgi tulevikus, uues maailmas. Samuti võiksime arendada oskusi ja omadusi, mida seal vaja läheb. (Vaata selles ajakirjas olevat artiklit „Kas sa oled valmis pärima maad?”.)
17. Miks me ei peaks minevikueksimuste pärast süüd tundma?
17 Kui meid vaevab süütunne minevikueksimuste pärast, peaksime püüdma sellest vabaneda. Muidugi ei tohiks me teha tahtlikult pattu, mõeldes, et küll lunastusohver selle kinni katab. (Heebr. 10:26–31.) Teisest küljest aga, kui me tehtut siiralt kahetseme ning kui oleme Jehoovalt ja kogudusevanematelt abi otsinud ja end muutnud, võime kindlad olla, et Jehoova on meile andestanud. (Jes. 55:7; Ap. t. 3:19.) Jeesus ütles variseridele: „Ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.” (Matt. 9:13.) Jeesuse lunastusohver on nii võimas, et selle alusel võime saada andeks kõik oma patud.
EES OOTAB PARADIIS
18. Millest sooviksid sina rääkida kurjategijaga, kes koos Jeesusega hukati?
18 Kujutle, et oled paradiisis ja räägid selle kurjategijaga, kes oli Jeesuse kõrval postil. Kahtlemata olete mõlemad lunastusohvri eest tänulikud. Ilmselt soovid sellelt mehelt küsida, mis Jeesuse elu viimsetel tundidel täpsemalt toimus ja mida ta tundis, kui Jeesus talle lubas, et ta saab paradiisi. Temal jällegi on huvitav teada saada, milline oli elu Saatana maailma viimseil päevil. Mõelda vaid, kui tore on uues maailmas selliseid inimesi õpetada! (Efesl. 4:22–24.)
Vend arendab tuhandeaastase valitsuse ajal annet, mille kallal ta on juba ammu soovinud tööd teha (Vaata 19. lõiku.)
19. Miks võib öelda, et elu paradiisis ei muutu kunagi igavaks? (Vaata kaanepilti.)
19 Elu paradiisis ei muutu mitte kunagi igavaks. Me võime tutvuda nii paljude huvitavate inimestega ja meil on alati mõttekat tööd. Mis aga kõige toredam, me saame õppida üha paremini tundma oma taevast isa ja tunda iga päev rõõmu kõigest, mida ta meile on andnud. Me saame tema ja ta loodu kohta alati midagi uut avastada. Ja mida kauem me elame, seda tugevamaks meie armastus Jehoova vastu muutub. Meil on tõesti põhjust olla Jehoovale ja Jeesusele tänulikud lootuse eest elada igavesti paradiisis.
LAUL 22 Kuningriik on väes
a Kas sulle meeldib kujutleda, milline on elu paradiisis? Mida rohkem me mõtleme, mis Jehooval meile uues maailmas varuks on, seda innukamalt räägime sellest ka teistele. See artikkel tugevdab meie usku Jeesuse tõotusesse, et saame tulevikus elada paradiisis.
b PILDI SELGITUS. Vend, kes ootab aega, kui ta saab ülesäratatuid õpetada, püüab juba praegu aidata inimestel Jehoovat tundma õppida.