Amɛba Yɛ Hejɔlɛ ni Bɛ kɛ Oshara lɛ Fɛɛ Sɛɛ
GBI lɛ ji January 2, 1992. He ni eba yɛ—Maxixe, yɛ Inhambane Kpokpaa nɔ. Redio ni agbele lɛ wiemɔi lɛ folɔ Afrika duŋ mli gbɛɛmɔi ni anuɔ yɛ Mozambique lɛ mli amrɔ nɔŋŋ. Redio nɔ wielɔ lɛ tswa adafi akɛ: “Yehowa Odasefoi miifee amɛ ‘Mɛi ni Sumɔɔ Heyeli’ Kpee Wulu lɛ yɛ wɔkpokpaa nɛɛ nɔ. Amɛyiŋtoo ji ni amɛtsɔse gbɔmɛi ni amɛle bɔ ni amɛaafee ni amɛna anɔkwa heyeli yɛ ŋmɛnɛ je nɛɛ mli. Aafɔ mɔ fɛɛ mɔ nine kɛmiiya kpee lɛ shishi.”
Enɛ miifee yinɔsane mli nifeemɔ ko ni abaakai daa, yɛ nakai Afrika maŋ ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ mli! Enɛ ji klɛŋklɛŋ be mli kwraa ni Yehowa Odasefoi kɛfeɔ kpokpaa wulu nɔ kpee, ni mɛi 1,024 tee kpee lɛ shishi ni amɛna he miishɛɛ. Afii fioo ko ni eho lɛ, kulɛ nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ nyɛŋ aba mli kpetekplee nakai yɛ Mozambique, ejaakɛ no mli lɛ agu Yahowa Odasefoi anitsumɔ lɛ kwraa. Ani obaasumɔ ni onu nibii ni akɛsha afɔle yɛ ekaa naa bɔni afee ni amɛnyɛ amɛya kpee nɛɛ shishi lɛ he saji?
Inhambane Kpokpaa nɔ yɛ fɛo waa diɛŋtsɛ, tamɔ bo ni Afrika hei pii ji lɛ. Wuoyaa lɛji komɛi ni ashiɔ abalai kɛ ekoji etɛ yɛ nɔ hɛɔ yɛ ŋshɔ lɛ naabu gbɛ nɔŋŋ. Akokooshi tsei hu fa yɛ jɛmɛ. Shi gbeyei nɔ ko kadiɔ maŋ lɛŋ shihilɛ diɛŋtsɛ: maŋ ta!
Yɛ mɛi ni ewɔ yɛ tɛŋ blɛoi tsui amli, yɛ jetsɛremɔ mra bei amli lɛ agbɛfaŋ lɛ, ejeee nɔ ni efɔɔɔ kaa akɛ tui wuji ni atswiaa lɛ agbɛɛmɔ boom-boom-boom yɛ akrowai ni bɛŋkɛ amɛ lɛ amli ni tsiɛɔ amɛhiɛ beni awuuɔ ta yɛ ŋa mli, yɛ nyɔɔŋ lɛ fɛɛ lɛ. Bei pii lɛ, maŋbii ni leee he eko lɛ moŋ naa amanehulu. Bei komɛi lɛ, anaa gbekɛbii ni amɛmiitsutsɔ kɛ naji loo niji kukuji loo nɔ ni efolɔ kwraa po. Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi komɛi po yɛ ni yiwalɛ nibii ni amɛkɛkpe lɛ ahe faladokui yɛ amɛhiɛ kɛ amɛgbɔmɔtsei ahe lolo.
Mɛi fɛɛ ni tee “Mɛi ni Sumɔɔ Heyeli” Kpee Wulu lɛ shishi lɛ ahiɛ sɔ kpee lɛ waa yɛ shihilɛi ni yɔɔ nɛɛ ahewɔ. Yɛ fo ni mɛi ni eyawo aŋtɛo baanyɛ afo amɛ beni amɛnyiɛ gbɛ kɛyaa kpee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wekui babaoo ni jɛ akrowai amli kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaba. Jɛmɛ shɛɛ hu bɛ ogbɔjɔ kwraa, ejaakɛ tsɔnei ni maŋbii naa amɛkɛfaa gbɛ titri ji tsɔnei wuji ni ahako amɛyiteŋ lɛ. Bei komɛi lɛ gbɔmɛi aaashɛ 400 miaa amɛhe amɛwoɔ tsɔne kome mli! Ni nɛkɛ tsɔnei nɛɛ pii tsaraa nɔ kuikui ni asraafoi atsɔnei ni asraafoi kɛ tui tara mli buɔ amɛhe kɛyaa.
Nora kɛ ebiyei etɛ, ni amɛye afi, afii etɛ, kɛ afii ekpaa lɛ pɛ ji weku ni kɛ amɛwala wo oshara mli ni amɛfa gbɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Etsɔ hiɛ ekɛ nyɔji babaoo ebua shika naa koni enyɛ ekɛfa gbɛ lɛ. Anɔkwale ni eji akɛ abɛ wɔɔhei ni ato he gbɛjianɔ momo yɛ kpee lɛ shishi lɛ haaa enijiaŋ aje wui. Kɛfata mɛi krokomɛi babaoo ahe lɛ, Nora kɛ eweku lɛ hoo nii, ni amɛye, ni amɛwɔ shikpɔŋ folo yɛ he ni afee kpee lɛ yɛ lɛ nɔŋŋ.
Hulutsoo shikpɔŋ lɛ nɔ dɔlɛ kɛ nugbɔnɛmɔi wuji ni nyiɛɔ sɛɛ lɛ po nyɛɛɛ aha miishɛɛ ni anyɛɛɛ naa atsi ni nyɛmimɛi lɛ na akɛ amɛaaye mumɔŋ niyenii kutuu lɛ nɔ agbɔ. Amɛnu he akɛ nɔ ko kwraa bɛ ni he hiaa amɛ fe ni amɛaahi nakai kpee wulu lɛ shishi. Mɛi 17 fee amɛhenɔjɔɔmɔ lɛ he okadi yɛ India Ŋshɔ Wulu lɛ mli nui ni mli yɔɔ kulɔkulɔ lɛ mli. Beni baptisimɔ lɛ yaa nɔ lɛ, etsirɛ asafo babaoo ko ni kɛ miishɛɛ kwɛɔ nifeemɔ lɛ ni amɛla yijiemɔ lalai amɛha Yehowa.
Nɛkɛ Nyɔŋmɔ jalɔi akuu nɛɛ eyoo nɔ diɛŋtsɛ ni eji akɛ amɛaafee mɛi ni sumɔɔ heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ lɛlɛŋ. Ni taakɛ Hans, ni ji Asafo lɛ najiaŋdamɔlɔ ni jɛ maŋtiase lɛ mli, yɛ Maputo lɛ kɛɛ lɛ: “Wɔmiina yinɔ hee ko shishijee yɛ Yahowa Odasefoi ni yɔɔ Afrika shikpɔŋ lɛ fa nɛɛ nɔ lɛ anitsumɔ gbɛfaŋ amrɔ nɛɛ.”