Yitso 19
Nɔ ni Mose Mla lɛ Tsɔɔ Kɛha Bo
1. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ Yehowa kpɛlɛ Jeŋmajiaŋbii ni amɛfolɔko ketia lɛ anɔ akɛ Kristofoi kɛjɛ afi 36 Ŋ.B. shishijee kɛbaa? (b) Shi mɛɛ sane mra be mli Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi ekpɛlɛɛɛ nɔ kwraa lɛ?
SANE ko ni aje he ŋwane waa yɛ bɔfo Paulo gbii lɛ amli ji kɛji akɛ gbɛnaa nii ka Jeŋmajiaŋbii ni ji Kristofoi lɛ anɔ akɛ amɛye Mose Mla lɛ nɔ. Eji anɔkwale akɛ yɛ afi 36 Ŋ.B. lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ ba Jeŋmajiaŋbii ni afolɔko amɛ ketia lɛ anɔ. Shi Kristofoi komɛi ni ji Yudafoi lɛ nu he waa akɛ esa akɛ afolɔ Jeŋmajiaŋbii ni ji kaselɔi lɛ ketia ni atsɔɔ amɛ ni amɛye Mose Mla lɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ani ehe miihia akɛ amɛye nakai Mla lɛ loo ekolɛ efa ko nɔ? Aaafee afii 49 Ŋ.B. mli ni akɛ sane lɛ yafɔ nɔyeli kuu ni yɔɔ Yerusalem lɛ hiɛ.—Bɔf. 10:44-48; 15:1, 2, 5.
2. Mɛni hewɔ wɔyɔɔ nɛkɛ sane nɛɛ he miishɛɛ lɛ?
2 Wɔ fɛɛ wɔyɛ nɔ ni jɛ mli ba lɛ he miishɛɛ waa. Mɛni hewɔ? Jeee akɛ yɛ bei komɛi amli lɛ wɔkɛ gbɔmɛi ni tsɔɔ akɛ esa akɛ Kristofoi aye Mla lɛ mli nibii komɛi anɔ, tamɔ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɛkɛ lɛ kpeɔ kɛkɛ, shi moŋ akɛni Biblia lɛ diɛŋtsɛ hu kɛɔ akɛ “Mla lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ, ni kita lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ ni eja ni ehi hu” lɛ hewɔ. (Rom. 7:12) Eyɛ mli akɛ awieɔ he akɛ Mose Mla, ejaakɛ Mose ji Mla kpaŋmɔ lɛ teŋdamɔlɔ moŋ, shi nakai Mla lɛ fɛɛ jɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.—2 Mose 24:3, 8.
MƐNI HEWƆ AKƐ MLA LƐ HA?
3. Mɛni hewɔ akɛ Mla lɛ ha Israel lɛ?
3 Shishinumɔ ni wɔyɔɔ yɛ nɔ hewɔ ni Yehowa kɛ Mla lɛ ha Israel lɛ he lɛ saa bɔ ni wɔsusuɔ Mla lɛ he ŋmɛnɛ wɔhaa lɛ he. Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Nɔtɔmɔi lɛ ahewɔ aŋɔfata [Abraham kpaŋmɔ lɛ] he, kɛbashi beyinɔ ni seshi ni awo shi aha lɛ aaaba . . . No hewɔ lɛ Mla lɛ etsɔ wɔtsɔselɔ kɛmiiya Kristo ŋɔɔ, koni hemɔkɛyeli mli abu wɔ bem yɛ.” (Gal. 3:19, 24) Mla lɛ fee enɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
4. (a) Mla lɛ ha ‘nɔtɔmɔi je kpo’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Ni enyiɛ anɔkwafoi lɛ ahiɛ hu kɛtee Kristo ŋɔɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
4 Akɛni ekɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni yeɔ emuu ni kɔɔ shihilɛ mli nibii fɛɛ he ha hewɔ lɛ, ejie Yudafoi lɛ kpo akɛ eshafeelɔi. Ebafee faŋŋ akɛ, yɛ jwɛŋmɔ kpakpa ni amɛhiɛ kɛ mɔdɛŋ ni amɛaabɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛnyɛŋ amɛshɛ etaomɔ nii lɛ he. Akɛni akɛ Yudafoi lɛ tsu nii akɛ adesa weku ni yeee emuu lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ hewɔ lɛ, Mla lɛ kpa jeŋ muu lɛ fɛɛ, ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ fata he lɛ he mama akɛ eshafeelɔi ni Nyɔŋmɔ baanyɛ agbala wɔtoi. (Rom. 3:19, 20) No hewɔ lɛ, ema bɔ ni adesai ayiwalaherelɔ ko he hiaa ha lɛ nɔ mi, ni enyiɛ anɔkwafoi lɛ ahiɛ kɛtee Yesu Kristo ŋɔɔ akɛ nakai Yiwalaherelɔ lɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Eha ayoo lɛ akɛ mɔ pɛ ni ye Mla lɛ nɔ yɛ emuuyeli mli, ni tsɔɔ akɛ lɛ pɛ ji adesa ni esha bɛ ehe. Kooloi afɔlei ni ashaa yɛ Mla lɛ shishi lɛ he sɛɛnamɔ shɛɛɛ shɔŋŋ, shi akɛ adesa ni yeɔ emuu lɛ, Yesu baanyɛ ekɛ ewala aha akɛ afɔle ni baanyɛ ajie esha diɛŋtsɛ ni egbele naanɔ wala gbɛ eha mɛi fɛɛ ni tsɔɔ hemɔkɛyeli lɛ.—Yoh. 1:29; 3:16; 1 Pet. 1:18, 19.
5. Okɛ ŋmalɛi ni akɛha lɛ atsu nii ni okɛha sanebimɔi ni yɔɔ kuku lɛ mli lɛ ahetoo.
5 Akɛni ole enɛ yɛ ojwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ ahetoo yɛ?
Ani ato akɛ Mose Mla lɛ akɔ adesai fɛɛ he? (Lala 147:19, 20; 2 Mose 31:12, 13)
Ani Yehowa kɛ nɔ ko ha Israel ni tsɔɔ akɛ gbi ko baaba ni Mla kpaŋmɔ lɛ baaba naagbee? (Yer. 31:31-33; Heb. 8:13)
Ani Kitai Nyɔŋma, ni daa otsi Hejɔɔmɔ Gbi yeli fata he lɛ tee nɔ nakai yɛ be mli ni afo Mla lɛ mli nibii krokomɛi ni eshwɛ lɛ mli lɛ? (Kol. 2:13, 14, 16; 2 Kor. 3:7-11; [taakɛ 2 Mose 34:28-30 feɔ lɛ faŋŋ lɛ]; Rom. 7:6, 7)
Mɛni nɔ Yehowa tsɔ ekɛ Mla kpaŋmɔ lɛ ba enaagbee? (Kol. 2:13-17; Mat. 5:17, 18; Rom. 10:4)
6. Ŋwane ni ajeɔ akɛ Mose Mla lɛ yɛ lolo lɛ tsɔɔ mɛni?
6 Akɛni enɛ mli ka shi faŋŋ hewɔ lɛ, ŋwanejee akɛ Mose Mla lɛ yɛ lolo lɛ tsɔɔ mɛni? Nɔ ni etsɔɔ ji akɛ aakpoo Yesu Kristo mli hemɔkɛyeli ni ayɔɔ. Mɛni hewɔ nakai eji lɛ? Ejaakɛ jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ kpooɔ anɔkwale ni eji akɛ Yesu ha Mla lɛ ba mli, ni egbele gbɛ koni Nyɔŋmɔ afo mli lɛ. Bɔfo Paulo ŋma wolo ko ni mli wa eyaha gbɔmɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi shi amɛŋmɛɔ gbɛ ni akɛ ŋwanejee gbalaa amɛ koni amɛyasumɔ akɛ amɛaaye Mla lɛ loo efa ko nɔ lɛ, akɛ: “Shi nyɛ mɛi ni nyɛtaoɔ akɛ abu nyɛ bem yɛ mla mli lɛ, nyɛkɛ Kristo bɛ sane ko; nyɛjɛ duromɔ lɛ mli nyɛgbee shi.”—Gal. 5:4; kwɛmɔ Romabii 10:2-4 hu.
7. (a) Mɛni ji nɔ ni mɛi ni kɛɔ akɛ Mla lɛ mli nibii komɛi miiya nɔ lolo lɛ nyɛɛɛ ayoo? (b) Te Kristofoi anitsumɔi ahe hiaa ha tɛŋŋ, ni te enɛ kɔɔ naanɔ wala nikeenii ni wɔnine aaashɛ nɔ lɛ he ehaa tɛŋŋ?
7 Mɛi ni jeɔ ŋwane akɛ esa akɛ Mla lɛ fai komɛi aya nɔ ahi shi lɛ leee jogbaŋŋ akɛ jalɛ shidaamɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ damɔɔɔ mɔ ko nitsumɔi yɛ Mla lɛ mli lɛ nɔ, shi moŋ edamɔ mɔ lɛ hemɔkɛyeli yɛ Yesu afɔleshaa lɛ jara lɛ nɔ. (Gal. 3:11, 12) Amɛnuɔ he akɛ esa akɛ mɔ ko atsɔɔ akɛ jalɔ ji lɛ kɛtsɔ nɛkɛ nitsumɔi nɛɛ anɔ—nɔ ko ni adesai eshafeelɔi nyɛŋ afee kɔkɔɔkɔ. No hewɔ lɛ ehe miihia waa ni atsu nitsumɔi ni tsɔɔ toiboo ni afeɔ ahaa Nyɔŋmɔ kɛ Kristo ni kɔɔ Kristofoi ahe. (Yak. 2:15-17; Mat. 28:19, 20) Enɛɛmɛi ji nibii ni wɔtsɔɔ nɔ wɔjieɔ wɔsuɔmɔ kɛ hemɔkɛyeli kpo, ni kɛ wɔbɛ enɛɛmɛi lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔhemɔkɛyeli egbo. Shi wɔnyɛŋ wɔna yiwalaheremɔ wɔha wɔhe yɛ nitsumɔi dɛŋdɛŋ ni wɔɔtsu lɛ fɛɛ sɛɛ. Yiwalaheremɔ kɛmiijɛ esha kɛ gbele mli lɛ nyɛŋ aba ni Yesu Kristo afɔleshaa lɛ fataaa he. No hewɔ lɛ naanɔ wala ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ kɛtsɔ Yesu Kristo nɔ, ni eji mlihilɛ ni esaa wɔ loo duromɔ kpojiemɔ shi jeee nyɔmɔwoo kɛha wɔnitsumɔi.—Efes. 2:8, 9; Rom. 3:23, 24; 6:23.
8. Mɛni ji nɔ ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli nɔyeli kuu lɛ kpɛ yiŋ yɛ he yɛ sane ni kɔɔ Mose Mla lɛ ni aaaha Jeŋmajiaŋbii ni ji Kristofoi lɛ aye nɔ lɛ he?
8 Beni akɛ sane ni kɔɔ Mose Mla lɛ ni Jeŋmajiaŋbii Kristofoi lɛ kɛaatsu nii lɛ he lɛ fɔ nɔyeli kuu ni yɔɔ Yerusalem yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ hiɛ lɛ, amɛyiŋkpɛɛ lɛ kɛ nɛkɛ anɔkwa saji nɛɛ bakpa gbee. Amɛyoo akɛ Yehowa biii ni Jeŋmajiaŋbii heyelilɔi lɛ atsu nitsumɔi komɛi ni tsɔɔ toiboo ni amɛfeɔ amɛhaa Mose Mla lɛ dani afɔse mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ashwie amɛnɔ. Nɔyeli kuu lɛ yiŋkpɛɛ tsɔɔ “nii ni he hiaa” ni ji nibii komɛi ni agu ni kɛ nakai Mla lɛ kpaa gbee, shi enɛɛmɛi po damɔ Biblia mli saji ni tsɔ Mla lɛ hiɛ ba lɛ anɔ. No hewɔ lɛ akɛ jatsu ko efɔɔɔ Jeŋmajiaŋbii Kristofoi lɛ anɔ koni amɛhi shi yɛ Mose Mla lɛ loo efa ko naa, shi moŋ, ama tɛi komɛi ni afolɔ ashwie shi ni ale ni yɔɔ dani Mose ba lɛ anɔ mi.—Bɔf. 15:28, 29; okɛto 1 Mose 9:3, 4; 34:2-7; 35:2-5 he.
9. (a) Ani Nyɔŋmɔ miibi ni Yudafoi afee toiboo amɛha Mose Mla lɛ lolo? (b) Gbɛ ni Kristo tsɔ nɔ egbo lɛ to mɛɛ gbɛjianɔ krɛdɛɛ ko kɛha amɛ?
9 Yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. sɛɛ lɛ, ehe ebahiaaa ni Yudafoi lɛ diɛŋtsɛ aye Mose Mla lɛ nɔ dɔŋŋ. Ni nakai Yudafoi lɛ ni kɛ hemɔkɛyeli tsu nii lɛ na yiŋtoo krɛdɛɛ ko hewɔ ni esa akɛ amɛnya yɛ enɛ he. Mɛni hewɔ? Eyɛ mli akɛ Jeŋmajiaŋbii lɛ ji eshafeelɔi ni enɛ hewɔ lɛ amɛmiigboi moŋ, shi Yudafoi lɛ pɛ ba Nyɔŋmɔ loomɔ shishi akɛni amɛku Mla kpaŋmɔ lɛ mli lɛ hewɔ. Shi yɛ gbɛ ni Yesu tsɔ nɔ egbo—akɛ lɛ kala sɛŋmɔtso nɔ tamɔ efɔŋfeelɔ ni alomɔ lɛ hewɔ lɛ—ekɛ ehe ha yɛ nakai Yudafoi ni baatsɔɔ hemɔkɛyeli yɛ emli lɛ anajiaŋ, ni ena kpɔmɔ kɛjɛ toigbalamɔ ni baa yɛ toigbele ni afeɔ ashiɔ Mla lɛ hewɔ lɛ mli eha amɛ. (Gal. 3:10-13) No hewɔ lɛ ekɛ eshaifaa ni kulɛ amɛnyɛŋ amɛna yɛ Mose Mla lɛ shishi gbi ko gbi ko lɛ ha amɛ.—Bɔf. 13:38, 39.
10. Mla lɛ ni ajie kɛtee lɛ kɔɔ jamɔ yɛ ekomefeemɔ mli lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Yɛ anɔkwale mli lɛ, Mla lɛ efo husu ewo Yudafoi lɛ ahe kɛjɛ Jeŋmajiaŋbii lɛ ahe. Akɛ taomɔ nii ni kɔɔɔ Jeŋmajiaŋbii lɛ ahe lɛ fɔ Yudafoi lɛ anɔ, ni atsi Jeŋmajiaŋbii ni efoko ketia lɛ agbɛ ni amɛkɛ Yudafoi lɛ akana amɛjamɔ mli gbɛfaŋnɔ kɛmiimɔ shi. (Okɛto 2 Mose 12:48; Bɔfoi lɛ Asaji 10:28 he.) Shi beni Mla lɛ tsu eyiŋtoo he nii egbe naa ni ajie kɛtee lɛ, Yudafoi lɛ kɛ Jeŋmajiaŋbii ni efoko ketia lɛ nyɛ amɛfee ekome kɛtsɔ Kristo nɔ yɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ lɛ jamɔ mli.—Efes. 2:11-18.
MLA LƐ HE NILEE HE BAA SƐƐNAMƆ KƐHAA WƆ
11. Mla lɛ he nilee yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ Kristo tsɔɔmɔi lɛ ashishi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
11 Eyɛ mli akɛ ŋmɛnɛ wɔbɛ Mla lɛ shishi moŋ, shi ehe nilee he yɛ sɛɛnamɔ babaoo kɛha wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kaimɔ akɛ Yuda yoo ko fɔ Yesu ni eba Mose Mla lɛ shishi. Abaanyɛ ajɛ Mla lɛ taomɔ nii lɛ ahe nilee pɛ mli anu nibii komɛi ni efee lɛ ashishi jogbaŋŋ. (Gal. 4:4; kwɛmɔ Luka 22:7, 8.) Agbɛnɛ hu etsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii yɛ gbɔmɛi ni yɔɔ nakai Mla lɛ shishi lɛ ateŋ. No hewɔ lɛ eshɛɔ be ni yɛ be babaoo mli lɛ etsɔɔmɔi lɛ damɔɔ shihilɛi ni kɔɔ Mla lɛ he lɛ anɔ.—Okɛto Mateo 5:23, 24 he.
12. (a) Mɛni ji tsakpaa ni Yesu kɛ enine tsɔɔ ni ka eshihilɛ kɛ Mose Mla lɛ teŋ? (b) Bɔfo Paulo tsɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ Mla lɛ he nilee ni wɔɔna lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (d) Mɛni baajɛ etaomɔ nii ni wɔɔnu shishi yɛ mumɔŋ lɛ mli aba?
12 Yɛ eshitee kɛmiijɛ gbohii ateŋ lɛ sɛɛ lɛ, Yesu kai ekaselɔi lɛ akɛ eshihilɛ akɛ adesa lɛ eha nibii ni aŋma yɛ ehe yɛ Mla lɛ, kɛ Gbalɔi lɛ kɛ Lalai lɛ amli eba mli. (Luka 24:44) Agbɛnɛ hu, bɔfo Paulo wie Mla kpaŋmɔ lɛ mli nibii ahe akɛ eji “ŋwɛi nii lɛ ahenɔ kɛ susuma kɛkɛ,” ni ekɛɛ akɛ “nii kpakpai ni baaba lɛ ahe susuma kɛkɛ Mla lɛ hiɛ.” (Heb. 8:4, 5; 10:1) Emlitsɔɔmɔ fitsofitso ni yɔɔ naakpɛɛ ni naa emlibaa yɛ Yesu Kristo osɔfoyeli lɛ kɛ ewala akɛ adesa ni ekɛsha afɔle lɛ mli lɛ yɛ Mose Mla lɛ mli. Enɛɛmɛi ahe shishinumɔ ni wɔɔna lɛ baaha wɔnu nɔ ni gbɛjianɔtoi nɛɛ tsɔɔ kɛha wɔ lɛ shishi babaoo. Nɔ ni fata gbalɛ mli nɔkwɛmɔ nii lɛ ahe ji nibii amlitsɔɔmɔ ni tsɔɔ gbɛjianɔ ni ato aha Yehowa jamɔ yɛ nɔkpɛlɛmɔ mli ŋmɛnɛ yɛ emumɔŋ sɔlemɔ we kpeteŋkpele lɛ. Yɛ be mli ni wɔshishinumɔ yɛ nɛkɛ nibii nɛɛ ahe lɛ yaa hiɛ lɛ, hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha asafo ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ kɛ enitsumɔ yɛ Kristo Yesu shishi yɛ wɔjamɔ he lɛ hu baaya hiɛ.
13. Mɛni hewɔ sɛɛnamɔ yɔɔ shishitoo mlai kpakpai ni jeɔ kpo yɛ Mla lɛ mli lɛ ni wɔɔjwɛŋ he lɛ he lɛ?
13 Mose Mla lɛ fata Ŋmalɛi ni Nyɔŋmɔ ha ajɛ mumɔŋ aŋma, ni fɛɛ “hi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔsaamɔ” lɛ he. (2 Tim. 3:16) Taomɔ ni wɔɔtao shishitoo taomɔ nii ni sɛɛ tsɛɔ ni Mla lɛ damɔ nɔ lɛ mli ni wɔjwɛŋ nɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni etswa henumɔ ko ni jɛ tsuiŋ yɛ wɔmli akɛ wɔɔsumɔ ni wɔfee nii ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ. Kɛ wɔyoo mumɔ loo su ni Mla lɛ tsɔɔ lɛ ni wɔjie nakai mumɔ lɛ kpo yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, mɛɛ sɛɛnamɔ po enɛ aaaji nɛkɛ!
14. (a) Yesu fee sɛɛnamɔ ni yɔɔ Mla lɛ mli taomɔ nii lɛ ahe shishinumɔ ni wɔɔna lɛ he mfoniri yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Gbalamɔ jwɛŋmɔ kɛya shishitoo mlai kpakpai krokomɛi ni yɔɔ Mla lɛ mli lɛ anɔ taakɛ atsɔɔ yɛ baafa 152 lɛ. (d) Hiɛsɔɔ ni wɔɔna wɔha nɛkɛ nibii nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ babaoo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
14 Yesu fee enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli. Yɛ be mli ni ewieɔ etsɔɔ gbɔmɛi ni no mli lɛ amɛyɔɔ Mla lɛ shishi lɛ, etsɔɔ akɛ, ni amɛaatsi amɛhe kɛaajɛ gbɔmɔgbee he pɛ kɛkɛ lɛ, esa akɛ amɛjie mlifu ni amɛaaya nɔ amɛna lɛ kɛjɛ amɛmli ni amɛkɛ amɛlilɛi akawie amɛnyɛmimɛi ahe efɔŋ. Ni amɛtsui aaanyɔ amɛmli akɛni amɛbɔko ajwamaŋ loo amɛfiteko gbala da lɛ, amɛkakwɛ yoo ko kɛ akɔnɔ hiŋmɛi. Taakɛ eji anɔkwale yɛ amɛhe lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ wɔgbɔmɔtso lɛ he nibii fɛɛ atsu nii ni ekɛ Yehowa jalɛ gbɛi akpa gbee. (Mat. 5:21, 22, 27-30; kwɛmɔ Romabii 13:8-10 hu.) Kɛ wɔfee nakai lɛ, wɔbaatsɔɔ akɛ wɔ hu wɔnuɔ nɔ ni da fe fɛɛ yɛ Mla lɛ mli lɛ shishi: “Suɔmɔ Yehowa o-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ otsui muu lɛ fɛɛ kɛ osusuma muu lɛ fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu lɛ fɛɛ.” (Mat. 22:36, 37) Yɛ anɔkwale mli lɛ enɛ baagbala wɔ abɛŋkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ he. Eyɛ mli akɛ wɔbɛ Mose Mla lɛ shishi moŋ, shi shishitoo mlai ni amɛdamɔ nɔ lɛ kɛ gbalɛ mli mfoniri ni yɔɔ mli lɛ ahe anɔkwa nilee he baaba sɛɛnamɔ aha wɔ.
Sanegbaa Ni Akɛtiɔ Mli
● Mɛni hewɔ mɛi ni maa nɔ mi akɛ aye Mose Mla lɛ nɔ lɛ miikpoo Kristo diɛŋtsɛ lɛ?
● Mɛɛ gbɛ nɔ Mla lɛ he nilee yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnu Yesu nitsumɔi yɛ Yehowa yiŋtoo mli lɛ shishi yɛ?
● Eyɛ mli akɛ wɔbɛ Mla lɛ shishi moŋ, shi mɛɛ nibii ni sɛɛnamɔ yɔɔ he wɔbaanyɛ wɔyoo kɛjɛ ekasemɔ mli?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 152]
Shishitoo Taomɔ Nii Ni Yɔɔ Mose Mla Lɛ Mli Lɛ Ekomɛi
Nyɔŋmɔ He Gbɛnaa Nii Ni Ka Wɔnɔ
Ja Yehowa pɛ 2 Mose 20:3; 22:20
Okɛ bulɛ aha egbɛi lɛ 2 Mose 20:7; 3 Mose 24:16
Suɔmɔ lɛ ni osɔmɔ lɛ kɛ otsui,osusuma, ohewalɛ fɛɛ
She enɔ toigbele gbeyei, ohe akpokpo yɛ ehiɛ 5 Mose 5:29; 6:24
Tsɔ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ pɛ nɔ obɛŋkɛ lɛ 3 Mose 1:1-5;
Okɛ onii ni hi fe fɛɛ aha lɛ; fɛɛ jɛ eŋɔɔ 2 Mose 23:19; 34:26
Esa akɛ jalɔi ahe atse yɛ gbɔmɔtsoŋ 2 Mose 19:10, 11; 30:20
Esaaa akɛ akɛ krɔŋkrɔŋ nii toɔ afa koni adi je lɛ nibii asɛɛ 2 Mose 20:8-10; 34:21; 4 Mose 15:32-36
Jamɔ Mli Nifeemɔi Ni Ahiɔ
Amaga jamɔ 2 Mose 20:4-6; 5 Mose 7:25
Futufutu hemɔkɛyeli 2 Mose 23:13; 34:12-15;
Mumɔi atsɛmɔ, ashwaiafeemɔ, kablɛfii, klamɔ, nibimɔ, ŋkunyaayeli, 2 Mose 22:18; 3 Mose 20:27; 5 Mose 18:10-12
Gbalashihilɛ Kɛ Weku Shihilɛ
Aahi gbalafitemɔ loo ajwamaŋbɔɔ 2 Mose 20:14; 3 Mose 20:10
Akɛ mɔ ko ni sɔmɔɔɔ Yehowa akabote gbalashihilɛ mli 5 Mose 7:1-4
Aahi nyɛmi kɛ gbalashihilɛ 3 Mose 18:6-16; 20:11
Akwa bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara 3 Mose 18:23; 20:13
Akɛ bulɛ aha gbekɛ ni afɔkolɛ lɛ wala 2 Mose 21:22, 23
Okɛ woo aha ofɔlɔi 2 Mose 20:12; 21:15, 17; 5 Mose 21:18-21
Tsɔɔmɔ obii lɛ Yehowa gbɛ̀i 5 Mose 6:4-9; 11:18-21
Mɛi Krokomɛi Ahe Gbɛnaa Nii Ni Ka Wɔnɔ
Buu adesa wala akɛ nɔ krɔŋkrɔŋ 2 Mose 20:13; 4 Mose 35:9-34
Suɔmɔ onaanyo gbɔmɔ; kaabɛ mɔ owo omli 3 Mose 19:17, 18
Susumɔ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ ahe 3 Mose 19:32
Jiemɔ suɔmɔ kɛ henumɔ kpo yɛ mɛi ni ehia amɛ, awusai kɛ okulafoi ahe 3 Mose 25:35-37; 5 Mose 15:7-11; 24:19-21
Kaafee toimulɔ loo shwilafo niseniianii 3 Mose 19:14;
Ye anɔkwale yɛ nitsumɔi amli 3 Mose 19:35, 36; 25:14
Okɛ bulɛ aha mɛi krokomɛi anibii 2 Mose 20:15; 22:1, 6; 23:4;
Ohiɛ akakɔ̃ onyɛmi nɔ ko nɔ 2 Mose 20:17
Esa akɛ okpa efɔŋfeelɔi ni tsakeee lɛ ahe mama 3 Mose 5:1;
Ye anɔkwale; kaaye amale odase 2 Mose 20:16; 23:1, 2
Akakwɛ hiɛaŋ yɛ mɔ ko gbɛhe hewɔ 2 Mose 23:3, 6; 3 Mose 19:15