Nikasemɔ 3
Nilee Ni Nɔ Kwɔ Jɛɛhe Sɔrɔto Ko
1, 2. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔpɛi Biblia lɛ mli?
1 Ani Biblia lɛ ji nakai nilee ni nɔ kwɔ lɛ ni aŋma afɔ shi? Ani ebaanyɛ eha wɔ anɔkwa hetooi kɛha saji ni he hiaa, ni kɔɔ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ he lɛ?
2 Eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ wɔpɛi Biblia lɛ mli wɔkwɛ. Yiŋtoo kome hewɔ ji akɛ, eji wolo ko ni yɔɔ sɔrɔto fe fɛɛ eko ni abua naa, ni esoro lɛ kwraa yɛ woji krokomɛi fɛɛ he. Susumɔ anɔkwa saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe okwɛ.
Wolo ni Etsɛ, ni Aja Fe Woji Fɛɛ
3, 4. Afii enyiɛ Biblia lɛ eye?
3 Biblia lɛ ji wolo ni etsɛ fe fɛɛ ni aŋma, ni abua efai lɛ ekomɛi anaa aaafee afii 3,500 ni eho nɛ. Ekɛ afii ohai babaoo etsɛ fe woji krokomɛi fɛɛ ni abuɔ amɛ krɔŋkrɔŋ. Aŋmala woji 66 ni yɔɔ mli lɛ mli klɛŋklɛŋ nɔ lɛ aaafee afii akpe dani afɔ Buddha kɛ Konfushio, kɛ agbɛnɛ aaafee afii akpei enyɔ dani afɔ Muḥammad.
4 Yinɔsane ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli lɛ yaa sɛɛ shɔŋŋ kɛyaa adesai aweku lɛ shishijee mli, ni etsɔɔ bɔ ni fee ni wɔbaje biɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Ekɛ wɔ yaa be ni tsɔ adesai abɔɔ hiɛ lɛ po mli, ni ehaa wɔ anɔkwa saji ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ feemɔ he.
5. Biblia blema woji ni akɛ niji ŋmala lɛ enyiɛ yɔɔ, kɛ akɛto je lɛŋ blema niŋmaai ahe?
5 Jamɔ mli woji krokomɛi, kɛ nɔ ni jeee jamɔ mli woji lɛ hu yɛ amɛ blema woji ni akɛ niji ŋmala lɛ fioo komɛi pɛ ni yɔɔ lolo. Biblia ni akɛ niji ŋmala lɛ, loo efai komɛi aaashɛ 11,000 yɛ lolo, yɛ Hebri kɛ Hela mli, ni amɛteŋ ekomɛi yaa sɛɛ shɔŋŋ kɛbɛŋkɛɔ shishijee niŋmaa lɛ beaŋ tɔ̃ɔ. Eyɛ mli akɛ akɛ tutuamɔi ni mli wa fe fɛɛ ete shi ewo Biblia lɛ aahu moŋ, shi enɛɛmɛi etee nɔ ehi shi aahu.
6. Te aja Biblia lɛ babaoo aha tɛŋŋ?
6 Agbɛnɛ hu, Biblia lɛ ji wolo ni aja fe woji krokomɛi fɛɛ yɛ yinɔsane mli. Aja Biblia muu lɛ loo efãi komɛi aaashɛ akpekpei akpei etɛ yɛ wiemɔi aaashɛ akpei enyɔ mli. Awieɔ akɛ adesai aweku lɛ fɛɛ mlijaa oha mli 98 nine eshɛ Biblia lɛ nɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔ mli. Wolo ko bɛ ni aja babaoo tamɔ nakai.
7. Mɛni abaanyɛ akɛɛ yɛ bɔ ni Biblia lɛ ja ha lɛ he?
7 Kɛfata he lɛ, blema wolo ko bɛ ni bɔ ni eja ha lɛ kɛ Biblia lɛ yeɔ egbɔ. Jeŋ nilelɔi, yinɔsane ŋmalɔi, shitsalɔi ni kaseɔ blema nibii ahe nii, shikpɔŋ he nikaselɔi, wiemɔi ahe nilelɔi, kɛ mɛi krokomɛi maa anɔkwale ni Biblia mli saji ji lɛ nɔ mi daa nɛɛ.
Bɔ ni Eja Ha yɛ Jeŋ Nilee Mli
8. Te Biblia lɛ ja yɛ jeŋ nilee mli saji ahe ha tɛŋŋ?
8 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, eyɛ mli akɛ aŋmaaa Biblia lɛ akɛ jeŋ nilee kasemɔ wolo moŋ, shi ekɛ anɔkwa jeŋ nilee kpaa gbee kɛ́ eewie jeŋ nilee mli saji ahe. Shi blema woji krokomɛi ni abuɔ amɛ krɔŋkrɔŋ lɛ wieɔ jeŋ nilee mli adesãi, nibii ni ejaaa, kɛ amalei diɛŋtsɛ ahe. Kadimɔ nɔkwɛmɔ nii babaoo ni tsɔɔ bɔ ni Biblia lɛ ja ha yɛ jeŋ nilee naa lɛ mli ejwɛ komɛi pɛ:
9, 10. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeejie susumɔ ni nilee bɛ mli yɛ nakai beaŋ lɛ kpo lɛ, mɛni Biblia lɛ wie yɛ shikpɔŋ lɛ shimaa he?
9 Bɔ ni shikpɔŋ lɛ tsotsoro shi ha yɛ ŋwɛiniiaŋ. Yɛ blema beaŋ beni aŋmaa Biblia lɛ, no mli lɛ ahiɛ susumɔi babaoo yɛ bɔ ni shikpɔŋ lɛ tsotsoro shi ha yɛ ŋwɛiniiaŋ lɛ he. Mɛi komɛi he amɛye akɛ shwuɔi ejwɛ ni damɔ hala ko nɔ tere shikpɔŋ lɛ. Hela jeŋ nilelɔ Aristotle, ni hi shi yɛ afii ohai ejwɛ D.Ŋ.B. lɛ tsɔɔ akɛ, shikpɔŋ lɛ nyɛŋ atsotsoro shi kɔkɔɔkɔ yɛ ŋwɛiniiaŋ efolo. Nɔ ni etsɔɔ moŋ ji akɛ, akɛ ŋwɛi bɔɔ nii lɛ ekpɛtɛ nibii kokrobii ni wa ni anaa nii kɛtsɔɔ mli nɔ, ni nibii kokrobii nɛɛ eko ma ekroko nɔ. Esusuɔ hu akɛ shikpɔŋ lɛ ma teŋgbɛ nɔ̃ tuuŋtu lɛ nɔ, ni nɔ ni yɔɔ sɛɛ gbɛ kwraa lɛ hiɛ ŋulamii lɛ amli.
10 Ni kɛlɛ, ní eeetsɔɔ susumɔi ni yɔɔ ŋmɔlɔ, ni jeŋ nilee fiii sɛɛ yɛ be mli ni aŋmaa lɛ eko lɛ, Biblia lɛ wie kɛkɛ (aaafee afi 1473 D.Ŋ.B.) akɛ: “[Nyɔŋmɔ] ŋɔɔ shikpɔŋ lɛ etsotsoroɔ shi, ni jeee nɔ ko nɔ [ema].” (Hiob 26:7) Yɛ shishijee Hebri mli lɛ, wiemɔ kɛha “jeee nɔ ko” ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ shishi ji “jeee nɔ ko kwraa,” ni biɛ pɛ ejeɔ kpo yɛ, yɛ Biblia lɛ mli. Woloŋlelɔi eyɔse akɛ bɔ ni etsɔɔ shikpɔŋ lɛ mli ehaa akɛ etsotsoro ŋwɛi-niiaŋ lɛ ji nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ ni atsɔ hiɛ ana yɛ Biblia lɛ be mli. Theological Wordbook of the Old Testament lɛ wieɔ akɛ: “Hiob 26:7 feɔ jeŋ ni ale yɛ nakai beaŋ lɛ he mfoniri akɛ etsotsoro ŋwɛiniiaŋ yɛ gbɛ ni ekaaa nɔ, ni enɛ ha akpa wɔsɛɛ be mli jeŋ nilee mli nibii ni aaakpá shi ana lɛ gbɛ.”
11, 12. Mɛɛ be adesai banu anɔkwale ni Hiob 26:7 ji lɛ shishi?
11 Biblia lɛ wiemɔ ni ja lɛ tsɔ Aristotle hiɛ kwraa fe afii 1,100. Shi kɛlɛ, atee nɔ atsɔɔ Aristotle susumɔi nɛɛ akɛ anɔkwa saji aahu aaafee afii 2,000 sɔŋŋ yɛ egbele sɛɛ! Yɛ naagbee yɛ afi 1687 Ŋ.B. lɛ, Sir Isaac Newton ŋma nɔ ni ena lɛ yɛ woji amli akɛ nigbalamɔ hewalɛ ji nɔ ni hiɛ shikpɔŋ lɛ mli yɛ ŋwɛiniiaŋ, ni enɛ saa ŋwɛi bɔɔ nii krokomɛi lɛ hu he. Shi enɛ miihe ashɛ afii 3,200, yɛ be mli ni Biblia lɛ kɛ agbojee ewie kɛ wiemɔ ni mli tse akɛ “jeee nɔ ko nɔ” shikpɔŋ lɛ ma lɛ sɛɛ.
12 Hɛɛ, Biblia lɛ wie yɛ gbɛ ni ja nɔ aaafee afii 3,500 ni eho nɛ akɛ, shikpɔŋ lɛ emaaa nɔ ko ni anaa nɔ, ni eji anɔkwa sane ko ni kɛ nigbalamɔ hewalɛ kɛ hetsimɔ he mlai ni anu shishi nyɛsɛɛ nɛɛ kpaa gbee. Nilelɔ ko wie akɛ: “Bɔ ni Hiob fee ele anɔkwale lɛ ji sane ko ni mɛi ni kpooɔ akɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ jɛ mumɔ mli lɛ nyɛko amɛha hetoo yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ.”
13. Te gbɔmɛi susu shikpɔŋ lɛ su he amɛha tɛŋŋ afii ohai abɔ ni eho nɛ, shi mɛni tsake amɛjwɛŋmɔ?
13 Shikpɔŋ lɛ su. The Encyclopedia Americana lɛ wie akɛ: “Blema susumɔ ni etsɛ fe fɛɛ ni gbɔmɛi yɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ he ji akɛ eyɛ tɛ́trɛ́ɛ, tamɔ kpoku ko ni ma shi shiŋŋ yɛ jeŋ muu fɛɛ teŋ. . . . Akpɛlɛɛɛ shikpɔŋ ni yɔɔ kokroo he jwɛŋmɔ lɛ nɔ aahu kɛbashi Jeŋ Nilee Shishijee be lɛ mli.” Mra be mli lɛlɛ kudɔlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi po she gbeyei akɛ amɛbaajɛ shikpɔŋ tɛ́trɛ́ɛ lɛ naabu amɛgbee shi. Shi kɔmpase ni afee kɛ hiɛyaa krokomɛi ni ba lɛ ha anyɛ afa gbɛ kakadaŋŋ yɛ ŋshɔ hiɛ. Ensaiklopedia kroko tsɔɔ mli akɛ, nɛkɛ “gbɛfaai kɛ nibii heei ashikpamɔ nɛɛ tsɔɔ akɛ je lɛ yɛ kokroo, shi jeee tɛ́trɛ́ɛ taakɛ mɛi pii he amɛye lɛ.”
14. Te Biblia lɛ tsɔɔ shikpɔŋ lɛ su eha tɛŋŋ, ni mɛɛ be?
14 Ni kɛlɛ, mra mli beni nakai gbɛfaai lɛ shɛko, aaafee afii 2,700 ni eho nɛ lɛ, Biblia lɛ wie akɛ: ‘Lɛ eta shikpɔŋ lɛ yiteŋ ati lɛ nɔ.’ (Yesaia 40:22) Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “ati” yɛ biɛ lɛ baanyɛ atsɔɔ nɔ ko “kokroo,” taakɛ woji sɔrɔtoi pii tsɔɔ lɛ. No hewɔ lɛ, Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi kɛɔ akɛ “shikpɔŋ lɛ kutruku lɛ” (Douay Version) kɛ, “shikpɔŋ kokroo lɛ.”—Moffatt.
15. Mɛni hewɔ susumɔ ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ he, ni nilee bɛ mli lɛ naaa Biblia lɛ nɔ hewalɛ lɛ?
15 Enɛ hewɔ lɛ, susumɔi ni nilee bɛ mli ni ahiɛ yɛ nakai beaŋ yɛ nɔ ni shikpɔŋ lɛ ma nɔ kɛ bɔ ni esu ji lɛ he lɛ naaa Biblia lɛ nɔ hewalɛ. Nɔ hewɔ lɛ yɛ faŋŋ: Biblia lɛ Feelɔ lɛ nɔŋŋ ji jeŋ muu lɛ fɛɛ Feelɔ. Lɛ ebɔ shikpɔŋ lɛ, no hewɔ lɛ, lɛ ele nɔ ni hiɛ mli kɛ bɔ ni esu yɔɔ. No hewɔ lɛ, beni ekɛ mumɔ tsirɛ Biblia lɛ ŋmaa lɛ, ekwɛ koni akɛ susumɔi ni damɔɔɔ nilee nɔ akafata he, ni bɔ ni mɛi krokomɛi ehe amɛye yɛ nakai beaŋ lɛ kɔɔɔ he eko.
16. Nibii ni akɛfee bɔɔ nii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ kɛ Biblia lɛ wiemɔ kpaa gbee yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
16 Bɔ ni afee nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ aha. Mose klɛŋklɛŋ wolo, yitso 2, kuku 7 lɛ wieɔ akɛ: “Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ shikpɔŋ sũ shɔ̃ gbɔmɔ.” The World Book Encyclopedia lɛ wieɔ akɛ: “Tsofai ahe nibii sɔrɔtoi ni feɔ nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ eko yɛ nibii ni wala bɛ amɛmli lɛ hu mli.” No hewɔ lɛ anaa shishijee tsofai ni feɔ nibii ni wala yɔɔ amɛmli, ni gbɔmɔ fata he lɛ fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ hu mli. Enɛ kɛ Biblia lɛ wiemɔ ni tsɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛtsu nii ni ekɛbɔ adesai kɛ nibii krokomɛi fɛɛ ni wala yɔɔ amɛmli lɛ kpaa gbee.
17. Mɛni ji anɔkwale ni kɔɔ bɔ ni fee ni nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ba shihilɛ mli lɛ he?
17 “Yɛ amɛ henɔ.” Biblia lɛ wieɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɔ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ, ni amɛmli adesai krokomɛi fɛɛ jɛ kɛba. (1 Mose 1:26-28; 3:20) Ewieɔ hu akɛ nibii krokomɛi ni wala yɔɔ amɛmli, tamɔ looi, loofɔji, kɛ kooloi ni haa amɛbii fufɔ lɛ hu fee nakai, amɛba “yɛ amɛ henɔ.” (1 Mose 1:11, 12, 21, 24, 25) Enɛ ji nɔ ni jeŋ nilelɔi ena yɛ adebɔɔ nibii ni yɔɔ lɛ amli, ákɛ nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ fɛɛ jɛɔ fɔlɔ ni tamɔ ehenɔ mli. Eko bɛ mli ni esoro lɛ. Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, adebɔɔ nibii ahe nilelɔ Raymo wie akɛ: “Wala feɔ wala; ebaa mli be fɛɛ be yɛ wala yibii fɛɛ mli. Shi te fee tɛŋŋ ni nɔ ni wala bɛ mli fee wala? Eji saji wuji ni ahako hetoo yɛ wala bɔɔ nii ahe nikasemɔ mli lɛ ateŋ ekome, ni kɛbashi amrɔ nɛɛ, wala bɔɔ nii ahe nilelɔi nyɛɛɛ amɛkɛɛ nɔ ko, fe amɛyiŋ kɛkɛ ni amɛkaa amɛwieɔ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, nɔ ko ni wala bɛ mli lɛ nyɛ eto ehe gbɛjianɔ yɛ wala gbɛ nɔ. . . . Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, benɛ ekolɛ mɔ ni ŋma 1 Mose lɛ wie he yɛ gbɛ ni ja nɔ.”
Bɔ ni Eja Ha yɛ Yinɔsane he Wiemɔ Mli
18. Mɛni mlalelɔ ko kɛɛ yɛ bɔ ni Biblia lɛ yinɔsane ja ha lɛ he?
18 Blema yinɔsane ni ji anɔkwale fe nɔ ni yɔɔ woji fɛɛ mli ji nɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ. A Lawyer Examines the Bible wolo lɛ maa bɔ ni eyinɔsane he wiemɔ ja ha lɛ nɔ mi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ, akɛ: “Yɛ be mli ni woji amli saji, blema saji kɛ amale odase kwɛɔ jogbaŋŋ koni amɛkɛ nibii ni ba ni agbaa he sane lɛ awo he ko ni yɔɔ shɔŋŋ kɛ agbɛnɛ yɛ be ko ni aleee mli, ni amɛkɛ nakai feemɔ kuɔ klɛŋklɛŋ mlai, ni wɔ mlalelɔi kaseɔ yɛ faikpamɔ kpakpa he lɛ amli, ákɛ ‘esa akɛ sanejajemɔ lɛ atsɔɔ be kɛ he ni eba yɛ lɛ,’ Biblia mli saji lɛ haa wɔ be kɛ he ni nibii ni agbaa he sane lɛ ba yɛ lɛ pɛpɛɛpɛ.”
19. Te wolo ko wie bɔ ni Biblia mli yinɔsane yɔɔ fitsofitso lɛ he eha tɛŋŋ?
19 The New Bible Dictionary lɛ wieɔ akɛ: “[Mɔ ni ŋma Bɔfoi lɛ Asaji lɛ] kɛ nibii ni egbaa he sane lɛ toɔ nakai be lɛ mli yinɔsane he; ebaafai lɛ amli eyi obɔ kɛ maji amli kojolɔi, kpokpaa nɔ amralofoi, maŋtsɛmɛi ni yɔɔ mɛi krokomɛi ashishi, kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai, ni nɛkɛ nibii ni awieɔ he nɛɛ efee nɔ ni ja kɛha nɛkɛ hé nɛɛ kɛ be ni awieɔ he lɛ yɛ be fɛɛ mli.”
20, 21. Mɛni Biblia he nilelɔ ko wie yɛ Biblia mli yinɔsane he?
20 Beni eŋmaa nii yɛ The Union Bible Companion lɛ mli lɛ, S. Austin Allibone wie akɛ: “Sir Isaac Newton . . . hu ji mɔ ko ni ale lɛ jogbaŋŋ akɛ ewieɔ eshiɔ blema niŋmaai, ni ekɛ henɔkwɛmɔ jogbaŋŋ pɛi Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli. Mɛni ji nɔ ni ewie yɛ nɛkɛ sane nɛɛ he? Ekɛɛ, ‘Minaa kadimɔ nii babaoo ni ja yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli fe [je lɛŋ] yinɔsane woji ni he tseee lɛ fɛɛ mli.’ Dr. Johnson wieɔ akɛ wɔyɛ odaseyelii babaoo ni tsɔɔ akɛ Yesu Kristo gbo yɛ Calvary, taakɛ awie yɛ Sanekpakpai lɛ amli lɛ, fe bɔ ni wɔyɔɔ akɛ Julius Caesar gbo yɛ Roma Mlawoo Gwabɔɔ He lɛ. Wɔyɛ odaseyeli nibii babaoo diɛŋtsɛ.”
21 Wolo nɛɛ kɛfata he akɛ: “Bi mɔ fɛɛ mɔ ni yiŋ feɔ lɛ kɔshikɔshi yɛ anɔkwale ni Sanekpakpai lɛ amli yinɔsane lɛ ji lɛ he lɛ akɛ, mɛni nɔ edamɔɔ ni eheɔ eyeɔ akɛ Kaisare gbo yɛ Roma Mlawoo Gwabɔɔ He lɛ, aloo ákɛ Paapa Leo III wó Maŋtsɛ Charlemagne Roma Anaigbɛ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ maŋtsɛ yɛ afi 800? . . . Te fee tɛŋŋ ole akɛ gbɔmɔ tamɔ Charles I [ni jɛ England] lɛ ehi shi pɛŋ, ni afo eyitso, ni ákɛ Oliver Cromwell batsɔ nɔyelɔ yɛ enajiaŋ lɛ? . . . Sir Isaac Newton ji mɔ ni akɛɛ ekpa shi ni ena nigbalamɔ hewalɛ he mla lɛ . . . Wɔheɔ nɔ ni awie yɛ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ahe lɛ fɛɛ wɔyeɔ; ni nɔ hewɔ ji akɛ wɔyɛ yinɔsane mli odaseyelii ni maa anɔkwale ni amɛji lɛ nɔ mi. . . . Kɛji akɛ, yɛ nɛkɛ odaseyelii nɛɛ fɛɛ asɛɛ lɛ, mɛi komɛi heee yeee lolo lɛ, wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ anɔ akɛ amɛfeɔ buulu waa loo amɛfee shwɛm yɛ nilee mli.”
22. Mɛni hewɔ mɛi komɛi ekpɛlɛɛɛ ja ni Biblia lɛ ja lɛ nɔ lɛ?
22 Kɛkɛ ni niŋmalɔ nɛɛ mu sane naa akɛ: “Belɛ mɛni wɔɔwie yɛ mɛi ni, yɛ odaseyelii babaoo ni akɛha ni tsɔɔ bɔ ni Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ ja ha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛkɛɔ akɛ amɛyiŋ tsɔko lolo lɛ ahe? . . . Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔyɛ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔmu sane naa akɛ nɔ ko etɔ̃tɔ̃ yɛ tsui lɛ moŋ he fe jwɛŋmɔ lɛ—ákɛ, amɛsumɔɔɔ ni amɛheɔ nɔ ni baa amɛhenɔwomɔ shi, ni baanyɛ amɛnɔ ni amɛhi shi yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ lɛ amɛyeɔ.”
Gbeekpamɔ kɛ Anɔkwayeli ni Yɔɔ Emli Saji Amli
23, 24. Mɛni hewɔ bɔ ni Biblia lɛ mli saji fɛɛ kɛ amɛhe kpaa gbee lɛ yɔɔ naakpɛɛ waa lɛ?
23 Bo lɛ susumɔ wolo ko ni aje eŋmaa shishi yɛ Roma Maŋtsɛyeli lɛ beaŋ, ni eŋmaa tee nɔ aahu kɛtsɔ Teŋgbɛ Afii lɛ amli, ni abagbe naa yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli, ni niŋmalɔi sɔrɔtoi ŋmala lɛ he okwɛ. Mɛni gbɛ obaakpa kɛji mɛi ni ŋmala lɛ hiɛ nitsumɔi sɔrɔtoi tamɔ asraafoi, maŋtsɛmɛi, osɔfoi, wolɛi, tookwɛlɔi, kɛ datrɛfoi? Ani obaakpa gbɛ akɛ wolo lɛ kɛ ehe baakpa gbee ni emli sane atsara nɔ jogbaŋŋ hu? Ekolɛ obaakɛɛ akɛ ‘Mikpaaa shi!’ Ojogbaŋŋ, nɛkɛ ji shihilɛi amli ni aŋma Biblia lɛ yɛ. Ni kɛlɛ, ekɛ ehe kpaa gbee kɛmɔɔ shi, jeee yɛ saji titrii lɛ pɛ amli, shi moŋ yɛ saji bibii kwraa lɛ hu mli.
24 Biblia lɛ ji woji sɔrɔtoi 66 ni abua naa, ni eŋmaa he afii 1,600, ni woji aŋmalalɔi sɔrɔtoi 40 ŋmala, ni amɛje shishi yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. ni agbe naa yɛ afi 98 Ŋ.B. Niŋmalɔi lɛ jɛ shihilɛi kɛ nitsumɔi sɔrɔtoi amli, ni amɛteŋ mɛi pii kɛ niŋmalɔi krokomɛi lɛ ekpeee kwraa. Ni kɛlɛ, wolo ni amɛŋma lɛ nyiɛɔ saneyitso pɔtɛɛ kome pɛ sɛɛ yɛ fɛɛ mli, tamɔ nɔ ni ejɛ jwɛŋmɔ koome pɛ mli. Ni ákɛ nɔ ni kɛ mɛi komɛi ahemɔkɛyeli kpaaa gbee lɛ, Biblia lɛ jɛɛɛ Anaigbɛ nilee mli, shi moŋ Bokagbɛ bii ji mɛi ni ŋma.
25. Mɛɛ Biblia ŋmalɔi lɛ awiemɔ ko Biblia lɛ anɔkwayeli lɛ fiɔ sɛɛ?
25 Eyɛ mli akɛ blema niŋmalɔi lɛ ateŋ mɛi pii wieɔ amɛ omanyeyelii kɛ amɛsui kpakpai lɛ pɛ ahe moŋ, shi Biblia ŋmalɔi lɛ kpɛlɛɔ amɛtɔmɔi anɔ yɛ faŋŋ mli, kɛ amɛmaŋtsɛmɛi kɛ hiɛnyiɛlɔi lɛ agbɔjɔmɔi hu. Mose Wolo ni Ji Ejwɛ 20:1-13 kɛ 5 Mose 32:50-52 eŋma Mose gbɔjɔmɔi ahe sane, ni lɛ eŋmala nakai woji lɛ. Yona 1:1-3 kɛ 4:1 etsi Yona, mɔ ni ŋmala nakai saji lɛ gbɔjɔmɔi fɛɛ tã. Mateo 17:18-20; 18:1-6; 20:20-28; kɛ 26:56 eŋmala sui gbohii ni Yesu kaselɔi lɛ jie lɛ kpo lɛ ahe saji. Enɛ hewɔ lɛ, Biblia ŋmalɔi lɛ anɔkwayeli lɛ fiɔ wiemɔ ni amɛwie akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ ji nɔ ni tsirɛ amɛ lɛ sɛɛ.
Ekadimɔ Nii ni Haa Esoroɔ lɛ Fe Fɛɛ
26, 27. Mɛni hewɔ Biblia lɛ ja jogbaŋŋ yɛ jeŋ nilee kɛ saji krokomɛi amli lɛ?
26 Biblia lɛ diɛŋtsɛ jieɔ nɔ hewɔ ni eja jogbaŋŋ yɛ jeŋ nilee, yinɔsane, kɛ saji krokomɛi amli, ni ekɛ ehe kpaa gbee jogbaŋŋ ni eji anɔkwale hu lɛ kpo. Etsɔɔ akɛ Mɔ ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ, Nyɔŋmɔ Ofe lɛ, Bɔlɔ ni fee jeŋ muu fɛɛ lɛ, ji Biblia lɛ Ŋmalɔ. Ekɛ adesai ni ji Biblia ŋmalɔi lɛ tsu nii akɛ ewoloŋmalɔi kɛkɛ, ni ekɛ enitsumɔ hewalɛ lɛ tsirɛ amɛ koni amɛŋmala nɔ ni ekɛ emumɔ lɛ ewo amɛ hewalɛ ni amɛŋmala lɛ.
27 Bɔfo Paulo wie yɛ Biblia lɛ mli akɛ: “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ lɛ, ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔ saamɔ kɛ tsɔsemɔ ni yɔɔ jalɛ mli lɛ, koni Nyɔŋmɔ gbɔmɔ lɛ aye emuu, ni asaa lɛ pɛpɛɛpɛ aha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.” Ni bɔfo Paulo wie hu akɛ: “Beni nyɛnine shɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ ni nyɛnu yɛ wɔnaa lɛ nɔ lɛ, nyɛmɔ mli akɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ, taakɛ bɔ ni eji hu lɛlɛŋ lɛ, shi jeee akɛ gbɔmɛi awiemɔ ko ni.”—2 Timoteo 3:16, 17; 1 Tesalonikabii 2:13.
28. Belɛ, nɛgbɛ Biblia lɛ jɛ kɛba mɔ?
28 Enɛ hewɔ lɛ, Biblia lɛ jɛ Niŋmalɔ kome pɛ jwɛŋmɔ mli—Nyɔŋmɔ. Ni yɛ ehewalɛ ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ naa lɛ, eyɛ mlɛo kwraa kɛha lɛ akɛ eeekwɛ koni abaa anɔkwayeli ni akɛŋma nii lɛ yi aahu kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli. Biblia mli woji ni akɛ niji ŋmala lɛ ahe nilelɔ, Sir Frederic Kenyon, wie yɛ enɛ he, yɛ 1940 mli akɛ: “Agbɛnɛ ajie naagbee shishitoo kɛha yiŋkɔshikɔshifeemɔ akɛ, ani Ŋmalɛi lɛ bashɛ wɔŋɔɔ nakai nɔŋŋ tamɔ bɔ ni aŋmala amɛ lɛ lo lɛ kɛtee.”
29. Abaanyɛ afee bɔ ni Nyɔŋmɔ baanyɛ ekɛ saji aha lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
29 Adesai yɛ nyɛmɔ ni amɛkɛhaa redio kɛ televishin hewalɛ baa shikpɔŋ lɛ nɔ kɛjɛ shitoi akpei abɔ jɛkɛmɔ yɛ ŋwɛiniiaŋ, kɛjɛ nyɔŋtsere lɛ nɔ po. Ŋwɛiniiaŋ nibii ahe nikaselɔi kɛ nibii diɛŋtsɛ kɛ mfonirii po majeɔ kɛjɛɔ shibɔlemɔ ŋulamii ni kɛ wɔ jɛkɛmɔ feɔ shitoi akpekpei ohai abɔ lɛ anɔ kɛbaa shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Eka shi faŋŋ akɛ adesa Bɔlɔ, ni ji redio hewalɛ lɛ Bɔlɔ lɛ hu baanyɛ afee nakai. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eyɛ mlɛo kwraa kɛha lɛ akɛ ekɛ ehewalɛ ni fe fɛɛ lɛ aaatsu nii ni ekɛ wiemɔi kɛ mfonirii awo mɛi ni ehala ni amɛŋma Biblia lɛ ajwɛŋmɔ mli.
30. Ani Nyɔŋmɔ miisumɔ ni adesai ale nɔ ni ji eyiŋtoo kɛha amɛ?
30 Kɛfata he lɛ, nibii pii yɛ ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ kɛ wala ni yɔɔ nɔ lɛ he ni yeɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ adesai ahe lɛ he odase. No hewɔ lɛ, shishinumɔ yɛ he akɛ ebaasumɔ ni eye ebua adesai ni amɛle mɔ ni eji, kɛ nɔ ni ji eyiŋtoo kɛha amɛ kɛtsɔ nɛkɛ nibii nɛɛ ni eeewie he faŋŋ yɛ wolo ko mli lɛ nɔ—wolo ko ni yɔɔ daa.
31. Mɛni hewɔ shɛɛ sane ni jɛ mumɔŋ ni aŋma afɔ shi lɛ nɔ kwɔ kwraa fe sane ni akɛha kɛtsɔ naabu kɛ wiemɔ nɔ lɛ?
31 Agbɛnɛ hu, susumɔ wolo ni Nyɔŋmɔ ŋma lɛ hilɛ, kɛ́ akɛto saji krokomɛi ni adesai kɛha kɛtsɔ naabu kɛ wiemɔ pɛ nɔ lɛ he lɛ he okwɛ. Anyɛŋ akɛ he afɔ naabu kɛ wiemɔ nɔ, ejaakɛ gbɔmɛi baafo shɛɛ sane lɛ kuku, ni yɛ be saŋŋ mli lɛ, shishinumɔ ni yɔɔ mli lɛ baatsake kwraa. Amɛkɛ shɛɛ sane lɛ baaha kɛtsɔ naabu kɛ wiemɔ nɔ, yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshishinumɔ naa. Shi niŋmaa ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli, ni hiɔ shi daa lɛ efeŋ nɔ ni tɔmɔi baahi mli nakai. Agbɛnɛ hu, abaanyɛ afee wolo ehee ekoŋŋ ni atsɔɔ shishi koni ehe aba sɛɛnamɔ aha gbɔmɛi ni kaneɔ wiemɔi sɔrɔtoi. No hewɔ lɛ ani nilee bɛ mli akɛ wɔ-Bɔlɔ lɛ kɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ tsu nii koni ekɛ saji aha wɔ? Lɛlɛŋ, nilee yɛ mli waa diɛŋtsɛ, ejaakɛ Bɔlɔ lɛ kɛɔ akɛ nɛkɛ ji bɔ ni efee.
Gbalɛi ni Eba Mli
32-34. Mɛni Biblia lɛ yɔɔ ní eko bɛ wolo kroko ko mli?
32 Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ hiɛ kadimɔ nii ni tsɔɔ akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli, yɛ gbɛ sɔrɔto ko ni sa kadimɔ nɔ: Eji wolo ko ni egbalɛi eba mli, ni eeya nɔ eeba mli lolo hu nakai nɔŋŋ pɛpɛɛpɛ.
33 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, blema Tiro hiɛkpatamɔ, Babilon shigbeemɔ, Yerusalem ni aaasaa atswa ekoŋŋ, kɛ Media kɛ Persia kɛ Hela maŋtsɛmɛi lɛ ashitee kɛ amɛshigbeemɔ fɛɛ ji saji ni atsɔ hiɛ agba he sane afɔ shi fitsofitso yɛ Biblia lɛ mli. Gbalɛi lɛ ja pɛpɛɛpɛ aahu akɛ, mɛi ni wieɔ amɛshiɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi ka akɛ amɛaawie akɛ nibii lɛ ba dani aŋmala ashwie shi, shi amɛyeee omanye.—Yesaia 13:17-19; 44:27–45:1; Ezekiel 26:3-6; Daniel 8:1-7, 20-22.
34 Gbalɛi ni Yesu kɛha, ni kɔɔ Yerusalem hiɛkpatamɔ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ he lɛ ba mli pɛpɛɛpɛ. (Luka 19:41-44; 21:20, 21) Ni gbalɛi ni Yesu kɛ bɔfo Paulo kɛha ni kɔɔ “naagbee gbii lɛ” ahe lɛ miiba mli pɛpɛɛpɛ yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔbe nɛɛ mli.—2 Timoteo 3:1-5, 13; Mateo 24; Marko 13; Luka 21.
35. Mɛni hewɔ Biblia gbalɛ baanyɛ ajɛ Bɔlɔ lɛ pɛ ŋɔɔ lɛ?
35 Bɔ fɛɛ bɔ ni ele nii ha lɛ, adesa jwɛŋmɔ ko bɛ ni baanyɛ agba wɔsɛɛ be mli nibii ni baaba lɛ afɔ shi pɛpɛɛpɛ. Jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ ni yɔɔ hewalɛ kɛ nilee fɛɛ lɛ jwɛŋmɔ pɛ baanyɛ afee nakai, taakɛ wɔkaneɔ yɛ 2 Petro 1:20, 21 lɛ, akɛ: “Ŋmalɛ lɛŋ gbalɛ fɛɛ gbalɛ lɛ, ejɛɛɛ gbɔmɔ ko shishitsɔɔmɔ mli. Ejaakɛ gbalɛ ko bako yɛ gbɔmɔ suɔmɔ naa pɛŋ, shi moŋ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛɔ Nyɔŋmɔ gbɔmɛi krɔŋkrɔŋi lɛ ni amɛwieɔ.”
Ekɛ Hetoo lɛ Haa
36. Mɛni Biblia lɛ kɛɔ wɔ?
36 No hewɔ lɛ, Biblia lɛ yeɔ odase yɛ gbɛi pii anɔ akɛ eji Mɔ ni Fe Fɛɛ lɛ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ. Yɛ no hewɔ lɛ, ekɛɔ wɔ nɔ hewɔ ni adesai yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ, nɔ hewɔ ni amanehulu efa babaoo lɛ, nɔ ni yɔɔ wɔsɛɛ kɛha wɔ, kɛ bɔ ni shihilɛ lɛ baatsake ni etsɔ ekpakpa. Ejieɔ lɛ kpo ehaa wɔ akɛ Nyɔŋmɔ ko ni nɔ kwɔ yɛ, mɔ ni bɔ adesai kɛ shikpɔŋ nɛɛ yɛ yiŋtoo ko hewɔ, ni ákɛ eyiŋtoo lɛ baaba mli. (Yesaia 14:24) Biblia lɛ jieɔ nɔ ni ji anɔkwa jamɔ, kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔle lɛ hu kpo etsɔɔ wɔ. No hewɔ lɛ, no pɛ ji nilee ni nɔ kwɔ ni baanyɛ atsɔɔ wɔ anɔkwale ni kɔɔ shihilɛ he sanebimɔi fɛɛ ni he hiaa lɛ ahe lɛ jɛɛhe.—Lala 146:3; Abɛi 3:5; Yesaia 2:2-4.
37. Mɛni esa akɛ abi yɛ Kristendom he?
37 Eyɛ mli akɛ odaseyelii pii yɛ ni tsɔɔ bɔ ni Biblia lɛ ja ha moŋ, shi ani mɛi ni kɛɔ akɛ amɛkpɛlɛɔ nɔ lɛ fɛɛ nyiɛɔ etsɔɔmɔi lɛ asɛɛ? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ jeŋmaji ni kɛɔ akɛ amɛtsuɔ Kristojamɔ he nii, ni ji Kristendom he okwɛ. Amɛnine shɛ Biblia lɛ nɔ nɛɛ, afii ohai babaoo nɛ. Shi ani amɛsusumɔi kɛ amɛnifeemɔi jieɔ Nyɔŋmɔ nilee ni nɔ kwɔ lɛ kpo lɛlɛŋ?
[Mfoniri ni yɔɔ yɔɔ baafa 11]
Sir Isaac Newton he eye akɛ nigbalamɔ hewalɛ hiɛ shikpɔŋ lɛ mli yɛ ŋwɛiniiaŋ, ni enɛ saa ŋwɛi bɔɔ nii krokomɛi lɛ ahe
Woloŋlelɔi eyɔse akɛ bɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ shikpɔŋ lɛ mli ehaa akɛ etsotsoro ŋwɛiniiaŋ lɛ ji nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ ni atsɔ hiɛ ana yɛ ebe mli
[Mfoniri ni yɔɔ yɔɔ baafa 12]
Mra be mli lɛlɛ kudɔlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi po she gbeyei akɛ amɛbaajɛ shikpɔŋ tɛ́trɛ́ɛ lɛ naabu amɛgbee shi
[Mfoniri ni yɔɔ yɔɔ baafa 13]
Odaseyeli babaoo yɛ ni tsɔɔ akɛ Yesu Kristo hi shi, fe nɔ ni tsɔɔ akɛ Julius Caesar, Maŋtsɛ Charlemagne, Oliver Cromwell, aloo Paapa Leo III hi shi
[Mfoniri ni yɔɔ yɔɔ baafa 15]
Nɔ ni yeɔ gbalɛi ni Yesu kɛha yɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ mlibaa he lɛ he odase ji Tito Agbó ni yɔɔ Roma lɛ