Hɛl La—Ani Eji Ŋwɛi Jalɛsaneyeli Fã?
Ani ona ni aapiŋ mɔ ko pɛŋ? Wɔsusuuu nakai. Ní aaaje gbɛ apiŋ mɔ ko lɛ ji nyaŋemɔ kɛ taŋ nii. Ni kɛlɛ, piŋmɔi ni Nyɔŋmɔ kɛbaa lɛ hu? Ani obaanyɛ osusu nɔ ko ni tamɔ nakai he? Ni kɛlɛ, nakai pɛpɛɛpɛ tsɔɔmɔ ni ji hɛl la lɛ tsɔɔ, tsɔɔmɔ ko ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ jamɔi babaoo amli lɛ.
Susumɔ hegbeyeiwoo nifeemɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he fioo okwɛ: Gbɔmɔ ko ni aashã lɛ yɛ dade plɛte ko ni nɔ edɔ nɔ. Yɛ epiŋmɔ lɛ mli lɛ ebolɔ waa koni ana lɛ mɔbɔ, shi mɔ ko mɔ ko booo lɛ toi. Piŋmɔ lɛ kã he etee nɔ, ŋmɛlɛtswai kɛ gbii abɔ—ni ebaaa naagbee!
Bɔ fɛɛ bɔ ni nɔnalɔ lɛ efee efɔŋ ko eha fɛɛ sɛɛ lɛ, ani onaŋ lɛ mɔbɔ? Ni mɔ ni fã ni apiŋ mɔ lɛ hu? Ani ebaanyɛ efee mɔ ko ni yɔɔ suɔmɔ? Eka shi faŋŋ akɛ dabi! Suɔmɔ naa mɔbɔ ni ejieɔ musuŋtsɔlɛ kpo. Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ baagbala ebii atoi, shi epiŋ amɛ kɔkɔɔkɔ!
Shi kɛlɛ, jamɔi babaoo tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ piŋɔ eshafeelɔi yɛ naanɔ hɛl la ko mli. Nɔ ni akɛɔ ji, eji ŋwɛi jalɛsaneyeli. Kɛji nakai ji anɔkwale lɛ, namɔ fee nakai naanɔ piŋmɔ hé ni yɔɔ gbeyei nɛɛ? Ni namɔ kɛ piŋmɔ dɛŋdɛŋ ni akɛbaa mɛi anɔ yɛ jɛmɛ lɛ baa? Etamɔ nɔ ni hetooi lɛ yɛ faŋŋ. Kɛji heko ni tamɔ nakai yɛ shihilɛ mli lɛɛlɛŋ lɛ, no lɛ esa akɛ Nyɔŋmɔ afee mɔ ni fee, ni ebaafee mɔ ni nɔ ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ he sɔ̃ kãa enɔ.
Ani obaanyɛ okpɛlɛ enɛ nɔ? Bibliaa lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ.” (1 Yohane 4:8) Ani Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛ piŋmɔ ni adesai ni yɔɔ jeŋba kpakpa falɛ ko po lɛ buɔ lɛ akɛ ehiii kwraa lɛ baaba? Dabi kwraa!
Tsɔɔmɔ ni Nilee Bɛ Mli
Kɛlɛ, mɛi babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ mɛi fɔji lɛ baaya hɛl la ko mli ni abaapiŋ amɛ kɛya naanɔ. Ani nilee yɛ tsɔɔmɔ nɛɛ mli? Átse adesai awala sɛɛkɛlɛ lɛ nɔ kɛba afii 70 loo 80. Kɛji mɔ ko efee nibii fɔji babaoo yɛ ewala shihilɛ mli fɛɛ po lɛ, ani naanɔ piŋmɔ baafee toigbalamɔ ni ja? Dabi. Ebaafee nɔ ni ejaaa kwraa ákɛ aaapiŋ mɔ ko yɛ eshai fioo komɛi ni ebaanyɛ efee yɛ ewala bei amli lɛ hewɔ.
Namɔ le anɔkwale ni kɔɔ nɔ ni baa kɛji wɔgbo sɛɛ lɛ he? Nyɔŋmɔ pɛ baanyɛ ajie sane nɛɛ kpo, ni efee nakai yɛ e-Wiemɔ ni aŋma, Biblia lɛ ní atsɛ yisɛɛ yɛ yiteŋgbɛ lɛ mli. Naa nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ: “Bɔ ni [kooloi] gboɔ lɛ, nakai nɔŋŋ hu [gbɔmɛi] gboɔ, ni mumɔ kome lɛ nɔŋŋ amɛfɛɛ amɛmuɔ . . . Amɛfɛɛ amɛyaa hekome: amɛfɛɛ amɛjɛ sũ mli, ni amɛfɛɛ amɛtsɔɔ sũ ekoŋŋ.” (Jajelɔ 3:19, 20) Atsĩii hɛl la ko tã yɛ biɛ. Adesai tsɔɔ sũ ekoŋŋ—kɛyaa shihilɛ mli ni abɛ mli—kɛji amɛgboi.
Bɔni afee ni apiŋ lɛ lɛ, ebiɔ ni aŋkro lɛ ale nɔ ko. Ani gbohii lɛ le nɔ ko? Dabi. “Hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko, ni amɛbɛ nyɔmɔwoo ko dɔŋŋ; ejaakɛ hiɛ eje amɛkaimɔ nɔ.” (Jajelɔ 9:5) Eji nɔ ni nyɛŋ aba mli akɛ gbohii ni “leee nɔ ko nɔ ko lɛ” aaanu hɛl la piŋmɔi lɛ ahe.
Tsɔɔmɔ ni Yeɔ Mɔ Awui
Mɛi komɛi tsɔɔ lolo akɛ tsɔɔmɔ ni ji hɛl la lɛ he yɛ sɛɛnamɔ, kɛji eja jio ejaaa jio. Mɛni hewɔ? Amɛkɛɛ etsuɔ nii akɛ gbɛtsii nii kɛha efɔŋfeemɔ. Ani eji anɔkwale? Ojogbaŋŋ, ani efɔŋfeemɔ yifalɛ ni yɔɔ hei ni mɛi heɔ hɛl la amɛyeɔ lɛ baashi fe eji yɛ hei krokomɛi? Dabi kwraa! Yɛ anɔkwale mli lɛ, hɛl la tsɔɔmɔ lɛ ji nɔ ni yeɔ mɔ awui waa. Ani mɔ ni heɔ yeɔ akɛ Nyɔŋmɔ piŋɔ gbɔmɛi lɛ baana piŋmɔ akɛ nɔ ko ni aahi? Mɛni hewɔ esa akɛ enu he nakai? Bei babaoo lɛ, mɛi ni heɔ nyɔŋmɔ ko ni yitsoŋ wa amɛyeɔ lɛ bafeɔ yitsoŋwalɔi tamɔ amɛ nyɔŋmɔ lɛ.
Bɔ fɛɛ bɔ ni gbɔmɔ ni hiɛ kã shi baakwɛ sane lɛ aha lɛ, enyɛŋ ekpɛlɛ nɔ akɛ hɛl piŋmɔ he ko yɛ. Sane naatsɔɔmɔ he ŋaa teɔ shi ewoɔ enɛ. Adesa bɔɔ su kpoɔ enɛ. Shi nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ekɛɛɛ akɛ heko ni tamɔ nakai yɛ. Kɛ mɔ ko gbo lɛ, “ekuɔ esɛɛ kɛyaa esũ lɛ mli ekoŋŋ; nakai gbi lɛ nɔŋŋ eyiŋtooi lɛ laajeɔ.”—Lala 146:4.
Mɛɛ Toigbalamɔ Yɔɔ Kɛha Esha?
Ani no tsɔɔ akɛ wɔnáaa toigbalamɔ yɛ wɔhe eshai lɛ hewɔ? Dabi, jeee nakai ji sane lɛ. Wɔ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbalaa eshafeelɔi atoi, shi ekɛ piŋmɔ baaa amɛnɔ. Ni kɛji eshafeelɔi tsake amɛtsui lɛ, ekɛkeɔ amɛ. Mɛni ji esha toigbalamɔ? Biblia lɛ kɛ hetoo ni yɔɔ tɛ̃ɛ haa akɛ: “Esha dɛŋ nyɔmɔwoo lɛ gbele ni.” (Romabii 6:23) Wala ji nikee nii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Kɛ wɔfee esha lɛ wɔsaaa nakai nikee nii lɛ dɔŋŋ, ni wɔgboiɔ.
Ekolɛ, obaabi akɛ: ‘Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ ja yɛ? Mɔ fɛɛ mɔ gboɔ!’ Eji anɔkwale ejaakɛ wɔfɛɛ wɔji eshafeelɔi. Enɛ tsɔɔ akɛ, mɔ ko mɔ ko esaaa wala. “Gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha lɛ.”—Romabii 5:12.
Kɛbashi he ni wɔshɛ nɛɛ ekolɛ oosusu he akɛ: ‘Kɛji wɔfɛɛ wɔfeɔ esha ni no hewɔ lɛ wɔfɛɛ wɔgboiɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔná jeŋba kpakpa? Etamɔ nɔ ni akɛ mɔ fɔŋ yeɔ tamɔ bɔ ni akɛ mɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ ni esɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ yeɔ pɛpɛɛpɛ.’ Shi jeee nakai ji sane lɛ. Eyɛ mli akɛ wɔfɛɛ wɔji eshafeelɔi moŋ, shi Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni jɛɔ anɔkwaleyeli mli amɛshwaa amɛhe ní amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛtsake amɛgbɛ̀i lɛ ahe keɔ amɛ. Ewoɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni ‘wɔtsake wɔjwɛŋmɔi’ ni wɔfee ekpakpa lɛ he nyɔmɔ. (Romabii 12:2) Nɛkɛ anɔkwalei nɛɛ ji nɔdaamɔ nɔ kɛha hiɛnɔkamɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ.
Nyɔmɔwoo ko Kɛha Ekpakpafeelɔi
Shihilɛ mli ni wɔyɔɔ sɛɛ foɔ kɛji wɔgboi. Shi no etsɔɔɔ akɛ hiɛnɔkamɔ ko bɛ. Nuu anɔkwafo Hiob le akɛ ebaaya gbonyo bu (Sheol) lɛ mli kɛji egbo. Shi bo esɔlemɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ toi: “Miná ní kulɛ oŋɔ mi otee yɛ gbohiiaje, ní oŋɔ mi ohɔ shi kɛyashi beyinɔ ní omlifu lɛ aaaho, ní oto be oha mi, ní okai mi! Kɛji gbɔmɔ gbo lɛ, ani ehiɛ aaakã ekoŋŋ? . . . Kulɛ oootsɛ, ni mahereo nɔ.”—Hiob 14:13-15.
Hiob hé eye akɛ kɛji eye anɔkwa kɛtee gbele mli lɛ, Nyɔŋmɔ baakai lɛ ni ebaatee lɛ shi. Enɛ ji nɔ ni Nyɔŋmɔ tsuji fɛɛ ni hi shi yɛ blema beaŋ lɛ heɔ amɛyeɔ. Yesu diɛŋtsɛ ma nɛkɛ hiɛnɔkamɔ nɛɛ nɔ mi beni ekɛɛ akɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohiiabui lɛ amli lɛ aaanu [Nyɔŋmɔ] gbee, ni amɛaaje kpo, mɛi ni efee ekpakpa lɛ aaate shi kɛaatee wala mli, ni mɛi ni etsu nishaanii lɛ aaate shi kɛaatee kojomɔ lɛ mli.”—Yohane 5:28, 29.
Mɛɛ be gbohiiashitee lɛ baaje shishi? Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, etsɛŋ kwraa. Biblia gbalɛ tsɔɔ akɛ yɛ afi 1914 mli lɛ je nɛɛ bote ‘enaagbee beaŋ.’ (2 Timoteo 3:1) Yɛ nɔ ni mɛi babaoo tsɛɔ lɛ ‘je lɛ naagbee lɛ mli lɛ,’ Nyɔŋmɔ baajie efɔŋfeemɔ yɛ be kukuoo mli ni ebaato jeŋ hee ko yɛ ŋwɛi nɔyeli shishi ema shi.—Mateo, yitso 24; Marko, yitso 13; Luka, yitso 21; Kpojiemɔ 16:14.
Nɔ ni baajɛ mli aba lɛ baafee shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ni etsɔ paradeiso ni mɛi ni yɔɔ nɔ ji mɛi ni kɛ anɔkwayeli ebɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaasɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ. Mɛi fɔji lɛ eshaŋ yɛ hɛl la mli, shi moŋ amɛnaŋ shihilɛhe ko yɛ Paradeiso ni baa lɛ mli. Wɔkaneɔ yɛ Lala 37:10, 11, lɛ akɛ: “Mɔfɔŋ lɛ bɛ dɔŋŋ, ni kɛ okwɛ eshihilɛhe lɛ, ebɛ jɛi. Shi mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ̃ amɛnɔ̃, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.”
Ani enɛɛmɛi fɛɛ ji lamɔ ko kɛkɛ? Dabi, eji Nyɔŋmɔ shiwoo. Wɔkaneɔ yɛ Biblia lɛ mli akɛ: “Minu gbee kpeteŋkpele ko jɛ maŋtsɛsɛi lɛ mli kɛɛ: ‘Naa, Nyɔŋmɔ buu lɛ yɛ gbɔmɛi ateŋ, ni eeeshi ebuu lɛ yɛ amɛteŋ, ni amɛaatsɔmɔ emaŋ, ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ amɛ aaahi shi, ni eeetsɔ amɛ-Nyɔŋmɔ. Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.’”—Kpojiemɔ 21:3, 4.
Ani oheɔ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ oyeɔ? Esa akɛ ohe oye. Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ baa mli anɔkwale daa. (Yesaia 55:11) Wɔmiiwo bo hewalɛ ni okase babaoo yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoi kɛha adesai aweku lɛ he. Yehowa Odasefoi yɛ he miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua bo. Kɛji obaasumɔ amɛ yelikɛbuamɔ lɛ, wɔmiifɔ̃ bo nine ni oŋma kɛya adrɛs ni yɔɔ shishigbɛ lɛ ateŋ ekome.
Kɛ okadi ko etsɔɔɔ lɛ, belɛ Biblia mli ŋmalɛi ni atsɛ lɛ fɛɛ jɛ Ga Biblia lɛ mli. He ni NW yɔɔ Ŋmalɛ ko sɛɛ lɛ, belɛ shishitsɔɔmɔ lɛ jɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ Ŋleshi wiemɔ New World Translation of the Holy Scriptures—With References lɛ mli.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Yɛ Islam maji lɛ amli lɛ, Biblia lɛ hiɛ woji ni ale amɛ akɛ Torah, Lalai lɛ, kɛ Sanekpakpai lɛ. Kɛ hoo kwraa lɛ, Koran lɛ kukuji 64 kɛɔ akɛ nɛkɛ woji nɛɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ema bɔ ni ehe hiaa ni akane ni atsu emli famɔi lɛ ahe nii lɛ nɔ mi. Mɛi komɛi kɛɔ akɛ atsɔmɔ Torah lɛ, Lalai lɛ, kɛ Sanekpakpai lɛ. Mɛi ni kɛɔ nɛkɛ lɛ miikɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ nyɛɛɛ abaa lɛ diɛŋtsɛ e-Wiemɔ lɛ yi.