Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • fy yitso 2 bf. 13-26
  • Hesaamɔ Kɛha Gbalashihilɛ Ni Yeɔ Omanye

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Hesaamɔ Kɛha Gbalashihilɛ Ni Yeɔ Omanye
  • Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • ANI OFEE KLALO KƐHA GBALASHIHILƐ?
  • LE BO DIƐŊTSƐ OHE KLƐŊKLƐŊ
  • NƆ NI ESA AKƐ OTAO YƐ HEFATALƆ HE
  • TSƆ̃ HIƐ OTAO NIBII AMLI DÃ
  • HA WOO AHI NYƐ NYIƐMƆ NI TSƆƆ GBALASHIHILƐ HIƐ LƐ MLI
  • NI AAAKWƐ NII KƐTEKE YOOKPEEMƆ GBI LƐ
  • Gbalashihilɛ​—Nikeenii Ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ
    Bɔ Ni Ooofee Ohi Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli
  • Gbalashihilɛ—Nikeenii ni Jɛ Nyɔŋmɔ ni Yɔɔ Suɔmɔ lɛ Ŋɔɔ
    ‘Nyɛhia Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli’
  • Mɛni Ji Nɔ ni He Hiaa Kɛha Gbalashihilɛ Ni Yeɔ Omanye?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Yookpeemɔ Gbi Lɛ Sɛɛ
    Bɔ Ni Ooofee Ohi Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa
fy yitso 2 bf. 13-26

Yitso Enyɔ

Hesaamɔ Kɛha Gbalashihilɛ Ni Yeɔ Omanye

Picture on page 13

1, 2. (a) Te Yesu ma bɔ ni gbɛjianɔtoo he hiaa ha lɛ nɔ mi eha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ nifeemɔ mli gbɛjianɔtoo he hiaa waa yɛ titri?

TSUMAA biɔ hesaamɔ jogbaŋŋ. Dani abaatsa ni awo faneshi lɛ, esa akɛ atao shikpɔŋ dã, ni afee tsu lɛ he mfoniri yɛ woji anɔ. Shi kɛlɛ, nɔ kroko hu he miihia. Yesu wie akɛ: “Nyɛteŋ namɔ ni kɛji eetao mɔɔ ema lɛ ni etaŋ shi, ni ebu naa ekwɛ dã akɛ eyɛ nii bɔ ni aaashɛ naagbee lo?”—Luka 14:28.

2 Nɔ ni ji anɔkwale yɛ tsumaa he nɛɛ kɔɔ gbalashihilɛ ni yeɔ omanye lɛ hu tswaa kɛ shimaa he. Mɛi pii kɛɔ akɛ: “Miitao mabote gbalashihilɛ mli.” Shi mɛi enyiɛ taa shi ni amɛsusuɔ nɔ ni ebiɔ yɛ amɛgbɛfaŋ lɛ he? Eyɛ mli akɛ Biblia lɛ wieɔ gbalashihilɛ he ekpakpa moŋ, shi egbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa kaai ni gbalashihilɛ kɛbaa lɛ hu nɔ. (Abɛi 18:22; 1 Korintobii 7:28) No hewɔ lɛ, ehe miihia ni mɛi ni susuɔ gbalashihilɛ mlibotemɔ he lɛ aná jwɛŋmɔ kpakpa yɛ gbalashihilɛ mli jɔɔmɔi kɛ nibii ni ebiɔ yɛ mɔ gbɛfaŋ lɛ fɛɛ he.

3. Mɛni hewɔ Biblia lɛ ji yelikɛbuamɔ nɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha mɛi ni toɔ gbalashihilɛ he gbɛjianɔ lɛ, ni mɛɛ sanebimɔi etɛ ebaaye ebua wɔ ni wɔha hetoo?

3 Biblia lɛ baanyɛ aye abua. Eŋaawoo lɛ jɛ Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni ji gbalashihilɛ Shishitolɔ lɛ, mumɔ mli. (Efesobii 3:14, 15; 2 Timoteo 3:16) Beni wɔkɛ shishitoo mlai ni anaa yɛ nɛkɛ blema gbɛtsɔɔmɔ wolo, shi kɛlɛ ekɛ be fɛɛ be nyiɛɔ pɛpɛɛpɛ nɛɛ mli lɛ tsuɔ nii lɛ, nyɛhaa wɔpɛia saji nɛɛ amli wɔkwɛa (1) Te mɔ ko aaafee tɛŋŋ ele akɛ efee klalo kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ? (2) Mɛni esa akɛ atao yɛ hefatalɔ lɛ he? kɛ (3) Te aaafee tɛŋŋ ni aha bulɛ aba nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ he?

ANI OFEE KLALO KƐHA GBALASHIHILƐ?

4. Mɛni ji oti ko ni he hiaa yɛ gbalashihilɛ ni yeɔ omanye mlihiɛmɔ mli, ni mɛni hewɔ?

4 Ekolɛ tsumaa biɔ shika pii, shi tsu lɛ kwɛmɔ jogbaŋŋ yɛ be kakadaŋŋ mli hu biɔ shika pii nakai nɔŋŋ. Nakai eji yɛ gbalashihilɛ hu gbɛfaŋ. Gbalashihilɛ mlibotemɔ feɔ kaa ni wa saŋŋ; shi kɛlɛ, esa akɛ asusu bɔ ni aaafee abaa gbalashihilɛ wekukpaa lɛ yi daa lɛ hu he. Mɛni wekukpaa nɛɛ mlihiɛmɔ daa biɔ? Oti ko ni he hiaa waa ji he ni ajɛɔ tsui muu fɛɛ mli akɛhaa. Naa bɔ ni Biblia lɛ wieɔ gbalashihilɛ wekukpaa lɛ he ehaa: “Nuu aaashi etsɛ kɛ enyɛ, ni eeekpɛtɛ eŋa he, ni amɛaatsɔ heloo kome.” (1 Mose 2:24) Yesu Kristo kɛ Ŋmalɛ naa nɔdaamɔ nɔ koome pɛ ni yɔɔ kɛha gbala mlitsemɔ kɛ hegbɛ akɛ abaanyɛ abote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ lɛ ha—“ajwamaŋbɔɔ,” ni ji, bɔlɛnamɔ ni ejaaa gbɛ ni yaa nɔ yɛ gbalashihilɛ lɛ sɛɛ. (Mateo 19:9) Kɛ oosusu gbalashihilɛ mlibotemɔ he lɛ, no lɛ ha nɛkɛ Ŋmalɛ mli tɛi ni afolɔ ashwie shi nɛɛ ahi ojwɛŋmɔ mli. Kɛji ofeko klalo kɛhako nɛkɛ he ni akɛhaa kwraa ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli waa nɛɛ, no lɛ ofeko klalo kɛhako gbalashihilɛ.—5 Mose 23:21; Jajelɔ 5:4, 5.

5. Eyɛ mli akɛ he ni akɛhaa kwraa yɛ gbalashihilɛ mli, ni bulɛ yɔɔ mli lɛ woɔ mɛi komɛi ahe gbeyei moŋ, shi mɛni hewɔ esa akɛ mɛi ni taoɔ amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ abu akɛ ejara wa waa lɛ?

5 Kɛ awie he ni akɛhaa kwraa ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli he lɛ, ewoɔ mɛi pii ahe gbeyei. Obalanyo ko kɛ anɔkwayeli jaje akɛ: “Le ni mibale akɛ wɔyi enyɔ lɛ kɛ wɔhe etsá gbagbalii yɛ wɔ wala be fɛɛ mli lɛ ha mibanu he tamɔ nɔ ni atsi mi kɛyawo tsu koŋ, ni asa minaa awo jɛmɛ ni minyɛɛɛ maje kpo.” Shi kɛ osumɔɔ mɔ ni oto oyiŋ akɛ okɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli lɛ lɛlɛŋ lɛ, no lɛ ohe ni okɛha kwraa lɛ efeŋ tamɔ jatsu kɛhaŋ bo. Shi moŋ, obaabu enɛ akɛ he ni ofeɔ shweshweeshwe yɛ. He ni akɛhaa kwraa ni atsɔɔ yɛ gbalashihilɛ mli lɛ haa hefatalɔi lɛ sumɔɔ ni amɛhi shi yɛ he kome kɛtsɔ bei kpakpai kɛ bei fɔji amli, ni mɔnɛ afĩ mɔnɛ sɛɛ, ni nɔ ni baajɛ mli aba kɔɔɔ he eko. Kristofonyo bɔfo Paulo ŋma akɛ anɔkwa suɔmɔ “miɔ ŋɔɔ yɛ nii fɛɛ mli” ni “etoɔ etsui shi yɛ nii fɛɛ mli.” (1 Korintobii 13:4, 7) Yoo ko wie akɛ: “Bɔ ni wɔkɛ wɔhe eha kwraa yɛ gbalashihilɛ mli lɛ haa minuɔ he akɛ miyɛ shweshweeshwe waa. Misumɔɔ miishɛɛ ni minaa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ yɛ wɔ diɛŋtsɛ kɛ je lɛ fɛɛ hiɛ akɛ wɔmiisumɔ ni wɔkɛ wɔhe ahi shi gbagbalii lɛ waa.”—Jajelɔ 4:9-12.

6. Mɛni hewɔ ehi jogbaŋŋ akɛ akaye oyai kɛbote gbalashihilɛ mli beni adarako lɛ?

6 Ni aaahi shi yɛ nɛkɛ he ni akɛha kwraa nɛɛ naa lɛ biɔ dalɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Paulo woɔ ŋaa akɛ Kristofoi baafee jogbaŋŋ akɛ amɛkabote gbalashihilɛ mli kɛyashi be mli ni ‘amɛaasale gbala,’ ni ji be mli ni bɔlɛnamɔ mli henumɔi amli wa waa ni ebaanyɛ efite bɔ ni mɔ susuɔ nii ahe ehaa lɛ. (1 Korintobii 7:36) Gbekɛbii tsakeɔ oyayaayai be mli ni amɛdaraa lɛ. Mɛi ni boteɔ gbalashihilɛi mli beni amɛdarako kwraa lɛ ateŋ mɛi pii naa akɛ afii fioo pɛ sɛɛ lɛ, amɛ hiamɔ nii kɛ amɛ akɔnɔi, kɛ amɛhefatalɔi lɛ hu anɔ, etsake kwraa. Akɔntaabuu tsɔɔ akɛ mɛi ni yeko afii nyɔŋmai enyɔ beni amɛboteɔ gbalashihilɛ mli lɛ baanyɛ afee mɛi ni naŋ miishɛɛ kwraa, ni amɛbaasumɔ ni amɛtse gbala mli oya fe mɛi ni mɛɔ ni amɛdaraa fioo lɛ. No hewɔ lɛ kaaye oyai kɛyabote gbalashihilɛ mli. Afii fioo ni oooye akɛ oshijafonyo ni eda fioo lɛ baanyɛ aha ona niiashikpamɔ ni he hiaa waa, ni baaha ofee mɔ ni eda kɛ mɔ ni sa jogbaŋŋ akɛ ooofee hefatalɔ ni sa. Mɛ ni ooomɛ kɛyashi be ni sa dani obote gbalashihilɛ mli lɛ hu baanyɛ aye abua ni onu bo diɛŋtsɛ ohe shishi jogbaŋŋ—ni enɛ he miihia waa kɛji ooona wekukpaa ni yeɔ omanye yɛ ogbalashihilɛ lɛ mli.

LE BO DIƐŊTSƐ OHE KLƐŊKLƐŊ

7. Mɛni hewɔ esa akɛ mɛi ni toɔ gbɛjianɔ ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ apɛi amɛ diɛŋtsɛ amɛmli klɛŋklɛŋ lɛ?

7 Ani efeɔ mlɛo kɛhaa bo akɛ oootsɔɔ sui ni otaoɔ yɛ ohefatalɔ lɛ he? Efeɔ mlɛo ehaa mɛi pii. Shi, bo diɛŋtsɛ osui hu? Mɛɛ sui komɛi oyɔɔ ni baaye abua bo ni otsu ogbɛfaŋnɔ kɛha gbalashihilɛ ni yeɔ omanye? Mɛɛ wu loo ŋa nɛkɛ obaaji? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani okpɛlɛɔ otɔmɔi anɔ amrɔ nɔŋŋ ni okpɛlɛɔ ŋaawoo nɔ, aloo osumɔɔ ni ofã ohe loo ojie onaa be fɛɛ be kɛji aajaje bo? Ani oji mɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ, ni ohiɛ jwɛŋmɔ kpakpa be fɛɛ be, aloo oji mɔ ko ni fɔɔ ehiɛ tũmɔ, ni ofɔɔ nii ahe wiemɔ? (Abɛi 8:33; 15:15) Kaimɔ akɛ, gbalashihilɛ tsakeŋ su ni oyɔɔ lɛ. Kɛ owoɔ ohe nɔ, ni oniɔ nii ahe fe nine, aloo osusuɔ nibii fɔji ahe fe nine beni oji oshijafonyo lɛ, no lɛ obaahi shi nakai nɔŋŋ kɛ obote gbalashihilɛ mli. Akɛni ewa akɛ wɔɔna wɔhe tamɔ bɔ ni mɛi krokomɛi naa wɔ hewɔ lɛ, mɛni hewɔ obiii ofɔlɔ loo onaanyo ko ni oheɔ lɛ oyeɔ kɛha anɔkwale wiemɔi kɛ ŋaawoi? Kɛ ona ole tsakemɔi komɛi ni obaanyɛ ofee lɛ, tsu enɛɛmɛi ahe nii dani oto ogbɛjianɔ kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ.

Pictures on page 19

Beni oji oshijafonyo lolo lɛ, ná sui, nifeemɔi, kɛ nyɛmɔi ni baaha ehi kɛha bo jogbaŋŋ yɛ gbalashihilɛ mli

8-10. Mɛɛ ŋaawoo Biblia lɛ kɛhaa ni baaye abua mɔ aŋkro ni esaa ehe jogbaŋŋ kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ?

8 Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔha Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ atsu nii yɛ wɔmli, ni wɔwo yibii tamɔ “suɔmɔ, miishɛɛ, hejɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, hiɛshikamɔ.” Ekɛɔ wɔ hu ni ‘wɔtsɔmɔ mɛi heei yɛ wɔjwɛŋmɔ mumɔ lɛ mli’ ni ‘wɔwo gbɔmɔ hee ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ yɛ anɔkwa jalɛ kɛ hetsemɔ mli lɛ.’ (Galatabii 5:22, 23; Efesobii 4:23, 24) Ŋaawoo nɛɛ kɛ nitsumɔ beni oji oshijafonyo lolo lɛ tamɔ nɔ ni okɛ shika miito yɛ shikatoo he—nɔ ko ni he baaba sɛɛnamɔ waa wɔsɛɛ, be mli ni obote gbalashihilɛ mli.

9 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ yoo ji bo lɛ, kasemɔ bɔ ni oooha ojwɛŋmɔ ahi “tsuiaŋ gbɔmɔ ni aŋɔtee lɛ” nɔ babaoo fe bɔ ni ojwɛŋmɔ hiɔ bɔ ni opueɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ nɔ. (1 Petro 3:3, 4) Hiɛshikamɔ kɛ jwɛŋmɔ kpakpa baaye abua bo ni ona nilee, ni ji anɔkwa “anunyam yifii nɔ” lɛ. (Abɛi 4:9; 31:10, 30; 1 Timoteo 2:9, 10) Kɛ nuu ji bo lɛ, kasemɔ bɔ ni akɛ yei yeɔ yɛ mlihilɛ mli, yɛ gbɛ ni bulɛ yɔɔ mli nɔ. (1 Timoteo 5:1, 2) Beni okaseɔ bɔ ni akpɛɔ yiŋ ahaa kɛ bɔ ni atsuɔ gbɛnaa nii ahe nii lɛ, kasemɔ bɔ ni akɛ hiɛshikamɔ kɛ heshibaa hu tsuɔ nii. Mɔ nɔyeli su kɛ naagbai baaba gbalashihilɛ lɛ mli.—Abɛi 29:23; Mika 6:8; Efesobii 5:28, 29.

10 Eyɛ mli akɛ wɔjwɛŋmɔ ni wɔɔtsake yɛ enɛɛmɛi agbɛfaŋ lɛ bɛ mlɛo moŋ, shi eji nɔ ko ni esa akɛ Kristofoi fɛɛ atsu he nii. Ni ebaaye ebua bo ni ofee gbalashihilɛ mli hefatalɔ kpakpa.

NƆ NI ESA AKƐ OTAO YƐ HEFATALƆ HE

11, 12. Te mɛi enyɔ aaafee tɛŋŋ ale akɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhe ahi shi?

11 Ani nɔ ni afɔɔ feemɔ yɛ he ni oyɔɔ lɛ ji ni mɔ diɛŋtsɛ atao egbalashihilɛ mli hefatalɔ? Kɛji nakai lɛ, te obaaya nɔ oha tɛŋŋ, kɛji nuu ji bo, ni ona yoo, loo yoo ji bo ni ona nuu ni ona ehe miishɛɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, bi ohe akɛ, ‘Ani gbalashihilɛ ji miyiŋtoo lɛlɛŋ?’ Eji awuiyeli nifeemɔ akɛ akɛ mɔ ko henumɔi aaashwɛ kɛtsɔ amale gbɛkpamɔi ni ateeɔ amɛ shi lɛ nɔ. (Abɛi 13:12) No sɛɛ lɛ, bi ohe akɛ, ‘Ani misaa mihe akɛ mabote gbalashihilɛ mli?’ Kɛji sanebimɔi enyɔ nɛɛ fɛɛ ahetoo ji hɛɛ lɛ, no lɛ nɔ ni obaafee kɛnyiɛ sɛɛ lɛ baatsake, yɛ be mli ni fɛɛ damɔ nɔ ni afeɔ yɛ he ni nyɛyɔɔ lɛ nɔ. Yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, beni okwɛ mɔ lɛ be saŋŋ sɛɛ lɛ, agbɛnɛ obaaya mɔ lɛ ŋɔɔ ni obaakɛɛ lɛ akɛ oosumɔ ni ole lɛ jogbaŋŋ. Kɛji mɔ lɛ ekpɛlɛɛɛ nɔ lɛ, kaaya nɔ, no lɛ nakai feemɔ baaha otsɔ mɔ ni esumɔŋ ni ena ohiɛ po dɔŋŋ. Kaimɔ akɛ, mɔ kroko lɛ hu yɛ hegbɛ ni ekpɛɔ eyiŋ yɛ sane lɛ he. Shi, kɛji akpɛlɛ nɔ aha bo lɛ, no lɛ nyɛbaanyɛ nyɛto gbɛjianɔ ni nyɛna be kutuu yɛ nifeemɔi kpakpai amli. Enɛ baaha ona hegbɛ ni okɛna kɛji nɛkɛ mɔ nɛɛ kɛ gbalashihilɛ mlibotemɔ baafee nɔ ni nilee yɔɔ mli.a Mɛni esa akɛ otao yɛ he ni oshɛ nɛɛ?

12 Kɛ wɔɔha nakai sanebimɔ lɛ hetoo lɛ, feemɔ nibii enyɔ ni akɛtswaa lalai, ni ji ekolɛ saŋku kɛ kpaa saŋku he mfoniri okwɛ. Kɛji amiã kpaai lɛ amli jogbaŋŋ lɛ, abaanyɛ akɛ amɛteŋ eko fɛɛ eko atswa lala kɛ ŋɔɔmɔ. Ni kɛlɛ, kɛ aatswa nɛkɛ saŋkui enyɔ nɛɛ yɛ be kome mli lɛ, mɛni baa? Agbɛnɛ esa akɛ amɛgbɛɛmɔi lɛ kɛ amɛhe akpa gbee. Nakai eji yɛ okɛ mɔ ni baafee ohefatalɔ wɔsɛɛ lɛ he. Ekolɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ebɔ mɔdɛŋ waa ni ‘nyɛmiã’ nyɛsui amli jogbaŋŋ aŋkroaŋkro. Shi agbɛnɛ sanebimɔ lɛ ji: Ani nyɛkɛ nyɛhe kpaa gbee? Kɛ wɔɔkɛɛ yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ani nyɛbaanyɛ nyɛkɛ nyɛhe ahi shi?

13. Mɛni hewɔ nilee bɛ mli kwraa akɛ okɛ mɔ ni okɛ lɛ bɛ hemɔkɛyeli mli lɛ aaaje nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ shishi?

13 Ehe miihia ni nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛhiɛ hemɔkɛyelii kɛ shishitoo mlai kome. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛkɛ mɛi ni heee yeee lɛ akagbalaa kɔŋtso kome ni yeee egbɔ!” (2 Korintobii 6:14; 1 Korintobii 7:39) Gbalashihilɛ mli ni okɛ mɔ ko ni okɛ lɛ bɛ Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli kome aaabote lɛ baanyɛ ekɛ gbeekpamɔ ni baŋ nyɛteŋ kwraa aba. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, nyɛhe ni nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛtuu nyɛha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ ji nɔdaamɔ nɔ ni mli wa fe fɛɛ kɛha ekomefeemɔ. Yehowa miisumɔ ni ona miishɛɛ, ni okɛ mɔ ni okɛboteɔ gbalashihilɛ mli lɛ ana tsakpaa ni yɔɔ gbagbalii fe fɛɛ bɔ ni ooonyɛ. Eetao ni okɛ ohe akpɛtɛ E-he, ni nyɛkpɛtɛ nyɛhe hu kɛtsɔ suɔmɔ kpaa ni bɔ he etɛ lɛ nɔ.—Jajelɔ 4:12.

14, 15. Ani hemɔkɛyeli kome ni ayɔɔ lɛ ji ekomefeemɔ mli su pɛ ni he hiaa yɛ gbalashihilɛ mli? Tsɔɔmɔ mli.

14 Eyɛ mli akɛ ekome ni nyɛaafee kɛja Nyɔŋmɔ lɛ ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ ekomefeemɔ mli moŋ, shi babaoo he miihia. Kɛji nyɛkɛ nyɛhe aaakpa gbee lɛ, no lɛ esa akɛ okɛ mɔ ni baafee ohefatalɔ lɛ kɛ otii koome lɛ nɔŋŋ amamɔ nyɛhiɛ. Mɛɛ otii okɛmamɔ ohiɛ? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, te nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛnuɔ bii afɔmɔ he nyɛhaa tɛŋŋ? Mɛɛ nibii yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ oshihilɛ mli?b (Mateo 6:33) Yɛ gbalashihilɛ ni yeɔ omanye diɛŋtsɛ mli lɛ, nanemɛi kpakpai ji mɛi enyɔ lɛ, ni amɛnaa amɛhe kɛ shihilɛ he miishɛɛ. (Abɛi 17:17) Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛna nɔ kome he miishɛɛ. Ewa akɛ aaahiɛ naanyobɔɔ ni bɛŋkɛ kpaakpa mli—aahu ni gbalashihilɛ diɛŋtsɛ—kɛji mɛi enyɔ lɛ fɛɛ naaa nɔ kome lɛ nɔŋŋ he miishɛɛ. Kɛlɛ, kɛji mɔ ni baafee ohefatalɔ lɛ naa nifeemɔ pɔtɛɛ ko he miishɛɛ, tamɔ hiɛtserɛjiemɔ gbɛfaa, ni bo osumɔɔɔ lɛ, ani no tsɔɔ akɛ esa akɛ nyɛkɛ nyɛhe akabote gbalashihilɛ mli? Dabi, etsɔɔɔ nakai doo. Ekolɛ nibii krokomɛi yɛ ni he hiaa fe no, ni nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛnaa he miishɛɛ. Kɛfata he lɛ, obaanyɛ oha mɔ ni baafee ohefatalɔ lɛ ana miishɛɛ kɛtsɔ nitsumɔi kpakpai ni nyɛ fɛɛ nyɛkɛ nyɛhe aaawo mli akɛni mɔ kroko lɛ naa he miishɛɛ hewɔ lɛ nɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.

15 Lɛlɛŋ, yɛ shihilɛi babaoo mli lɛ, anaa bɔ ni akɛ he kpaa gbee jogbaŋŋ kɛtsɔɔ bɔ ni nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛnyɛɔ nyɛtsakeɔ nyɛhe nyɛwoɔ shihilɛi amli lɛ nɔ, fe bɔ ni nyɛje nyɛhe nyɛha. Yɛ nɔ najiaŋ ni ooobi akɛ, “Ani wɔkpaa gbee yɛ nɔ fɛɛ nɔ he lo?” lɛ, ekolɛ sanebimɔi ni hi fe no ji akɛ: “Mɛni baaba kɛji wɔkpaaa gbee? Ani wɔbaanyɛ wɔsusu saji ahe yɛ mlijɔlɛ mli, ni wɔkɛ bulɛ kɛ woo aha wɔhe? Aloo ani bei pii lɛ, saji ahesusumɔ fiteɔ ni etsɔɔ naataamɔi kɛ bolɔmɔi?” (Efesobii 4:29, 31) Kɛ ootao obote gbalashihilɛ mli lɛ, kwɛmɔ jogbaŋŋ yɛ mɔ fɛɛ mɔ ni woɔ ehe nɔ loo esane ŋɔɔ enaa, ni ekpɛlɛɛɛ kɔkɔɔkɔ ni eŋmɛɛɔ sane he kɛsaa, loo mɔ ni taoɔ loo etsɔɔ ŋaa be fɛɛ be ni ekɛfee nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ pɛ esumɔɔ lɛ he.

TSƆ̃ HIƐ OTAO NIBII AMLI DÃ

16, 17. Mɛni nuu loo yoo baanyɛ atao yɛ mɔ ni esusuɔ ehe akɛ egbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ he?

16 Esa akɛ mɛi ni akɛ gbɛnaa nii ahe nitsumɔ woɔ amɛdɛŋ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ, “aka amɛ akwɛ fɛɛ dã.” (1 Timoteo 3:10) Bo hu obaanyɛ okɛ shishitoo mla nɛɛ atsu nii. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ yoo oshijafonyo baanyɛ abi akɛ, “Mɛɛ gbɛi nuu nɛɛ efee eha ehe? Namɛi ji enanemɛi? Ani ejieɔ henɔyeli kpo? Te ekɛ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ yeɔ ehaa tɛŋŋ? Mɛɛ weku mli ejɛ? Te ekɛ amɛ yeɔ ehaa tɛŋŋ? Mɛni ji esu yɛ shika he? Ani ekɛ dãa tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ? Ani eji mɔ ko ni mli fuɔ mra, ni efeɔ enii kɛ yiwalɛ? Mɛɛ asafoŋ gbɛnaa nii jwere enɔ, ni te etsuɔ he nii ehaa tɛŋŋ? Ani manyɛ majie bulɛ ni mli kwɔ kpo matsɔɔ lɛ?”—3 Mose 19:32; Abɛi 22:29; 31:23; Efesobii 5:3-5, 33; 1 Timoteo 5:8; 6:10; Tito 2:6, 7.

17 Nuu oshijafonyo baanyɛ abi akɛ, “Ani yoo nɛɛ náa suɔmɔ kɛ bulɛ ehaa Nyɔŋmɔ? Ani ebaanyɛ ekwɛ shia jogbaŋŋ? Mɛni eweku baakpa gbɛ kɛjɛ wɔdɛŋ? Ani eyɛ nilee, ni etsuɔ nii waa, ni ehiɛ kã shi? Mɛni he efɔɔ wiemɔ? Ani esusuɔ mɛi krokomɛi ahilɛ-kɛ-hamɔ he lɛlɛŋ, aloo eji mɔ ni susuɔ ekome pɛ ehe, ni efoɔ sane mli? Ani anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ enɔ? Ani esumɔɔ ni eba ehe shi eha yitsoyeli, aloo eji kuɛŋtilɔ, kɛ ekolɛ atuatselɔ po?”—Abɛi 31:10-31; Luka 6:45; Efesobii 5:22, 23; 1 Timoteo 5:13; 1 Petro 4:15.

18. Kɛji ana gbɔjɔmɔi bibii yɛ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli lɛ, mɛni esa akɛ aha ehi jwɛŋmɔ mli?

18 Ohiɛ akakpa nɔ akɛ Adam seshinyo ni yeee emuu ji mɔ ni osusuɔ ehe lɛ, jeee suɔmɔ he adesã mli nuu loo yoo kunimyelɔ ko. Mɔ fɛɛ mɔ yɛ gbɔjɔmɔi, ni gbɔjɔmɔi nɛɛ ekomɛi yɛ ni ebaabi ni aku hiɛ ashwie nɔ—bo diɛŋtsɛ onɔ kɛ mɔ ni baafee ohefatalɔ lɛ hu nɔ. (Romabii 3:23; Yakobo 3:2) Kɛfata he lɛ, gbɔjɔmɔ ko ni oootsɔ hiɛ ona lɛ baanyɛ aha ona hegbɛ ni okɛda yɛ mumɔŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ yɛ nyɛ nyiɛmɔ ni tsɔɔ nyɛ gbalashihilɛ lɛ hiɛ lɛ mli lɛ, naataamɔ ko ba nyɛteŋ. Susumɔ enɛ he okwɛ: Bei shɛɔ ni gbɔmɛi ni sumɔɔ amɛhe, ni amɛjieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ kɛ amɛhe kpaaa gbee. (Okɛto 1 Mose 30:2; Bɔfoi lɛ Asaji 15:39 he.) Ani eeenyɛ efee akɛ ekolɛ ehe miihia ni nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ ‘nyɛye nyɛmumɔ nɔ’ fioo kɛfata he, ni nyɛkase bɔ ni nyɛaafee nyɛna saji anaa yɛ toiŋjɔlɛ mli? (Abɛi 25:28) Ani mɔ ni baafee ohefatalɔ lɛ sumɔɔ ni eya hiɛ? Ni bo hu? Ani obaanyɛ ofee mɔ ni eniii nii ahe tsɔ̃, mɔ ni mli fuuu mra? (Jajelɔ 7:9) Kasemɔ ni nyɛaakase bɔ ni afeɔ anaa naagbai anaa lɛ baanyɛ ato sanegbaa ni anɔkwayeli yɔɔ mli, ní he hiaa waa kɛji nyɛkɛ nyɛhe hi shi lɛ shishi.—Kolosebii 3:13.

19. Mɛni ji nilee gbɛ ni esa akɛ akɔ kɛ naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli je kpo yɛ nyiɛmɔ lɛ mli?

19 Shi, kɛji ona nibii komɛi ni haoɔ bo waa hu? Esa akɛ osusu yiŋ enyɔnyɔ ni ooona lɛ he jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Bɔ fɛɛ bɔ ni osumɔɔ mɔ lɛ oha, loo bɔ fɛɛ bɔ ni oyeɔ oyai ni obote gbalashihilɛ mli lɛ, kaaku ohiɛ oshwie tɔmɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ anɔ. (Abɛi 22:3; Jajelɔ 2:14) Kɛ okɛ mɔ ko ni oyiŋ kãaa bo shi jogbaŋŋ yɛ ehe lɛ yɛ wekukpaa ko lɛ, ehi moŋ akɛ okɛ lɛ aaafo wekukpaa lɛ mli, ni okaha nakai mɔ lɛ shiwoo ko ni bulɛ kɛ hiɛdɔɔ yɔɔ mli.

HA WOO AHI NYƐ NYIƐMƆ NI TSƆƆ GBALASHIHILƐ HIƐ LƐ MLI

20. Hefatalɔi ni kɛ amɛhe nyiɛɔ kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ baanyɛ amɛha amɛjeŋba afee nɔ ni heguɔgbee bɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

20 Te nyɛaafee tɛŋŋ nyɛha woo ahi nyɛ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli? Klɛŋklɛŋ lɛ, kwɛmɔ akɛ heguɔgbee ko kwraa bɛ nyɛ jeŋba he. He ni nyɛyɔɔ lɛ, ani abuɔ nine mli mɔ̃mɔ̃, kɛ naa-shɔmɔ, aloo mɔ fuamɔ akɛ subaŋ ni sa kɛha mɛi enyɔ ni boteko gbalashihilɛ mli? Kɛji awieee ashiii nɛkɛ nifeemɔi ni akɛjieɔ suɔmɔ kpo nɛɛ po lɛ, esa akɛ aŋmɛ gbɛ yɛ be mli ni nyɛteŋ wekukpaa lɛ etee hiɛ kɛyashɛ he ni eyɛ faŋŋ akɛ nyɛto gbalashihilɛ he gbɛjianɔ lɛ pɛ. Esa akɛ nyɛkwɛ jogbaŋŋ ni suɔmɔ kpojiemɔi nɛɛ akatsa nɔ fe nine ni ebatsɔ jeŋba ni he tseee loo ajwamaŋbɔɔ po. (Efesobii 4:18, 19; okɛto Salomo Lalai 1:2; 2:6; 8:5, 9, 10 he.) Akɛni tsui lɛ yeɔ kutumpɔo hewɔ lɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli kɛha nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ akɛ nyɛ kome pɛ nyɛhiŋ shia, loo tsu, loo tsɔne ni akɛma shi yɛ he ko mli, ni mɔ ko fataaa nyɛhe, loo he kroko ni baaha nyɛna hegbɛ nyɛkɛ nyɛhe awo jeŋba gbonyo mli. (Yeremia 17:9) Nyɛ nyiɛmɔ ni nyɛbaaha ehe atse yɛ jeŋba gbɛfaŋ lɛ yeɔ odase faŋŋ akɛ nyɛyɛ henɔyeli, ni mɔnɛ kɛ mɔ kroko lɛ hilɛ-kɛhamɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli yeɔ lɛ diɛŋtsɛ ekɔnɔi ahiɛ. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji akɛ, nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ, ni he tse lɛ baasa Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni woɔ etsuji akita akɛ amɛtsi amɛhe kɛjɛ muji nitsumɔi kɛ ajwamaŋbɔɔ he lɛ hiɛ.—Galatabii 5:19-21.

21. Mɛɛ sanegbaa ni anɔkwayeli yɔɔ mli he baahia bɔni afee ni woo aba nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ he?

21 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, sanegbaa ni jɛɔ anɔkwayeli mli hu fataa nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ, ni woo yɔɔ mli lɛ he. Beni nyɛ nyiɛmɔ lɛ yaa hiɛ kɛbɛŋkɛɔ gbalashihilɛ lɛ, ehe baahia ni nyɛsusu saji komɛi ahe yɛ faŋŋ mli. Nɛgbɛ nyɛbaahi? Ani nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛbaatsu heloonaa nitsumɔ? Ani nyɛmiisumɔ ni nyɛfɔ bii? Agbɛnɛ hu, ehi jogbaŋŋ akɛ nyɛaajie nibii, ni ekolɛ eba yɛ mɔ lɛ shihilɛ mli tsutsu ko, ni baanyɛ asa gbalashihilɛ lɛ he lɛ akpo. Ekolɛ enɛɛmɛi baanyɛ afee nyɔji wuji ni ahiɛ loo gbɛnaa nii komɛi loo hewalɛnamɔ mli saji, tamɔ ekolɛ hela ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ he loo shihilɛ ko ni yɔɔ ohe. Akɛni anaaa okadi amrɔ nɔŋŋ yɛ mɛi ni ena HIV (ni ji muawa ni haa mɔ naa AIDS) lɛ ahe hewɔ lɛ, efeŋ tɔmɔ, yɛ mɔ aŋkro lɛ loo fɔlɔi ni susuɔ mɔ he lɛ agbɛfaŋ, akɛ amɛaabi ni akwɛ mɔ ni tsutsu ko lɛ ekɛ ehe woɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara mli loo eji mɔ ko ni kɛ tsofai fɔji gbuɔ ehe lɛ lá mli, akɛ ani AIDS hela lɛ eko yɛ mli lo. Kɛji elá mli kwɛmɔ ha ana akɛ eko yɛ ehe lɛ, esaaa ni mɔ ni hela lɛ yɔɔ ehe lɛ nyɛɔ mɔ ni etaoɔ ekɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli lɛ nɔ ni etsa amɛwekukpaa lɛ nɔ, kɛji agbɛnɛ mɔ lɛ miisumɔ ni amɛfo mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ ehe ewo shihilɛ ni yɔɔ oshara waa mli lɛ baafee jogbaŋŋ akɛ lɛ diɛŋtsɛ ebaajɛ esuɔmɔ mli eya ni akwɛ elá mli akɛ AIDS hela lɛ eko yɛ mli lo, dani ekɛ mɔ ko aje nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ shishi.

NI AAAKWƐ NII KƐTEKE YOOKPEEMƆ GBI LƐ

22, 23. (a) Abaanyɛ alaaje pɛpɛɛpɛ-ŋmɛɛ yɛ be mli ni atoɔ yookpeemɔ lɛ he gbɛjianɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ susumɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ esa akɛ ahiɛ mli beni asusuɔ yookpeemɔ lɛ kɛ gbalashihilɛ lɛ he?

22 Yɛ nyɔji fioo ni baatsɔ gbalashihilɛ lɛ hiɛ lɛ amli lɛ, ekolɛ nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛnaŋ deka, yɛ nyɛ yookpeemɔ lɛ he gbɛjianɔtoo hewɔ. Nyɛbaanyɛ nyɛba yeyeeye feemɔ lɛ shi saŋŋ kɛtsɔ nibii ni nyɛaaha efee mlɛo lɛ nɔ. Ekolɛ yookpeemɔ ni aaafee lɛ haŋtsii lɛ baasa wekumɛi kɛ akutsoŋbii ahiɛ, shi ekolɛ ebaaha etɔ mɛi heei ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ kɛ amɛwekui waa ni ebaaha amɛfite shika babaoo hu. Nilee yɛ mli akɛ akɛ he aaakpɛtɛ nibii ni afeɔ yɛ he ni nyɛyɔɔ lɛ ekomɛi ahe, shi ní aaafee ni eteke loo etamɔ mɛi krokomɛi anɔ lɛ baanyɛ atsĩmɔ shishinumɔ ni yɔɔ nifeemɔ lɛ sɛɛ lɛ nɔ, ni ebaanyɛ efite miishɛɛ ni kulɛ esa akɛ nyɛna lɛ. Eyɛ mli akɛ esa akɛ asusu mɛi krokomɛi ahenumɔi ahe moŋ, shi ayemforo wu lɛ ji mɔ titri ni sɔ̃ kã enɔ akɛ ekpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni baaya nɔ yɛ yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ shishi lɛ he.—Yohane 2:9.

23 Kaimɔ akɛ nyɛ yookpeemɔ lɛ baahe gbi kome pɛ, shi nyɛ gbalashihilɛ lɛ baahi shi nyɛ wala gbii abɔ fɛɛ. Tsi ohe kɛjɛ ojwɛŋmɔ ni aaahi gbalashihilɛ mli ni ooobote lɛ nɔ fe nine lɛ he. Y-ɛ no najiaŋ lɛ, kwɛmɔ Yehowa Nyɔŋmɔ gbɛ kɛha gbɛtsɔɔmɔ, ni oto gbɛjianɔ kɛha shihilɛ akɛ mɔ ni ebote gbalashihilɛ mli. No baatsɔɔ akɛ osaa ohe jogbaŋŋ kɛha gbalashihilɛ ni baaye omanye.

a Enɛ baafee nɔ ni sa, yɛ shikpɔji ni abuɔ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ akɛ esa kɛha Kristofoi lɛ anɔ.

b Ekolɛ mɛi komɛi yɛ Kristofoi asafo lɛ mli po ni amɛkpɛtɛ asafo lɛ he kɛkɛ, kɛ wɔɔwie he yɛ nakai gbɛ nɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaafee Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi ni jɛɔ amɛtsui muu fɛɛ mli amɛsɔmɔɔ lɛ, ekolɛ je lɛ sui kɛ jeŋbai moŋ naa amɛnɔ hewalɛ waa.—Yohane 17:16; Yakobo 4:4.

BIBLIA SHISHITOO MLAI NƐƐ BAANYƐ AYE ABUA . . . MƆ KONI ESAA EHE KƐHA GBALASHIHILƐ NI YEƆ OMANYE YƐ MƐƐ GBƐ NƆ?

Esa akɛ wu lɛ kɛ ŋa lɛ kɛ amɛhe aha amɛhe kwraa.—1 Mose 2:24.

Mligbɛ gbɔmɔ lɛ he hiaa kwraa fe bɔ ni apueɔ yɛ kponɔ gbɛ.—1 Petro 3:3, 4.

‘Nyɛkagbalaa kɔŋtso kome ni yeee egbɔ.’ —2 Korintobii 6:14.

Mɛi ni he tseee yɛ jeŋba gbɛfaŋ lɛ etsi amɛhe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he.—Efesobii 4:18, 19.

KUSUMII KƐ BIBLIA LƐ

Yoo-Yinii kɛ Yookpeemɔ Nikeenii: Yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, akpaa ayemforo wu lɛ weku gbɛ akɛ amɛaaha ayemforo lɛ weku shika (yoo-yinii). Yɛ hei krokomɛi lɛ, ayemforo lɛ weku haa ayemforo wu lɛ weku shika (yookpeemɔ nikeenii). Ekolɛ nɔ ko bɛ ni ehiii yɛ kusumii nɛɛ ahe, kɛji mla kpɛlɛɔ nɔ kɛkɛ. (Romabii 13:1) Shi, yɛ enyɔ nɛɛ fɛɛ mli lɛ, esa akɛ weku ni nine shɛɔ nibii lɛ anɔ lɛ akwɛ ni amɛkɛ hiɛjoomɔ akahe shika loo nibii babaoo fe bɔ ni nilee yɔɔ mli. (Abɛi 20:21; 1 Korintobii 6:10) Kɛfata he lɛ, esaaa ni anuɔ yoo-yinii ni ahaa lɛ shishi kɔkɔɔkɔ akɛ etsɔɔ akɛ ŋa lɛ etsɔ nɔ ko ni akɛ shika ehe lɛ; nakai nɔŋŋ esaaa ni wu lɛ hu nuɔ he akɛ shika gbɛfaŋ gbɛnaa nii pɛ kã enɔ yɛ eŋa kɛ eshaanuu kɛ eshaayoo gbɛfaŋ.

Yei Pii kɛ Shihilɛ: Kusumii komɛi ŋmɛɔ nuu gbɛ akɛ ebaanyɛ ena ŋamɛi fe ekome. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nakai mli lɛ, ekolɛ nuu lɛ baatsɔ amɛnɔ nuntsɔ fe ni eeetsɔ wu kɛ tsɛ. Kɛfata he hu lɛ, bei pii lɛ, yei pii kɛ shihilɛ haa akaŋshii mumɔ baa ŋamɛi lɛ ateŋ. Yɛ Kristofoi agbɛfaŋ lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ akɛ yoo kome pɛ ahi shi.​—⁠1 Korintobii 7:⁠2.

Gbalashihilɛ ni Akaa Akwɛɔ: Hefatalɔi pii wieɔ akɛ amɛhe ni amɛkɛhiɔ shi kɛtsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ baaye abua amɛ ni amɛka amɛkwɛ akɛ ani amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhe ahi shi lo. Kɛlɛ, gbalashihilɛ ni akaa akwɛɔ nɛɛ ekaaa nibii ni he hiaa waa yɛ gbalashihilɛ mli lɛ ekome ekwɛɛɛ​—⁠no ji he ni akɛhaa kwraa. Gbɛjianɔtoo ko bɛ ni haa mɛi fɛɛ ni esaa amɛhe​—⁠ní gbekɛbii ni baajɛ ekomefeemɔ nɛɛ mli aba lɛ hu fata he lɛ, naa hebuu kɛ shweshweeshwe feemɔ tamɔ gbalashihilɛ. Yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, eji ajwamaŋbɔɔ akɛ aaakpɛlɛ nɔ akɛ ahi shi yɛ he kome beni aboteko gbalashihilɛ mli.​—⁠1 Korintobii 6:18; Hebribii 13:⁠4.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje