Yitso Kpaanyɔ
Buu Oweku Lɛ He Kɛjɛ Hewalɛi Ni Kpataa Mɔ Hiɛ Lɛ Ahe
1-3. (a) Nɛgbɛ hewalɛi ni fiteɔ mɔ, ni woɔ weku shihilɛ he gbeyei lɛ jɛɔ kɛbaa? (b) Mɛɛ pɛpɛɛpɛ-ŋmɛɛ he hiaa fɔlɔi yɛ amɛweku lɛ hebuu mli?
ESHWƐ fioo ni obaashi shia ni okɛ obinuu fioo lɛ aya skul, shi nugbɔ miinɛ waa. Te obaatsu shihilɛ lɛ he nii oha tɛŋŋ? Ani obaaha eyatumɔ yɛ agbo lɛ naa ni ewooo atadei ni akɛnyiɛɔ nugbɔ nɔ? Aloo obaawo lɛ atadei babaoo aahu akɛ atadei lɛ atsiimɔ sɔŋŋ hewɔ lɛ enyɛɛɛ enyiɛ po? Yɛ anɔkwale mli lɛ, ofeŋ enyɔ nɛɛ fɛɛ ateŋ eko. Obaaha lɛ nɔ ni he hiaa ni ehe akafɔ pɛ kɛkɛ.
2 Nakai nɔŋŋ hu, esa akɛ fɔlɔi atao gbɛ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛbu amɛweku lɛ he kɛjɛ hewalɛ ni kpataa mɔ hiɛ, ni ashɛrɛɔ ashwieɔ amɛnɔ be fɛɛ be kɛjɛɔ hei sɔrɔtoi babaoo lɛ ahe nii—mɛi ahiɛtserɛjielɔi, adafitswaa gbɛi sɔrɔtoi, tipɛŋfoi, kɛ bei komɛi lɛ, skul sɔrɔtoi lɛ amli po. Fɔlɔi komɛi feɔ nɔ ko bibioo pɛ, aloo amɛfeee nɔ ko kwraa ni amɛkɛbu amɛweku lɛ he. Mɛi krokomɛi, ni buɔ hewalɛi fɛɛ ni jɛɔ sɛɛ lɛ akɛ nɔ ni yeɔ mɔ awui lɛ tsĩɔ amɛbii lɛ anaa aahu akɛ ehaa amɛnuɔ he tamɔ nɔ ni amɛtsui miisu. Ani abaanyɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ?
3 Hɛɛ, abaanyɛ. Ní aaafee nii kɛteke nɔ lɛ tsuuu nii jogbaŋŋ kɛmɔɔɔ shi, ni ebaanyɛ ekɛ oshara aba. (Jajelɔ 7:16, 17) Shi te fɔlɔi Kristofoi aaafee tɛŋŋ amɛna pɛpɛɛpɛ-ŋmɛɛ ni ja yɛ amɛweku lɛ hebuu mli? Susumɔ hei etɛ he okwɛ: tsɔsemɔ, naanyobɔɔ, kɛ hiɛtserɛjiemɔ.
NAMƆ BAATSƆƆ OBII LƐ ANII?
4. Te esa akɛ fɔlɔi Kristofoi abu wolo-kasemɔ amɛha tɛŋŋ?
4 Fɔlɔi Kristofoi buɔ wolo-kasemɔ akɛ ehe hiaa waa. Amɛle akɛ skulyaa yeɔ ebuaa gbekɛbii ni amɛkaneɔ nii, amɛŋmaa nii, ni amɛkɛ mɛi naa sharamɔ kɛ sanegbaa, ni amɛkɛnaa naagbai anaa tsabaa hu. Esa akɛ etsɔɔ amɛ bɔ ni afeɔ akaseɔ nii hu. Hesaai ni gbekɛbii kaseɔ yɛ skul lɛ baanyɛ aye abua amɛ ni amɛye omanye, yɛ ŋmɛnɛ je nɛŋ kaai lɛ fɛɛ sɛɛ. Kɛfata he lɛ, woloŋlee mli tsɔsemɔ kpakpa baanyɛ aye abua amɛ ni amɛtsu nitsumɔ ni nɔ kwɔ.—Abɛi 22:29.
5, 6. Gbekɛbii ni yaa skul lɛ baanyɛ ale nibii ni ejaaa yɛ bɔlɛnamɔ he saji ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
5 Shi kɛlɛ, skul haa gbekɛbii lɛ kɛ gbekɛbii krokomɛi—ni amɛteŋ mɛi pii hiɛ susumɔi ni ejaaa lɛ naa sharamɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ jwɛŋmɔi ni amɛyɔɔ yɛ bɔlɛnamɔ kɛ jeŋba he lɛ he okwɛ. Yɛ nɔtsamɔ skul ko yɛ Nigeria lɛ, gbekɛ yoo ko ni kɛ ehe woɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara mli waa lɛ fɔɔ enanemɛi skulbii lɛ aŋaawoo yɛ bɔlɛnamɔ he. Amɛboɔ lɛ toi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ, eyɛ mli akɛ esusumɔi nɛɛ ji kwashiai asaji sɔŋŋ ni ebua naa kɛjɛ woji ni mɛi hiɛɔ amɛhe yayai yɛ mli lɛ amli. Gbekɛbii yei lɛ ekomɛi ka eŋaawoo lɛ amɛkwɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, amɛteŋ mɔ kome ná musu ni eboteko gbalashihilɛ mli, ni egbo yɛ emusu ni eka akɛ ebaafite lɛ hewɔ.
6 Dɔlɛ sane ji akɛ, bɔlɛnamɔ he saji fɔji ni awieɔ yɛ skul lɛ ekomɛi baa, jeee kɛmiijɛ gbekɛbii aŋɔɔ, shi moŋ kɛmiijɛ tsɔɔlɔi lɛ aŋɔɔ. Fɔlɔi pii ahiɛ feɔ amɛ yaa kɛji skul sɔrɔtoi lɛ tsɔɔ gbekɛbii lɛ bɔlɛnamɔ he saji, shi amɛkɛ nibii ni kɔɔ jeŋba kpakpa kɛ gbɛnaa nii ahe nitsumɔ he lɛ fataaa he kɛhaaa amɛ. Yoo ko ni ebiyoo eye afii 12 lɛ wie akɛ: “Adiɔ Nyɔŋmɔ jamɔ, kɛ blema kusumii asɛɛ waa yɛ he ni wɔyɔɔ lɛ, shi kɛlɛ, amɛjaà rɔbai ni akɛwoɔ nuu fɔmɔ nii ni akɛnaa bɔlɛ lɛ amɛhaa gbekɛbii lɛ yɛ skul ni yɔɔ he ni wɔyɔɔ nɛɛ!” Yoo nɛɛ kɛ ewu hao waa beni amɛna amɛle akɛ amɛbiyoo lɛ tipɛŋfoi gbekɛbii hii kɛɔ lɛ akɛ amɛmiisumɔ ni amɛkɛ lɛ ana bɔlɛ lɛ. Te fɔlɔi aaafee tɛŋŋ amɛbu amɛweku lɛ he kɛjɛ hewalɛi fɔji ni tamɔ nɛkɛ he?
7. Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ awuu ashi bɔlɛnamɔ he saji ni ejaaa?
7 Ani nɔ ni hi fe fɛɛ ji ni atsĩ gbekɛbii lɛ anaa kwraa kɛjɛ bɔlɛnamɔ he saji atãtsii mli? Dabi. Ehi akɛ bo diɛŋtsɛ otsɔɔ obii lɛ bɔlɛnamɔ he saji. (Abɛi 5:1) Eji anɔkwale, yɛ Europa kɛ Amerika Kooyigbɛ hei komɛi lɛ, fɔlɔi pii tsiɔ amɛhe kwraa kɛjɛɔ sane nɛɛ he wiemɔ he. Nakai nɔŋŋ hu, yɛ Afrika shikpɔji komɛi anɔ lɛ, fɔlɔi kɛ amɛbii efɔɔɔ bɔlɛnamɔ he saji ahe wiemɔ. “Ejeee Afrikabii akusum akɛ wɔɔfee nakai,” taakɛ tsɛ ko ni jɛ Sierra Leone lɛ wie lɛ. Fɔlɔi komɛi nuɔ he akɛ bɔlɛnamɔ he saji ni amɛaatsɔɔ amɛbii lɛ tsɔɔ akɛ amɛkɛ susumɔi ni baaha amɛkɛ amɛhe ayawo ajwamaŋbɔɔ mli lɛ miiha amɛ! Shi te Nyɔŋmɔ susuɔ enɛ he ehaa tɛŋŋ?
BƆ NI NYƆŊMƆ SUSUƆ BƆLƐNAMƆ HE EHAA
8, 9. Mɛɛ nibii kpakpai ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he saji ahe anaa yɛ Biblia lɛ mli?
8 Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ nɔ ko kwraa bɛ bɔlɛnamɔ he saji ni awieɔ he yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ he ni yɔɔ hiɛgbele. Yɛ Israel lɛ, akɛɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ni amɛbua amɛhe naa kutuu, ni “gbekɛbii” lɛ hu fata he, koni amɛbo Mose Mla ni abaakane waa atsɔɔ amɛ lɛ toi. (5 Mose 31:10-12; Yoshua 8:35) Mla lɛ je gbɛ etsĩ bɔlɛnamɔ he saji babaoo tã kɛ wiemɔi ni yɔɔ faŋŋ, tamɔ yeianifeemɔ, nuu henu ni jeɔ emli, ajwamaŋbɔɔ, gbalafitemɔ, nuu ni kɛ nuu naa bɔlɛ, wekunyo ni bɛŋkɛ kpaakpa ni akɛ lɛ naa bɔlɛ, kɛ kooloo ni akɛnaa bɔlɛ. (3 Mose 15:16, 19; 18:6, 22, 23; 5 Mose 22:22) Yɛ nɛkɛ nibii nɛɛ akanemɔ sɛɛ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ fɔlɔi náa nibii babaoo ni amɛaatsɔɔ mli jogbaŋŋ amɛha amɛbii ni baabibii amɛ saji yɛ he lɛ.
9 Ŋmalɛi kukuji yɛ Abɛi yitso enumɔ, ekpaa, kɛ kpawo lɛ mli ni kɛ ŋaawoo ni tamɔ fɔlɔi aŋaawoo haa yɛ osharai ni yɔɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara he lɛ ahe. Nɛkɛ ŋmalɛi kukuji nɛɛ tsɔɔ akɛ bei komɛi lɛ, jeŋba shara baanyɛ aka mɔ. (Abɛi 5:3; 6:24, 25; 7:14-21) Shi amɛtsɔɔ akɛ eji tɔmɔ, ni amanehulu diɛŋtsɛ jɛɔ mli kɛbaa, ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni baaye abua gbekɛbii ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ jeŋba shara gbɛi ahe haa. (Abɛi 5:1-14, 21-23; 6:27-35; 7:22-27) Kɛfata he lɛ, akɛ jeŋba shara toɔ bɔlɛnamɔ he akɔnɔ ni atsuɔ he nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ, yɛ gbalashihilɛ mli lɛ he, ni anaa sɔrɔto ni yɔɔ mli. (Abɛi 5:15-20) Mɛɛ nitsɔɔmɔ he nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa ni fɔlɔi baanyɛ anyiɛ sɛɛ nɛ!
10. Mɛni hewɔ bɔlɛnamɔ he nilee ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli ni akɛaaha gbekɛbii lɛ kɛ amɛ woŋ jeŋba shara mli lɛ?
10 Ani nitsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ haa gbekɛbii kɛ amɛhe woɔ jeŋba shara mli? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ: “Nilee nɔ aaatsɔ ajie jalɔi.” (Abɛi 11:9) Ani osumɔɔɔ ni ojie obii lɛ kɛjɛ hewalɛ ni je nɛɛ baana yɛ amɛnɔ lɛ mli? Tsɛ ko wie akɛ: “Kɛjɛ be mli ni gbekɛbii lɛ darako kwraa lɛ tɔ̃ɔ po lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ wɔkɛ amɛ aaawie nibii ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he lɛ ahe yɛ faŋŋ mli. Kɛtsɔ nakai gbɛ nɔ lɛ, kɛ amɛnu ni gbekɛbii krokomɛi miiwie bɔlɛnamɔ he lɛ, efeee nɔ hee ni amɛaatao amɛle. Teemɔŋ sane wulu ko bɛ he.”
11. Abaanyɛ atsɔɔ gbekɛbii shihilɛ mli saji ni he hiaa waa lɛ ahe nibii fiofio kɛtsara nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
11 Taakɛ wɔkadi yɛ yitsei ni etsɔ hiɛ lɛ amli lɛ, esa akɛ bɔlɛnamɔ he tsɔsemɔ aje shishi mra. Kɛ aatsɔɔ gbekɛbii lɛ bɔ ni atsɛɔ gbɔmɔtso lɛ hei komɛi lɛ, esaaa ni afoɔ amɛyayaiaŋ ashĩɔ tamɔ nɔ ni nomɛi atsɛmɔ yɛ hiɛgbele yɛ gbɛ ko nɔ. Tsɔɔmɔ amɛ gbɛi diɛŋtsɛ ni akɛtsɛɔ nɛkɛ hei nɛɛ. Beni be hoɔ lɛ, nikasemɔi ni kɔɔ teemɔŋ hei komɛi kɛ husui ahe lɛ ahe hiaa. Ehi akɛ fɔlɔi enyɔ lɛ fɛɛ atsɔɔ gbekɛbii lɛ akɛ nɛkɛ gbɔmɔtso lɛ hei nɛɛ ji hei krɛdɛɛi, ni esaaa ni ajieɔ jɛmɛ kpo atsɔɔ mɛi krokomɛi loo ahaa amɛtaa he, ni esaaa ni awieɔ he yɛ gbɛ fɔŋ nɔ kɔkɔɔkɔ. Beni gbekɛbii lɛ daraa lɛ, esa akɛ aha amɛle bɔ ni nuu kɛ yoo feɔ ekome ni amɛkɛŋɔɔ bi hɔ. Beni amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɔtsei baasara kɛshɛ he ni amɛaatsɔmɔ obalahii kɛ obalayei bibii lɛ, no mli lɛ esa akɛ amɛle tsakemɔi ni esa akɛ amɛkpa gbɛ. Taakɛ wɔsusu he yɛ Yitso 5 lɛ mli lɛ, tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ hu baanyɛ aye abua ni obu obii lɛ ahe kɛjɛ bɔlɛnamɔ mli niseniianiifeemɔ he.—Abɛi 2:10-14.
SHIA NITSUMƆ NI FƆLƆI YƆƆ
12. Mɛɛ susumɔi ni ejaaa bei pii lɛ atsɔɔ yɛ skul?
12 Ehe miihia ni fɔlɔi afee klalo akɛ amɛaate shi amɛshi amale susumɔi krokomɛi ni ekolɛ atsɔɔ yɛ skul—je nɛŋ nileei tamɔ sutsakemɔ, maŋhedɔɔ, aloo susumɔi ni ayɔɔ akɛ anyɛŋ ashɛ anɔkwalei ni ja he kɔkɔɔkɔ lɛ. (1 Korintobii 3:19; okɛto 1 Mose 1:27; 3 Mose 26:1; Yohane 4:24; 17:17 he.) Skul onukpai anɔkwafoi pii haa anaa skulyaa babaoo akɛ nɔ ni he hiaa waa. Eyɛ mli akɛ wolo-kasemɔ ni aaana kɛya hiɛ lɛ ji mɔ diɛŋtsɛ yiŋkpɛɛ moŋ, shi tsɔɔlɔi komɛi kɛɔ akɛ no pɛ ji gbɛ ni mɔ aaatsɔ nɔ aye omanye akɛ mɔ aŋkro.a—Lala 146:3-6.
13. Abaanyɛ abu gbekɛbii ni yaa skul lɛ ahe kɛjɛ susumɔi ni ejaaa he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
13 Kɛ fɔlɔi aaate shi ashi tsɔɔmɔi ni ejaaa loo nɔ ni átsɔ̃mɔ̃ lɛ lɛ, no lɛ esa akɛ amɛle nibii ni atsɔɔ amɛbii lɛ ahe saji jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ fɔlɔi, nyɛkaia akɛ nyɛ hu nyɛyɛ shia nitsumɔ! Nyɛjiea anɔkwa miishɛɛ kpo yɛ nyɛbii lɛ askulyaa he. Nyɛkɛ amɛ agbaa sane kɛji amɛjɛ skul amɛba. Nyɛbia amɛ nibii ni amɛkaseɔ, nɔ ni amɛsumɔɔ fe fɛɛ yɛ mli, kɛ nɔ ni amɛnaa akɛ ewa fe fɛɛ kɛha amɛ. Nyɛkwɛa skul nifeemɔi ni ahaa amɛkɛbaa shia lɛ, kɛ nibii ni amɛŋmala, kɛ bɔ ni amɛkaai ni amɛfee lɛ ji. Nyɛbɔa mɔdɛŋ akɛ nyɛaale amɛtsɔɔlɔi. Nyɛhaa tsɔɔlɔi lɛ alea akɛ nyɛhiɛ sɔɔ nitsumɔ ni amɛtsuɔ lɛ, ní nyɛye nyɛbua amɛ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ ni nyɛaanyɛ nɔ.
OBII LƐ ANANEMƐI
14. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni gbekɛbii ni yɔɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ ahala nanemɛi kpakpai lɛ?
14 “Kwɛmɔ, nɛgbɛ oyakase enɛ kɛjɛ?” Fɔlɔi enyiɛ ebi nɛkɛ sane nɛɛ dã, ni amɛnaa ekpɛ amɛhe waa yɛ nɔ ko ni amɛbi lɛ wie loo efee ni tamɔ nɔ ko ni amɛfɔɔɔ namɔ kwraa yɛ amɛsa teŋ lɛ he? Ni shii enyiɛ bei pii lɛ hetoo ni ahaa lɛ kɔɔ naanyo hee ko ni ana yɛ skul loo akutso lɛ mli lɛ he? Hɛɛ, nanemɛi naa wɔnɔ hewalɛ waa, ekɔɔɔ he eko akɛ wɔji gbekɛbii loo wɔdara. Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkahaa ashishiua nyɛ. Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” (1 Korintobii 15:33; Abɛi 13:20) Gbekɛbii titri ji mɛi ni tipɛŋfoi anɔnyɛɛ naa amɛnɔ hewalɛ waa. Amɛbafeɔ tamɔ mɛi ni bɛ nɔmimaa yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmli, ni bei komɛi lɛ, amɛnuɔ he akɛ bɔ ni amɛsumɔɔ ni amɛsa amɛnanemɛi ahiɛ ni amɛna amɛhe miishɛɛ lɛ yeɔ amɛnɔ kwraa. Belɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ amɛaahala nanemɛi kpakpai!
15. Fɔlɔi baanyɛ akudɔ amɛbii yɛ amɛnanemɛi ahalamɔ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
15 Taakɛ fɔlɔ fɛɛ fɔlɔ le lɛ, jeee be fɛɛ be gbekɛbii halaa nanemɛi kpakpai; kudɔmɔ he miihia amɛ. Enɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ ahala amɛnanemɛi aha amɛ. Shi moŋ, beni amɛdaraa lɛ, nyɛtsɔɔa amɛ sɛɛyoomɔ, ni nyɛyea nyɛbuaa amɛ ni amɛna sui kpakpai yɛ amɛnanemɛi lɛ ahe. Su titri ni fe fɛɛ ji suɔmɔ kɛha Yehowa kɛ feemɔ ni aaafee nɔ ni ja yɛ ehiɛ. (Marko 12:28-30) Nyɛtsɔɔa amɛ ni amɛna suɔmɔ kɛ bulɛ amɛha mɛi ni yɔɔ anɔkwayeli, mlihilɛ, nihamɔ, kɛ mɔdɛŋbɔɔ sui. Beni nyɛfeɔ weku nikasemɔ lɛ, nyɛyea nyɛbuaa gbekɛbii lɛ ni amɛyoo sui nɛɛ yɛ Biblia mli gbɔmɛi ahe, ni no sɛɛ lɛ, amɛtao sui nɛɛ yɛ mɛi krokomɛi ahe yɛ asafo lɛ mli hu. Feemɔ nɔkwɛmɔ nɔ oha amɛ, kɛtsɔ nakai taomɔ nii lɛ nɔŋŋ ni ooodamɔ nɔ ohala onanemɛi lɛ nɔ.
16. Fɔlɔi baanyɛ akwɛ mɛi ni amɛbii halaa akɛ amɛnanemɛi lɛ jogbaŋŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
16 Ani ole mɛi ni ji obii lɛ ananemɛi? Mɛni hewɔ ohaaa obii lɛ kɛ amɛ aba shia koni onyɛ ole enanemɛi nɛɛ jogbaŋŋ? Obaanyɛ obi obii lɛ nɔ ni gbekɛbii krokomɛi susuɔ yɛ nɛkɛ nanemɛi nɛɛ ahe. Ani ale amɛ akɛ mɛi ni jieɔ anɔkwayeli kpo diɛŋtsɛ, aloo ale amɛ akɛ mɛi ni hiɛ jeŋbai enyɔ? Kɛ sɛɛkpee nɔ lɛ ji anɔkwale lɛ, no lɛ ye obua obii lɛ ni amɛsusu nɔ hewɔ ni naanyobɔɔ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aye amɛ awui lɛ he. (Lala 26:4, 5, 9-12) Kɛ ona tsakemɔi ni esaaa yɛ obi lɛ nifeemɔi, etadewoo, loo ewiemɔ mli lɛ, no lɛ ekolɛ ehe baahia ni okɛ lɛ agba enanemɛi ni ekɛbɔɔ lɛ he sane. Ekolɛ obi lɛ kɛ enaanyo ko miibɔ waa, ni eena hewalɛ fɔŋ yɛ enɔ.—Okɛto 1 Mose 34:1, 2 he.
17, 18. Yɛ kɔkɔbɔɔ ni akɛaaha yɛ nanemɛi fɔji ahe lɛ sɛɛ lɛ, mɛɛ yelikɛbuamɔ ni abaanyɛ akɛtsu nii fɔlɔi baanyɛ amɛkɛha?
17 Shi kɛlɛ, ní oootsɔɔ obii lɛ akɛ amɛkabɔ nanemɛi fɔji lɛ kɛkɛ faaa. Ye obua amɛ ni amɛna nanemɛi kpakpai. Tsɛ ko wie akɛ: “Wɔbɔɔ mɔdɛŋ be fɛɛ be akɛ wɔkɛ ekroko aaaye najiaŋ. No hewɔ lɛ beni skul lɛ bi ni wɔbi lɛ afata bɔɔl-tswalɔi akuu lɛ he lɛ, mikɛ miŋa fɛɛ kɛ lɛ tara shi, ni wɔkɛ lɛ susu nɔ hewɔ ni nilee bɛ nakai feemɔ mli lɛ he—yɛ nanemɛi heei ni baaba sane lɛ mli lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, wɔwo lɛ ŋaa akɛ ebaanyɛ ebua gbekɛbii ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ekomɛi anaa ni ekɛ amɛ fɛɛ aya bɔɔl-tswaa he lɛ ni amɛyatswa bɔɔl. Ni enɛ ye omanye jogbaŋŋ diɛŋtsɛ.”
18 Fɔlɔi ni le nii lɛ yeɔ amɛbuaa amɛbii ní amɛna nanemɛi kpakpai, ni no sɛɛ lɛ amɛkɛ amɛ naa hiɛtserɛjiemɔ kpakpa mli ŋɔɔmɔ. Shi, yɛ fɔlɔi pii agbɛfaŋ lɛ, nɛkɛ hiɛtserɛjiemɔ he sane nɛɛ hu kɛ naagbai krokomɛi kwraa baa.
MƐƐ HIƐTSERƐJIEMƆ NƐKƐ SA?
19. Mɛɛ Biblia mli nɔkwɛmɔ nii tsɔɔ akɛ ejeee esha akɛ wekui aaashwɛ ni amɛna miishɛɛ?
19 Ani Biblia lɛ buɔ shwɛmɔ fɔ? Dabi kwraa! Biblia lɛ kɛɔ akɛ “ŋmɔlɔ be yɛ . . . ni joo be yɛ.”b (Jajelɔ 3:4) Nyɔŋmɔ webii ni hi blema Israel lɛ ná lalai kɛ joo, shwɛmɔi kɛ ajenu-gbamɔi amli ŋɔɔmɔ. Yesu Kristo tee yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ wulu kɛ “okpɔlɔ kpeteŋkpele” ni Mateo Levi ŋmɛ lɛ lɛ shishi. (Luka 5:29; Yohane 2:1, 2) Eyɛ faŋŋ akɛ, Yesu jeee mɔ ni fiteɔ mɛi amiishɛɛnamɔ. Ekaba akɛ aaabu ŋmɔlɔ kɛ shwɛmɔ akɛ eshai yɛ nyɛweku lɛ mli kɔkɔɔkɔ!
Hiɛtserɛjiemɔ kpakpa ni ahala, tamɔ weku gbɛfaa kɛha miishɛɛnamɔ, baanyɛ aye abua gbekɛbii ni amɛkase nii, ni amɛdara hu yɛ mumɔŋ
20. Mɛni esa akɛ fɔlɔi aha ehi amɛjwɛŋmɔ mli beni amɛhaa weku lɛ jieɔ amɛ hiɛtserɛ lɛ?
20 “Miishɛɛ Nyɔŋmɔ” ji Yehowa. (1 Timoteo 1:11, NW) No hewɔ lɛ esa akɛ Yehowa jamɔ aha mɔ ana miishɛɛ, jeee nɔ ni baaha miishɛɛ alaaje kwraa yɛ mɔ shihilɛ mli. (Okɛto 5 Mose 16:15 he.) Eji adebɔɔ su akɛ gbekɛbii naa miishɛɛ waa, ni amɛyi obɔ kɛ hewalɛ ni abaanyɛ ajie lɛ kpo yɛ shwɛmɔ kɛ hiɛtserɛjiemɔ mli. Hiɛtserɛjiemɔ kpakpa fe shwɛmɔ folo kɛkɛ. Eji gbɛ ni gbekɛ tsɔɔ nɔ ekaseɔ nii ni edaa hu. Sɔ̃ ka weku yitso lɛ nɔ akɛ eha eweku lɛ amɛ hiamɔ nii fɛɛ, ni hiɛtserɛjiemɔ fata he. Shi, pɛpɛɛpɛ-ŋmɛɛ he miihia.
21. Mɛɛ osharai yɔɔ hiɛtserɛjiemɔ mli ŋmɛnɛ?
21 Adesai ashihilɛ eyi obɔ kɛ gbɔmɛi ni “sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ,” yɛ nɛkɛ “naagbee gbii” ni ji jaramɔ bei nɛɛ amli, taakɛ agba afɔ shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ. (2 Timoteo 3:1-5) Hiɛtserɛjiemɔ ji nɔ titri ni he hiaa yɛ mɛi pii ashihilɛ mli. Hiɛtserɛjiemɔ efa babaoo aahu akɛ ebaanyɛ ejie nibii ni he hiaa waa lɛ kɛjɛ mɔ jwɛŋmɔ mli. Kɛfata he lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ hiɛtserɛjiemɔi lɛ babaoo kɔɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara, awuiyeli, tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, kɛ nifeemɔi fɔji krokomɛi ni ehiii kwraa lɛ ahe. (Abɛi 3:31) Mɛni abaanyɛ afee ni akɛbu gbekɛbii ahe kɛjɛ hiɛtserɛjiemɔ ni yeɔ awui tamɔ nɛkɛ he?
22. Fɔlɔi baanyɛ atsɔse amɛbii ni amɛfee yiŋkpɛi ni nilee yɔɔ mli yɛ hiɛtserɛjiemɔ gbɛfaŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
22 Ehe miihia ni fɔlɔi afo husui, ni amɛkɛ naatsii komɛi aha. Shi nɔ ni fe nakai lɛ, ehe miihia ni amɛtsɔɔ amɛbii lɛ bɔ ni amɛaafee amɛle hiɛtserɛjiemɔ ni yeɔ mɔ awui, ni amɛle nɔ ni ji hiɛtserɛjiemɔ hu ni fe nine. Tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ heɔ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ. Susumɔ nɔkwɛmɔ nɔ nɛɛ he okwɛ. Tsɛ ko ni hiɛ bihii enyɔ kadi akɛ ebi nukpa lɛ fɔɔ redio nitsumɔ hé hee ko toiboo be fɛɛ be. No hewɔ lɛ beni eta etsɔne mli kɛmiiya nitsumɔ gbi ko lɛ, tsɛ lɛ gbele e-redio lɛ kɛtee nakai nitsumɔ he lɛ. Bei komɛi lɛ, ewaa ni eŋmalaa lalai komɛi ni amɛtswaa lɛ amli wiemɔi. Sɛɛ mli lɛ, ekɛ ebihii lɛ tara shi ni ekɛ amɛ susu lalai ni enu nɛɛ ahe. Ebi amɛ saji ni baaha amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ, ni eje shishi akɛ “Te nyɛsusuɔ yɛ he tɛŋŋ?” ni ekɛ tsuishitoo bo hetooi ni amɛha lɛ toi. Beni ekɛ Biblia lɛ tsu nii ni ekɛ amɛ susu sane lɛ he sɛɛ lɛ, gbekɛbii lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ amɛboŋ nakai redio nitsumɔ he lɛ toi dɔŋŋ.
23. Fɔlɔi baanyɛ abu amɛbii ahe kɛjɛ hiɛtserɛjiemɔ ni ehiii he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
23 Fɔlɔi Kristofoi ni le nii lɛ kwɛɔ lala, TV nɔ nifeemɔi, video sinii, shwɛmɔi ahe woji, video nɔ shwɛmɔi, kɛ sinii ni amɛbii naa he miishɛɛ lɛ amli jogbaŋŋ. Amɛkwɛɔ mfoniri ni atɛŋ yɛ sɛɛ, kɛ amɛmli wiemɔi, kɛ bɔ ni afee lɛ aha lɛ, ni amɛkaneɔ nibii ni adafitswaa woji wieɔ yɛ he lɛ, ni amɛkwɛɔ efãi komɛi hu. Mɛi pii anaa kpɛɔ amɛhe waa yɛ “hiɛtserɛjiemɔ” ni afeɔ ahaa gbekɛbii ŋmɛnɛ lɛ ahe. Mɛi ni sumɔɔ ni amɛbu amɛbii ahe kɛjɛ hewalɛi ni he tseee ahe lɛ kɛ weku lɛ fɛɛ taa shi ni amɛgbaa osharai ni yɔɔ mli lɛ he sane, kɛtsɔɔ Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji, tamɔ Questions Young People Ask—Answers That Work wolo lɛ, kɛ saji ni aŋmalaa awoɔ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ amli lɛ kɛ nitsumɔ nɔ.c Kɛ fɔlɔi fo husui ni yɔɔ shiŋŋ, ni amɛha ehi shi daa yɛ nilee mli lɛ, bei pii lɛ, nibii kpakpai jɛɔ mli kɛbaa.—Mateo 5:37; Filipibii 4:5.
24, 25. Mɛni ji hiɛtserɛjiemɔi ni sa ni wekui baanyɛ afee ekome kɛna mli ŋɔɔmɔ lɛ ekomɛi?
24 Shi kɛlɛ, hiɛtserɛjiemɔi ni yeɔ awui ni oootsi naa lɛ ji ta lɛ fã ko kɛkɛ. Esa akɛ akɛ ekpakpa ate shi awo efɔŋ lɛ, kɛ jeee nakai lɛ gbekɛbii lɛ baakpalaŋ kɛya gbɛ ni ejaaa nɔ. Kristofoi awekui pii náa miishɛɛ bei ni ji hiɛtserɛjiemɔ ni amɛnaa kutuu lɛ mli ŋɔɔmɔ yɛ bei babaoo mli—tamɔ hiɛtserɛjiemɔ hei yaa, gbɛfaa, hei ni ashĩɔ shia ayahiɔ, shwɛmɔ kɛ kpɔiaŋgbɔlemɔ, gbɛfaa kɛ wekumɛi loo nanemɛi asaramɔ. Mɛi komɛi ena akɛ nii ni aaakane waa, kutuu kɛha hejɔɔmɔ lɛ ji miishɛɛ kɛ miishɛjemɔ jɛɛhe kpele diɛŋtsɛ. Mɛi krokomɛi náa adesãi ni yɔɔ ŋmɔlɔ loo naakpɛɛ atãmɔ he miishɛɛ. Ni mɛi krokomɛi hu ená nibii komɛi ni amɛfeɔ kutuu daa gbi, akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, tsogbɔɔ kɛ ŋaa nitsumɔi krokomɛi, kɛ agbɛnɛ hu saŋkui atswaa kutuu, nitɛŋmɔ, aloo Nyɔŋmɔ adebɔɔ nibii ahe nikasemɔ. Abuɔ gbekɛbii ni kaseɔ bɔ ni anaa nɛkɛ nifeemɔi sɔrɔtoi nɛɛ ahe miishɛɛ lɛ ahe kɛjɛɔ hiɛtserɛjiemɔ ni ehiii lɛ amli babaoo he, ni amɛleɔ akɛ nibii babaoo yɛ ni akɛjieɔ hiɛtserɛ fe ni ota shi ni mɔ kroko miiha oona miishɛɛ kɛkɛ. Bei pii lɛ, he ni akɛwoɔ mli lɛ yɛ miishɛɛ kwraa fe ekwɛmɔ kɛkɛ.
25 Naanyobɔɔ henaabuamɔi hu baanyɛ afee hiɛtserɛjiemɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa. Kɛ akwɛ nɔ jogbaŋŋ, ni ahaaa amɛdara tsɔ̃ loo amɛhe be babaoo fe nine lɛ, ebaanyɛ eha obii lɛ ana nɔ ni fe miishɛɛ folo kɛkɛ. Ebaanyɛ eye ebua ni eha suɔmɔ kpaa ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ mli awa.—Okɛto Luka 14:13, 14; Yuda 12 he.
OWEKU LƐ BAANYƐ AYE JE LƐ NƆ KUNIM
26. Yɛ weku lɛ he ni aaabu kɛjɛ hewalɛi ni ehiii he lɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛni ji su ni he hiaa fe fɛɛ?
26 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, oweku lɛ he ni ooobu kɛaajɛ je lɛ hewalɛi ni fiteɔ mɔ lɛ he lɛ biɔ nitsumɔ ni wa babaoo. Shi nɔ kome ko yɛ, ni fe nibii krokomɛi fɛɛ, ni baanyɛ aha oye omanye. No ji suɔmɔ! Suɔmɔ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa baaha oshia lɛ afee abobaa he ni yɔɔ shweshweeshwe, ni ebaaha sanegbaa, ni ji hebuu nɔ kpele kɛmiijɛ hewalɛi fɔji ahe lɛ, aya hiɛ. Kɛfata he lɛ, suɔmɔ kroko ni nyɛaana lɛ he miihia waa po fe enɛ—no ji suɔmɔ kɛha Yehowa. Kɛji suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ yɛ weku lɛ mli lɛ, no lɛ, gbekɛbii lɛ baadara ni amɛaafee mɛi ni sumɔŋ kwraa akɛ amɛaaŋmɛɛ amɛhe amɛha je lɛ ni ena amɛnɔ hewalɛ, ni no aha amɛfee mɛi ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ. Ni fɔlɔi ni sumɔɔ Yehowa kɛjɛɔ amɛtsui mli lɛ baabɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaakase esui ni ji suɔmɔ, kɛ nilee ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ. (Efesobii 5:1; Yakobo 3:17) Kɛ fɔlɔi fee nakai lɛ, amɛbii lɛ naŋ nɔ ni amɛaadamɔ nɔ amɛbu Yehowa jamɔ akɛ eji nibii babaoo ni ato ni aŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛfee, aloo akɛ eji shihilɛ gbɛ ni miishɛɛ loo ŋmɔlɔ ko kwraa bɛ mli, ní no hewɔ lɛ amɛaatao akɛ amɛaajo foi kɛjɛ nakai shihilɛ lɛ mli oya nɔŋŋ kɛji amɛna hegbɛ. Shi moŋ, amɛbaana akɛ Nyɔŋmɔ jamɔ ji shihilɛ gbɛ ni yɔɔ miishɛɛ, kɛ nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he hu fe fɛɛ ni mɔ ko aaanyɛ ana.
27. Weku lɛ baanyɛ aye je lɛ nɔ kunim yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
27 Wekui ni feɔ ekome kɛhiɔ shi kɛ miishɛɛ, yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ mli, ni amɛjɛɔ amɛtsui muu fɛɛ mli amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaahi shi ni ‘muji loo kpa ko bɛ amɛhe’ kɛjɛ je nɛŋ hewalɛi ni fiteɔ mɔ lɛ amli lɛ, feɔ miishɛɛ jɛɛhe kɛhaa Yehowa. (2 Petro 3:14; Abɛi 27:11) Wekui ni tamɔ nɛkɛ nyiɛɔ Yesu Kristo, mɔ ni te shi ewo Satan je lɛ mɔdɛŋbɔi fɛɛ ni ekɛaawo ehe muji lɛ, nanemaa hei asɛɛ. Kɛbaa eshihilɛ akɛ adesa lɛ naagbee gbɛ lɛ, Yesu nyɛ ewie akɛ: “Miye je lɛ nɔ kunim.” (Yohane 16:33) Eba akɛ oweku lɛ hu baaye je lɛ nɔ kunim, ni ena wala mli ŋɔɔmɔ kɛya naanɔ!
a Kɛ ootao wolo-kasemɔ ni yaa hiɛ lɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ Yehowa Odasefoi kɛ Wolo-Kasemɔ, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ, baafai 4-7.
b Abaanyɛ atsɔɔ Hebri wiemɔi ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “ŋmɔlɔ” lɛ shishi, yɛ gbɛi krokomɛi anɔ akɛ “ni ashwɛ,” “ni awo mɛi anaa ŋmɔlɔ,” “ni aye gbijurɔ,” loo ni “ana miishɛɛ” po.
c Mɛi ni fee ji Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.