Yitso Nyɔŋma-Kɛ-Ekome
Ha Toiŋjɔlɛ Ahi Oweku Lɛ Mli Daa
1. Mɛni ji nibii komɛi ni baanyɛ ekɛ mligbalamɔi aba wekui amli?
MIISHƐƐ ji mɛi ni jɛ wekui ni suɔmɔ, sane shishinumɔ, kɛ toiŋjɔlɛ yɔɔ mli lɛ amli. Wɔ hiɛ kã nɔ akɛ, oweku lɛ tamɔ nɛkɛ. Shi dɔlɛ sane ji akɛ, wekui babaoo ashihilɛ tamɔɔɔ bɔ ni atsɔɔ mli aha nɛɛ, ni amɛmli egbala yɛ yiŋtoo kome loo ekroko hewɔ. Mɛni haa wekui amli gbalaa? Wɔbaasusu nibii etɛ he yɛ yitso nɛɛ mli. Yɛ wekui komɛi amli lɛ, emli bii lɛ fɛɛ bɛ jamɔ kome mli. Yɛ ekrokomɛi amli lɛ, ekolɛ gbekɛbii lɛ fɛɛ bɛ heloonaa fɔlɔi kome. Ni yɛ ekrokomɛi hu mli lɛ, etamɔ nɔ ni deŋmegbomɔ kɛha shihilɛ mli hiamɔ nii anamɔ, loo bɔ ni asumɔɔ ni ana heloonaa nii babaoo lɛ nyɛɔ weku lɛ mli bii anɔ ni ehaa amɛmli gbalaa. Ni kɛlɛ, ekolɛ shihilɛi ni gbalaa weku ko mli lɛ esaŋ weku kroko he. Mɛni kɛ sɔrɔto-feemɔ nɛɛ baa?
2. Nɛgbɛ mɛi komɛi taoɔ weku shihilɛ he gbɛtsɔɔmɔi kɛjɛɔ, shi mɛni ji nɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ jɛɛhe ni hi fe fɛɛ?
2 Bɔ ni asusuɔ nɔ ko he ahaa lɛ ji oti kome ko. Kɛ okɛ anɔkwayeli bɔ mɔdɛŋ akɛ ooonu mɔ kroko lɛ susumɔi ashishi lɛ, no lɛ eeenyɛ eba akɛ obaanyɛ oyoo bɔ ni ooofee obaa weku ni efee ekome yi. Oti ni ji enyɔ ji ogbɛtsɔɔmɔ jɛɛhe. Mɛi babaoo nyiɛɔ amɛ nanemɛi nitsulɔi, akutsoŋbii, adafitswaa woji amli niŋmalɔi, aloo adesai agbɛtsɔɔmɔi krokomɛi asɛɛ. Shi kɛlɛ, mɛi komɛi taoɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ yɛ amɛshihilɛ lɛ he, ni amɛkɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ tsuɔ nii. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ enɛ feemɔ baanyɛ aye abua weku ni eha toiŋjɔlɛ ahi shia lɛ mli daa?—2 Timoteo 3:16, 17.
KƐJI OWU HIƐ HEMƆKƐYELI KROKO
Bɔɔ mɔdɛŋ ni onu mɔ kroko lɛ susumɔi ashishi
3. (a) Mɛɛ ŋaawoo Biblia lɛ kɛhaa yɛ mɔ ko ni esoro ehemɔkɛyeli lɛ kɛ gbalashihilɛ mlibotemɔ he? (b) Mɛni ji shishijee shishitoo mlai komɛi ni akɛbaatsu nii, kɛji hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ kome heɔ eyeɔ ni mɔ kroko lɛ heee yeee lɛ?
3 Biblia lɛ woɔ wɔ ŋaa waa eshiɔ mɔ ko ni hiɛ jamɔ mli hemɔkɛyeli kroko ni wɔkɛ lɛ aaabote gbalashihilɛ mli. (5 Mose 7:3, 4; 1 Korintobii 7:39) Shi, ekolɛ eeefee akɛ okase Biblia mli anɔkwale lɛ yɛ ogbalashihilɛ mlibotemɔ sɛɛ, shi owu ekaseee. Kɛkɛ lɛ mɛni? Yɛ anɔkwale mli lɛ, nyɛ gbalashihilɛ kitakamɔ lɛ miitsu nii lolo. (1 Korintobii 7:10) Biblia lɛ maa bɔ ni gbalashihilɛ tsakpaa lɛ hiɔ shi daa lɛ nɔ mi, ni ewoɔ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ hewalɛ ni amɛjaje amɛteŋ naagbai, moŋ fe ni amɛaajo foi kɛaajɛ he. (Efesobii 5:28-31; Tito 2:4, 5) Shi, kɛji owu ekpɛlɛɛɛ kwraa ni okɛ ohe woɔ Biblia mli jamɔ he nitsumɔ mli hu? Ekolɛ ebaabɔ mɔdɛŋ ni etsi onaa ni okaya asafoŋ kpeei, aloo ekolɛ ebaakɛɛ akɛ esumɔɔɔ ni eŋa aya shia kɛ shia, ni eyawie jamɔ mli saji ahe. Mɛni obaafee?
4. Ŋa lɛ baanyɛ ajie henumɔ kpo kɛji ewu ekpɛlɛɛɛ ehemɔkɛyeli lɛ nɔ, yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
4 Bi ohe akɛ, ‘Mɛni hewɔ miwu nuɔ nii ahe nɛkɛ?’ (Abɛi 16:20, 23) Kɛji enuuu nɔ ni ofeɔ lɛ shishi jogbaŋŋ lɛlɛŋ lɛ, no lɛ ekolɛ ebaaye etsui yɛ ohe. Aloo ekolɛ eyɛ nɔnyɛɛ ni wekumɛi kɛba enɔ lɛ shishi, ejaakɛ okɛ ohe wooo kusum nifeemɔi komɛi ni he hiaa amɛ lɛ mli dɔŋŋ. “Akɛni eshwɛɔ mikome pɛ yɛ shia hewɔ lɛ, minuɔ he akɛ ashi mi,” taakɛ wu ko kɛɛ lɛ. Nuu nɛɛ nu he akɛ jamɔ miihe eŋa yɛ edɛŋ. Ni kɛlɛ, henɔwomɔ hewɔ lɛ ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ ehe efee shoo. Ekolɛ ehe baahia ni owu ana nɔmimaa akɛ suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Yehowa lɛ etsɔɔɔ akɛ agbɛnɛ osumɔɔɔ owu lɛ jogbaŋŋ dɔŋŋ, tamɔ bɔ ni osumɔɔ lɛ tsutsu lɛ. Esa akɛ oje gbɛ ona be oha lɛ.
5. Mɛɛ pɛpɛɛpɛ-ŋmɛɛ esa akɛ ŋa ni esoro ewu hemɔkɛyeli lɛ ahiɛ mli?
5 Shi kɛlɛ, esa akɛ nyɛsusu nɔ ko ni he hiaa waa he, kɛji nyɛaanyɛ nyɛtsu shihilɛ lɛ he nii yɛ nilee mli. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ ŋamɛi ahewalɛ akɛ: “Nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛwumɛi, taakɛ bɔ ni sa yɛ Nuntsɔ lɛ mli lɛ.” (Kolosebii 3:18) Enɛ hewɔ lɛ, ewoɔ ŋaa eshiɔ heyeli mumɔ ni aaaná. Kɛfata he lɛ, akɛni ekɛɔ akɛ “taakɛ bɔ ni sa yɛ Nuntsɔ lɛ mli” hewɔ lɛ, ŋmalɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ heshibaa ni ŋa aaana aha ewu lɛ akɔ heshibaa ni eeena eha Nuntsɔ lɛ hu he. Esa akɛ aha eŋmɛ pɛpɛɛpɛ.
6. Mɛɛ shishitoo mlai esa akɛ ŋa Kristofonyo aha ehi ejwɛŋmɔ mli?
6 Kɛha Kristofonyo lɛ, asafoŋ kpeei yaa kɛ ehemɔkɛyeli ni damɔ Biblia nɔ lɛ he odase ni eeeye mɛi krokomɛi lɛ ji anɔkwa jamɔ fãi komɛi ni he hiaa, ni esaaa ni akuɔ hiɛ afɔ̃ɔ nɔ. (Romabii 10:9, 10, 14; Hebribii 10:24, 25) Belɛ, mɛni obaafee, kɛji adesa ko wo bo kita tɛɛ akɛ okaye Nyɔŋmɔ taomɔ nii pɔtɛɛ ko nɔ hu? Yesu Kristo bɔfoi lɛ jaje akɛ: “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi [akɛ nɔyelɔ, NW] fe gbɔmɛi.” (Bɔfoi lɛ Asaji 5:29) Amɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ feɔ nɔkwɛmɔ nɔ ni abaanyɛ akɛto shihilɛ mli saji pii ahe. Ani suɔmɔ kɛha Yehowa baatsirɛ bo ni okɛ hetuu-kɛhamɔ ni ji enɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ aha lɛ? Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, ani suɔmɔ kɛ bulɛ ni oyɔɔ kɛha owu lɛ baaha obɔ mɔdɛŋ akɛ ooofee enɛ yɛ gbɛ ni lɛ nuu lɛ aaakpɛlɛ nɔ lɛ nɔ?—Mateo 4:10; 1 Yohane 5:3.
7. Mɛɛ faishitswaa esa akɛ ŋa Kristofonyo aná?
7 Yesu tsɔɔ akɛ jeee be fɛɛ be enɛ baahi feemɔ. Ebɔ kɔkɔ akɛ yɛ anɔkwa jamɔ he shitee-kɛ-woo hewɔ lɛ, wekui komɛi amli bii ni heɔ yeɔ lɛ baanu he akɛ amɛkɛ amɛ wekui ateŋ egbala, tamɔ nɔ ni akɛ klante etse amɛ kɛjɛ weku lɛ mli bii ni eshwɛ lɛ ahe. (Mateo 10:34-36) Yoo ko ni jɛ Japan ná niiashikpamɔ nɛɛ. Ewu te shi wo lɛ aahu afii 11 sɔŋŋ. Nuu lɛ kɛ yitsoŋwalɛ wa lɛ yi, ni bei pii lɛ eŋaa eyi ewoɔ agbo naa ni ehaaa eba shia. Shi yoo lɛ tee nɔ emia ehiɛ. Nanemɛi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ ye bua lɛ. Esɔle aahu ni efɔ̃ɔɔ, ni ena hewalɛwoo babaoo kɛjɛ 1 Petro 2:20. Kristofonyo yoo nɛɛ na nɔmimaa waa akɛ kɛ etee nɔ edamɔ shi shiŋŋ lɛ, gbi ko lɛ, ewu baafata ehe ni amɛsɔmɔ Yehowa. Ni nuu lɛ fee nakai hu.
8, 9. Esa akɛ ŋa lɛ afee enii bɔ ni ekɛ gbɛtsii nii komɛi ni he ehiaaa mamɔŋ ewu lɛ hiɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8 Nibii babaoo diɛŋtsɛ yɛ ni obaanyɛ ofee ni esa ohefatalɔ lɛ subaŋ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ owu teɔ shi ewoɔ ojamɔ lɛ, kaaha ena nɔ ko ni eeedamɔ nɔ ewie eshi bo yɛ nibii krokomɛi amli. Ha shia lɛ afee falefale. Kwɛmɔ bo diɛŋtsɛ ohesaamɔ kɛ onyiɛmɔ jogbaŋŋ. Wiemɔ suɔmɔ kɛ hiɛsɔɔ wiemɔi be fɛɛ be. Yɛ nɔ najiaŋ ni ooowie oshi lɛ lɛ, fi esɛɛ. Tsɔɔmɔ akɛ okwɛɔ lɛ gbɛ kɛha yitsoyeli. Kɛ onu he akɛ efee nɔ ko ni edɔ bo lɛ, kaafee nɔ ko oto najiaŋ. (1 Petro 2:21, 23) Kpɛlɛmɔ etɔmɔi yɛ emuu ni eyeee akɛ adesa lɛ anɔ, ni kɛ naataamɔ te shi lɛ, bo tsutsu okɛ heshibaa akpa fai.—Efesobii 4:26.
9 Kaaha kpeei ni oooya lɛ fee yiŋtoo hewɔ ni eniyenii kpeɔ sɛɛ. Ekolɛ obaahala hu akɛ okɛ ohe aaawo Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ bei amli ni owu bɛ shia. Nilee yɛ mli kɛha Kristofonyo ŋa akɛ eeetsi ehe kɛjɛ shiɛmɔ ni eeeshiɛ eha ewu lɛ he, kɛji enaaa he miishɛɛ. Shi moŋ, esa akɛ enyiɛ bɔfo Petro ŋaawoo nɛɛ sɛɛ, akɛ: “Nyɛ yeigbayei lɛ hu, nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛ wumɛi lɛ, koni, kɛ mɛi komɛi booo wiemɔ lɛ toi tete lɛ, ashi wiemɔ lɛ sɛɛ ni atsɔ yei lɛ ajeŋba nɔ ni nine ashɛ amɛnɔ, ejaakɛ amɛnaa nyɛjeŋba ni hetsemɔ kɛ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ.” (1 Petro 3:1, 2) Ŋamɛi Kristofoi tsuɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii ni amɛaajie lɛ kpo kɛmɔ shi lɛ he nii babaoo.—Galatabii 5:22, 23.
BE MLI NI ŊA LƐ JEEE KRISTOFONYO
10. Te esa akɛ wu ni heɔ yeɔ lɛ afee enii yɛ eŋa he eha tɛŋŋ, kɛji yoo lɛ hiɛ jamɔ mli hemɔkɛyeli kroko?
10 Shi kɛ wu lɛ ji mɔ ni ale akɛ Kristofonyo shi eŋa lɛ heee yeee hu? Biblia lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi haa yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ he. Ekɛɔ akɛ: “Kɛji nyɛmi ko yɛ ŋa ko ni heee yeee, ni kɛlɛ ekpɛlɛ akɛ ekɛ lɛ aaahi shi lɛ, ekaŋmɛɛ ehe.” (1 Korintobii 7:12) Ewoɔ wumɛi hu ŋaa akɛ: “Nyɛsumɔa nyɛŋamɛi.”—Kolosebii 3:19.
11. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ wu lɛ baanyɛ ajie sɛɛyoomɔ kpo ni etsu eyitsoyeli lɛ he nii yɛ eŋa nɔ yɛ nilee mli, kɛji yoo lɛ jeee Kristofonyo?
11 Kɛji wu ji bo ni oŋa hiɛ hemɔkɛyeli ni esoro no yɛ onɔ lɛ he lɛ, no lɛ esa akɛ okwɛ jogbaŋŋ titri ni ojie bulɛ kpo oha oŋa lɛ, kɛ ehenumɔi ahesusumɔ. Ákɛ mɔ ni eda lɛ, esa mɔ ni ahaa lɛ heyeli fioo koni ekɛtsu ejamɔ mli hemɔkɛyelii ahe nii, kɛ okɛ hemɔkɛyelii nɛɛ kpaaa gbee po. Klɛŋklɛŋ be mli kwraa ni okɛ lɛ baawie ohemɔkɛyeli lɛ he lɛ, kaakpa gbɛ akɛ ebaashɛrɛ hemɔkɛyelii ni ekɛ be babaoo ehiɛ mli aahu lɛ eshwie amrɔ nɔŋŋ ni ekpɛlɛ ehee nɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni ooowie faŋŋ akɛ jamɔ mli nifeemɔi ni lɛ eweku lɛ kɛ be kakadaŋŋ ebu akɛ esa jogbaŋŋ lɛ ji apasa nɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ojɛ tsuishitoo mli okɛ lɛ asusu saji ahe kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli. Ekolɛ eeenyɛ efee akɛ enuɔ he akɛ okpoo lɛ kɛji otuu be babaoo oha asafo lɛ mli nitsumɔi. Ekolɛ yoo lɛ baate shi awo mɔdɛŋ ni obɔɔ ni osɔmɔ Yehowa lɛ, shi kɛlɛ, ekolɛ klɛŋklɛŋ nii ni etaoɔ ekɛɛ bo kɛkɛ ji akɛ: “Miitao ni ona be babaoo oha mi!” Too otsui shi. Kɛtsɔ onii ahesusumɔ yɛ suɔmɔ mli nɔ lɛ, yɛ be ni sa mli lɛ, ekolɛ ebaaye ebua lɛ ni ekpɛlɛ anɔkwa jamɔ nɔ.—Kolosebii 3:12-14; 1 Petro 3:8, 9.
BII LƐ ATSƆSEMƆ
12. Kɛ wu kɛ ŋa hiɛ hemɔkɛyelii sɔrɔtoi po lɛ, te esa akɛ amɛkɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai atsu nii yɛ amɛbii atsɔsemɔ mli amɛha tɛŋŋ?
12 Kɛ weku ko efeko ekome yɛ jamɔ mli lɛ, bei komɛi lɛ, jamɔ mli tsɔsemɔ ni akɛaaha gbekɛbii lɛ batsɔɔ sane. Te esa akɛ akɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai atsu nii aha tɛŋŋ? Biblia lɛ kɛ klɛŋklɛŋ gbɛnaa nii kɛha gbekɛbii lɛ atsɔsemɔ haa tsɛ lɛ, shi nyɛ lɛ hu yɛ gbɛhe ni he hiaa ni ebaatsu he nii. (Abɛi 1:8; okɛto 1 Mose 18:19; 5 Mose 11:18, 19 he.) Kɛji ekpɛlɛɛɛ Kristo yitsoyeli lɛ nɔ po lɛ, tsɛ lɛ kã he eji weku lɛ yitso lolo.
13, 14. Kɛji wu lɛ eŋmɛɛɛ eŋa gbɛ ni ekɛ gbekɛbii lɛ aya Kristofoi akpee loo ekɛ amɛ akase nii lɛ, mɛni yoo lɛ baanyɛ afee?
13 Tsɛmɛi ni heee yeee lɛ ekomɛi eteee shi amɛwooo kɛji nyɛ lɛ miitsɔse gbekɛbii lɛ yɛ jamɔ mli saji amli. Mɛi krokomɛi feɔ nakai. Shi kɛ owu ekpɛlɛɛɛ ni okɛ gbekɛbii lɛ yaa asafoŋ kpeei, aloo etsĩɔ bo gbɛ ni okɛ amɛ akakase Biblia lɛ yɛ shia hu? No lɛ, agbɛnɛ esa akɛ oha gbɛnaa nii komɛi aŋmɛ pɛpɛɛpɛ—gbɛnaa nii ni kã onɔ yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ, kɛ owu ákɛ yitso lɛ, kɛ agbɛnɛ yɛ obii ni osumɔɔ amɛ lɛ hu agbɛfaŋ. Te ooofee tɛŋŋ oha enɛɛmɛi fɛɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ?
14 Eka shi faŋŋ akɛ obaasɔle yɛ sane lɛ he. (Filipibii 4:6, 7; 1 Yohane 5:14) Shi yɛ naagbee lɛ, bo ji mɔ ni esa akɛ okpɛ oyiŋ yɛ gbɛ ni obaakɔ he. Kɛ oje shishi yɛ ŋaa mli, ni oha efee faŋŋ kɛha owu lɛ akɛ oteee shi owooo eyitsoyeli lɛ, no lɛ ekolɛ ebaagbɔjɔ eshidaamɔ lɛ mli fioo. Kɛji owu tsĩɔ bo gbɛ ni okɛ obii lɛ akaya kpeei loo okɛ amɛ akafee Biblia mli nikasemɔ diɛŋtsɛ lɛ, kɛlɛ obaanyɛ otsɔɔ amɛ nii lolo. Obaanyɛ otsɔ okɛ amɛ daa gbi sanegbaa kɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa ni ooofee lɛ nɔ obɔ mɔdɛŋ ni oha amɛna suɔmɔ yɛ amɛmli bɔ ni sa amɛha Yehowa, kɛ hemɔkɛyeli yɛ e-Wiemɔ lɛ mli, bulɛ kɛha fɔlɔi—ní amɛtsɛ fata he—mɛi krokomɛi ahesusumɔ yɛ suɔmɔ mli, kɛ hiɛsɔɔ ni amɛaana amɛha nitsumɔ mli sui kpakpai. Yɛ be ni sa mli lɛ, ekolɛ tsɛ lɛ baana nibii kpakpai ni jɛɔ mli baa lɛ, ni ehiɛ baasɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ omɔdɛŋbɔi ahe lɛ.—Abɛi 23:24.
15. Mɛɛ gbɛnaa nii kã tsɛ ni heɔ yeɔ lɛ nɔ yɛ gbekɛbii lɛ atsɔsemɔ gbɛfaŋ?
15 Kɛ oji wu ni ji heyelilɔ, shi oŋa heee yeee lɛ, no lɛ esa akɛ otsu gbɛnaa nii ni kã shi akɛ atsɔse gbekɛbii lɛ ‘yɛ Nuntsɔ Yehowa tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli’ lɛ he nii. (Efesobii 6:4) Shi, be mli ni ofeɔ nakai lɛ, esa akɛ ojie mlihilɛ, suɔmɔ, kɛ nilee kpo yɛ bɔ ni okɛ oŋa yeɔ ohaa lɛ mli.
KƐJI ESORO OJAMƆ YƐ OFƆLƆI ANƆ LƐ HE
16, 17. Mɛɛ Biblia shishitoo mlai esa akɛ gbekɛbii lɛ akai, kɛji amɛkpɛlɛ hemɔkɛyeli ni esoro no yɛ amɛfɔlɔi anɔ̃ lɛ he lɛ nɔ?
16 Ejeee nɔ ni efɔɔɔ kaa dɔŋŋ akɛ gbekɛbii bibii po aaakpɛlɛ jamɔ mli susumɔi ni yɔɔ sɔrɔto yɛ amɛfɔlɔi anɔ lɛ he lɛ anɔ. Ani ofee nakai? Kɛ nakai lɛ, no lɛ Biblia lɛ yɛ ŋaawoo kɛha bo.
17 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛboa nyɛfɔlɔi lɛ atoi yɛ Nuntsɔ lɛ mli; ejaakɛ enɛ ja. ‘Wo otsɛ kɛ onyɛ.’ ” (Efesobii 6:1, 2) Enɛ biɔ bulɛ kpakpa ni aaana aha fɔlɔi. Shi kɛlɛ, eyɛ mli akɛ toiboo kɛha fɔlɔi he miihia moŋ, shi esaaa ni akɛhaa ni bulɛ ni aaana aha anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ fataaa he. Kɛ gbekɛ ko da bɔ ni sa ni ebaabɔi eyiŋ kpɛɛ lɛ, ehaa enifeemɔi ahe gbɛnaa nii babaoo bakãa enɔ. Enɛ feɔ anɔkwale, jeee yɛ maŋ mla gbɛfaŋ kɛkɛ, shi moŋ, yɛ ŋwɛi mla hu he titri. “Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ,” taakɛ Biblia lɛ kɛɔ lɛ.—Romabii 14:12.
18, 19. Kɛji gbekɛbii lɛ yɛ jamɔ ni esoro no yɛ amɛfɔlɔi anɔ he lɛ mli lɛ, te amɛaafee tɛŋŋ amɛye amɛbua amɛfɔlɔi ni amɛnu amɛhemɔkɛyeli lɛ shishi jogbaŋŋ?
18 Kɛ ohemɔkɛyelii ha ofee tsakemɔi yɛ oshihilɛ mli lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni onu bɔ ni ofɔlɔi susuɔ he lɛ shishi. Ekolɛ amɛbaana he miishɛɛ, kɛji, yɛ Biblia tsɔɔmɔi ni okaseɔ ni okɛtsuɔ nii hu hewɔ lɛ, obafee mɔ ni buɔ mɔ waa, oboɔ amɛ toi jogbaŋŋ, ni okɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo tsuɔ nɔ ni amɛtaoɔ yɛ odɛŋ lɛ he nii. Shi, kɛji ohemɔkɛyeli hee lɛ haa okpooɔ hemɔkɛyelii kɛ kusumii komɛi ni amɛbuɔ waa akɛ ehe hiaa lɛ, no lɛ ekolɛ amɛbaanu he akɛ ootswa gboshinii ko ni amɛtaoɔ amɛkɛha bo lɛ oofɔ̃. Ekolɛ amɛaashe gbeyei yɛ ohilɛ-kɛhamɔ hu he, kɛji mɛi pii ekpɛlɛɛɛ nɔ ni ofeɔ lɛ nɔ yɛ akutso ni nyɛyɔɔ mli lɛ mli, loo kɛji egbalaa ojwɛŋmɔ kɛjɛɔ nibii ni amɛsusuɔ akɛ nomɛi baaye abua bo ni oshwere yɛ heloonaa ninamɔ gbɛfaŋ lɛ nɔ. Henɔwomɔ hu baanyɛ afee gbɛtsii nii. Ekolɛ amɛbaanu he akɛ belɛ, nɔ ni otsɔɔ ji akɛ, bo onɔ lɛ ja, ni amɛnɔ lɛ ejaaa.
19 No hewɔ lɛ, kɛ ebaahi feemɔ oya nɔŋŋ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oto gbɛjianɔ ni ofɔlɔi kɛ onukpai lɛ ateŋ mɛi komɛi loo Odasefoi krokomɛi ni edara yɛ mumɔŋ, ni yɔɔ nyɛ asafo lɛ mli lɛ akpe. Wo ofɔlɔi ahewalɛ ni amɛya Maŋtsɛyeli Asai lɛ eko nɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛyanu nɔ ni asusuɔ he lɛ, ni amɛ diɛŋtsɛ amɛna nɔ̃ gbɔmɛi ni Yehowa Odasefoi ji. Yɛ be ni sa mli lɛ, ekolɛ ofɔlɔi baagbɔjɔ amɛshidaamɔ lɛ mli. Kɛ ofɔlɔi te shi wo bo veveeve, ni amɛkpata Biblia kasemɔ woji ni oyɔɔ lɛ ahiɛ, ni amɛtsĩ gbekɛbii lɛ anaa akɛ amɛkaya Kristofoi akpeei po lɛ, bei pii lɛ, onyɛɔ onaa hegbɛi ni okɛaakane nii yɛ he ko, ni okɛ nanemɛi Kristofoi agba sane, ni oye mɛi krokomɛi odase trukaa ni oye obua amɛ hu. Obaanyɛ osɔle hu oha Yehowa. Gbekɛbii lɛ ekomɛi mɛɔ aahu kɛyashiɔ be mli ni amɛdara bɔ ni sa ni amɛbaanyɛ amɛshi weku shia dani amɛnyɛɔ amɛfeɔ babaoo. Shi, bɔ fɛɛ bɔ ni shihilɛ lɛ ji yɛ shia lɛ, ohiɛ akakpa nɔ, ni ‘owo otsɛ kɛ onyɛ.’ Tsu ogbɛfaŋnɔ ni okɛye obua ni toiŋjɔlɛ ahi shia lɛ mli. (Romabii 12:17, 18) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, dii okɛ Nyɔŋmɔ teŋ toiŋjɔlɛ sɛɛ.
BANUMAI AFƆLƆ NI OJI LƐ HE KAA
20. Mɛɛ henumɔi ekolɛ gbekɛbii náa kɛji amɛbatsɔmɔ banumai amɛha nyɛ loo tsɛ kroko?
20 Yɛ shiai pii amli lɛ, shihilɛ ni kɛ kaa ni mli wa fe fɛɛ baa lɛ jeee jamɔ he saji, shi moŋ banuma wekukpaa he naagbai. Wekui pii yɛ ŋmɛnɛ ni bii ni fɔlɔi enyɔ lɛ fɛɛ loo amɛteŋ mɔ kome fɔ kɛjɛ etsutsu gbalashihilɛ mli lɛ fata amɛhe. Yɛ weku ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ekolɛ gbekɛbii lɛ baajie awuŋayeli kɛ mlifu kpo aloo ekolɛ anɔkwa ni aaaye fɔlɔi lɛ he naagba kpo. Nɔ ni enɛ kɛbaa ji akɛ, ekolɛ amɛbaakpoo anɔkwayeli ni mɔ ni eŋɔ amɛ akɛ ebanumai lɛ kɛbɔɔ mɔdɛŋ ni efee tsɛ loo nyɛ kpakpa eha amɛ lɛ kwraa. Mɛni baanyɛ aye abua ni eha banuma weku aye omanye?
Kɛ ohiɛ bo diɛŋtsɛ obii jio, ohiɛ banumai jio, okɛ ohe afɔ̃ Biblia lɛ nɔ kɛha gbɛtsɔɔmɔ
21. Yɛ amɛshihilɛi krɛdɛɛi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ fɔlɔi ni yɔɔ banumai lɛ kɛ amɛhe afɔ̃ shishitoo mlai ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ nɔ kɛha yelikɛbuamɔ?
21 Kadimɔ akɛ, yɛ shihilɛi krɛdɛɛi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Biblia shishitoo mlai ni kɛ omanyeyeli baa wekui krokomɛi amli lɛ, tsuɔ nii yɛ biɛ hu. Ekolɛ nakai shishitoo mlai lɛ akpoomɔ baafee tamɔ nɔ ni ejieɔ naagba ko kɛyaa yɛ be kukuoo mli moŋ, shi ekolɛ eeenyɛ ekɛ tsui-kuumɔ diɛŋtsɛ aba yɛ sɛɛ mli. (Lala 127:1; Abɛi 29:15) Ná nilee kɛ sɛɛyoomɔ—nilee ni baaha okɛ Nyɔŋmɔ jamɔ shishitoo mlai atsu nii kɛha wɔsɛɛ be mli sɛɛnamɔi, kɛ sɛɛyoomɔ ni okɛaana nɔ hewɔ ni weku lɛ mli bii kɛɔ loo amɛfeɔ nibii komɛi. Ehe miihia ni ojie henumɔ hu kpo.—Abɛi 16:21; 24:3; 1 Petro 3:8.
22. Mɛni hewɔ ekolɛ ewàa kɛhaa gbekɛbii akɛ amɛaakpɛlɛ amɛfɔlɔ hefatalɔ nɔ lɛ?
22 Kɛ oyɛ banumai lɛ, no lɛ ekolɛ obaakai akɛ beni oji amɛweku lɛ naanyo lɛ, no mli lɛ ekolɛ gbekɛbii lɛ kɛ miishɛɛ nyaa ohe. Shi ni amɛbatsɔmɔ obanumai nɛɛ, ekolɛ amɛsubaŋ etsake. Kɛ amɛkai amɛfɔlɔ diɛŋtsɛ ni kɛ amɛ bɛ dɔŋŋ lɛ, ekolɛ ehaa gbekɛbii lɛ wuuɔ amɛshiɔ anɔkwa ni amɛaaye amɛfɔlɔi he naagba ni ebakã shi lɛ, ni eeenyɛ eba po akɛ amɛnuɔ he akɛ ootao ohe suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha amɛfɔlɔ ni amɛkɛ lɛ bɛ lɛ oha ohe. Bei komɛi lɛ, ekolɛ amɛbaakai bo tɛɛ akɛ jeee bo ji amɛ tsɛ loo amɛ nyɛ. Wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ yɛ dɔlɛ waa. Shi kɛlɛ, “kaaha omumɔ mli miifu oya.” (Jajelɔ 7:9) Sɛɛyoomɔ kɛ henumɔ he miihia, bɔni afee ni onyɛ otsu gbekɛbii lɛ ahenumɔi ahe nii.
23. Te abaanyɛ atsu tsɔsemɔ he nii yɛ banuma weku mli aha tɛŋŋ?
23 Nakai sui lɛ ahe miihia waa kɛji akɛ tsɔsemɔ miiha. Tsɔsemɔ ni akɛaaha ni kɛ ehe kpaa gbee he hiaa. (Abɛi 6:20; 13:1) Ni akɛni esoro gbekɛ fɛɛ gbekɛ hewɔ lɛ, tsɔsemɔ lɛ baafee sɔrɔto kɛjɛ shihilɛ kome mli kɛmiiya ekroko mli. Fɔlɔi ni yɔɔ banumai lɛ ekomɛi naa akɛ, kɛ hoo lɛ, kɛjɛ shishijee lɛ, ekolɛ ebaahi akɛ amɛha fɔlɔi lɛ diɛŋtsɛ atsu tsɔsemɔ lɛ fã nɛɛ he nii. Shi kɛlɛ, ehe miihia ni fɔlɔi enyɔ lɛ fɛɛ akpɛlɛ tsɔsemɔ lɛ nɔ ni amɛkaŋmɛɛ he, ni amɛkagbɔjɔ mli yɛ amɛbi lɛ nɔ, fe bɔ ni amɛtsuɔ he nii yɛ banuma lɛ nɔ. (Abɛi 24:23) Toiboo he miihia, shi ehe miihia hu ni akpɛlɛ nɔ akɛ gbɔmɔ yeee emuu. Kaafee nii kɛteke nɔ. Okɛ tsɔsemɔ aha yɛ suɔmɔ mli.—Kolosebii 3:21.
24. Mɛni baanyɛ aye abua, ni akɛtsĩ jeŋba he naagbai ni baanyɛ ate shi yɛ banuma weku mli bii, ni esoro amɛbɔɔ su lɛ ateŋ lɛ naa?
24 Weku sanegbaai hu baanyɛ afee babaoo kɛtsĩ naagbai anaa. Enɛɛmɛi baanyɛ aye abua weku lɛ ni eha amɛjwɛŋmɔ akã shihilɛ mli nibii ni he hiaa lɛ anɔ be fɛɛ be. (Okɛto Filipibii 1:9-11 he.) Amɛbaanyɛ amɛye amɛbua mɔ fɛɛ mɔ ni ena bɔ ni eeefee eye ebua ni ashɛ otii ni mamɔ weku lɛ hiɛ lɛ ahe. Kɛfata he lɛ, weku sanegbaai ni yɔɔ faŋŋ baanyɛ atsĩ jeŋba he naagbai anaa. Ehe miihia ni gbekɛbii yei ale bɔ ni esa akɛ amɛsaa amɛhe, ni amɛba amɛjeŋ yɛ amɛnyɛ wu kɛ ekolɛ ebihii ni eyɔɔ lɛ ahiɛ, ni ŋaawoo he miihia gbekɛbii hii lɛ hu kɛha jeŋba kpakpa ni amɛaana yɛ amɛtsɛ ŋa kɛ ekolɛ ebiyei ni eyɔɔ lɛ gbɛfaŋ.—1 Tesalonikabii 4:3-8.
25. Mɛɛ sui baanyɛ aye abua ni eha toiŋjɔlɛ ahi banuma weku mli?
25 Esa akɛ oto otsui shi, yɛ kaa krɛdɛɛ ni ji fɔlɔ ni yɔɔ banumai lɛ he nitsumɔ mli. Eheɔ be dani anaa wekukpaai heei. Suɔmɔ kɛ bulɛ ni gbekɛbii ni okɛ amɛ bɛ fɔmɔ mli tsakpaa ko kwraa lɛ baana aha bo lɛ baanyɛ afee kaa kpele diɛŋtsɛ. Shi ebaanyɛ eba hu. Tsui ni yɔɔ nilee kɛ sɛɛyoomɔ, ní suɔmɔ ni mli wa ni ayɔɔ akɛ aaasa Yehowa hiɛ fata he lɛ, ji nɔ titri ni kɛ toiŋjɔlɛ baa banuma wekui amli. (Abɛi 16:20) Sui nɛɛ baanyɛ aye abua bo ni okpee shihilɛi krokomɛi anaa.
ANI HELOONAA NIBII ASƐƐDII GBÁLAA OWEKU LƐ MLI?
26. Naagbai kɛ sui ni kɔɔ heloonaa nii ahe lɛ baanyɛ agbála weku mli yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?
26 Naagbai kɛ sui ni kɔɔ heloonaa nii ahe lɛ baanyɛ agbála wekui amli yɛ gbɛi pii anɔ. Dɔlɛ sane ji akɛ, wekui komɛi amli gbalaa yɛ shika he naataamɔi kɛ bɔ ni amɛtaoɔ ni amɛna nii waa—loo kɛ hoo lɛ, amɛna fioo bɔ ni sa lɛ hewɔ. Mligbalamɔi baanyɛ aba kɛji hefatalɔi enyɔ lɛ fɛɛ miitsu heloonaa nitsumɔ, ni amɛbɔi “mi-shika, oshika” su kpojiemɔ. Kɛ atsiɔ he kɛjɛɔ naataamɔi ahe po lɛ, kɛji hefatalɔi enyɔ lɛ fɛɛ miitsu nii lɛ, ekolɛ amɛbaana akɛ amɛ gbɛjianɔtoo haa mɔnɛ naa be fioo pɛ ehaa mɔnɛ. Shihilɛ ni miiya nɔ waa yɛ je lɛŋ ji tsɛmɛi ni shĩɔ amɛwekui ni amɛyahiɔ he ko be kakadaŋŋ—nyɔji loo afii abɔ po—koni amɛtsu nii ni amɛna shika babaoo fe bɔ ni amɛbaana yɛ shia. Enɛ baanyɛ ekɛ naagbai ni yɔɔ hiɛdɔɔ aba.
27. Mɛni ji shishitoo mlai komɛi ni baanyɛ aye abua weku yɛ shika gbɛfaŋ nɔnyɛɛ shishi?
27 Anyɛŋ afee mlai kɛha shihilɛi nɛɛ ahe nitsumɔ, ejaakɛ esa akɛ wekui sɔrɔtoi lɛ atsu nɔnyɛɛi kɛ hiamɔ nii sɔrɔtoi ahe nii. Shi kɛlɛ, Biblia ŋaawoo baanyɛ aye abua. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Abɛi 13:10 tsɔɔ akɛ bei komɛi lɛ, abaanyɛ atsĩ nii ahepelemɔ ni he ehiaaa naa kɛtsɔ ‘ŋaawoo toiboo’ nɔ. Jeee mɔ jwɛŋmɔ ni eeetsɔɔ lɛ pɛ fata enɛ he, shi moŋ ŋaawoo bimɔ kɛ taomɔ ni oootao ni ole bɔ ni mɔ kroko lɛ kwɛɔ sane lɛ ehaa. Kɛfata he lɛ, nyɛ shika he gbɛjianɔ kpakpa ni nyɛaato hu baanyɛ aye abua ni eha weku lɛ mɔdɛŋbɔi afee ekome. Bei komɛi lɛ, ehe miihia—ekolɛ yɛ be kukuoo mli—ní hefatalɔi enyɔ lɛ fɛɛ atsu heloonaa nitsumɔ, bɔni afee ni akɛtsu nyɔji ni baa, titri lɛ kɛji aakwɛ gbekɛbii loo mɛi krokomɛi lɛ, ahe nii. Kɛ nɛkɛ ji shihilɛ lɛ, no lɛ wu lɛ baanyɛ ama nɔ mi eha eŋa lɛ akɛ, eyɛ be kɛha lɛ lolo. Ekɛ gbekɛbii lɛ fɛɛ baanyɛ ajɛ suɔmɔ mli amɛye amɛbua yɛ nitsumɔ ni ekolɛ lɛ yoo lɛ kome pɛ baatsu lɛ agbɛfaŋ.—Filipibii 2:1-4.
28. Mɛɛ kaimɔi, kɛji aye nɔ lɛ, ebaaye ebua weku lɛ ni amɛtsu nii kɛshɛ ekomefeemɔ mli?
28 Shi kɛlɛ, ha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ eyɛ mli akɛ shika he miihia yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli moŋ, shi ekɛ miishɛɛnamɔ baaa. Eyɛ faŋŋ hu akɛ ehaaa mɔ wala. (Jajelɔ 7:12) Yɛ anɔkwale mli lɛ, heloonaa nibii ahesusumɔ fe nine baanyɛ ekɛ mumɔŋ kɛ jeŋba mli fitemɔ aba. (1 Timoteo 6:9-12) Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ moŋ akɛ atao Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu, kɛ nɔmimaa akɛ wɔɔna edɛŋ jɔɔmɔi, yɛ wɔ mɔdɛŋbɔi ni wɔkɛtaoɔ shihilɛ mli hiamɔ nii lɛ nɔ! (Mateo 6:25-33; Hebribii 13:5) Kɛ oha mumɔŋ nibii ye klɛŋklɛŋ gbɛhe, ni nyɛtiu nyɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ toiŋjɔlɛ sɛɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, no lɛ nyɛbaana akɛ, eyɛ mli akɛ ekolɛ shihilɛi komɛi egbála nyɛweku lɛ mli moŋ, shi nyɛbaafee weku ni efee ekome lɛlɛŋ yɛ gbɛi ni he hiaa fe fɛɛ nɔ.