Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • fy yitso 12 bf. 142-152
  • Obaanyɛ Oye Naagbai Ni Fiteɔ Weku Lɛ Anɔ Kunim

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Obaanyɛ Oye Naagbai Ni Fiteɔ Weku Lɛ Anɔ Kunim
  • Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • NIBII NI DÃANUMƆ FITEƆ
  • MƐNI WEKU LƐ BAANYƐ AFEE?
  • NII NI YIWALƐ NIFEEMƆ YƐ SHIA FITEƆ
  • BƆ NI AAAFEE ATSĨ SHIA MLI YIWALƐ NIFEEMƆ NAA
  • NÍ NYƐMLI AAAGBALA LOO NI NYƐAAYA NƆ NYƐHI SHI?
  • NAAGBAI NI FITEƆ NII LƐ ANAAGBEE
  • Daa Ni Wa Numɔ He Mpleshii Kɛha Ekpamɔ lɛ Mli ‘Omanyeyeli’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa
fy yitso 12 bf. 142-152

Yitso Nyɔŋma-Kɛ-Enyɔ

Obaanyɛ Oye Naagbai Ni Fiteɔ Weku Lɛ Anɔ Kunim

1. Mɛɛ teemɔŋ naagbai yɔɔ wekui komɛi amli?

ÁFƆ kar momo lɛ he agbe naa ni atsumɔ he fɛfɛo. Kɛ mɛi ni hoɔ lɛ na lɛ, eekpɛlɛ, tamɔ ehee. Shi kɛ okwɛ kɛteke hiɛaŋhiɛaŋ lɛ, ŋkanale miikpe tsɔne lɛ kwraa. Nakai eji yɛ wekui komɛi agbɛfaŋ. Eyɛ mli akɛ bɔ ni anaa amɛ yɛ kpo nɔ lɛ tsɔɔ akɛ nɔ fɛɛ nɔ hi jogbaŋŋ moŋ, shi hiɛi ni yɔɔ ŋmɔlɔŋmɔlɔ lɛ kɛ gbeyeishemɔ kɛ dɔlɛ lɛ etee. Yɛ amɛshia, he ni mɛi krokomɛi enaaa lɛ, nibii ni tamɔ ŋkanale miikpe weku lɛ toiŋjɔlɛ kwraa. Naagbai enyɔ ni baanyɛ ana hewalɛ ni tamɔ nɛkɛ ji dãanumɔ kɛ yiwalɛ nifeemɔ.

NIBII NI DÃANUMƆ FITEƆ

2. (a) Mɛni ji Biblia lɛ susumɔ yɛ dãa ni wa kɛ nitsumɔ he? (b) Mɛni ji daatɔɔ?

2 Biblia lɛ ebuuu dãa ni wa ni akɛtsuɔ nii yɛ hiɛshikamɔ mli lɛ fɔ, shi ebuɔ daatɔɔ fɔ diɛŋtsɛ. (Abɛi 23:20, 21; 1 Korintobii 6:9, 10; 1 Timoteo 5:23; Tito 2:2, 3) Shi, dãanumɔ yaa shɔŋŋ fe daatɔɔ; eji nibii ni dãa hewalɛ yɔɔ mli ni anuɔ be fɛɛ be, kɛ nu ni anuɔ babaoo ni anyɛɛɛ akudɔ dɔŋŋ. Dãanulɔi baanyɛ afee mɛi ni edara. Shi dɔlɛ sane ji akɛ, amɛbaanyɛ amɛfee gbekɛbii hu.

3, 4. Tsɔɔmɔ nibii ni jɛɔ dãatɔɔ mli kɛbaa dãatɔlɔ lɛ hefatalɔ kɛ agbɛnɛ gbekɛbii lɛ hu anɔ lɛ mli.

3 Biblia lɛ jɛ jeeŋmɔ beebe etsɔɔ akɛ dãa ni wa ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ baanyɛ afite weku toiŋjɔlɛ namɔ. (5 Mose 21:18-21) Nii ahiɛkpatamɔ ni jɛɔ dãanumɔ mli baa lɛ saa weku muu lɛ fɛɛ he. Ekolɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ kɛ emɔdɛŋbɔɔ fɛɛ baatsu nii ni ekɛtsĩ dãatɔlɔ lɛ dãanumɔ lɛ naa, loo ni ekɛkpee esubaŋ ko ni ehiii kwraa naa.a Yoo lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ekɛ dãa lɛ toɔ, aloo etsiɔ eshwieɔ, ekɛ nuu lɛ shika teeɔ lɛ, ni ekɛ lɛ wieɔ suɔmɔ ni esa akɛ ena eha weku lɛ, kɛha wala, kɛha Nyɔŋmɔ po lɛ he—shi dãatɔlɔ lɛ yaa nɔ enuɔ lolo. Be mli ni yoo lɛ mɔdɛŋbɔɔ akɛ eeekudɔ nuu lɛ dãanumɔ lɛ yaa nɔ efeɔ nɔ ni yeee omanye be fɛɛ be lɛ, ehaa enuɔ nijiaŋwujee he ni esusuɔ akɛ esaaa. Ekolɛ yoo lɛ baaje shishi ena amanehulu yɛ gbeyeishemɔ, mlifu, fɔyeli, tsuifãa, yeyeeye feemɔ, kɛ bulɛ ni ebɛ kɛha ehe lɛ hewɔ.

4 Gbekɛbii ahe ejeee nibii ni jɛɔ fɔlɔi adãatɔɔ mli kɛbaa lɛ mli. Akɛ yiwalɛ yeɔ amɛteŋ mɛi komɛi awui yɛ gbɔmɔtsoŋ. Afeɔ mɛi krokomɛi bɔlɛnamɔ mli niseniianii. Ekolɛ amɛshwaa amɛhe yɛ amɛfɔlɔi adãatɔɔ lɛ hewɔ po. Bei pii lɛ, nyɛ ni amɛnyɛɔ amɛkɛ amɛhe fɔ̃ɔ mɛi krokomɛi anɔ lɛ fiteɔ kwraa kɛtsɔ dãatɔlɔ lɛ subaŋ ni ehiii lɛ nɔ. Akɛni amɛnyɛɛɛ amɛwie nɔ ni yaa nɔ yɛ shia lɛ he ni no kɛ naagba akaba hewɔ lɛ, ekolɛ gbekɛbii lɛ baakase amɛ henumɔi anɔnyɛɛ, ni bei pii lɛ, nibii ni jɛɔ mli baa lɛ yeɔ amɛ awui yɛ gbɔmɔtsoŋ. (Abɛi 17:22) Ekolɛ gbekɛbii nɛɛ kɛ hekɛnɔfɔɔ kɛ bulɛ ni amɛbɛ kɛha amɛhe nɛɛ baadara kɛtsɔmɔ onukpai.

MƐNI WEKU LƐ BAANYƐ AFEE?

5. Te abaanyɛ atsu dãatɔɔ he nii aha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ enɛ wa lɛ?

5 Eyɛ mli akɛ jeŋ nilelɔi pii wieɔ akɛ anyɛɛɛ atsá daatɔɔ moŋ, shi amɛteŋ mɛi babaoo kpɛlɛɔ nɔ akɛ, anyɛɔ ayeɔ su nɛɛ nɔ bɔ ni sa kɛtsɔ gbɛjianɔtoo ni ji he ni atsiɔ kwraa kɛjɛɔ he lɛ nɔ. (Okɛto Mateo 5:29 he.) Shi kɛlɛ, bɔ ni aaafee aha dãatɔlɔ akpɛlɛ yelikɛbuamɔ nɔ lɛ kɛɛmɔ yɛ mlɛo fe efeemɔ, ejaakɛ bei pii lɛ, ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ eyɛ naagba. Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, kɛ weku lɛ mli bii to gbɛjianɔ ni amɛkɛtsu bɔ ni dãatɔɔ lɛ esa amɛhe eha lɛ he hii lɛ, ekolɛ no baaha dãatɔlɔ lɛ aje shishi ana akɛ eyɛ naagba lɛlɛŋ. Tsofafeelɔ ko ni yɔɔ niiashikpamɔ waa yɛ dãatɔlɔi kɛ amɛwekui ayelikɛbuamɔ mli lɛ wie akɛ: “Misusuɔ akɛ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji ni weku lɛ aya nɔ atsu amɛ daa gbi shihilɛ mli nitsumɔi lɛ ahe nii yɛ gbɛ ni he baaba sɛɛnamɔ fe fɛɛ ni amɛaanyɛ nɔ. Enɛ baaha dãatɔlɔ lɛ ana bɔ ni sɔrɔto feemɔ ni yɔɔ ekɛ weku lɛ mli bii krokomɛi ni eshwɛ lɛ ateŋ lɛ da ha lɛ babaoo be fɛɛ be.”

6. Mɛni ji ŋaawoo kɛha wekui ni amɛmli nyo ko tɔɔ dãa lɛ jɛɛhe ni hi fe fɛɛ?

6 Kɛji dãatɔlɔ yɛ nyɛ weku lɛ mli lɛ, Biblia ŋaawoo ni jɛ mumɔŋ lɛ baanyɛ aye abua nyɛ ni nyɛhi shi yɛ gbɛ ni he baaba sɛɛnamɔ fe fɛɛ ni nyɛaanyɛ nɔ. (Yesaia 48:17; 2 Timoteo 3:16, 17) Susumɔ shishitoo mlai ni eye ebua wekui ni amɛnyɛ amɛtsu dãatɔɔ he nii yɛ omanyeyeli mli lɛ ekomɛi ahe okwɛ.

7. Kɛ weku lɛ mli nyo ko tɔɔ dãa lɛ, namɔ enɛ jɛ?

7 Kpa shwamɔ ni oŋɔɔ fɛɛ ofɔ̃ɔ onɔ lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aaatere lɛ diɛŋtsɛ ejatsu,” ni, “wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ.” (Galatabii 6:5; Romabii 14:12) Ekolɛ dãatɔlɔ lɛ baawie akɛ weku lɛ mli bii ji mɛi ni ha eba lɛ nakai. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ ebaakɛɛ akɛ: “Eji nyɛkɛ mi hiɔ shi jogbaŋŋ kulɛ, mitɔŋ dãa.” Kɛ efee tamɔ nɔ ni mɛi krokomɛi kɛ lɛ kpaa gbee lɛ, no lɛ amɛmiiwo lɛ hewalɛ ni eya nɔ etɔ dãa lɛ lolo. Shi kɛ shihilɛi loo mɛi krokomɛi ná wɔnɔ hewalɛ po lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ—ní dãatɔlɔi fata he lɛ—baabu nɔ ni wɔfeɔ lɛ he akɔntaa.—Okɛto Filipibii 2:12 he.

8. Mɛni ji gbɛi komɛi ni abaanyɛ atsɔ nɔ aye abua dãatɔlɔ lɛ ni etere sɔ̃i ni jɛɔ enaagba lɛ mli kɛbaa lɛ?

8 Kaanu he akɛ esa akɛ obu dãatɔlɔ lɛ he kɛjɛ nibii ni jɛɔ edãatɔɔ lɛ mli kɛbaa lɛ ahe be fɛɛ be. Biblia abɛbua ko ni kɔɔ mɔ ko ni mli efu he lɛ baanyɛ akɔ dãatɔlɔ lɛ he nakai nɔŋŋ, akɛ: “Kɛ ojie lɛ lɛ, ja oku sɛɛ ojie lɛ ekoŋŋ.” (Abɛi 19:19) Ha dãatɔlɔ lɛ anu nibii ni jɛɔ edãatɔɔ lɛ mli kɛbaa lɛ he jogbaŋŋ. Esa akɛ aha lɛ diɛŋtsɛ esaa nibii ni ekɛ dãatɔɔ lɛ fiteɔ lɛ aloo kɛji eyatɔ lɛ, enɔ jetsɛremɔ lɛ, esa akɛ aha lɛ diɛŋtsɛ etswa enitsumɔ-tsɛ lɛ tɛlifon koni ekɛɛ lɛ nɔ ni feɔ lɛ.

Mfoniri ni yɔɔ baafa 146

Kristofoi onukpai baanyɛ afee yelikɛbuamɔ jɛɛhe kpele yɛ weku naagbai anaa tsabaa namɔ mli

9, 10. Mɛni hewɔ esa akɛ wekui ni amɛmli bii komɛi tɔɔ dãa lɛ akpɛlɛ yelikɛbuamɔ nɔ, ni namɛi ayelikɛbuamɔ titri esa akɛ amɛtao?

9 Kpɛlɛmɔ mɛi krokomɛi ayelikɛbuamɔ nɔ. Abɛi 17:17 kɛɔ akɛ: “Naanyo sumɔɔ mɔ bei fɛɛ mli, ni afɔ lɛ akɛ nyɛmi ha haomɔ be.” Kɛ dãatɔlɔ yɛ nyɛ weku lɛ mli lɛ, no lɛ nyɛyɛ haomɔ mli. Yelikɛbuamɔ he miihia nyɛ. Kaashashao shi akɛ okɛ ohe aaafɔ ‘anɔkwa nanemɛi’ anɔ kɛha yelikɛbuamɔ. (Abɛi 18:24) Mɛi krokomɛi ni nuɔ naagba lɛ shishi loo amɛkɛ shihilɛ ni tamɔ nakai ekpe dã, ni okɛ amɛ aaagba sane lɛ baanyɛ awo bo ŋaa ni obaanyɛ okɛtsu nii, yɛ nɔ ni esa akɛ ofee kɛ nɔ ni esaaa akɛ ofeɔ lɛ ahe. Shi ŋmɛɛ pɛpɛɛpɛ. Okɛ mɛi ni oheɔ amɛ oyeɔ, mɛi ni baabu ‘oteemɔŋ saji’ ahe lɛ awie.—Abɛi 11:13.

10 Kasemɔ bɔ ni akɛ he fɔ̃ɔ Kristofoi onukpai anɔ. Onukpai ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ baanyɛ afee yelikɛbuamɔ jɛɛhe kpele diɛŋtsɛ. Atsɔse nɛkɛ hii ni edara nɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ mli, ni amɛyɛ niiashikpamɔ yɛ eshishitoo mlai lɛ kɛ nitsumɔ mli. Amɛbaanyɛ amɛfee “tamɔ abobaa he yɛ kɔɔyɔɔ naa kɛ teemɔ he yɛ nugbɔnɛmɔ naa, tamɔ faai yɛ ŋa kpataa nɔ loo tɛsaa kpele ko ni haa hɔ̃ɔŋ yɛ shikpɔŋ gbiŋ nɔ.” (Yesaia 32:2) Jeee akɛ Kristofoi onukpai buɔ asafo muu lɛ fɛɛ he kɛjɛɔ hewalɛi ni yeɔ mɔ awui lɛ ahe kɛkɛ, shi moŋ amɛshɛjeɔ mɔ mii, amɛhaa mɔ hejɔɔmɔ, ni amɛsusuɔ aŋkroaŋkroi ni yɔɔ naagbai lɛ ahe jogbaŋŋ. Ha amɛ yelikɛbuamɔ he aba sɛɛnamɔ jogbaŋŋ kɛha bo.

11, 12. Namɔ kɛ yelikɛbuamɔ kpele ni fe fɛɛ haa wekui ni amɛmli bii komɛi tɔɔ dãa, ni mɛɛ gbɛ nɔ akɛ nakai sɛɛfimɔ lɛ haa yɛ?

11 Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ná hewalɛwoo kɛjɛ Yehowa ŋɔɔ. Biblia lɛ kɛ miishɛɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ: “Yehowa bɛŋkɛɔ mɛi ni tsui ekumɔ lɛ, ni ehereɔ mɛi ni mumɔ tswiaa shi kɛ dɔlɛ lɛ.” (Lala 34:19) Kɛji onuɔ he akɛ otsui ekumɔ, loo omumɔ miitswia shi kɛ dɔlɛ, yɛ nɔnyɛɛ ni oyɔɔ mli yɛ weku lɛ mli nyo ko ni tɔɔ dãa lɛ kɛ shihilɛ hewɔ lɛ, ná ole akɛ “Yehowa bɛŋkɛ” bo. Enuɔ bɔ ni oweku lɛ shihilɛ wa ha lɛ shishi.—1 Petro 5:6, 7.

12 Ní ooohe nɔ ni Yehowa kɛɔ yɛ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ oye lɛ baanyɛ aye abua bo ni okpee yeyeeye feemɔ naa. (Lala 130:3, 4; Mateo 6:25-34; 1 Yohane 3:19, 20) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni oookase ni ohi shi yɛ eshishitoo mlai anaa lɛ haa onyɛɔ onaa Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yelikɛbuamɔ, ni ebaanyɛ eha ona “hewalɛ ni fa kɛteke nɔ” koni onyɛ okpee shihilɛ lɛ naa kɛjɛ gbi kome nɔ kɛya gbi kroko nɔ.—2 Korintobii 4:7.b

13. Mɛni ji naagba ni ji enyɔ ni fiteɔ wekui babaoo?

13 Dãa ni wa kɛ nitsumɔ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ baanyɛ ekɛ naagba kroko hu ni yeɔ wekui pii awui aba—no ji yiwalɛ nifeemɔ yɛ shia.

NII NI YIWALƐ NIFEEMƆ YƐ SHIA FITEƆ

14. Mɛɛ be shia mli yiwalɛ nifeemɔ je shishi, ni te shihilɛ lɛ yɔɔ tɛŋŋ ŋmɛnɛ?

14 Klɛŋklɛŋ yiwalɛ nifeemɔ ni ba yɛ adesai ayinɔsane mli ji yiwalɛ nifeemɔ ni ba yɛ shia, ni kɔɔ nyɛmimɛi hii enyɔ, Kain kɛ Habel he. (1 Mose 4:8) Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, shia mli yiwalɛ nifeemɔi sɔrɔtoi etee nɔ ehao adesai aahu. Ayɛ hii ni yiɔ amɛŋamɛi waa, kɛ ŋamɛi hu ni tutuaa amɛwumɛi, fɔlɔi ni kɛ yitsoŋwalɛ yiɔ amɛbii bibii fe nine, kɛ bii ni edara ni feɔ amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ niseniianii.

15. Shia mli yiwalɛ nifeemɔ saa weku lɛ mli bii ahe yɛ henumɔŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Awui ni shia mli yiwalɛ nifeemɔ yeɔ lɛ yaa shɔŋŋ fe gbɔmɔtsoŋ faladokui kɛkɛ. Ŋa ko ni ayi lɛ waa wie akɛ: “Fɔyeli kɛ hiɛgbele babaoo yɛ ni sa akɛ okpee naa. Bei pii, kɛ je tsɛre lɛ, osumɔɔ ni ohi saa mli, kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ nɔ ni ba lɛ ji lamɔ folo ko kɛkɛ.” Ekolɛ gbekɛbii ni naa shia mli yiwalɛ nifeemɔ loo afeɔ amɛ nakai lɛ, hu ayitseiaŋ baawa kɛji amɛdara ni amɛna amɛ diɛŋtsɛ amɛwekui.

16, 17. Mɛni ji henumɔŋ niseniianiifeemɔ, ni te esaa weku lɛ mli bii ahe ehaa tɛŋŋ?

16 Shia mli yiwalɛ nifeemɔ jeee niseniianiifeemɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ pɛ. Bei pii lɛ, tutuamɔ lɛ baa yɛ wiemɔ mli. Abɛi 12:18 kɛɔ akɛ: “Mɔ ko yɛ ni wieɔ bambam, tamɔ adumɔɔ klante.” Nɔ ni fata nɛkɛ ‘klante duumɔ’ ni baa yɛ shia mli yiwalɛ nifeemɔi amli nɛɛ he ji, gbɛi-tsɛmɔ kɛ bolɔmɔ, kɛ agbɛnɛ wiemɔ ni awieɔ ashiɔ mɔ be fɛɛ be, jɛmɔi ni akɛshwieɔ mɔ hiɛ shi, kɛ gbɔmɔtsoŋ awuiyeli ni akɛwoɔ mɔ he gbeyei. Anaaa pilamɔi ni jɛɔ henumɔŋ yiwalɛ nifeemɔi amli kɛbaa lɛ, ni bei pii lɛ, mɛi krokomɛi yɔseee.

17 Nɔ ni yɔɔ dɔlɛ titri ji gbekɛ yii yɛ henumɔŋ—ni ji wiemɔ ni awieɔ ashiɔ kɛ buu ni abuuu gbekɛ lɛ nyɛmɔi, ehiɛshikamɔ, loo sɛɛnamɔ ni yɔɔ ehe akɛ gbɔmɔ lɛ be fɛɛ be. Wiemɔ mli niseniianiifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ agbe gbekɛ lɛ mumɔ kwraa. Eji anɔkwale, tsɔsemɔ he hiaa gbekɛbii fɛɛ. Shi Biblia lɛ kɛ famɔ haa tsɛmɛi lɛ akɛ: “Nyɛkawoa nyɛbii amli la, koni amɛtsui akafã.”—Kolosebii 3:21.

BƆ NI AAAFEE ATSĨ SHIA MLI YIWALƐ NIFEEMƆ NAA

Mfoniri ni yɔɔ baafa 151

Kristofoi hefatalɔi ni yɔɔ suɔmɔ kɛ bulɛ kɛha amɛhe lɛ ahe baafee oya kɛsaa amɛteŋ naagbai

18. Nɛgbɛ shia mli yiwalɛ nifeemɔi jeɔ shishi yɛ, ni mɛni Biblia lɛ tsɔɔ akɛ no ji gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsĩɔ naa?

18 Shia mli yiwalɛ nifeemɔ jeɔ shishi yɛ tsui lɛ kɛ jwɛŋmɔ lɛ mli; bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhaa lɛ jeɔ shishi kɛ bɔ ni wɔjwɛŋɔ wɔhaa. (Yakobo 1:14, 15) Kɛ yiwalɛ nifeemɔ lɛ baakpa lɛ, no lɛ esa akɛ niseniianiifeelɔ lɛ atsake bɔ ni esusuɔ nii ahe ehaa. (Romabii 12:2) Ani ebaahi nakai feemɔ? Hɛɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ hewalɛ ni ekɛaatsake gbɔmɛi. Ebaanyɛ efãmɔ susumɔi ni fiteɔ nii, ni tamɔ “mɔji wuji” lɛ po ashishifãi. (2 Korintobii 10:4; Hebribii 4:12) Biblia mli nilee ni ja baanyɛ aye abua kɛna tsakemɔ kwraa yɛ gbɔmɛi amli, aahu akɛ abaanyɛ awie akɛ amɛwo gbɔmɔtso hee.—Efesobii 4:22-24; Kolosebii 3:8-10.

19. Te esa akɛ Kristofonyo asusu egbalashihilɛ mli hefatalɔ he, ni ekɛ lɛ aye aha tɛŋŋ?

19 Jwɛŋmɔ ni ayɔɔ yɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ he. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Sa akɛ wumɛi hu asumɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋamɛi. Mɔ ni sumɔɔ eŋa lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ehe esumɔɔ.” (Efesobii 5:28) Biblia lɛ wieɔ hu akɛ esa akɛ wu kɛ “woo” awo eŋa “akɛ nɔ ni he waaa tuutu ko.” (1 Petro 3:7) Awoɔ ŋamɛi hu ŋaa “ni amɛsumɔ amɛwumɛi,” ni amɛná ‘bulɛ ni mli kwɔ’ amɛha amɛ. (Tito 2:4; Efesobii 5:33) Eka shi faŋŋ akɛ wu ko bɛ ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, ni ebaanyɛ ekɛ anɔkwayeli awie akɛ ekɛ woo haa eŋa lɛlɛŋ, kɛji eyiɔ lɛ yɛ gbɔmɔtsoŋ loo wiemɔ mli. Ni ŋa ko hu bɛ ni baanyɛ akɛɛ akɛ esumɔɔ ewu ni ebuɔ lɛ lɛlɛŋ, kɛji ebolɔɔ ewoɔ ewu, ekɛ lɛ wieɔ kɛ hefɛoyeli, loo ekɛ lɛ beɔ kɛ bolɔmɔ be fɛɛ be.

20. Bii ahe gbɛnaa nii jwere amɛfɔlɔi anɔ yɛ namɔ hiɛ, ni mɛni hewɔ esaaa ni fɔlɔi kpaa babaoo gbɛ yɛ amɛbii ahe fe bɔ ni nilee yɔɔ mli lɛ?

20 Gbekɛbii ahe jwɛŋmɔ kpakpa. Gbekɛbii sa amɛfɔlɔi asuɔmɔ kɛ hesusumɔ, hɛɛ, ni ehe hiaa amɛ hu. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɛɔ gbekɛbii akɛ “Yehowa gboshinii ni ehaa,” kɛ “nikeenii.” (Lala 127:3) Sɔ̃ kã fɔlɔi anɔ yɛ Yehowa hiɛ akɛ amɛkwɛ nakai gboshinii lɛ jogbaŋŋ. Biblia lɛ wieɔ “abifabii anii” kɛ gbekɛbiiashi “buulu feemɔ” he. (1 Korintobii 13:11; Abɛi 22:15) Esaaa ni fɔlɔi ahiɛ feɔ amɛ yaa kɛ amɛna buulu feemɔ yɛ amɛbii ahe. Gbekɛbii tamɔɔɔ onukpai. Esaaa ni fɔlɔi biɔ nɔ ni fe bɔ ni sa kɛha afii abɔ ni gbekɛ lɛ eye, weku mli ni ejɛ, kɛ enyɛmɔ.—Kwɛmɔ 1 Mose 33:12-14.

21. Mɛni ji gbɛ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli ni esa akɛ atsɔ nɔ asusu fɔlɔi ni edara lɛ ahe ni akɛ amɛ aye hu?

21 Jwɛŋmɔ ni ayɔɔ yɛ fɔlɔi ni edara he. Akɛɔ wɔ yɛ 3 Mose 19:32 akɛ: “Tee shi yɛ yiteŋwajiatsɛ hiɛ, ni owo nuumo hiɛ nyam.” Enɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Mla lɛ woɔ woo kɛ bulɛ ni mli kwɔ ni aaana aha mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ he hewalɛ. Ekolɛ enɛ baafee kaa kɛji fɔlɔ ni eda yɛ afii amli lɛ tamɔ mɔ ni yɛ shɛii tsɔ̃, aloo ehe miiye ni no hewɔ lɛ ekolɛ enyɛɛɛ enyiɛ loo ejwɛŋ oya. Kɛlɛ, akaiɔ bii lɛ ni “amɛto amɛfɔlɔi lɛ anajiaŋ pɛpɛɛpɛ.” (1 Timoteo 5:4) Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ amɛkɛ amɛ aye yɛ woo kɛ bulɛ mli, ni ekolɛ amɛha amɛ shika gbɛfaŋ hiamɔ nii po. Fɔlɔi ni edara lɛ ayiwaa yɛ gbɔmɔtsoŋ loo yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ teɔ shi ewoɔ bɔ ni Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ wɔkɛ amɛ ahi shi lɛ kwraa.

22. Mɛni ji su titri ni he hiaa kɛha shia mli yiwalɛ nifeemɔ nɔ kunimyeli, ni abaanyɛ akɛtsu nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

22 Ná henɔyeli. Abɛi 29:11 kɛɔ akɛ: “Kwashia jieɔ emlifu fɛɛ kpo; shi nilelɔ kɛtoɔ sɛɛ ni ejɔɔ he.” Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oye omumɔ nɔ? Yɛ nɔ najiaŋ ni oooha nijiaŋwujee ahe shi yɛ omli lɛ, tsu he nii oya ni okɛsaa naagbai ni teɔ shi lɛ. (Efesobii 4:26, 27) Kɛji ona akɛ ohenɔyeli miitã lɛ, shi he ni naagba lɛ eba yɛ lɛ kwraa. Sɔlemɔ obi Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni eha ona henɔyeli. (Galatabii 5:22, 23) Ní oooyashera shi, loo ohe ni okɛaawo kpɔiaŋgbɔlemɔ nifeemɔ ko mli lɛ baanyɛ aye abua bo ni oye ohenumɔi anɔ. (Abɛi 17:14, 27) Bɔɔ mɔdɛŋ ni ‘omli akafũ mra.’—Abɛi 14:29.

NÍ NYƐMLI AAAGBALA LOO NI NYƐAAYA NƆ NYƐHI SHI?

23. Kɛji Kristofoi asafo lɛ mli nyo ko ŋmɛɛɔ ehe ehaa mlifu be fɛɛ be, ni ekolɛ eweku lɛ awuiyeli yɛ gbɔmɔtsoŋ fata he, ni eshwaaa ehe lɛ, mɛni baanyɛ aba?

23 Biblia lɛ kɛ “nyɛɛ, béi, . . . mlilawoi” fataa nitsumɔi ni Nyɔŋmɔ buɔ lɛ fɔ lɛ ahe ni ekɛɔ akɛ “mɛi ni feɔ nɛkɛ nii nɛɛ lɛ, amɛnine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.” (Galatabii 5:19-21) No hewɔ lɛ, abaanyɛ ashwie mɔ fɛɛ mɔ ni kɛɔ akɛ Kristofonyo ji lɛ, ni eŋmɛɛɔ ehe ehaa mlifu be fɛɛ be, ni ekolɛ egbalashihilɛ mli hefatalɔ loo ebii awuiyeli yɛ gbɔmɔtsoŋ fata he, ni eshwaaa ehe akɛ efee nakai lɛ, kɛjɛ Kristofoi asafo lɛ mli. (Okɛto 2 Yohane 9, 10 he.) Atsɔɔ nɛkɛ gbɛ nɔ ajieɔ niseniianiifeelɔi kɛjɛɔ asafo lɛ mli ni ahaa asafo lɛ he tseɔ.—1 Korintobii 5:6, 7; Galatabii 5:9.

24. (a) Mɛni ekolɛ hefatalɔi ni afeɔ amɛ niseniianii lɛ baahala akɛ amɛaafee? (b) Nanemɛi kpakpai kɛ onukpai baanyɛ aye abua hefatalɔ ni awaa lɛ yi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, shi mɛni esaaa akɛ amɛfeɔ?

24 Shi Kristofoi ni amrɔ nɛɛ amɛhefatalɔi ni feɔ amɛ niseniianii lɛ yiɔ amɛ waa, ni anaaa okadi ko kwraa akɛ amɛbaatsake lɛ hu? Mɛi komɛi ehala akɛ amɛkɛ hefatalɔi ni waa amɛ yi nɛɛ baahi shi yɛ yiŋtoo kome loo ekroko hewɔ. Mɛi krokomɛi hu ehala akɛ amɛbaashi amɛ, ejaakɛ amɛnuɔ he akɛ amɛgbɔmɔtsoŋ, jwɛŋmɔŋ, kɛ mumɔŋ hewalɛnamɔ—ekolɛ amɛwala po—yɛ oshara mli. Nɔ ni mɔ ko ni ayeɔ lɛ awui yɛ shia lɛ halaa akɛ ebaafee yɛ shihilɛi nɛɛ amli lɛ ji lɛ diɛŋtsɛ eyiŋkpɛɛ yɛ Yehowa hiɛ. (1 Korintobii 7:10, 11) Ekolɛ nanemɛi ni sumɔɔ mɔ lɛ sane, wekumɛi, loo Kristofoi onukpai baasumɔ ni amɛkɛ yelikɛbuamɔ kɛ ŋaawoo aha, shi esaaa ni amɛnyɛɔ mɔ ni ayeɔ lɛ awui lɛ nɔ koni ekɔ nifeemɔ gbɛ pɔtɛɛ ko. Eji nuu loo yoo lɛ diɛŋtsɛ yiŋkpɛɛ ni ebaafee.—Romabii 14:4; Galatabii 6:5.

NAAGBAI NI FITEƆ NII LƐ ANAAGBEE

25. Mɛni ji Yehowa yiŋtoo kɛha weku lɛ?

25 Beni Yehowa fee Adam kɛ Hawa ekome yɛ gbalashihilɛ mli lɛ, etooo eyiŋ kwraa akɛ naagbai ni fiteɔ nii, tamɔ dãatɔɔ kɛ yiwalɛ nifeemɔ akpata wekui ahiɛ. (Efesobii 3:14, 15) Kulɛ weku lɛ baafee he ni suɔmɔ kɛ toiŋjɔlɛ baashwere babaoo, ní ebaatsu weku lɛ mli mɔ fɛɛ mɔ jwɛŋmɔŋ, henumɔŋ, kɛ mumɔŋ hiamɔ nii ahe nii yɛ. Shi, beni esha babote sane lɛ mli pɛ, kɛkɛ ni weku shihilɛ bɔi fitemɔ oyayaayai.—Okɛto Jajelɔ 8:9 he.

26. Mɛɛ wɔsɛɛ be mɛɔ mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaahi shi yɛ Yehowa taomɔ nii kɛ gbeekpamɔ naa lɛ?

26 Miishɛɛ sane ji akɛ, Yehowa eŋmɛɛko eyiŋtoo kɛha weku lɛ he. Ewo shi akɛ ekɛ toiŋjɔlɛ jeŋ hee ko baaba, ni gbɔmɛi ‘aaahi shi shweshweeshwe, ni mɔ ko mɔ ko woŋ amɛhe gbeyei.’ (Ezekiel 34:28) Nakai beaŋ lɛ, dãatɔɔ, shia mli yiwalɛ nifeemɔ, kɛ naagbai krokomɛi ni fiteɔ wekui ŋmɛnɛ lɛ fɛɛ baafee tsutsu nii ni eho etee. Gbɔmɛi baaŋmɔ, jeee ni amɛkɛ gbeyeishemɔ kɛ piŋmɔ miitee, shi moŋ akɛni ‘amɛmii eshɛ amɛhe waa yɛ toiŋjɔlɛ babaoo mli’ lɛ hewɔ.—Lala 37:11.

a Eyɛ mli akɛ wɔmiiwie dãatɔlɔ lɛ he akɛ nuu moŋ, shi shishitoo mlai ni yɔɔ mli lɛ tsuɔ nii nakai nɔŋŋ kɛ yoo ji dãatɔlɔ lɛ.

b Yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, ayɛ tsofafeemɔ hei, helatsamɔ hei, kɛ hewalɛnamɔ gbɛjianɔtoi ni he esa yɛ dãatɔlɔi kɛ amɛ wekui ayelikɛbuamɔ gbɛfaŋ. Kɛji mɔ ko baatao nɛkɛ yelikɛbuamɔ jio, etaoŋ jio, lɛ diɛŋtsɛ ebaakpɛ eyiŋ yɛ he. Buu Mɔɔ Asafo lɛ ejieee tsofafeemɔ gbɛ pɔtɛɛ ko yi ehaaa. Shi kɛlɛ, esa akɛ akwɛ jogbaŋŋ bɔni afee ni, yɛ yelikɛbuamɔ taomɔ mli lɛ, mɔ ko kɛ ehe akawo nifeemɔi ni haa eŋmɛɛɔ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai ahe lɛ amli.

BIBLIA SHISHITOO MLAI NƐƐ BAANYƐ AYE ABUA . . . WEKUI NI AMƐTSĨ NAAGBAI NI BAANYƐ AFITE NII WAA LƐ ANAA YƐ MƐƐ GBƐ NƆ?

Yehowa buɔ dãa ni wa ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ fɔ.—Abɛi 23:20, 21.

Mɔ fɛɛ mɔ baabu lɛ diɛŋtsɛ enifeemɔi ahe akɔntaa.—Romabii 14:12.

Kɛ wɔbɛ henɔyeli lɛ, wɔnyɛŋ wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ.—Abɛi 29:11.

Anɔkwa Kristofoi kɛ woo haa amɛfɔlɔi ni edara yɛ afii amli lɛ.—3 Mose 19:32.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje