Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • fy yitso 13 bf. 153-162
  • Kɛji Gbala Lɛ Miihe Atse

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Kɛji Gbala Lɛ Miihe Atse
  • Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • HIƐMƆ JWƐŊMƆ KPAKPA
  • NYƐGBAA NAAGBAI AHE SANE
  • GBALASHIHILƐ GBƐNAA NII LƐ HE NITSUMƆ
  • BIBLIA MLI NƆDAAMƆ NƆ KƐHA GBALAMLITSEMƆ
  • NƆDAAMƆ NƆ KƐHA MLIGBALAMƆ
  • BƆ NI AFEE ASAA GBALA KO NI MLI ETSE
  • Nɔ ni Hãa Kristofoi Agbalashihilɛ Yeɔ Omanye
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2016
  • Wo “Nɔ Ni Nyɔŋmɔ Kɛtsa Lɛ” Hiɛ Nyam
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2018
  • Yookpeemɔ Gbi Lɛ Sɛɛ
    Bɔ Ni Ooofee Ohi Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli
  • Gbalashihilɛ​—Nikeenii Ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ
    Bɔ Ni Ooofee Ohi Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa
fy yitso 13 bf. 153-162

Yitso Nyɔŋma-Kɛ-Etɛ

Kɛji Gbala Lɛ Miihe Atse

1, 2. Kɛ gbalashihilɛ bote nɔnyɛɛ mli lɛ, mɛɛ sane esa akɛ abi?

YƐ 1988 mli lɛ, Italia yoo ko ni atsɛɔ lɛ Lucia hao waa yɛ jwɛŋmɔŋ.a Afii nyɔŋma sɛɛ lɛ, egbala miihe atse. Ebɔ mɔdɛŋ shii abɔ akɛ abaanyɛ asaa ekɛ ewu teŋ ni amɛhi shi jogbaŋŋ ekoŋŋ lo, shi ehiii. No hewɔ lɛ eshi nuu lɛ, yɛ amɛhe ni amɛnyɛɛɛ amɛkɛhi shi nɛɛ hewɔ, ni amrɔ nɛɛ shihilɛ ni ekɛkpe ji biyei enyɔ ni amɛtsɔsemɔ ebakã enɔ. Beni esusuɔ nakai be lɛ he lɛ, Lucia kai akɛ: “Mina nɔmimaa waa akɛ nɔ ko kwraa bɛ ni baaha wɔ gbalashihilɛ lɛ ahi.”

2 Kɛ oyɛ gbalashihilɛ mli naagbai lɛ, no lɛ ekolɛ obaanyɛ onu bɔ ni Lucia nuɔ he ehaa nɛɛ shishi. Ekolɛ naagba eba ogbalashihilɛ lɛ mli, ni oosusu akɛ ani abaanyɛ asaa ni akɛbaa gbalashihilɛ lɛ yi lo. Kɛ nakai ji sane lɛ, no lɛ ebaaye ebua bo waa akɛ ooosusu sanebimɔ nɛɛ he, akɛ: Ani mikɛ ŋaawoi kpakpai ni Nyɔŋmɔ kɛha yɛ Biblia lɛ mli, koni eye ebua ni gbalashihilɛ aye omanye lɛ fɛɛ etsu nii?—Lala 119:105.

3. Eyɛ mli akɛ gbalamlitsemɔ egbɛ eshwa waa moŋ, shi mɛɛ nifeemɔ ni yaa nɔ abɔɔ he amaniɛ yɛ mɛi ni etse gbala mli lɛ kɛ amɛwekui ateŋ?

3 Kɛ wu kɛ ŋa teŋ béi mli wa waa lɛ, ekolɛ gbalamlitsemɔ feɔ tamɔ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ akɔ. Shi, yɛ be mli ni wekui ni mli egbala lɛ efa babaoo yɛ maji pii anɔ kɛ hejɔ̃mɔ lɛ, nii amlipɛimɔ ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ hii kɛ yei ni etse gbala mli lɛ ateŋ mɛi babaoo eshwa amɛhe yɛ gbalamlitsemɔ lɛ he. Amɛteŋ mɛi pii miiná hewalɛnamɔ mli naagbai babaoo, yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ jwɛŋmɔŋ fɛɛ, fe mɛi ni kãa he amɛhiɔ amɛ gbalashihilɛ lɛ mli lɛ. Bei pii lɛ, yiŋfutumɔ kɛ amanehulu ni gbekɛbii ni amɛfɔlɔi agbalashihilɛ mli etse lɛ kɛkpeɔ lɛ sɛɛ tsɛɔ afii babaoo. Weku ni mli egbala lɛ fɔlɔi kɛ nanemɛi hu naa amanehulu. Ni te Nyɔŋmɔ, ni ji gbalashihilɛ Shishitolɔ lɛ, hu kwɛɔ shihilɛ lɛ ehaa tɛŋŋ?

4. Te esa akɛ atsu gbalashihilɛ mli naagbai ahe nii aha tɛŋŋ?

4 Taakɛ wɔkadi yɛ yitsei ni tsɔ hiɛ lɛ amli lɛ, Nyɔŋmɔ yiŋtoo ji akɛ, gbalashihilɛ afee wala be fɛɛ tsakpaa. (1 Mose 2:24) Belɛ, mɛni hewɔ ni gbalashihilɛi babaoo mli tseɔ lɛ mɔ? Ekolɛ ebaaa lɛ nakai trukaa. Bei pii lɛ, anaa ehe kɔkɔbɔɔ he okadii. Gbalashihilɛ mli naagbai bibii baanyɛ adara aahu kɛtsɔmɔ naagbai wuji kɛyashi beni eeetsɔ tamɔ nɔ ni anyɛŋ nɔ aye. Shi kɛ atsu naagbai nɛɛ ahe nii oya kɛtsɔ Biblia lɛ yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, abaanyɛ atsĩ gbalamlitsemɔi pii anaa.

HIƐMƆ JWƐŊMƆ KPAKPA

5. Mɛɛ shihilɛ diɛŋtsɛ esa akɛ akpee naa yɛ gbalashihilɛ fɛɛ gbalashihilɛ mli?

5 Nɔ ko ni bei pii lɛ ekɛ naagbai baa ji gbɛkpamɔi ni nilee bɛ mli, ni ekolɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ kome loo mɛi enyɔ lɛ fɛɛ hiɛ. Adesã woji ni kɔɔ nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ he, woji tɛtrɛbii ni ale waa, tɛlivishin nɔ nibii, kɛ sinii baanyɛ atee hiɛnɔkamɔi kɛ lamɔi ni yɔɔ sɔrɔto kwraa yɛ daa gbi shihilɛ he lɛ ashi. Kɛ nɛkɛ lamɔi nɛɛ baaa mli lɛ, mɔ lɛ baanyɛ anu he akɛ ashishiu lɛ, ni emii shɛŋ ehe, ni ekɛ mlifu po baawo emli. Shi kɛlɛ, te aaafee tɛŋŋ ni gbɔmɛi enyɔ ni yeee emuu lɛ ana miishɛɛ yɛ gbalashihilɛ mli? Ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ dani anyɛɔ anaa wekukpaa ni yeɔ omanye.

6. (a) Mɛɛ gbalashihilɛ hesusumɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ Biblia lɛ kɛhaa? (b) Mɛɛ yiŋtoi komɛi ahewɔ ni gbeekpamɔ baaa gbalashihilɛ mli lɛ?

6 Anyɛɔ akɛ Biblia lɛ tsuɔ nii. Ekpɛlɛɔ miishɛɛ ni anaa yɛ gbalashihilɛ mli lɛ nɔ, shi ebɔɔ kɔkɔ hu akɛ mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ ‘baana heloo gbɛfaŋ amanehului.’ (1 Korintobii 7:28) Taakɛ wɔna momo lɛ, mɛi enyɔ lɛ fɛɛ yeee emuu, ni amɛfeɔ esha. Esoro amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ bɔɔsu yɛ jwɛŋmɔ kɛ henumɔ mli, ni esoro bɔ ni atsɔse amɛ hu. Bei komɛi lɛ, hefatalɔi kɛ amɛhe kpaaa gbee yɛ shika, bii, kɛ shaahii kɛ shaayei ahe. Be ni faaa ni amɛkɛfeɔ nii kutuu, kɛ bɔlɛnamɔ mli naagbai hu baanyɛ ekɛ béi aba.b Ebiɔ be dani anyɛɔ atsuɔ nɛkɛ saji nɛɛ ahe nii, shi kɛlɛ onijiaŋ akaje wui! Gbalashihilɛ mli hefatalɔi pii nyɛɔ amɛkpeeɔ naagbai ni tamɔ nɛkɛ naa ni amɛtaoɔ amɛnaa tsabaai ni hiɔ kɛhaa amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ.

NYƐGBAA NAAGBAI AHE SANE

Mfoniri ni yɔɔ baafa 154

Tsu naagbai ahe nii oya. Kaahã hulu miinyɔ shi yɛ omlifu lɛ nɔ

7, 8. Kɛ nibii ni yɔɔ dɔlɛ loo shishinumɔ ni bɛ ba gbalashihilɛ mli hefatalɔi ateŋ lɛ, mɛni ji Ŋmalɛ naa gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsuɔ he nii?

7 Ewa kɛha mɛi pii akɛ amɛaaŋmɛ amɛtsui shi kɛji amɛmiiwie amɛ dɔlɛ saji, shishinumɔ ni baaa, aloo amɛ diɛŋtsɛ amɛ shigbeemɔi komɛi ahe. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeekɛɛ tɛɛ akɛ: “Efeɔ mi akɛ onuuu mi shishi” lɛ, ekolɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ mli baafu ni ebaaha naagba lɛ atsɔ ewulu. Mɛi pii baakɛɛ akɛ: “Okome ohe pɛ osusuɔ,” aloo “Osumɔɔɔ mi.” Ni akɛni esumɔɔɔ ni naataamɔ aba hewɔ lɛ, ekolɛ hefatalɔ kroko lɛ ejieŋ naa kwraa.

8 Gbɛ ni hi ni sa akɛ atsɔ nɔ ji ni abo Biblia ŋaawoo nɛɛ toi: “Nyɛmli afũa, shi nyɛkafea esha; hulu akanyɔ shi yɛ nyɛ mlila lɛ nɔ.” (Efesobii 4:26) Abi gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni yɔɔ miishɛɛ, ni ye amɛ yookpeemɔ lɛ afii 60 namɔ he gbijurɔ lɛ sane yɛ nɔ titri ni ha amɛgbalashihilɛ lɛ ye omanye lɛ he. Wu lɛ wie akɛ: “Wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ be fɛɛ be ni naataamɔ ko baaba wɔteŋ lɛ, wɔbaasaa dani wɔyawɔ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni amɛji naagbai bibii ha.”

9. (a) Mɛni atsɔɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli akɛ eji sanegbaa fã ko ni he hiaa waa? (b) Mɛni bei pii lɛ ehe hiaa ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi afee, kɛji enɛ biɔ ekãafeemɔ kɛ heshibaa po?

9 Kɛ wu kɛ ŋa kɛ amɛhe kpaaa gbee lɛ, esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ “he afee oya kɛ ninumɔ, ehumi shi kɛ wiemɔ, ehumi shi kɛ mlifu.” (Yakobo 1:19) Beni amɛbo toi jogbaŋŋ sɛɛ lɛ, ekolɛ mɛi enyɔ lɛ fɛɛ baana akɛ ehe miihia ni amɛkpa fai. (Yakobo 5:16) Anɔkwayeli ni akɛaakɛɛ akɛ, “Edɔ mi waa akɛ mifee bo efɔŋ” lɛ biɔ heshibaa kɛ ekãa. Shi naagbai ahe nii ni aaatsu yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ baatsu nii jogbaŋŋ kɛye ebua gbalashihilɛ mli hefatalɔi, jeee ni amɛna amɛnaagbai anaa kɛkɛ, shi moŋ ni amɛna suɔmɔ kɛ naanyobɔɔ ni mli wa, ni baaha amɛna miishɛɛ babaoo kɛji amɛyɛ he kome.

GBALASHIHILƐ GBƐNAA NII LƐ HE NITSUMƆ

10. Mɛɛ hebuu nɔ̃ ni Paulo jie yi eha Korinto Kristofoi lɛ baanyɛ akɔ Kristofonyo he ŋmɛnɛ?

10 Beni bɔfo Paulo ŋma wolo eyaha Korintobii lɛ, ejie gbalashihilɛ mlibotemɔ yi ‘yɛ ajwamaŋbɔɔ ni egbɛ eshwa lɛ hewɔ.’ (1 Korintobii 7:2) Ŋmɛnɛ, je lɛ efite tamɔ blema Korinto, loo efite kwraa po fe nakai. Jeŋba shara he saji ni je lɛŋ bii wieɔ he kpetekplee, hesaamɔ ni bɛ hiŋmɛi nɔ, kɛ saji ni teeɔ henumɔi ashi, ni aŋmalaa awoɔ woji tɛtrɛbii kɛ woji wuji amli, yɛ TV nɔ, kɛ sinii amli lɛ, fɛɛ feɔ ekome kɛteeɔ bɔlɛnamɔ he akɔnɔi ashi. Bɔfo Paulo kɛɛ Korintobii ni hi shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ akɛ: “Gbalashihilɛ hi fe nɔ ni akɔnɔ aaahao bo.”—1 Korintobii 7:9.

11, 12. (a) Mɛni esa akɛ wu kɛ ŋa afee aha amɛhe, ni mɛɛ su mli esa akɛ atsu enɛ he nii yɛ? (b) Kɛ esa akɛ afo gbalashihilɛ gbɛnaa nii lɛ kɛhamɔ mli fioo lɛ, te esa akɛ atsu shihilɛ lɛ he nii aha tɛŋŋ?

11 Enɛ hewɔ lɛ, Biblia lɛ kɛ famɔ haa Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ akɛ: “Ha wu lɛ afee eŋa gbɛnaa nii eha lɛ, ni ŋa lɛ hu afee nakai nɔŋŋ aha ewu.” (1 Korintobii 7:3) Kadimɔ akɛ aamã nihamɔ nɔ mi—jeee ni ooobi ni aha bo. Naanyobɔɔ ni mli wa ni aaahi gbalashihilɛ mli lɛ haa mɔ tsui nyɔɔ emli jogbaŋŋ kɛji hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ susuɔ mɔ kroko lɛ hilɛ-kɛhamɔ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Biblia lɛ kɛ famɔ haa wumɛi ni amɛkɛ amɛŋamɛi ahi shi “yɛ nilee naa.” (1 Petro 3:7) Enɛ feɔ anɔkwale, titri lɛ yɛ gbalashihilɛ gbɛnaa nii kɛhamɔ kɛ ehemɔ hu mli. Kɛji ahiɛɛɛ ŋa lɛ blɛoo lɛ, ebaawa eha lɛ akɛ eeena gbalashihilɛ lɛ fã nɛɛ he miishɛɛ.

12 Bei komɛi shɛɔ ni ekolɛ esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi atsĩ gbalashihilɛ mli gbɛnaa nii ni amɛkɛaaha amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɛɛ naa. Enɛ baanyɛ afee anɔkwale yɛ ŋa lɛ he yɛ nyɔŋ lɛ mli gbii komɛi amli, loo be mli ni enuɔ he akɛ etɔ lɛ waa. (Okɛto 3 Mose 18:19 he.) Ebaanyɛ efee anɔkwale yɛ wu lɛ hu he, beni eetsu naagba ko ni mli wa he nii yɛ nitsumɔ he, ni enuɔ he akɛ etɔ lɛ waa lɛ. Atsuɔ nɛkɛ be kukuoo ni akɛtsĩɔ gbalashihilɛ gbɛnaa nii lɛ kɛhamɔ naa nɛɛ he nii jogbaŋŋ kɛji mɛi enyɔ lɛ fɛɛ susu shihilɛ lɛ he yɛ wiemɔ ni yɔɔ faŋŋ mli, ni ‘amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ kpɛlɛ nɔ.’ (1 Korintobii 7:5) Enɛ haŋ amɛteŋ mɔ kome amu sane naa oya yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Shi, kɛji ŋa je gbɛ etsĩ ewu naa, loo wu hu je gbɛ akɛ efeee gbalashihilɛ gbɛnaa nii lɛ ehaaa yoo lɛ yɛ suɔmɔ gbɛ nɔ lɛ, no lɛ ekolɛ ebaanyɛ eha ehefatalɔ lɛ ayagbee kaa mli. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, naagbai baanyɛ ate shi yɛ gbalashihilɛ lɛ mli.

13. Esa akɛ Kristofoi abɔ mɔdɛŋ ni amɛha amɛsusumɔi ahe atse yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Taakɛ Kristofoi fɛɛ ji lɛ, esa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ atsi amɛhe kɛjɛ woji kɛ mfonirii ni mɛi hiɛ amɛhe yayai yɛ mli, ni baanyɛ atee akɔnɔi ni he tseee ni jeee adebɔɔ naa nɔ shi lɛ ahe. (Kolosebii 3:5) Esa akɛ amɛbu amɛsusumɔi kɛ nifeemɔi hu he beni amɛkɛ mɛi krokomɛi ni esoro amɛbɔɔ su yeɔ lɛ. Yesu bɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbala momo yɛ etsui mli.” (Mateo 5:28) Kɛ amɛkɛ Biblia ŋaawoo ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he lɛ tsu nii lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ atsi amɛhe kɛjɛ kaa mlibotemɔ kɛ gbalafitemɔ he. Amɛbaanyɛ amɛya nɔ amɛna gbalashihilɛ naanyobɔɔ ni mli wa ni yɔɔ miishɛɛ, ni abuɔ bɔlɛnamɔ yɛ mli akɛ nikeenii kpakpa ni jɛ gbalashihilɛ Shishitolɔ, Yehowa ŋɔɔ lɛ mli ŋɔɔmɔ.—Abɛi 5:15-19.

BIBLIA MLI NƆDAAMƆ NƆ KƐHA GBALAMLITSEMƆ

14. Mɛɛ shihilɛ ni yɔɔ dɔlɛ baa yɛ bei komɛi amli? Mɛni hewɔ?

14 Miishɛɛ sane ji akɛ, anyɛɔ atsuɔ naagba fɛɛ naagba ni teɔ shi yɛ Kristofoi agbalashihilɛi pii amli lɛ he nii. Shi kɛlɛ, bei komɛi lɛ, jeee nakai ebaa lɛ. Akɛni adesai yeee emuu ni esha jeŋ ni yɔɔ Satan kudɔmɔ shihilɛ nɛɛ mli amɛyɔɔ hewɔ lɛ, gbalashihilɛi komɛi shɛɔ he ni emli miihe atse. (1 Yohane 5:19) Te esa akɛ Kristofoi atsu shihilɛ ni jaraa tamɔ nɛkɛ he nii amɛha tɛŋŋ?

15. (a) Mɛni ji Ŋmalɛ naa nɔdaamɔ nɔ pɛ ni yɔɔ kɛha gbalamlitsemɔ kɛ hegbɛ akɛ aaabote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ? (b) Mɛni hewɔ mɛi komɛi kpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni yeee anɔkwa lɛ tseŋ gbala lɛ?

15 Taakɛ atsĩ tã yɛ wolo nɛɛ Yitso 2 lɛ mli lɛ, ajwamaŋbɔɔ pɛ ji Ŋmalɛ naa nɔdaamɔ nɔ kɛha gbalamlitsemɔ, kɛ hegbɛ akɛ abaanyɛ abote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ.c (Mateo 19:9) Kɛji oyɛ nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ ogbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ yeee anɔkwa lɛ, no lɛ okɛ yiŋkpɛɛ ni mli wa ekpe. Ani nyɛbaaya nɔ nyɛhi shi loo obaatse gbala lɛ mli? Awoko enɛ he mlai. Kristofoi komɛi kɛ hefatalɔ ni kɛ anɔkwayeli eshwa ehe lɛ he eke lɛ kwraa, ni gbalashihilɛ ni abaa yi lɛ ebatsɔ shihilɛ kpakpa. Mɛi krokomɛi hu kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛtseŋ gbala lɛ mli yɛ gbekɛbii lɛ ahewɔ.

16. (a) Mɛni ji otii komɛi ni etsirɛ mɛi komɛi ni amɛkɛ amɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni etɔ̃ lɛ etse gbala mli? (b) Kɛ hefatalɔ ni atɔ̃ enɔ lɛ kpɛ eyiŋ akɛ ebaatse gbala mli loo etseee gbala mli lɛ, mɛni hewɔ esaaa ni mɔ ko wieɔ shiɔ nakai mɔ lɛ yiŋkpɛɛ lɛ?

16 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ekolɛ hɔ ŋɔɔ loo bɔlɛnamɔ mli hela ko ejɛ nɛkɛ esha feemɔ nɛɛ mli kɛba. Aloo ekolɛ ehe baahia ni abu gbekɛbii lɛ ahe kɛjɛ fɔlɔ ni feɔ amɛ bɔlɛnamɔ mli niseniianii lɛ he. Eyɛ faŋŋ akɛ, nibii babaoo yɛ ni sa akɛ asusu he dani akpɛ yiŋ. Shi, kɛ ona ole ogbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ anɔkwa ni eyeee nɛɛ, ni no sɛɛ lɛ otee nɔ okɛ ohefatalɔ lɛ na bɔlɛ lolo lɛ, no lɛ okɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ okɛ ohefatalɔ lɛ he eke lɛ, ni oosumɔ ni nyɛtsa nyɛ gbalashihilɛ lɛ nɔ. Nɔdaamɔ nɔ bɛ dɔŋŋ kɛha gbala lɛ mlitsemɔ kɛ hegbɛ akɛ ooobote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ. Esaaa ni mɔ ko feɔ ehe mɔ ni sumɔɔ ni ekɛ ehe awo mɛi asaji amli, ni ebɔɔ mɔdɛŋ akɛ eeena oyiŋkpɛɛ lɛ nɔ hewalɛ, ni nakai nɔŋŋ esaaa ni mɔ ko wieɔ shiɔ oyiŋ ni obaakpɛ lɛ. Esa akɛ ohi shi yɛ nɔ ni baajɛ oyiŋkpɛɛ lɛ mli aba lɛ naa. “Mɔ fɛɛ mɔ aaatere lɛ diɛŋtsɛ ejatsu.”—Galatabii 6:5.

NƆDAAMƆ NƆ KƐHA MLIGBALAMƆ

17. Kɛji ajwamaŋbɔɔ ko bɛ lɛ, mɛɛ naatsii Ŋmalɛi lɛ kɛshwieɔ mligbalamɔ loo gbalamlitsemɔ nɔ?

17 Ani shihilɛi komɛi yɛ ni baabu okɛ ogbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ teŋ mligbalamɔ loo gbalamlitsemɔ ni baanyɛ aba lɛ bem, kɛji mɔ lɛ ebɔko ajwamaŋ po? Hɛɛ, shi yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, Kristofonyo lɛ yeee ehe akɛ eeeyatao mɔ kroko, kɛ shishinumɔ akɛ ekɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli. (Mateo 5:32) Eyɛ mli akɛ Biblia lɛ haa hegbɛi kɛhaa mligbalamɔ ni tamɔ nɛkɛ moŋ, shi ejeɔ gbɛ efeɔ lɛ faŋŋ akɛ mɔ ni eshĩ kɛyaa lɛ, “ekagbã, aloo ekɛ ewu lɛ ayakpata.” (1 Korintobii 7:11) Mɛni ji shihilɛi komɛi ni mli wa waa ni baanyɛ aha mligbalamɔ afee nɔ ni nilee yɔɔ mli?

18, 19. Eyɛ mli akɛ enyɛŋ ebote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ moŋ, shi mɛɛ shihilɛi komɛi ni mli wa waa ekolɛ ebaaha wu loo ŋa asusu nilee ni yɔɔ mli akɛ eeena mla naa mligbalamɔ loo gbalamlitsemɔ lɛ he?

18 Ojogbaŋŋ, ekolɛ weku lɛ baaye ohia yɛ wu lɛ anihao feemɔ diɛŋtsɛ kɛ esubaŋi fɔji komɛi ahewɔ.d Ekolɛ ekɛ shika ni weku lɛ naa lɛ shwɛɔ asɔ loo ekɛtsuɔ tsofai fɔji loo daatɔɔ ni eka ehe lɛ ahe nii. Biblia lɛ jajeɔ akɛ: “Kɛ mɔ ko kwɛɛɛ lɛ diɛŋtsɛ . . . eshiabii lɛ, ekpa yɛ hemɔkɛyeli lɛ sɛɛ, ni efaŋ mɔ ni heee yeee fe lɛ.” (1 Timoteo 5:8) Kɛji nuu ni tamɔ nɛkɛ sumɔɔɔ ni etsake egbɛ̀i, ni ekolɛ ekɔɔ shika ni yoo lɛ naa lɛ eko ni ekɛtsuɔ esubaŋi gbohii nɛɛ ahe nii lɛ, no lɛ ekolɛ ŋa lɛ baasumɔ ni ehala akɛ ebaabu lɛ yoo lɛ kɛ ebii lɛ ahilɛ-kɛhamɔ he kɛtsɔ mla naa mligbalamɔ namɔ nɔ.

19 Abaanyɛ asusu mla naa nifeemɔ nɛɛ hu he kɛji wu lɛ loo ŋa lɛ yitsoŋ wa waa yɛ ehefatalɔ lɛ nɔ, ni ekolɛ eyaa nɔ eyiɔ ehefatalɔ nɛɛ be fɛɛ be, aahu po akɛ egbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kɛ wala po yɛ oshara mli. Kɛfata he lɛ, kɛji wu lɛ loo ŋa lɛ bɔɔ mɔdɛŋ be fɛɛ be akɛ eeenyɛ egbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ nɔ ni eku Nyɔŋmɔ mlai amli yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, no lɛ hefatalɔ ni yɔɔ oshara mli lɛ hu baanyɛ asusu mligbalamɔ he, titri lɛ kɛji saji yashɛ he ni mumɔŋ shihilɛ ebote oshara mli. Ekolɛ hefatalɔ ni yɔɔ oshara mli lɛ baamu sane naa akɛ gbɛ pɛ ni eeetsɔ nɔ ‘ebo Nyɔŋmɔ moŋ toi akɛ nɔyelɔ fe gbɔmɛi’ ji ni etao mla naa mligbalamɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29.

20. (a) Kɛ eba lɛ akɛ weku ko mli gbala lɛ, mɛni nanemɛi kɛ onukpai ni edara yɛ mumɔŋ lɛ baanyɛ amɛkɛha, ni mɛni esaaa ni amɛkɛhaa? (b) Esaaa ni aŋkroaŋkroi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ kɛ mligbalamɔ kɛ gbalamlitsemɔ ni Biblia lɛ tsĩɔ tã lɛ tsuɔ nii akɛ naajiemɔ kɛfeɔ mɛni?

20 Yɛ shihilɛi ni wu loo ŋa feɔ ehefatalɔ niseniianii waa lɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, esaaa ni mɔ ko nyɛɔ hefatalɔ ni afeɔ lɛ efɔŋ lɛ nɔ akɛ ekɛ mɔ kroko lɛ teŋ agbala loo ekɛ lɛ ahi shi. Eyɛ mli akɛ nanemɛi kɛ onukpai ni edara yɛ mumɔŋ baanyɛ amɛkɛ yelikɛbuamɔ kɛ ŋaawoo ni damɔ Biblia nɔ aha moŋ, shi mɛnɛɛmɛi nyɛŋ ale nɔ fɛɛ nɔ ni yaa nɔ yɛ wu kɛ ŋa teŋ lɛ fɛɛ fitsofitso. Yehowa pɛ baanyɛ ana no. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, ŋa Kristofonyo woŋ Nyɔŋmɔ gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ hiɛ nyam kɛji ekɛ naajiemɔ ni esaaa tsu nii ni ekɛjie ehe kɛjɛ gbala lɛ mli. Shi kɛji shihilɛ ni yɔɔ oshara waa miiya nɔ lolo lɛ, no lɛ esaaa ni mɔ ko wieɔ shiɔ lɛ kɛji ehala akɛ amɛmli agbala. Ni abaanyɛ awie nakai nɔŋŋ yɛ wu Kristofonyo ni taoɔ mligbalamɔ lɛ hu gbɛfaŋ. ‘Wɔ fɛɛ wɔbaadamɔ Nyɔŋmɔ kojomɔ sɛi lɛ hiɛ.’—Romabii 14:10.

BƆ NI AFEE ASAA GBALA KO NI MLI ETSE

21. Mɛɛ niiashikpamɔ tsɔɔ akɛ Biblia ŋaawoo ni kɔɔ gbalashihilɛ he lɛ tsuɔ nii?

21 Beni Lucia, ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛ ewu teŋ gbala lɛ mli tse lɛ sɛɛ nyɔji etɛ lɛ, yoo lɛ kɛ Yehowa Odasefoi kpe ni ekɛ amɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ. “Nɔ ni fee mi naakpɛɛ waa,” taakɛ etsɔɔ mli lɛ, “ji akɛ, Biblia lɛ ha mi minaagbai lɛ anaa tsabaa ni anyɛɔ atsuɔ he nii. Yɛ otsi pɛ nikasemɔ sɛɛ lɛ, mitao oya nɔŋŋ akɛ mikɛ miwu lɛ asaa ekoŋŋ. Ŋmɛnɛ, manyɛ makɛɛ akɛ Yehowa le bɔ ni afeɔ asaa gbalashihilɛi ni yɔɔ haomɔ mli, ejaakɛ enitsɔɔmɔi yeɔ ebuaa hefatalɔi ni amɛkaseɔ bɔ ni amɛaafee amɛna hiɛsɔɔ ni mli wa amɛha amɛhe. Ejeee anɔkwale akɛ Yehowa Odasefoi gbalaa wekui amli, taakɛ mɛi komɛi kɛɔ lɛ. Yɛ migbɛfaŋ lɛ, jeee wɔteŋ amɛgbala, shi moŋ amɛtsa wɔteŋ.” Lucia ekase Biblia shishitoo mla kɛ nitsumɔ yɛ eshihilɛ mli.

22. Mɛni mli esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi fɛɛ ana hekɛnɔfɔɔ yɛ?

22 Lucia jeee mɔ pɛ ni kɛ enɛ ekpe dã. Esa akɛ gbalashihilɛ afee jɔɔmɔ, jeee jatsu. No hewɔ lɛ, Yehowa kɛ gbalashihilɛ he ŋaawoo jɛɛhe ni hi fe fɛɛ ni aŋma pɛŋ eha—no ji e-Wiemɔ ni jara wa lɛ. Biblia lɛ nyɛɔ ehaa “kwashia leɔ nii.” (Lala 19:8-12) Ebaa gbalashihilɛi pii ni miihe atse lɛ ayi, ni eha ekrokomɛi babaoo ni yɔɔ naagbai ni mli wa waa mli lɛ ashihilɛ ehi. Eba akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi fɛɛ baana gbalashihilɛ he ŋaawoo ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛhaa lɛ mli hekɛnɔfɔɔ kɛmɔ shi. Etsuɔ nii jogbaŋŋ diɛŋtsɛ!

a Atsake gbɛi lɛ.

b Asusu hei nɛɛ ekomɛi ahe yɛ yitsei ni tsɔ hiɛ lɛ amli.

c Nifeemɔi ni ji gbalafitemɔ, hii ni kɛ hii naa bɔlɛ, kooloo ni akɛnaa bɔlɛ, kɛ nibii fɔji krokomɛi ni ajeɔ gbɛ akɛ fɔmɔ nii feɔ lɛ fɛɛ fata Biblia mli wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “ajwamaŋbɔɔ” lɛ he.

d Shihilɛi ni eyɛ mli akɛ wu lɛ hiɛ jwɛŋmɔ kpakpa moŋ, shi enyɛɛɛ eha eweku lɛ ahiamɔ nii, yɛ yiŋtoi ni enyɛɛɛ he nɔ ko efeee, tamɔ hela loo nitsumɔ hegbɛi ni enaaa hewɔ lɛ, fataaa he.

BIBLIA SHISHITOO MLAI NƐƐ BAANYƐ AYE ABUA . . . NI ATSĨ GBALAMLITSEMƆ NAA YƐ MƐƐ GBƐ NƆ?

Gbalashihilɛ ji miishɛɛ kɛ amanehulu fɛɛ jɛɛhe.—Abɛi 5:18, 19; 1 Korintobii 7:28.

Esa akɛ atsu naataamɔi ni baa lɛ ahe nii oya nɔŋŋ.—Efesobii 4:26.

Yɛ sanegbaa mli lɛ, sane toiboo he miihia tamɔ wiemɔ ji lɛ pɛpɛɛpɛ.—Yakobo 1:19.

Esa akɛ atsu gbalashihilɛ gbɛnaa nii lɛ he nii kɛ hedɔɔ mumɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli.—1 Korintobii 7:3-5.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje