Yitso Nyɔŋma Kɛ Ejwɛ
Yehowa Wo Etsulɔ Mesia lɛ Hiɛ Nyam
1, 2. (a) Okɛ shihilɛ ní Yudafoi babaoo kɛkpe yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha. (b) Mɛɛ gbɛjianɔ Yehowa to koni eye ebua Yudafoi anɔkwafoi lɛ ní amɛyoo Mesia lɛ?
SUSUMƆ he akɛ okɛ mɔ ko ní hiɛ gbɛhe ní nɔ kwɔ waa yaakpe. Atsɔɔ bo be kɛ he ni okɛ mɔ lɛ baakpe yɛ. Shi naagba ko yɛ: Oleee bɔ ni mɔ lɛ tamɔ eha, ni ebaafã gbɛ kɛba ní eshɛŋ mɔ ko, jeee kɛ hoofeemɔ ní mɔ fɛɛ mɔ baana lɛ. Te ooofee tɛŋŋ onyɛ oyoo lɛ? Kɛji atsɔɔ bo bɔ ni etamɔ eha jogbaŋŋ lɛ, no lɛ ebaaye ebua bo.
2 Yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ shishijee gbɛ lɛ, Yudafoi babaoo kɛ shihilɛ ní tamɔ enɛ kpe. No mli lɛ amɛmiikpá Mesia lɛ—ni ji nuu ní he hiaa fe fɛɛ ní ehi shi pɛŋ lɛ gbɛ. (Daniel 9:24-27; Luka 3:15) Shi te Yudafoi anɔkwafoi lɛ aaafee tɛŋŋ amɛyoo lɛ? Yehowa etsɔ Hebri gbalɔi lɛ anɔ ekɛ nibii ní kɔɔ Mesia lɛ he lɛ mlitsɔɔmɔ ní mli kã shi faŋŋ ní aŋmala ashwie shi ní baanyɛ aha mɛi ní yɔɔ sɛɛyoomɔ lɛ anyɛ ayoo lɛ ní tɔmɔ ko baaa he lɛ eha.
3. Mɛɛ Mesia lɛ he saji amlitsɔɔmɔ akɛha yɛ Yesaia 52:13–53:12 lɛ?
3 Yɛ Hebri gbalɛi ní kɔɔ Mesia lɛ he lɛ ateŋ lɛ, ekolɛ amɛteŋ eko bɛ ní feɔ ehe mfoniri ní yɔɔ faŋŋ tamɔ nɔ ni aŋma yɛ Yesaia 52:13–53:12 lɛ. Nɔ ni fe afii 700 kɛtsɔ hiɛ, ni Yesaia tsɔɔ, jeee bɔ ni Mesia lɛ baapue eha yɛ gbɔmɔtsoŋ, shi moŋ otii ní he hiaa kwraa fe no lɛ mli fitsofitso—yiŋtoo hewɔ kɛ gbɛ ní ebaatsɔ nɔ ena amanehulu, kɛ saji krɛdɛɛi ní kɔɔ egbele, efũu, kɛ ehiɛnyamwoo he. Gbalɛ nɛɛ kɛ emlibaa he susumɔ baaha wɔná miishɛɛ ni ebaawaje wɔhemɔkɛyeli.
“Mitsulɔ Lɛ”—Namɔ Ni?
4. Mɛɛ susumɔi ní kɔɔ mɔ ni ‘tsulɔ’ lɛ ji he Yudafoi woloŋlelɔi komɛi kɛha, shi mɛni hewɔ enɛɛmɛi kɛ Yesaia gbalɛ lɛ kpãaa gbee lɛ?
4 Etsɛko tsɔ ní Yesaia wie Yudafoi lɛ ajiemɔ kɛmiijɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon lɛ he. Agbɛnɛ beni ekpáa nifeemɔ ko ní da kwraa fe no gbɛ lɛ, eŋmala Yehowa wiemɔi nɛɛ akɛ: “Naa, mitsulɔ lɛ aaafee enii nilee mli: aaawó enɔ, ni eeekwɔ gojoo, ni aaawo ehiɛ nyam babaoo!” (Yesaia 52:13) Namɔ po ji nɛkɛ ‘tsulɔ’ nɛɛ? Yudafoi woloŋlelɔi kɛ susumɔi srɔtoi babaoo ha, yɛ afii abɔ ní ho lɛ amli. Mɛi komɛi wie akɛ edamɔ shi kɛha Israel maŋ muu lɛ fɛɛ beni eyɔɔ Babilonbii anomŋɔɔ mli lɛ. Shi nakai sane mlitsɔɔmɔ lɛ kɛ gbalɛ lɛ kpãaa gbee. Nyɔŋmɔ Tsulɔ lɛ diɛŋtsɛ jɛ esuɔmɔ mli ena amanehulu lɛ. Eyɛ mli akɛ efeko efɔŋ ko moŋ, shi ena amanehulu yɛ mɛi krokomɛi ahe eshai ahewɔ. Enɛ kɔɔɔ Yudafoi amaŋ lɛ, ní tee nomŋɔɔ mli yɛ eshafeemɔ gbɛ̀i ní ekɔ lɛ ahewɔ lɛ he kwraa. (2 Maŋtsɛmɛi 21:11-15; Yeremia 25:8-11) Mɛi krokomɛi hu kɛɔ akɛ Tsulɔ lɛ damɔ shi kɛha hiɛnaanɔbii ní buɔ amɛhe jalɔi yɛ Israel lɛ, ni ákɛ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ na amanehulu yɛ Israelbii eshafeelɔi lɛ ahewɔ. Shi kɛlɛ, yɛ Israel amanehulu bei amli lɛ, kuu pɔtɛɛ ko enaaa amanehulu ehaaa kuu kroko.
5. (a) Te Yudafoi woloŋlelɔi komɛi etsɔɔ Yesaia gbalɛ lɛ shishi amɛha tɛŋŋ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) (b) Mɛɛ Tsulɔ lɛ he wiemɔ ní mli kã shi faŋŋ akɛha yɛ Biblia mli wolo ni ji Bɔfoi lɛ Asaji lɛ mli?
5 Dani Kristojamɔ aaaje shishi lɛ, kɛ agbɛnɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, yɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ klɛŋklɛŋ afii ohai lɛ ashishijee gbɛ lɛ, Yudafoi woloŋlelɔi fioo komɛi kɛ gbalɛ nɛɛ to Mesia lɛ he. Anaa nɔ ni tsɔɔ akɛ enɛ ji eshishinumɔ ní ja lɛ yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli. Bɔfoi lɛ Asaji awolo lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ beni Etiopia piafonyo lɛ wie akɛ eleee mɔ ni ji Tsulɔ ní yɔɔ Yesaia gbalɛ lɛ mli lɛ, Filipo “[jaje] Yesu he sanekpakpa lɛ etsɔɔ lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 8:26-40; Yesaia 53:7, 8) Biblia mli woji krokomɛi hu wieɔ Yesu Kristo he ákɛ lɛ ji Mesia ni ji Tsulɔ ní yɔɔ Yesaia gbalɛ lɛ mli lɛ.a Yɛ be mli ni wɔsusuɔ gbalɛ nɛɛ he lɛ, wɔbaana saji ní je amɛhe ní anyɛŋ aje he ŋwane, yɛ mɔ ni Yehowa tsɛɔ lɛ akɛ “mitsulɔ lɛ” kɛ Yesu ní jɛ Nazaret lɛ teŋ.
6. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesaia gbalɛ lɛ tsɔɔ yɛ akɛ Mesia lɛ baatsu Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ahe nii yɛ omanyeyeli mli?
6 Gbalɛ lɛ jeɔ shishi kɛtsɔ bɔ ni etsɔɔ akɛ Mesia lɛ baaye omanye yɛ naagbee kwraa, yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ahe nitsumɔ mli lɛ nɔ. Wiemɔ ‘tsulɔ’ lɛ tsɔɔ akɛ ebaaba ehe shi eha Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ taakɛ tsulɔ baa ehe shi ehaa enuntsɔ suɔmɔnaa nii lɛ. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, ‘eeefee enii kɛ sɛɛyoomɔ.’ Sɛɛyoomɔ ji nyɛmɔ ní akɛnaa bɔ ni shihilɛ ko ji jogbaŋŋ. Ní aaafee nii kɛ sɛɛyoomɔ lɛ tsɔɔ akɛ afeɔ nii yɛ nilee mli. Wolo ko wie yɛ Hebri feemɔ-wiemɔ ní akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ he akɛ: “Shishinumɔ titri ní ehiɛ ji susumɔ ní tsɔɔ hiɛshikamɔ kɛ nilee ní akɛfeɔ nii. Mɔ ni feɔ enii yɛ nilee mli lɛ baaye omanye.” Anaa nɔ ko ní tsɔɔ akɛ Mesia lɛ baaye omanye lɛɛlɛŋ, ejaakɛ gbalɛ lɛ kɛɔ akɛ “eeekwɔ gojoo, ni aaawo ehiɛ nyam babaoo!”
7. Yesu Kristo ‘fee enii yɛ nilee mli’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni ‘aha enɔ kwɔ gojoo, ni awo ehiɛ nyam babaoo’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 Yesu ‘fee enii yɛ nilee mli,’ ni etsɔɔ bɔ ni enuɔ Biblia gbalɛi ní kɔɔ ehe lɛ ashishi kɛ bɔ ni nakai gbalɛi lɛ kudɔɔ lɛ koni efee e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii. (Yohane 17:4; 19:30) Mɛni jɛ mli ba? Beni atée Yesu shi ní ekwɔ kɛtee ŋwɛi lɛ, “Nyɔŋmɔ wó enɔ gojoo, ni eduro lɛ gbɛi ní tá gbɛi fɛɛ gbɛi nɔ.” (Filipibii 2:9; Bɔfoi lɛ Asaji 2:34-36) Kɛkɛ ni, yɛ afi 1914 lɛ, asaa awó Yesu ní awo ehiɛ nyam lɛ nɔ ekoŋŋ. Yehowa wó enɔ kɛyatá Mesia Maŋtsɛyeli lɛ maŋtsɛsɛi lɛ nɔ. (Kpojiemɔ 12:1-5) Hɛɛ, ‘aha enɔ kwɔ gojoo, ni awo ehiɛ nyam babaoo.’
‘Ní Aaakwɛ lɛ kɛ Hejɔ̃mɔ’
8, 9. Kɛ́ Yesu ní awó enɔ lɛ ba ní ebatsu kojomɔ he nii lɛ, te shikpɔŋ lɛ nɔyelɔi lɛ baafee amɛnii amɛha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?
8 Te jeŋmaji lɛ kɛ amɛnɔyelɔi lɛ baafee amɛnii yɛ Mesia ní áwo enɔ gojoo lɛ he amɛha tɛŋŋ? Kɛji wɔshi wiemɔ kuku ní yɔɔ liamɔi enyɔ lɛ ateŋ yɛ kuku 14 lɛ fã ni ji enyɔ lɛ fioo dã lɛ, gbalɛ lɛ kaneɔ kɛtsáa nɔ akɛ: “Taakɛ bɔ ni mɛi pii ahe jɔ̃ amɛhe yɛ ohewɔ lɛ . . . nakai nɔŋŋ eeeha jeŋmaji pii ahɛle shi, ni ehewɔ lɛ maŋtsɛmɛi tete aaamua amɛnaa; ejaakɛ nii ní agbako amɛ lɛ, amɛaana, ni nii ní amɛnuko dã lɛ, amɛaana shishi.” (Yesaia 52:14a, 15) Yesaia kɛ wiemɔi nɛɛ etsɔɔɔ bɔ ni Mesia lɛ klɛŋklɛŋ puemɔ lɛ baaji aha, shi moŋ eetsɔɔ naagbee kpee ní ekɛ shikpɔŋ lɛ nɔyelɔi lɛ baakpe hiɛ kɛ hiɛ lɛ.
9 Kɛ́ Yesu ní awó enɔ gojoo lɛ ba ní ebatsu kojomɔ he nii yɛ nibii agbɛjianɔtoo ní bɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ nɛɛ nɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ nɔyelɔi lɛ ‘baakwɛ lɛ kɛ hejɔ̃mɔ.’ Lɛɛlɛŋ, adesai nɔyelɔi lɛ kɛ amɛhiŋmɛii diɛŋtsɛ enaŋ Yesu ní awo ehiɛ nyam lɛ. Shi amɛbaana hewalɛ ní eyɔɔ ákɛ ŋwɛi Tawulɔ kɛha Yehowa lɛ he odaseyelii ni anaa faŋŋ. (Mateo 24:30) Enɛ baanyɛ amɛnɔ ní amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ aya nɔ ni amɛnuko ní jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ewie he dã lɛ nɔ—ákɛ Yesu ji Oblafo ní baatsu Nyɔŋmɔ kojomɔi ahe nii! Tsulɔ ní awó enɔ gojoo ní amɛkɛ lɛ baakpe lɛ baafee enii yɛ gbɛ ní amɛkpaaa gbɛ kwraa nɔ.
10, 11. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ awie akɛ afite Yesu su yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli, ni aafee enɛ ŋmɛnɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Taakɛ wiemɔ kuku ní yɔɔ liamɔi enyɔ lɛ ateŋ yɛ kuku 14 lɛ tsɔɔ lɛ, Yesaia kɛɛ akɛ: “Ejaakɛ ehiɛ efite ni etamɔɔɔ gbɔmɔ nɔ̃, ni esubaŋ tamɔɔɔ gbɔmɛi abii anɔ̃.” (Yesaia 52:14b) Ani afite bɔ ni Yesu gbɔmɔtso su ji lɛ yɛ gbɛ ko nɔ? Dabi. Eyɛ mli akɛ Biblia lɛ kɛ bɔ ni Yesu su ji lɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso haaa moŋ, shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ Nyɔŋmɔ Bi ní eye emuu lɛ gbɔmɔtso kɛ ehiɛ su yɛ fɛo. Eka shi faŋŋ akɛ, Yesaia wiemɔi lɛ miitsɔɔ hiɛshishwiemɔi ní ba Yesu nɔ lɛ. Ekɛ ekãa kpá jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ní hi shi yɛ egbii lɛ amli lɛ ahe mama akɛ osatofoi, amalelɔi, kɛ gbɔmɔgbelɔi; ni amɛte shi amɛwo lɛ kɛtsɔ jɛmɔ nɔ. (1 Petro 2:22, 23) Amɛfolɔ enaa akɛ eji mla mlikulɔ, musubɔlɔ, shishiulɔ, kɛ maŋjwalɔ ní teɔ shi ewoɔ Roma. Enɛ hewɔ lɛ, enaafolɔlɔi amalelɔi nɛɛ ha mɛi ná Yesu he jwɛŋmɔ ni ejaaa ákɛ eji mɔ ko ní ehiii kwraa.
11 Yesu heguɔgbee nɛɛ miiya nɔ lolo ŋmɛnɛ. Mɛi babaoo feɔ Yesu he mfoniri ákɛ abifao ní kã kooloi aniyenii anɔ̃ mli, loo ákɛ mɔ ko ní nii yɔɔ mɔbɔ ní akala lɛ akpɛtɛ sɛŋmɔtso nɔ, ní etũ ehiɛ yɛ piŋmɔ kɛ ŋmeei akekerei ní akɛfĩ lɛ lɛ hewɔ. Kristendom osɔfoi lɛ ewo susumɔi ní tamɔ nɛkɛ he hewalɛ. Amɛhaaa mɛi ale Yesu akɛ eji ŋwɛi Maŋtsɛ ní he wa, ní jeŋmaji lɛ baabu amɛhe akɔntaa amɛtsɔɔ lɛ. Kɛ́ adesai nɔyelɔi kɛ Yesu ní awó enɔ gojoo lɛ kpe hiɛ kɛ hiɛ yɛ wɔsɛɛ be ni ebɛŋkɛ lɛ mli lɛ, amɛbaana akɛ Mesia ní amɛkɛkpe lɛ, ‘aŋɔ hegbɛ fɛɛ aha lɛ yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ’!—Mateo 28:18.
Namɔ Baahe Sanekpakpa Nɛɛ Eye?
12. Mɛɛ sanebimɔi ní yɔɔ miishɛɛ wiemɔi ní yɔɔ Yesaia 53:1 lɛ teeɔ lɛ shi?
12 Yɛ be mli ni Yesaia tsɔɔ Mesia lɛ tsakemɔ ní yɔɔ naakpɛɛ nɛɛ mli—kɛjɛ ‘fitemɔ’ mli kɛtee ‘hiɛnyamwoo babaoo’ mli—lɛ sɛɛ lɛ, ebi akɛ: “Namɔ ehé wɔsane lɛ eye? ni Yehowa nine lɛ, namɔ ajie kpo atsɔɔ?” (Yesaia 53:1) Yesaia wiemɔi nɛɛ teeɔ sanebimɔi ní yɔɔ miishɛɛ shi: Ani gbalɛ nɛɛ baaba mli? Ani “Yehowa nine,” ni damɔ shi kɛha nyɛmɔ ní eyɔɔ ní ekɛ hewalɛ tsuɔ nii lɛ, baajie ehe kpo ní eha wiemɔi nɛɛ aba mli anɔkwale?
13. Paulo tsɔɔ akɛ Yesaia gbalɛ lɛ ba mli yɛ Yesu mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, shi te mɛi fee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ?
13 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ hetoo lɛ ji hɛɛ! Yɛ Paulo wolo ní eŋma kɛyaha Romabii lɛ mli lɛ, etsɛ́ Yesaia wiemɔi lɛ ayisɛɛ ni ekɛtsɔɔ akɛ gbalɛ ní Yesaia nu ní eŋma efɔ̃ shi lɛ ba mli anɔkwale yɛ Yesu mli. Yesu hiɛnyamwoo yɛ amanehulu ní ena yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ sɛɛ lɛ ji sanekpakpa. Paulo wie yɛ Yudafoi ní heee yeee lɛ ahe akɛ: “Shi kɛlɛ jeee mɛi fɛɛ bo sanekpakpa lɛ toi. Ejaakɛ Yesaia kɛɔ akɛ: ‘[Yehowa, NW], namɔ ehé wɔsane lɛ eye?’ Belɛ hemɔkɛyeli lɛ sane toiboo mli jɛɔ, ni sane toiboo hu tsɔɔ [Kristo he] wiemɔ lɛ nɔ kɛbaa.” (Romabii 10:16, 17) Shi, dɔlɛ sane ji akɛ, mɛi fioo ko pɛ ná Nyɔŋmɔ Tsulɔ lɛ he sanekpakpa lɛ mli hemɔkɛyeli, yɛ Paulo gbii lɛ amli. Mɛni hewɔ?
14, 15. Mɛɛ shihilɛi amli Mesia lɛ baaje eshikpɔŋ nɔ shihilɛ lɛ shishi yɛ?
14 No sɛɛ lɛ, gbalɛ lɛ tsɔɔ Israelbii lɛ yiŋtoi ahewɔ ní abi saji ní aŋmala yɛ kuku 1 lɛ, ni beni efeɔ nakai lɛ, etsɔɔ nɔ hewɔ ní mɛi pii ekpɛlɛŋ Mesia lɛ nɔ lɛ, akɛ: “Ekwɛ̃ yɛ [nikwɛlɔ ko hiɛ] tamɔ tso fɔ́, loo tamɔ tso shishifã ní jɛ shikpɔŋ gbiŋ mli: ebɛ subaŋ ni ehiɛ bɛ nyam hu; wɔna lɛ, shi ehe bɛ fɛo ní aaafee wɔ akɔnɔ.” (Yesaia 53:2) Wɔnaa bɔ ni abaabu Mesia lɛ aha beni ebaaba shikpɔŋ nɔ shihilɛ mli lɛ yɛ biɛ. Ebaaná shishijee ní baa shi kwraa, ni efeeŋ tamɔ mɔ ko ní sa kadimɔ loo mɔ ko ní baaye omanye, yɛ mɛi ní naa lɛ lɛ ahiɛ. Kɛfata he lɛ, ebaafee tamɔ tso fɔ́ ko kɛkɛ, tso nine bibioo ní he waaa, ní etsɛ̃ yɛ tso diɛŋtsɛ loo tso nine ko he. Ebaafee tamɔ tso shishifã hu ní nu he hiaa lɛ, ní yɔɔ shikpɔŋ sũ gbiŋ diɛŋtsɛ mli. Ni ebaŋ kɛ anunyam kɛ agbojee tamɔ maŋtsɛ—ewoŋ maŋtsɛ atadei, ni ekɛ adiagbai ní kpɛlɛɔ ewulaŋ ehe. Shi moŋ, eshishijee baafee nɔ ni baa shi, ní henɔwomɔ bɛ mli.
15 Kwɛ bɔ ni enɛ tsɔɔ bɔ ni Yesu shishijee ákɛ adesa lɛ baa shi kwraa lɛ mli jogbaŋŋ! Yudayoo oblayoo fro Maria fɔ́ lɛ yɛ kooloi awɔɔhe ko mli yɛ maŋ bibioo ní atsɛɔ lɛ Betlehem lɛ mli.b (Luka 2:7; Yohane 7:42) Maria kɛ ewu Yosef lɛ, ohiafoi ji amɛ. Aaafee gbii 40 yɛ Yesu fɔmɔ sɛɛ lɛ, amɛkɛ esha afɔle ní aŋmɛɔ gbɛ ní ohiafoi kɛba lɛ ba, ni ji “kosɛɛ okpoi enyɔ aloo shia okpoi bibii enyɔ.” (Luka 2:24; 3 Mose 12:6-8) Yɛ be ko sɛɛ lɛ, Maria kɛ Yosef fã kɛyahi Nazaret, ni Yesu da yɛ jɛmɛ yɛ weku ní da mli, ekolɛ yɛ shihilɛi ní baa shi mli.—Mateo 13:55, 56.
16. Eji anɔkwale akɛ Yesu bɛ “subaŋ” loo “ehiɛ bɛ nyam” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
16 Etamɔ nɔ ni beni Yesu ji adesa lɛ, enaaa eshishifãi yɛ shikpɔŋ sũ ní sa mli. (Yohane 1:46; 7:41, 52) Eyɛ mli akɛ eji nuu ní eye emuu kɛ Maŋtsɛ David seshinyo moŋ, shi eshihilɛ ní baa shi kwraa lɛ haaa ená “subaŋ” loo “ehiɛ bɛ nyam”—kɛ́ hoo lɛ, yɛ mɛi ní kpáa Mesia lɛ gbɛ akɛ ebaajɛ weku kɛ shihilɛ ní yɔɔ bulɛ babaoo mli lɛ ahiɛ. Akɛni Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ wo amɛ hewalɛ hewɔ lɛ, eha mɛi pii ku amɛhiɛ amɛfɔ̃ enɔ ni amɛgbe ehe guɔ po. Yɛ naagbee lɛ, gbɔmɛi asafo babaoo lɛ enaaa nɔ kpakpa ko ní sa yɛ Nyɔŋmɔ Bi ní eye emuu lɛ mli.—Mateo 27:11-26.
‘Gbɔmɛi Gbe Ehe Guɔ ni Amɛkwá Lɛ’
17. (a) Mɛni Yesaia bɔi mlitsɔɔmɔ, ni mɛni hewɔ eŋma nii lɛ tamɔ nɔ ko ní eba momo lɛ? (b) Namɛi ji mɛi ní ‘gbe Yesu he guɔ’ ní ‘amɛkwá lɛ’ lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ amɛfee enɛ yɛ?
17 Agbɛnɛ Yesaia bɔi bɔ ni abaabu Mesia lɛ kɛ bɔ ni akɛ lɛ baaye aha lɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso, akɛ: “Agbe ehe guɔ ni gbɔmɛi kwá lɛ, hejaramɔ gbɔmɔ ni, ni ele hela, ni etamɔ mɔ ko ní ehewɔ lɛ mɛi tsĩɔ amɛhiɛ; agbe ehe guɔ po, ni wɔbuuu lɛ nɔ ko.” (Yesaia 53:3) Akɛni Yesaia yɛ nɔmimaa akɛ ewiemɔi lɛ baaba mli anɔkwale hewɔ lɛ, eŋma kɛ wiemɔ ní tsɔɔ nɔ ko ní etee nɔ, tamɔ nɔ ni amɛba mli momo. Ani gbɔmɛi gbe Yesu Kristo he guɔ ni amɛkwá lɛ lɛɛlɛŋ? Hɛɛ, amɛfee nakai! Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ní buɔ amɛhe jalɔi lɛ kɛ amɛsɛɛnyiɛlɔi lɛ bu lɛ akɛ eji gbɔmɔ fɔŋ fe fɛɛ yɛ adesai ateŋ. Amɛtsɛ́ lɛ akɛ toohelɔi lɛ kɛ yei ajwamaŋi anaanyo. (Luka 7:34, 37-39) Amɛfɛ̃ lajɔ̃ amɛshwie ehiɛ. Amɛgbála lɛ mãi ni amɛjɛ́ lɛ. Amɛye ehe fɛo ni amɛwɔ́ eyi. (Mateo 26:67) Akɛni anɔkwale lɛ henyɛlɔi nɛɛ ná amɛnɔ hewalɛ hewɔ lɛ, Yesu “diɛŋtsɛ [mɛi] lɛ hereee lɛ.”—Yohane 1:10, 11.
18. Akɛni Yesu he yeee kɔkɔɔkɔ hewɔ lɛ, “hejaramɔ gbɔmɔ ni, ni ele hela” hu yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
18 Ákɛ nuu ní eye emuu lɛ, Yesu he yeee. Shi kɛlɛ, “hejaramɔ gbɔmɔ ni, ni ele hela.” Nɛkɛ hejaramɔi kɛ helai nɛɛ jeee lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃. Yesu jɛ ŋwɛi kɛba jeŋ ní he yeɔ mli. Ehi shi yɛ amanehulu kɛ piŋmɔ shihilɛ mli, shi etsiii ehe kɛjɛɛɛ mɛi ní he yeɔ, yɛ gbɔmɔtsoŋ loo mumɔŋ lɛ ahe. Taakɛ tsofafeelɔ ní susuɔ mɔ he ji lɛ, ebale, ni enu amanehulu ní mɛi ni ebɔle lɛ lɛ naa lɛ shishi jogbaŋŋ. Kɛfata he lɛ, enyɛ efee nɔ ni tsofafeelɔ folo ko kɛkɛ nyɛŋ afee lɛ.—Luka 5:27-32.
19. Namɔ hiɛ ‘atsĩ’ lɛ, ni Yesu henyɛlɔi lɛ tsɔɔ akɛ ‘amɛbɛ bulɛ ko kwraa kɛha lɛ’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
19 Shi kɛlɛ, Yesu henyɛlɔi lɛ bu lɛ akɛ mɔ ni he yeɔ ni no hewɔ lɛ amɛhiɛ esɔɔɔ lɛ. ‘Atsĩ’ ehiɛ koni mɛi akana lɛ shi jeee akɛ ekɛ ehiɛ tée koni mɛi krokomɛi akana lɛ. Beni The New English Bible lɛ tsɔɔ Yesaia 53:3 lɛ shishi lɛ, ekɛ wiemɔ kuku ni ji, “nɔ ko ní gbɔmɛi tsɔɔ amɛhiɛ amɛtoɔ afã koni amɛkakwɛ” tsu nii. Yesu shitee-kɛ-wolɔi lɛ na lɛ akɛ mɔ ko ni he yɔɔ taŋ aahu akɛ, yɛ naagbee lɛ, amɛtsi amɛhe kɛjɛ ehe kwraa tamɔ nɔ ni ehe yɛ nyaŋemɔ tsɔ akɛ aaakwɛ lɛ. Amɛbu lɛ akɛ ejara ji nyɔŋ jara pɛ. (2 Mose 21:32; Mateo 26:14-16) Amɛná bulɛ amɛha Baraba ni ji gbɔmɔgbelɔ lɛ kwraa fe lɛ. (Luka 23:18-25) Mɛni dɔŋŋ amɛbaanyɛ amɛfee ní amɛkɛtsɔɔ bɔ ni amɛbuuu Yesu kwraa amɛhaaa nɔ ko lɛ?
20. Mɛɛ miishɛjemɔ Yesaia wiemɔi lɛ kɛhaa Yehowa webii ŋmɛnɛ?
20 Yehowa tsuji ní yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ aná miishɛjemɔ babaoo kɛjɛ Yesaia wiemɔi lɛ amli. Bei komɛi lɛ, ekolɛ shitee-kɛ-wolɔi baagbe Yehowa jálɔi anɔkwafoi lɛ ahe guɔ loo amɛbuŋ amɛ kwraa amɛhaŋ nɔ ko. Ni kɛlɛ, taakɛ eba lɛ yɛ Yesu gbɛfaŋ lɛ, nɔ ni he hiaa diɛŋtsɛ ji bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ buɔ wɔ ehaa. Ejaakɛ, eyɛ mli akɛ gbɔmɛi ‘ebuuu Yesu amɛhaaa nɔ ko kwraa moŋ,’ shi eka shi faŋŋ akɛ enɛ tsakeee ejara ní wa waa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ!
“Apila Lɛ Yɛ Wɔnɔtɔ̃mɔi lɛ Ahewɔ”
21, 22. (a) Mɛni Mesia lɛ hole ni etere yɛ mɛi krokomɛi ahewɔ lɛ? (b) Te mɛi pii bu Mesia lɛ amɛha tɛŋŋ, ni emanehulu lɛ yagbe naa yɛ mɛni mli?
21 Mɛni hewɔ esa akɛ Mesia lɛ ana amanehulu ní egbo? Yesaia tsɔɔ mli akɛ: “Lɛɛlɛŋ, wɔhelai lɛ, lɛ etere, ni wɔhejaramɔi lɛ, lɛ ehole; shi wɔ lɛ, wɔbu lɛ ákɛ mɔ ko ní ayi lɛ ni Nyɔŋmɔ piŋ lɛ ni ewo lɛ amaneŋ. Shi lɛ lɛ, apila lɛ yɛ wɔnɔtɔ̃mɔi lɛ ahewɔ, ni atswia lɛ nii yɛ wɔnishaianii lɛ ahewɔ; agbala etoi, ní wɔná hejɔlɛ, ni ehe faji lɛ akɛtsáa wɔ. Wɔ fɛɛ tswɛ̃m wɔdũ gbɛ tamɔ tooi, mɔ fɛɛ mɔ ekɔ lɛ diɛŋtsɛ egbɛ; shi Yehowa hã wɔ fɛɛ wɔnɔ̃ sha lɛ bakã enɔ.”—Yesaia 53:4-6.
22 Mesia lɛ tere mɛi krokomɛi ahelai ni ehole amɛhejaramɔi lɛ. Kɛ́ wɔɔwie yɛ mfonirifeemɔŋ lɛ, ehole amɛjatsui lɛ, ni ekɛmamɔ ekɔ̃ɔji anɔ, ni etere. Ni akɛni hela kɛ hejaramɔ ji nibii ní jɛɔ esha shihilɛ ní adesa yɔɔ mli lɛ mli baa hewɔ lɛ, Mesia lɛ tere mɛi krokomɛi ahe eshai. Mɛi pii nuuu yiŋtoo hewɔ ní ena amanehulu lɛ shishi, ni amɛhe amɛye akɛ Nyɔŋmɔ miigbala etoi, ni ekɛ hela ní yɔɔ nyaŋemɔ etswa lɛ.c Mesia lɛ amanehulu lɛ yagbe naa yɛ epilamɔ, kɛ nitswiamɔ, kɛ awuiyeli mli—wiemɔi ní mli wa waa ní tsɔɔ yiwalɛ kɛ piŋmɔ gbele. Shi egbele lɛ yɛ hewalɛ ní akɛkpãtaa ahaa nii; ekɛ nɔdaamɔ nɔ̃ haa koni nine anyɛ ashɛ mɛi ní edũ gbɛ yɛ nɔtɔ̃mɔ kɛ esha mli lɛ anɔ, ni ebaaye ebua amɛ ní amɛná amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ toiŋjɔlɛ.
23. Yesu tere mɛi krokomɛi amanehului yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
23 Yesu tere mɛi krokomɛi amanehului yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Mateo Sanekpakpa lɛ, ní tsɛ́ Yesaia 53:4 lɛ sɛɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Amɛkɛ mɛi pii ni daimonioi yɔɔ amɛmli ba eŋɔɔ. Ni ekɛ ewiemɔ fã mumɔi lɛ, ni etsá mɛi ni he yeɔ lɛ fɛɛ. Koni nɔ ni gbalɔ Yesaia wie lɛ aba mli akɛ: ‘Lɛ diɛŋtsɛ ewó wɔhejaramɔi lɛ, ni etere wɔhelai lɛ.’” (Mateo 8:16, 17) Tsamɔ ní Yesu tsá mɛi ni kɛ helai srɔtoi ba eŋɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ, ehole amɛmanehului lɛ eshwie enɔ ni etere. Ni nakai tsamɔi lɛ gbala hewalɛ kɛjɛ nyɛmɔ ní eyɔɔ lɛ mli. (Luka 8:43-48) Nyɛmɔ ní eyɔɔ ní ekɛtsá helai srɔtoi fɛɛ—gbɔmɔtsoŋ kɛ mumɔŋ fɛɛ lɛ—ma nɔ mi akɛ aha lɛ hewalɛ ní ekɛtsuu gbɔmɛi ahe kɛjɛ esha mli.—Mateo 9:2-8.
24. (a) Mɛni hewɔ mɛi pii bu Yesu tamɔ mɔ ko ní Nyɔŋmɔ ‘miipiŋ’ lɛ lɛ? (b) Mɛni hewɔ Yesu na amanehulu ni egbo lɛ?
24 Ni kɛlɛ, kɛha mɛi pii lɛ, Yesu tamɔ mɔ ko ní Nyɔŋmɔ ‘miipiŋ’ lɛ. Ejaakɛ, ena amanehulu yɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ayisɛɛtsirɛmɔ hewɔ. Shi kɛlɛ, kaimɔ akɛ jeee lɛ diɛŋtsɛ ehe eshai komɛi ahewɔ ni ena amanehulu lɛ. Petro kɛɛ akɛ: “Kristo hu na amanehulu eha nyɛ ni ekɛto okadi efɔ̃ shi eha nyɛ, koni nyɛnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ, lɛ mɔ ni efeee esha, ni asaŋ anaaa apasa yɛ edaaŋ lɛ, mɔ ni lɛ diɛŋtsɛ etere wɔhe eshai lɛ yɛ egbɔmɔtso lɛ mli kɛtee (sɛŋmɔtso) lɛ nɔ, koni wɔgboi wɔha esha ní wɔhiɛ akamɔ aha jalɛ, mɔ he faji ní aŋɔtsá nyɛ lɛ.” (1 Petro 2:21, 22, 24) Be ko lɛ, kulɛ wɔ fɛɛ wɔlaaje yɛ eshafeelɔi ní wɔji lɛ hewɔ, ‘tamɔ tooi ní elaaje.’ (1 Petro 2:25) Shi, Yehowa tsɔ Yesu nɔ eto gbɛjianɔ kɛha kpɔmɔ kɛmiijɛ wɔ esha shihilɛ lɛ mli. Eha wɔnɔtɔ̃mɔ lɛ “bakã” Yesu ‘nɔ,’ ni etere. Yesu ní esha bɛ ehe lɛ jɛ esuɔmɔ mli ena amanehulu ákɛ wɔhe eshai lɛ ahe toigbalamɔ. Etsɔ sɛŋmɔtso nɔ gbele ní yɔɔ hiɛgbele lɛ mli amanehulu ní kulɛ esaaa akɛ ena lɛ nɔ eha wɔná hegbɛ akɛ aaanyɛ asaa wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ.
‘Eha Afee Lɛ Niseniianii’
25. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Mesia lɛ jɛ esuɔmɔ mli ena amanehulu ni egbo lɛ?
25 Ani Mesia lɛ sumɔ ní ena amanehulu ní egbo? Yesaia kɛɔ akɛ: “Afee lɛ niseniianii, shi kɛlɛ eba ehe shi, ni egbeleee edaaŋ, tamɔ too gwantɛŋ bi ní akɛ lɛ yaa ayagbe lɛ, loo tamɔ too gwantɛŋ feɔ dioo yɛ ehetsɔikulɔi ahiɛ, ni egbeleee edaaŋ.” (Yesaia 53:7) Yɛ Yesu shihilɛ be mli naagbee gbɛkɛ lɛ, kulɛ ebaanyɛ efã ní “ŋwɛibɔfoi fe asafoi nyɔŋma kɛ enyɔ” aba ní amɛbaye amɛbua lɛ. Shi, ekɛɛ akɛ: “Shi no lɛ te aaafee tɛŋŋ ní ŋmalɛi lɛ aaaba mli, akɛ ja afee nɛkɛ nɔŋŋ?” (Mateo 26:53, 54) Yɛ no najiaŋ lɛ, “Nyɔŋmɔ toobi lɛ” eteee shi ewooo nɔ ni ba enɔ lɛ. (Yohane 1:29) Beni osɔfonukpai lɛ kɛ onukpai lɛ kɛ amale folɔɔ enaa yɛ Pilato hiɛ lɛ, Yesu “ejieee naa.” (Mateo 27:11-14) Esumɔɔɔ ní ewie nɔ ko ní baanyɛ ate shi awo Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha lɛ lɛ he nitsumɔ. Yesu miisumɔ ní egbo ákɛ afɔleshaa Toobi, ejaakɛ ele jogbaŋŋ akɛ egbele lɛ baakpɔ̃ adesai toibolɔi lɛ kɛjɛ esha, hela, kɛ gbele mli.
26. Yesu shitee-kɛ-wolɔi lɛ kɛ “haomɔ” ba enɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
26 Agbɛnɛ Yesaia kɛ Mesia lɛ amanehulu kɛ ehiɛshishwiemɔ lɛ mlitsɔɔmɔ babaoo ha. Gbalɔ lɛ ŋma akɛ: “Haomɔ kɛ kojomɔ mli aŋɔ lɛ kɛjɛ kɛtee; shi eyinɔbii lɛ ateŋ namɔ jwɛŋɔ he ákɛ ashá lɛ kɛjɛ hiɛkalɔi ashikpɔŋ lɛ nɔ kɛtee? Mimaŋ lɛ nɔtɔ̃mɔi lɛ ahewɔ apiŋ lɛ!” (Yesaia 53:8) Beni Yesu henyɛlɔi lɛ ŋɔ lɛ kɛtee yɛ naagbee kwraa lɛ, nɛkɛ jamɔ mli shitee-kɛ-wolɔi nɛɛ kɛ “haomɔ” ba enɔ yɛ gbɛ ní amɛtsɔ nɔ amɛkɛ lɛ ye lɛ hewɔ. Jeee akɛ amɛtsĩ nyɛ̃ɛ ní amɛyɔɔ kɛha lɛ lɛ kpojiemɔ naa, shi moŋ amɛtsĩ jalɛsaneyeli naa, loo amɛkɛtsuuu nii. Yɛ Yesaia 53:8 lɛ shishitsɔɔmɔ mli lɛ, Hela Septuagint lɛ kɛ “hiɛshishwiemɔ” moŋ tsuɔ nii yɛ “haomɔ” najiaŋ. Yesu henyɛlɔi lɛ shwie ehiɛ shi, yɛ gbɛ kpakpa nɔ ní amɛkɛ lɛ yeee yɛ, ni amɛkɛ woo ni efɔŋfeelɔ folo po kɛkɛ náa yɛ mla naa lɛ haaa lɛ lɛ hewɔ. Yesu kojomɔ lɛ fee jalɛsaneyeli he fɛoyeli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
27. Beni Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ tsuɔ Yesu kojomɔ lɛ he nii lɛ, mɛɛ mlai amɛkũ amɛhiɛ amɛshwie nɔ, ni amɛkũ Nyɔŋmɔ Mla mli yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?
27 Akɛni Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ etswa amɛfai shi akɛ amɛbaagbe Yesu hewɔ lɛ, amɛkũ mlai ní amɛ diɛŋtsɛ amɛwo lɛ amli. Yɛ amɛ kusum naa lɛ, Sanhedrin lɛ baanyɛ akojo saji ní abaanyɛ akɛ gbele toigbalamɔ aha yɛ he yɛ asa ní akɛ tɛi ní akpɛ́ eká he, ní yɔɔ sɔlemɔtsu lɛ husui anaa lɛ mli pɛ, shi jeee yɛ osɔfonukpa lɛ shia lɛ. Esa akɛ atsu kojomɔ ní tamɔ nɛkɛ he nii yɛ jetsɛremɔ be mli, jeee yɛ hulushinyɔɔ sɛɛ. Ni yɛ sane ní abaanyɛ akɛ gbele toigbalamɔ aha yɛ he lɛ agbɛfaŋ lɛ, esa akɛ akɛ fɔbuu kojomɔ lɛ aha yɛ gbi ní abaaye sane lɛ agbe naa lɛ nɔ jetsɛremɔ. No hewɔ lɛ, anyɛɛɛ akojo mɛi yɛ gbi ní enɔ jetsɛremɔ feɔ Hejɔɔmɔ Gbi loo gbi jurɔ lɛ nɔ. Akũ hiɛ ashwie nɛkɛ mlai nɛɛ fɛɛ anɔ yɛ Yesu kojomɔ sane lɛ mli. (Mateo 26:57-68) Nɔ ni ehiii fe fɛɛ po ji akɛ, jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ je gbɛ amɛkũ Nyɔŋma Mla mli beni amɛyeɔ sane lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛkɛ nyɔɔŋ nihamɔ tsu nii koni amɛnine anyɛ ashɛ Yesu nɔ. (5 Mose 16:19; Luka 22:2-6) Amɛbo amale odasefoi atoi. (2 Mose 20:16; Marko 14:55, 56) Ni amɛkpãŋ akɛ amɛbaaŋmɛɛ gbɔmɔgbelɔ ko he, ni amɛtsɔ nakai feemɔ nɔ amɛkɛ láyisɔ̃yeli ba amɛ diɛŋtsɛ kɛ amɛshikpɔŋ lɛ nɔ. (4 Mose 35:31-34; 5 Mose 19:11-13; Luka 23:16-25) No hewɔ lɛ, akɛ “kojomɔ,” ni ji saneyeli kpakpa ní atɛŋbuu ní ja, ní hiɛaŋkwɛmɔ bɛ mli baajɛ mli aba lɛ haaa.
28. Mɛni Yesu henyɛlɔi lɛ susuuu he?
28 Ani Yesu henyɛlɔi lɛ tao mli akɛ amɛaale mɔ diɛŋtsɛ ní nuu ní damɔ amɛhiɛ ní amɛkojoɔ lɛ lɛ ji? Yesaia bi sane ko ní tamɔ enɛ pɛpɛɛpɛ, akɛ: “Eyinɔbii lɛ ateŋ namɔ jwɛŋɔ he”? Ekolɛ wiemɔ ‘yinɔbii’ lɛ kɔɔ maŋ nɔ nyo ní eji, loo he ní afɔ́ lɛ yɛ lɛ he. Beni Yesu damɔ Sanhedrin lɛ hiɛ ní amɛkojoɔ lɛ lɛ, emli bii lɛ susuuu he ní afɔ́ lɛ yɛ lɛ he—ákɛ eha taomɔ nii kɛha Mesia ní awo shi yɛ ehe lɛ ba mli. Shi moŋ, amɛfolɔ enaa akɛ ebɔ musu, ni amɛbu lɛ fɔ́ akɛ esa gbele. (Marko 14:64) Sɛɛ mli lɛ, Roma amralo Pontio Pilato ŋmɛɛ ehe eha nɔnyɛɛ lɛ, ni ebu Yesu gbele fɔ́ akɛ ayasɛŋ lɛ. (Luka 23:13-25) Enɛ hewɔ lɛ, “ashá” Yesu, loo afo lɛ ashɛ́ afɔ̃ yɛ eshihilɛ be mli beni eye afii 33 1⁄2 pɛ.
29. Eba mli akɛ afũ Yesu “yɛ efɔŋfeelɔi ateŋ” ni “niiatsɛ ekɛhi shi” hu yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
29 Yesaia tsá nɔ eŋma yɛ Mesia lɛ gbele kɛ efũu he akɛ: “Aha lɛ egbonyobu yɛ efɔŋfeelɔi ateŋ, shi egbele sɛɛ lɛ niiatsɛ ekɛhi shi, ejaakɛ ewako mɔ ko yi, ni apasa ko bɛ edaaŋ.” (Yesaia 53:9) Mɛɛ gbɛ nɔ yɛ Yesu gbele kɛ efũu mli lɛ, ekɛ efɔŋfeelɔi kɛ niiatsɛ fɛɛ hi shi yɛ? Yɛ Nisan 14, afi 33 Ŋ.B. lɛ, egbo yɛ sɛŋmɔtso nɔ yɛ Yerusalem gbogboi lɛ asɛɛ. Akɛni asɛŋ lɛ yɛ efɔŋfeelɔi enyɔ ateŋ hewɔ lɛ, yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, aha lɛ egbonyobu yɛ efɔŋfeelɔi ateŋ. (Luka 23:33) Shi, beni Yesu gbo sɛɛ lɛ, Yosef, ni ji nuu niiatsɛ ko ní jɛ Arimatia lɛ, ná ekãa ni eyabi Pilato gbɛ koni aha ewó Yesu gbonyo lɛ ní eyafũ lɛ. Nikodemo fata Yosef he ni Yosef saa gbonyo lɛ kɛha fũu, ni no sɛɛ lɛ ekɛ lɛ yafɔ̃ gbonyobu hee ko ní eha akpɛ́ aha lɛ lɛ mli. (Mateo 27:57-60; Yohane 19:38-42) No hewɔ lɛ Yesu ná egbonyobu yɛ niiatsɛmɛi hu ateŋ.
‘Yehowa Miisumɔ ní Etswa lɛ Nɔ̃’
30. Mɛɛ shishinumɔ naa Yehowa ná he miishɛɛ akɛ eeetswa Yesu nɔ̃ lɛ?
30 No sɛɛ lɛ Yesaia wie nɔ ko ní hɛleɔ mɔ shi, akɛ: “Esa Yehowa hiɛ akɛ eeetswa lɛ nɔ̃ ní eha hela amɔ lɛ. Kɛji eŋɔ esusuma efee sɔ̃ afɔle lɛ, eeena seshibii, eeeha egbii atsɛ, ni nɔ ní sa Yehowa hiɛ lɛ aaashwere yɛ edɛŋ. Esusuma haomɔ lɛ hewɔ lɛ eeena nii ní aaaha etsui anyɔ emli; enilee naa lɛ mitsulɔ jalɔ lɛ aaaná jalɛ aha mɛi pii, ni eeetere amɛnishaianii lɛ.” (Yesaia 53:10, 11) Te eeefee tɛŋŋ eba akɛ eeesa Yehowa hiɛ akɛ eeena etsulɔ anɔkwafo lɛ ní atswa lɛ nɔ̃ lɛ? Eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa diɛŋtsɛ kɛ amanehulu baaa esuɔmɔ Bi lɛ nɔ. Yesu henyɛlɔi lɛ ji mɛi ní nɔ ni amɛfee lɛ lɛ he sɔ̃ diɛŋtsɛ kã amɛnɔ. Shi Yehowa ŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛkɛ yiwalɛ fee nii lɛ. (Yohane 19:11) Yɛ mɛɛ yiŋtoo hewɔ? Eka shi faŋŋ akɛ edɔ Nyɔŋmɔ ní yɔɔ mlitsɔlɛ kɛ mlihilɛ babaoo lɛ beni enaa ní Bi ní efeko efɔŋ ko lɛ naa amanehulu lɛ. (Yesaia 63:9; Luka 1:77, 78) Eka shi faŋŋ akɛ ebaaa lɛ akɛ Yehowa naaa Yesu he miishɛɛ yɛ gbɛ ko kwraa nɔ. Ni nakai po lɛ, Yehowa ná e-Bi lɛ suɔmɔ mli ní ejɛ ena amanehulu lɛ he miishɛɛ, yɛ jɔɔmɔi fɛɛ ní baajɛ mli aba lɛ hewɔ.
31. (a) Yehowa ŋɔ Yesu susuma eha ákɛ “sɔ̃ afɔle” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Yɛ amanehului fɛɛ ní Yesu na ákɛ adesa lɛ sɛɛ lɛ, mɛɛ nɔ̃ titri ko baaha etsui anyɔ emli waa?
31 Nɔ̃ kome ji akɛ, Yehowa ŋɔ Yesu susuma eha akɛ “sɔ̃ afɔle.” No hewɔ lɛ, beni Yesu kwɔ kɛtee ŋwɛi ekoŋŋ lɛ, ekɛ ewala ní ji adesa nɔ̃ ní ekɛshã afɔle akɛ sɔ̃ afɔle lɛ jarawalɛ lɛ yapue yɛ Yehowa hiɛ diɛŋtsɛ, ni Yehowa ná he miishɛɛ akɛ eeekpɛlɛ nɔ yɛ adesai fɛɛ anajiaŋ. (Hebribii 9:24; 10:5-14) Yesu tsɔ̃ esɔ̃ afɔle lɛ nɔ ená “seshibii.” Ákɛ “Naanɔ tsɛ” lɛ, enyɛɔ ekɛ wala—naanɔ wala—haa mɛi ni náa elá ní efɔse eshwie shi lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ. (Yesaia 9:5) Yɛ amanehului fɛɛ ní Yesu tsɔ mli ákɛ adesa susuma lɛ sɛɛ lɛ, kwɛ bɔ ni etsui baanyɔ emli eha akɛ eeená gbɛkpamɔ akɛ eeekpɔ̃ adesai kɛjɛ esha kɛ gbele mli! Yɛ anɔkwale mli lɛ, etsui baanyɔ emli po fe nakai akɛ eeele akɛ emuuyeli mli ní ehiɛ lɛ ha eŋwɛi Tsɛ lɛ ná hetoo eha E-Henyɛlɔ, Satan Abonsam ahorabɔɔ wiemɔi lɛ.—Abɛi 27:11.
32. Mɛɛ ‘nilee’ Yesu tsɔɔ nɔ ehaa ‘mɛi pii náa jalɛ shidaamɔ lɛ,’ ni namɛi náa nɛkɛ shidaamɔ nɛɛ?
32 Jɔɔmɔ kroko hu ní jɛɔ Yesu gbele lɛ mli baa ji akɛ, ehaa ‘mɛi pii náa jalɛ shidaamɔ,’ amrɔ nɛɛ po. Taakɛ Yesaia wie lɛ, efeɔ nakai yɛ “enilee naa.” Eka shi faŋŋ akɛ, nilee nɛɛ ji nilee ní Yesu ná kɛtsɔ gbɔmɔ adesa ní ebatsɔ kɛ amanehulu ní ena yɛ gbɛ ní ejaaa nɔ, yɛ toiboo ni efee eha Nyɔŋmɔ lɛ hewɔ lɛ nɔ. (Hebribii 4:15) Akɛni ena amanehulu kɛyashi gbele mli hewɔ lɛ, Yesu nyɛ ekɛ afɔleshaa ní he hiaa koni eye ebua mɛi krokomɛi ní amɛná jalɛ shidaamɔ lɛ ha. Namɛi náa nɛkɛ jalɛ shidaamɔ nɛɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, esɛɛnyiɛlɔi ní afɔ amɛ mu lɛ. Akɛni amɛnáa Yesu afɔleshaa lɛ mli hemɔkɛyeli hewɔ lɛ, Yehowa buɔ amɛ jalɔi kɛ yiŋtoo akɛ ebaaŋɔ amɛ akɛ ebii ni ebaafee amɛ Yesu hefatalɔi gboshiniyelɔi. (Romabii 5:19; 8:16, 17) No sɛɛ lɛ, “asafo babaoo” ni ji “tooi krokomɛi” lɛ hu jieɔ Yesu lá ní efɔse eshwie lɛ mli hemɔkɛyeli kpo, ni amɛnáa jalɛ shidaamɔ mli ŋɔɔmɔ kɛ yiŋtoo akɛ amɛaafee Nyɔŋmɔ shieŋtsɛmɛi kɛ mɛi ní yi baaná wala kɛfo Harmagedon.—Kpojiemɔ 7:9; 16:14, 16; Yohane 10:16; Yakobo 2:23, 25.
33, 34. (a) Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yehowa he ní haa wɔnáa miishɛɛ waa? (b) Namɛi ji “mɛi agboi” ní Tsulɔ ni ji Mesia lɛ náa “egbɛfaŋnɔ” yɛ amɛteŋ lɛ?
33 Yɛ naagbee lɛ, Yesaia tsɔɔ Mesia lɛ kunimyelii lɛ amli akɛ: “No hewɔ lɛ maha lɛ egbɛfaŋnɔ yɛ mɛi agboi ateŋ, ni ekɛ hewalɔi aaaja hàa nii; ejaakɛ eŋɔ esusuma ewo gbele mli, ni abu lɛ ashi nɔtɔ̃lɔi anɔ, ni etere mɛi babaoo ahe esha, ni edamɔ mli eha nɔtɔ̃lɔi.”—Yesaia 53:12.
34 Yesaia gbalɛ lɛ fã nɛɛ naagbee wiemɔi lɛ tsɔɔ wɔ Yehowa he nɔ ko ní yɔɔ miishɛɛ diɛŋtsɛ: Ebuɔ mɛi ní yeɔ lɛ anɔkwa lɛ akɛ amɛjara wa waa. Nɔ ni tsɔɔ enɛ ji shiwoo ní ekɛha akɛ ‘ebaaha’ Tsulɔ ni ji Mesia lɛ “egbɛfaŋnɔ yɛ mɛi agboi ateŋ” lɛ. Eyɛ faŋŋ akɛ aná nɛkɛ wiemɔi nɛɛ kɛjɛ nɔ ko ní afɔɔ feemɔ, ni ji ta mli hàa nii ní ajaa lɛ mli. Yehowa hiɛ sɔɔ anɔkwayeli ní “mɛi agboi” ní hi shi yɛ blema beaŋ, tamɔ Noa, Abraham, kɛ Hiob hiɛ mli lɛ, ni ésaa ‘gbɛfaŋnɔ’ eto amɛ yɛ ejeŋ hee ní baa lɛ mli. (Hebribii 11:13-16) Nakai nɔŋŋ ebaaha e-Tsulɔ ni ji Mesia lɛ hu egbɛfaŋnɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa haŋ emuuyeli mli ní ehiɛ lɛ afee efolo ní ewooo he nyɔmɔ. Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa ‘hiɛ kpaŋ wɔnitsumɔ lɛ kɛ suɔmɔ deŋme ní wɔgbo yɛ egbɛi lɛ ahewɔ lɛ nɔ.’—Hebribii 6:10.
35. Namɛi ji “hewalɔi” ní Yesu kɛ amɛ jaa hàa nii lɛ, ni mɛni ji hàa nii lɛ?
35 Nyɔŋmɔ Tsulɔ lɛ baaná ta mli hàa nii hu kɛtsɔ ehenyɛlɔi lɛ anɔ kunimyeli nɔ. Ekɛ “hewalɔi” aaaja nɛkɛ hàa nii nɛɛ. Yɛ emlibaa mli lɛ, namɛi ji “hewalɔi” lɛ? Amɛji Yesu klɛŋklɛŋ kaselɔi ní ye je lɛ nɔ kunim taakɛ efee lɛ—ni ji “Nyɔŋmɔ Israel lɛ” mli bii 144,000 lɛ. (Galatabii 6:16; Yohane 16:33; Kpojiemɔ 3:21; 14:1) Belɛ, mɛni ji hàa nii lɛ? Eka shi faŋŋ akɛ nɔ ni fata he ji ‘gbɔmɛi ateŋ nikeenii’ ní kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, Yesu jie amɛ kɛjɛ Satan kudɔmɔ shishi, ní ekɛ amɛ ha Kristofoi asafo lɛ. (Efesobii 4:8-12) Ahaa “hewalɔi” 144,000 lɛ amɛgbɛfaŋnɔ yɛ hàa nii kroko hu mli. Akɛni amɛye je lɛ nɔ kunim hewɔ lɛ, amɛhe nɔdaamɔ nɔ ní Satan yɔɔ ní ekɛaabɔ Nyɔŋmɔ ahora lɛ kɛjɛ edɛŋ. Amɛ hetuu-kɛhamɔ kɛha Yehowa ní amɛkuuu mli lɛ woɔ ehiɛ nyam, ni ehaa etsui náa miishɛɛ.
36. Ani Yesu le akɛ eewo gbalɛ ní kɔɔ Nyɔŋmɔ Tsulɔ lɛ he lɛ obɔ̃? Tsɔɔmɔ mli.
36 Yesu le akɛ eewo gbalɛ ní kɔɔ Nyɔŋmɔ Tsulɔ lɛ he lɛ obɔ̃. Gbi gbɛkɛ ní abaamɔ lɛ lɛ, etsɛ́ wiemɔi ní aŋmala yɛ Yesaia 53:12 lɛ sɛɛ, ni ekɛto lɛ diɛŋtsɛ ehe ni ekɛɛ: “Miikɛɛ nyɛ akɛ nɔ ni aŋma nɛɛ hu, ja eba mli yɛ mihewɔ, akɛ: ‘Ni abu lɛ ashi mlatɔ̃lɔi anɔ;’ ejaakɛ mihe saji lɛ ja eba mli.” (Luka 22:36, 37) Dɔlɛ sane ji akɛ, akɛ Yesu ye tamɔ mlatɔ̃lɔ ko lɛɛlɛŋ. Agbe lɛ akɛ mla mlikulɔ, ni asɛŋ lɛ yɛ ojotswalɔi enyɔ ateŋ. (Marko 15:27) Ni kɛlɛ, ejɛ esuɔmɔ mli etere ahorabɔɔ nɛɛ, ejaakɛ ele jogbaŋŋ kɛmɔ shi akɛ eedamɔ mli eeha wɔ. Kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, edamɔ eshafeelɔi kɛ amanehulu ní gbele toigbalamɔ kɛaaba amɛnɔ lɛ teŋ, ni eha amanehulu lɛ ba lɛ diɛŋtsɛ enɔ.
37. (a) Yesu shihilɛ kɛ egbele he saji ní aŋmala ashwie shi lɛ haa wɔnyɛɔ wɔyooɔ namɔ faŋŋ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔda Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Tsulɔ ní ewó enɔ, ni ji Yesu Kristo shi waa lɛ?
37 Yesu shihilɛ kɛ egbele he yinɔsane ní aŋmala ashwie shi lɛ haa wɔnyɛɔ wɔyooɔ mɔ ko yɛ gbɛ ní tɔmɔ bɛ mli nɔ, akɛ: Yesu Kristo ji Mesia ni ji Tsulɔ ní yɔɔ Yesaia gbalɛ lɛ mli lɛ. Kwɛ bɔ ni esa akɛ wɔda shi babaoo akɛ Yehowa miisumɔ ní eha esuɔmɔ Bi lɛ atsu gbalɛ mli nitsumɔ ní yɔɔ kɛha Tsulɔ lɛ he nii, ní ena amanehulu ní egbo koni anyɛ akpɔ̃ wɔ kɛjɛ esha kɛ gbele mli! Yehowa tsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ ejie suɔmɔ kpele kpo eha wɔ. Romabii 5:8 lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ jieɔ lɛ diɛŋtsɛ esuɔmɔ ni ekɛsumɔ wɔ lɛ shi etsɔ̃ɔ, akɛ be mli ni wɔji eshafeelɔi lɛ beebe ni Kristo bagbo yɛ wɔnajiaŋ.” Kwɛ bɔ ni esa akɛ wɔda Yesu Kristo, ni ji Tsulɔ ní awó enɔ, ní jɛ esuɔmɔ mli ekɛ esusuma hã kɛtee gbele mli lɛ hu shi waa diɛŋtsɛ!
[Shishigbɛ niŋmai]
a Targum ní Jonathan ben Uzziel (ní hi shi yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ) ŋma, ní J. F. Stenning tsɔɔ shishi lɛ, kɛɔ yɛ bɔ ni etsɔɔ Yesaia 52:13 lɛ shishi lɛ mli akɛ: “Naa, mitsulɔ, Mɔ ní Afɔ lɛ Mu Lɛ (loo, Mesia lɛ), baashwere.” Nakai nɔŋŋ hu, Babilon Talmud (af. afii ohai etɛ Ŋ.B.) lɛ kɛɔ akɛ: “Mesia lɛ—mɛni ji egbɛi? . . . [; mɛi] ní jɛ Rabi shia lɛ [kɛɔ akɛ, Mɔ ní he yeɔ lɛ], ejaakɛ akɛɔ akɛ, ‘Lɛɛlɛŋ, lɛ etere wɔhelai lɛ.’”—Sanhedrin 98b; Yesaia 53:4.
b Gbalɔ Mika wie Betlehem he akɛ ‘edaaa bɔ ni aaabu lɛ ashi Yuda wekui lɛ anɔ.’ (Mika 5:1) Ni kɛlɛ, Betlehem maŋ bibioo lɛ ná woo krɛdɛɛ ko akɛ ebafee maŋ ní afɔ́ Mesia lɛ yɛ mli.
c Akɛ Hebri wiemɔi ní atsɔɔ shishi akɛ “piŋ lɛ” lɛ hu tsuɔ nii kɛkɔɔ kpiti he. (2 Maŋtsɛmɛi 15:5) Taakɛ woloŋlelɔi komɛi tsɔɔ lɛ, Yudafoi komɛi ná shishinumɔ ko kɛjɛ Yesaia 53:4 lɛ mli akɛ Mesia lɛ baafee kpitiyelɔ. Babilon Talmud lɛ kɛ ŋmalɛ kuku nɛɛ to Mesia lɛ he, ni etsɛ́ lɛ akɛ “woloŋlelɔ kpitiyelɔ lɛ.” Katolik Douay Version, ní jieɔ bɔ ni Latin Vulgate lɛ shishinumɔ ji kpo lɛ, etsɔɔ ŋmalɛ kuku nɛɛ shishi akɛ: “Kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, wɔbu lɛ akɛ kpitiyelɔ.”
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 212]
YEHOWA TSULƆ LƐ
Bɔ ni Yesu Tsu Gbɛfaŋnɔ lɛ He Nii Eha
GBALƐ
NIFEEMƆ
MLIBAA
Awó enɔ ni awo ehiɛ nyam
Bɔf. 2:34-36; Fil. 2:8-11; 1 Pet. 3:22
Agbe ehe guɔ ni ashwie ehiɛ shi
Mat. 11:19; 27:39-44, 63, 64; Yoh. 8:48; 10:20
Eha jeŋmaji pii hɛle shi
Mat. 24:30; 2 Tes. 1:6-10; Kpoj. 1:7
Aheee enɔ ayeee
Yoh. 12:37, 38; Rom. 10:11, 16, 17
Eshishijee ákɛ adesa lɛ baa shi ni
Ewooo ehe nɔ
Agbe ehe guɔ Ni akwá lɛ
Mat. 26:67; Luka 23: 18-25; Yoh. 1:10, 11
Etere wɔhelai lɛ
Apila lɛ
Ena amanehulu yɛ mɛi krokomɛi
Anɔtɔ̃mɔi ahewɔ
Efee dioo ni eyeee ŋkɔmɔ yɛ enaafolɔlɔi lɛ ahiɛ
Mat. 27:11-14; Mar. 14:60, 61; Bɔf. 8:32, 35
Akojo lɛ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ ni abu lɛ fɔ́
Mat. 26:57-68; 27:1, 2, 11-26; Yoh. 18:12-14, 19-24, 28-40
Afũ lɛ yɛ niiatsɛmɛi ateŋ
Eŋɔ esusuma efee sɔ̃ afɔle
Egbele gbɛ eha mɛi pii koni amɛná jalɛ shidaamɔ
Rom. 5:18, 19; 1 Pet. 2:24; Kpoj. 7:14
Abu lɛ ashi nɔtɔ̃lɔi anɔ
Mat. 26:55, 56; 27:38; Luka 22:36, 37
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 203]
‘Gbɔmɛi gbe ehe guɔ’
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 206]
“Egbeleee edaaŋ”
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Nɔ̃ titri ko ní jɛ “Ecce Homo” ní Antonio Ciseri fee lɛ mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 211]
“Eŋɔ esusuma ewo gbele mli”