‘Kojomɔ Ŋmɛlɛtswaa lɛ’ Eshɛ
KPOJIEMƆ, ni ji Biblia lɛ mli naagbee wolo lɛ haa wɔleɔ anɔkwale ni eji akɛ ŋwɛibɔfo ko ní miifiliki yɛ ŋwɛiteŋ lɛ yɛ “naanɔ sanekpakpa ni eyaajaje etsɔɔ.” Ekɛ gbee wulu kɛɛ akɛ: “Nyɛshea Nyɔŋmɔ gbeyei ni nyɛkɛ anunyam ahaa lɛ, ejaakɛ ekojomɔ ŋmɛlɛtswaa lɛ eshɛ.” (Kpojiemɔ 14:6, 7) Nɔ ni fata nakai ‘kojomɔ ŋmɛlɛtswaa’ lɛ he ji Nyɔŋmɔ kojomɔ lɛ jajemɔ kɛ ehe nitsumɔ. Kɛ akɛaato he lɛ, “ŋmɛlɛtswaa” ji be ni sɛɛ kɛɛɛ. Atsuɔ kojomɔ lɛ he nii akɛ “naagbee gbii lɛ” amli be ni mli wa fe fɛɛ, ni nakai be lɛ mli wɔyɔɔ amrɔ nɛɛ.—2 Timoteo 3:1.
‘Kojomɔ ŋmɛlɛtswaa lɛ’ ji sanekpakpa kɛha mɛi ni sumɔɔ jalɛ nifeemɔ lɛ. No ji be mli ni Nyɔŋmɔ kɛ heyeli baaha etsuji ni ena amanehulu yɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo ni suɔmɔ bɛ mli nɛɛ mli lɛ.
Amrɔ nɛɛ, dani ‘kojomɔ ŋmɛlɛtswaa lɛ’ kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ hiɛkpatamɔ aaaba naagbee lɛ, awoɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Nyɛshea Nyɔŋmɔ gbeyei ni nyɛkɛ anunyam ahaa lɛ.” Ani oofee nakai? Enɛ biɔ babaoo fe kɛɛmɔ ni aaakɛɛ kɛkɛ akɛ, “Miheɔ Nyɔŋmɔ nɔ miyeɔ.” (Mateo 7:21-23; Yakobo 2:19, 20) Esa akɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ kpakpa aha wɔkɛ woo ni mli kwɔ aha lɛ. Esa akɛ no atsirɛ wɔ koni wɔtsi wɔhe kɛjɛ efɔŋfeemɔ he. (Abɛi 8:13) Esa akɛ eye ebua wɔ koni wɔsumɔ ekpakpa ni wɔnyɛ̃ efɔŋ. (Amos 5:14, 15) Kɛ wɔkɛ woo haa Nyɔŋmɔ lɛ, wɔbaajɛ bulɛ ni mli kwɔ mli wɔbo lɛ toi. Wɔfeŋ mɛi ni bɛ dekã yɛ nibii krokomɛi ahe aahu akɛ wɔnaŋ be kɛkane e-Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ daa. Wɔbaaŋɔ wɔhiɛ wɔfɔ̃ enɔ kɛ wɔtsui fɛɛ yɛ bei fɛɛ mli. (Lala 62:9; Abɛi 3:5, 6) Mɛi ni kɛ woo haa lɛ lɛɛlɛŋ lɛ yɔseɔ akɛ, ákɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Bɔlɔ lɛ, lɛ ji Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ, ni amɛjɛɔ suɔmɔ mli amɛbaa amɛhe shi amɛhaa lɛ akɛ Mɔ ni yɔɔ hegbɛ ni ekɛaakudɔ amɛshihilɛ. Kɛ wɔyɔse akɛ esa akɛ wɔsusu nɛkɛ saji nɛɛ ahe jogbaŋŋ lɛ, no lɛ nyɛhaa wɔfea nakai amrɔ nɔŋŋ.
Ale kojomɔ nitsumɔ be lɛ ni ŋwɛibɔfo lɛ wie he lɛ hu ákɛ “Yehowa gbi lɛ.” “Gbi” ni tamɔ nɛkɛ ba blema Yerusalem nɔ yɛ afi 607 D.Ŋ.B., ejaakɛ emli bii lɛ booo Yehowa kɔkɔbɔi ni ekɛtsɔ egbalɔi lɛ anɔ ekɛha lɛ atoi. Akɛni amɛtsi Yehowa gbi lɛ amɛto yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛjwɛŋmɔi amli hewɔ lɛ, amɛtee nɔ amɛkɛ oshara ba amɛshihilɛi anɔ. Yehowa etsɔ hiɛ ebɔ amɛ kɔkɔ akɛ: “Ebɛŋkɛ, ni eeye oyai naakpa.” (Zefania 1:14) “Yehowa gbi” kroko hu ba blema Babilon nɔ yɛ afi 539 D.Ŋ.B. (Yesaia 13:1, 6) Akɛni Babilonbii lɛ yɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛmɔji kɛ amɛnyɔŋmɔi lɛ amli hewɔ lɛ, amɛku amɛhiɛ amɛshwie kɔkɔbɔi ni Yehowa gbalɔi lɛ kɛha amɛ lɛ anɔ. Shi yɛ jenamɔ kome mli lɛ, Mediabii kɛ Persiabii lɛ ye Babilon kpeteŋkpele lɛ nɔ kunim.
Mɛni wɔkɛbaakpe ŋmɛnɛ? ‘Yehowa gbi’ kroko hu ni naa wa waa diɛŋtsɛ. (2 Petro 3:11-14) Ajaje Nyɔŋmɔ kojomɔ ashwie ‘Babilon Kpeteŋkpele’ lɛ nɔ. Taakɛ Kpojiemɔ 14:8 lɛ tsɔɔ lɛ, ŋwɛibɔfo ko jaje akɛ: “Ejwa, Babilon maŋ kpeteŋkpele lɛ ejwa.” No eba mli momo. Enyɛŋ etsĩ Yehowa jálɔi anaa dɔŋŋ. Ákpa lɛ diɛŋtsɛ ejuu-kɛ-fɔ̃ kɛ ta ni ekɛ ehe woɔ mli lɛ he mama kɛtee shɔŋŋ. Amrɔ nɛɛ enaagbee hiɛkpatamɔ lɛ ebɛŋkɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Biblia lɛ woɔ gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛjea emli [Babilon Kpeteŋkpele lɛ] . . . koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ní nyɛkaná ehaomɔi lɛ eko. Ejaakɛ ehe eshai lɛ eshɛ ŋwɛi tɔ̃ɔ ni Nyɔŋmɔ ekai enifɔjianii lɛ.”—Kpojiemɔ 18:4, 5.
Mɛni Ji Babilon Kpeteŋkpele Lɛ? No ji jeŋ muu fɛɛ jamɔ gbɛjianɔtoo ni hiɛ blema Babilon kadimɔnii lɛ. (Kpojiemɔ, yitso 17, 18) Susumɔ nibii ni je amɛhe lɛ ekomɛi ahe okwɛ:
• Blema Babilon osɔfoi lɛ kɛ amɛhe wo maŋ lɛ maŋkwramɔŋ saji amli vii. Nakai eji anɔkwale yɛ jamɔi babaoo ahe ŋmɛnɛ.
• Bei pii lɛ, Babilon osɔfoi lɛ ji mɛi ni woɔ tawuu ni maŋ lɛ kɛ ehe woɔ mli lɛ he hewalɛ. Bei pii lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jamɔi lɛ nyiɛɔ hiɛ ni ajɔ́ɔ asraafoi anɔ yɛ be mli ni maji lɛ kɛ amɛhe wuɔ ta lɛ.
• Blema Babilon tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi ha maŋ lɛ kɛ ehe wo jeŋba shara ni mli wa waa mli. Yɛ bulɛ ni jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ bɛ kɛha Biblia mli jeŋba he mlai lɛ hewɔ lɛ, jeŋba shara egbɛ eshwã waa yɛ osɔfoi kɛ asafoŋbii ateŋ. Nɔ ni sa kadimɔ hu ji anɔkwale ni eji akɛ, akɛni Babilon Kpeteŋkpele lɛ kɛ je lɛ kɛ emli maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi lɛ bɔɔ ajwamaŋ hewɔ lɛ, Kpojiemɔ wolo lɛ feɔ ehe mfoniri akɛ yoo ajwamaŋ.
• Biblia lɛ kɛɔ hu akɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ miihi shi yɛ ‘lahoo’ loo ogbɔjɔ shihilɛ ni yɔɔ hiɛgbele mli. Sɔlemɔtsu gbɛjianɔtoo lɛ nine shɛ shikpɔji ni fa babaoo nɔ yɛ blema Babilon, ni osɔfoi lɛ batsɔmɔ mɛi ni ehe gbɛi yɛ jarayeli nitsumɔi amli. Kɛfata jamɔhei ahe lɛ, Babilon Kpeteŋkpele lɛ yɛ shikpɔji kɛ jarayeli nitsumɔi ni fa babaoo ŋmɛnɛ. Etsɔɔmɔi lɛ kɛ ehejɔɔmɔ gbii lɛ haa lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni kɛ amɛhe woɔ jarayeli nitsumɔi amli lɛ náa nii babaoo.
• Amagai, ashwãi anifeemɔ, kɛ sũu ni akɛtsuɔ nii lɛ gbɛ eshwã blema Babilon taakɛ egbɛɔ eshwãa hei babaoo ŋmɛnɛ lɛ. Abuɔ gbele akɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ kɛyaa shihilɛ kroko mli. Babilon eyi obɔ kɛ sɔlemɔtsui kɛ jamɔhei ni amɛkɛwoɔ amɛnyɔŋmɔi lɛ ahiɛ nyam, shi Babilonbii lɛ te shi amɛwo Yehowa jálɔi. Nakai hemɔkɛyelii kɛ nifeemɔi lɛ nɔŋŋ akɛyɔseɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ.
Yɛ blema beaŋ lɛ, Yehowa kɛ hesaa kudɔ maŋkwramɔŋ maji ni he wa waa ni yɔɔ asraafoi lɛ koni amɛgbala mɛi ni tee nɔ akɛ amɛjieee bulɛ kpo amɛtsɔɔɔ lɛ kɛ esuɔmɔnaa nifeemɔ lɛ atoi. No hewɔ lɛ, Ashurbii lɛ kpata Samaria hiɛ yɛ afi 740 D.Ŋ.B. Babilonbii lɛ kpata Yerusalem hiɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. ni Romabii lɛ kpata Yerusalem hiɛ yɛ afi 70 Ŋ.B. No sɛɛ lɛ, Mediabii kɛ Persiabii lɛ ye Babilon nɔ kunim yɛ afi 539 D.Ŋ.B. Yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ, Biblia lɛ gbaa fɔɔ shi akɛ maŋkwramɔŋ maŋtsɛyelii ni tamɔ kooloo awuiyelɔ lɛ baatutua “yoo ajwamaŋ lɛ,” ní amɛŋmɛ lɛ yayai ni amɛjie bɔ ni eji diɛŋtsɛ lɛ kpo amɛtsɔɔ. Amɛbaakpata ehiɛ kwrakwra.—Kpojiemɔ 17:16.
Ani je lɛŋ nɔyelii lɛ baafee nɔ ko ni tamɔ nakai lɛɛlɛŋ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ, ‘Nyɔŋmɔ kɛbaawo amɛtsuiiaŋ.’ (Kpojiemɔ 17:17) Ebaaba trukaa, yɛ gbɛ ni haa mɔ naa kpɛɔ ehe, ni ehe jɔ̃ɔ ehe nɔ, jeee yɛ gbɛ ni atsɔɔ hiɛ anaa lɛ nɔ, loo yɛ gbɛ ni baa lɛ fiofio lɛ nɔ.
Mɛni ehe hiaa ni ofee? Bi ohe akɛ: ‘Ani mikã he mikɛ mihe kpɛtɛɔ jamɔŋ gbɛjianɔtoo ko ni ewo ehe muji kɛ tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi ni tsɔɔ akɛ efata Babilon Kpeteŋkpele lɛ he lɛ he lolo?’ Kɛ ojeee emlinyo po lɛ, obaanyɛ obi ohe akɛ: ‘Ani miŋmɛ gbɛ ni enifeemɔ su lɛ ená minɔ hewalɛ?’ Mɛɛ nifeemɔ su nɛkɛ eji? Nifeemɔ su ni tsɔɔ akɛ ekpɛlɛɔ jeŋba shara, suɔmɔ kɛha heloonaa nibii kɛ ŋɔɔmɔyelii nɔ moŋ fe suɔmɔ ni aaaná aha Nyɔŋmɔ, loo gbɛ ni ajeɔ (yɛ nɔ ni tamɔ nibii bibii po amli) akuɔ hiɛ ashwieɔ Yehowa Wiemɔ lɛ nɔ. Susumɔ hetoo ni okɛbaaha lɛ he jogbaŋŋ.
Bɔni afee ni wɔná Yehowa hiɛ duromɔ lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ odaseyeli atsɔɔ yɛ wɔnifeemɔi kɛ wɔtsuiŋ akɔnɔi lɛ amli akɛ wɔjɛɛɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli lɛɛlɛŋ. Be bɛ dɔŋŋ kɛha shishashaomɔ. Yɛ be mli ni Biblia lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ naagbee lɛ baaba trukaa lɛ, ekɛɛ akɛ: “Aaashɛ Babilon maŋ kpeteŋkpele lɛ afɔ̃ trukaa, ni anaŋ lɛ kwraa dɔŋŋ.”—Kpojiemɔ 18:21.
Shi babaoo yɛ lolo. Yɛ nakai ‘kojomɔ ŋmɛlɛtswaa’ lɛ fã kroko hu mli lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ baaha jeŋ muu fɛɛ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo lɛ, enɔyelɔi, kɛ mɛi fɛɛ ni kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ ejalɛ nɔyeli kɛtsɔ eŋwɛi Maŋtsɛyeli ni yɔɔ Yesu Kristo dɛŋ lɛ nɔ lɛ ababu amɛhe akɔntaa. (Kpojiemɔ 13:1, 2; 19:19-21) Gbalɛ naa ninaa ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Daniel 2:20-45 lɛ feɔ maŋkwramɔŋ nɔyelii ni jɛ blema Babilon beaŋ kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ lɛ he mfoniri ákɛ amaga kpeteŋkpele ko ni akɛ shika, jwiɛtɛi, akɔɔble, dade kɛ sũ fee. Yɛ nɔ ni kɔɔ wɔgbii nɛɛ ahe lɛ, gbalɛ lɛ gba fɔ̃ shi akɛ: “Nyɔŋmɔ ní yɔɔ ŋwɛi lɛ aaatee maŋtsɛyeli ko shi ama shi ni efiteŋ dɔŋŋ kɛaatee naanɔ.” Ni yɛ nɔ ni kɔɔ nɔ ni nakai Maŋtsɛyeli lɛ baafee lolo yɛ Yehowa ‘kojomɔ ŋmɛlɛtswaa’ lɛ mli lɛ he lɛ, Biblia lɛ jajeɔ akɛ: “Eeejwara maŋtsɛyelii [ni adesai fee] nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.”—Daniel 2:44.
Biblia lɛ bɔɔ anɔkwa jálɔi kɔkɔ koni amɛkasumɔ “nibii hu ni yɔɔ je lɛŋ”—ni ji, shihilɛ gbɛ ni je ni etsi ehe kɛjɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ he nɛɛ lɛ woɔ he hewalɛ lɛ. (1 Yohane 2:15-17) Ani oyiŋkpɛi kɛ onifeemɔi tsɔɔ akɛ ofĩɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ kwraa kɛmɔɔ shi? Ani okɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ oshihilɛ mli lɛɛlɛŋ?—Mateo 6:33; Yohane 17:16, 17.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 14]
Mɛɛ Be Naagbee lɛ Baaba?
“Nɔ̃ ŋmɛlɛtswaa ni nyɛsusuuu lɛ nɔ gbɔmɔ bi lɛ baa.”—Mateo 24:44.
“Nyɛsaraa, ejaakɛ nyɛleee nɔ̃ gbi loo nɔ̃ ŋmɛlɛtswaa nɔ ní gbɔmɔ bi lɛ baa.”—Mateo 25:13.
“Ekpeŋ sɛɛ!”—Habakuk 2:3.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 14]
Eji Ole Be lɛ Kulɛ, Ani No Kɛ Tsakemɔ ko Baaba?
Eji ole jogbaŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ kojomɔ ni ekɛbaa lɛ baŋ yɛ afii fioo komɛi asɛɛ kulɛ, ani no baatsake bɔ ni ohiɔ shi ohaa lɛ? Kɛ gbɛjianɔtoo momo nɛɛ naagbee ni baa lɛ sɛɛ etsɛ fe be ni okpaa gbɛ lɛ, ani oŋmɛ gbɛ ni enɛ eha sɔɔmɔ ni okɛhaa Yehowa lɛ eba shi?—Hebribii 10:36-38.
Akɛni wɔleee be pɔtɛɛ ni ji hewɔ lɛ, ehaa wɔnáa hegbɛ koni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ yɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ. Mɛi ni le Yehowa lɛ le akɛ ekãafeemɔ ni ajieɔ lɛ kpo yɛ be mli ni nakai feemɔ ekpe sɛɛ lɛ esaŋ Nyɔŋmɔ ni naa wɔtsuii amli lɛ hiɛ.—Yeremia 17:10; Hebribii 4:13.
Mɛi ni sumɔɔ Yehowa lɛɛlɛŋ lɛ kɛ lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe be fɛɛ be. Ekolɛ anɔkwa Kristofoi baatsu heloonaa nitsumɔ, taakɛ eji yɛ mɛi krokomɛi agbɛfaŋ lɛ. Shi kɛlɛ, oti ni ma amɛhiɛ lɛ jeee ni amɛná nii, shi moŋ koni amɛná nɔ ni amɛbaaye kɛ hehaanii kɛ nɔ ko fioo ni amɛaaha mɛi krokomɛi eko. (Efesobii 4:28; 1 Timoteo 6:7-12) Amɛnáa hiɛtserɛjiemɔ kpakpa kɛ daa gbi nifeemɔi ni atsakeɔ mli lɛ amli ŋɔɔmɔ, amɛsumɔɔ ni amɛná hejɔɔmɔ, shi jeee ni amɛfee nɔ ni mɛi krokomɛi fɛɛ feɔ lɛ eko kɛkɛ. (Marko 6:31; Romabii 12:2) Taakɛ Yesu Kristo ji lɛ, amɛyɛ he miishɛɛ akɛ amɛaafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii.—Lala 37:4; 40:9.
Anɔkwa Kristofoi miisumɔ ni amɛhi shi ni amɛsɔmɔ Yehowa kɛya naanɔ. Nakai hiɛnɔkamɔ lɛ jeee nɔ ni baa shi, akɛni esa akɛ amɛmɛ jɔɔmɔi komɛi yɛ bei saŋŋ mli fe bɔ ni kulɛ ekolɛ mɛi komɛi kpaa gbɛ lɛ hewɔ.
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛyeli He Sane Lɛ
Bɔni afee ni wɔnu nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ piŋmɔ babaoo gbɛ lɛ, esa akɛ wɔnu jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli he sane lɛ shishi. Mɛni ji jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli? No ji nɔyeli hegbɛ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ.
Akɛni Yehowa ji Bɔlɔ lɛ hewɔ lɛ, eyɛ hegbɛ ni ekɛaaye shikpɔŋ lɛ kɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ nɔ lɛ anɔ. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ atutua jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ yɛ adesai ayinɔsane mra be mli tɔ̃ɔ. Satan Abonsam jaje akɛ Yehowa miitsĩ mɔ naa kwraa tsɔ̃, ni ákɛ E-male E-tsɔɔ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ yɛ nɔ ni baaba lɛ he kɛ́ amɛku amɛhiɛ amɛshwie Nyɔŋmɔ mla lɛ nɔ ni amɛfee nii bɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛsumɔɔ, ni etsɔɔ mli ákɛ ebaahi kɛha amɛ lɛɛlɛŋ kɛji akɛ amɛye amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ ni Nyɔŋmɔ dɛŋ yelikɛbuamɔ bɛ mli lɛ.—1 Mose, yitso 2, 3.
Eji Nyɔŋmɔ kpata atuatselɔi lɛ ahiɛ amrɔ nɔŋŋ kulɛ, no baatsɔɔ ehewalɛ kpojiemɔ, shi kulɛ no tsuŋ saji ni atee lɛ shi lɛ ahe nii. Yɛ nɔ najiaŋ ni Yehowa aaakpata atuatselɔi lɛ ahiɛ amrɔ nɔŋŋ lɛ, eŋmɛ gbɛ koni bɔɔ nii ni yɔɔ nilee lɛ fɛɛ ana nɔ ni ejɛ atuatsemɔ lɛ mli kɛba. Eyɛ mli akɛ enɛ kɛ piŋmɔ eba moŋ shi no hu kɛ hegbɛ ha koni afɔ́ wɔ.
Kɛfata he lɛ, Yehowa ŋmɛɛ nɔ ko wulu beni ejɛ esuɔmɔ mli eto gbɛjianɔ ni anyɛ ahere adesai ni baabo lɛ toi ni baaná e-Bi lɛ kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ ayiwala kɛjɛ esha kɛ naagbai ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ mli koni amɛhi shi yɛ Paradeiso. Kɛ́ ehe miihia lɛ, abaanyɛ atsɔ gbohiiashitee nɔ afee enɛ.
Gbɛ ni Nyɔŋmɔ eŋmɛ koni akɛtao sane lɛ naa lɛ eha ewebii lɛ hu ená hegbɛ koni amɛjie lɛ kpo amɛtsɔɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛtsu Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ he nii ni amɛjie emuuyeli mli ni amɛhiɛ kɛha Yehowa lɛ kpo yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli. Nyɔŋmɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli he sane lɛ kɛ sane ni kɔɔ he, ni ji emuuyeli mli ni adesai aaahiɛ ni aaatsu he nii lɛ he miihia bɔni afee ni aná bulɛ ni sa aha mla yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ. Kɛ no bɛ lɛ, anaŋ anɔkwa toiŋjɔlɛ kɔkɔɔkɔ.a
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Ásusu nɛkɛ saji nɛɛ kɛ nɔ ni amɛtsɔɔ lɛ ahe babaoo yɛ wolo ni ji Tsi Obɛŋkɛ Yehowa, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.
[Mfoniri]
Jeŋ muu fɛɛ maŋkwramɔŋ nɔyeli gbɛjianɔtoo lɛ baaba naagbee