Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • lv yitso 4 bf. 36-49
  • Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔbu Mɛi ni Kwɛɔ Wɔnɔ Lɛ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔbu Mɛi ni Kwɛɔ Wɔnɔ Lɛ?
  • ‘Nyɛhia Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli’
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • NƆ HEWƆ NI EFEEMƆ WA
  • MƐNI HEWƆ ESA AKƐ WƆBU MƐI NI KWƐƆ WƆNƆ LƐ?
  • BULƐ KPO NÍ AAAJIE YƐ WEKU LƐ MLI
  • BULƐ KPO NÍ AAAJIE YƐ ASAFO LƐ MLI
  • BULƐ KPO NÍ AAAJIE ATSƆƆ JE LƐŊ NƆYELII
  • Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Obu Mɛi Ni Yɔɔ Hegbɛ Lɛ?
    Bɔ Ni Ooofee Ohi Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli
  • Nyɛwoa Mɛi ni akɛ Hegbɛ Eha Amɛ Koni Amɛye Nyɛnɔ Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • Bɔ ni Kristofonyo Buɔ Nɔyeli Hegbɛ Ehaa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Ba Ohe Shi Oha Yehowa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2008
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
‘Nyɛhia Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli’
lv yitso 4 bf. 36-49
Nuu ko miitsɔɔ eweku nii

YITSO 4

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔbu Mɛi ni Kwɛɔ Wɔnɔ Lɛ?

“Nyɛwoa mɛi fɛɛ.”—1 PETRO 2:17.

1, 2. (a) Mɛni hewɔ ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he?

ANI ona bɔ ni gbekɛbii feɔ amɛnii amɛhaa kɛ́ akɛɛ amɛ akɛ amɛfee nɔ ko ní amɛnyaaa he lɛ pɛŋ? Ekolɛ amɛbaanyaŋe amɛhiɛ kɛtsɔɔ akɛ amɛnyaaa nɔ ni akɛɛ amɛfee lɛ he. Amɛle akɛ esa akɛ amɛjie bulɛ kpo amɛtsɔɔ hegbɛ ni amɛfɔlɔi lɛ yɔɔ lɛ. Shi yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, amɛnyaaa he akɛ amɛaafee toiboo. Wɔ fɛɛ wɔkɛ shihilɛ ni tamɔ nakai kpeɔ yɛ be kɛ beaŋ.

2 Jeee be fɛɛ be eyɔɔ mlɛo akɛ wɔɔfee toiboo wɔha mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ. Ani bei komɛi lɛ ewaa kɛhaa bo akɛ ooojie bulɛ kpo otsɔɔ mɛi ni kwɛɔ onɔ lɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, jeee bo pɛ okɛ nakai shihilɛ kpeɔ. Wɔyɛ be ko ni mɛi fioo ko pɛ jieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ mɛi ni yɔɔ hegbɛ lɛ mli. Kɛlɛ, Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ esa akɛ wɔbu mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ. (Abɛi 24:21) Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli lɛ ehe miihia ni wɔfee nakai. Enɛ teɔ sanebimɔi komɛi ashi. Mɛni hewɔ ebaanyɛ ewa waa kɛha wɔ akɛ wɔɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ? Mɛni hewɔ Yehowa biɔ ni wɔfee nakai, ni mɛni baaye abua wɔ ni wɔbo lɛ toi? Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔbu mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ?

NƆ HEWƆ NI EFEEMƆ WA

3, 4. Te fee tɛŋŋ ni eshafeemɔ kɛ emuu ni ayeee lɛ je shishi, ni mɛni hewɔ emuu ni wɔyeee lɛ haa ewaa kɛhaa wɔ akɛ wɔɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ?

3 Nyɛhaa wɔsusua yiŋtoi enyɔ ahewɔ ni ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ ahe kuku. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔyeee emuu; nɔ ni ji enyɔ lɛ mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ hu yeee emuu. Emuu ni adesai yeee kɛ eshafeemɔ je shishi yɛ Eden abɔɔ lɛ mli tɔ̃ɔ, beni Adam kɛ Hawa tse Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ hiɛ atua lɛ. No hewɔ lɛ atuatsemɔ kɛ eshafeemɔ ba. Kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa nɛɛ lɛ, akɛ atuatsemɔ su fɔɔ adesai.—1 Mose 2:15-17; 3:1-7; Lala 51:7; Romabii 5:12.

4 Akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, ewaaa kɛhaaa wɔteŋ mɛi pii akɛ amɛaajie henɔwomɔ kɛ hepupuumɔ su kpo, yɛ be mli ni mɛi fioo pɛ jieɔ heshibaa ni ji su ni esa akɛ wɔkase ni wɔjie lɛ kpo daa lɛ kpo. Kɛ́ wɔkɛ afii pii eye Nyɔŋmɔ anɔkwa po lɛ, ebaanyɛ eba akɛ wɔbaajie kuɛŋtimɔ kɛ henɔwomɔ su kpo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kora kɛ anɔkwayeli fi Yehowa webii lɛ asɛɛ yɛ fimɔ shihilɛi babaoo mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, eshwe hegbɛi krokomɛi waa, ni enɛ ha enyiɛ mɛi ahiɛ kɛtse Mose ni ji nuu ni he jɔ fe gbɔmɛi fɛɛ yɛ nakai beaŋ lɛ hiɛ atua. (4 Mose 12:3; 16:1-3) Henɔwomɔ ha Maŋtsɛ Uzia hu tee Yehowa sɔlemɔwe lɛ ni eyashã tsofa-kɛ-ŋma ni osɔfoi lɛ pɛ yɔɔ hegbɛ akɛ amɛshãa lɛ. (2 Kronika 26:16-21) Agbala hii nɛɛ atoi waa yɛ amɛtuatsemɔ lɛ hewɔ. Kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔkase nii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ yɛ nɔkwɛmɔnii gbohii ni amɛfee nɛɛ amli. Ehe miihia ni wɔye henɔwomɔ su ni haa ewaa kɛhaa wɔ akɛ wɔɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ nɔ.

5. Adesai ni yeee emuu lɛ kɛ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ etsu nii yɛ gbɛ gbonyo nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, adesai ni yeee emuu ni yɔɔ hegbɛi lɛ anifeemɔ eba bulɛ ni mɛi yɔɔ kɛha mɛi ni yɔɔ hegbɛ lɛ shi. Amɛteaŋ mɛi babaoo ayitsoŋ wa, amɛfeɔ mɛi niseniianii, loo amɛyeɔ mɛi anɔ dɛŋdɛŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ni eyi adesai ayinɔsane mli obɔ ji hegbɛ ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ gbonyo nɔ. (Kanemɔ Jajelɔ 8:9) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Yehowa ha awó Saul maŋtsɛ lɛ, no mli lɛ eji gbɔmɔ kpakpa ni baa ehe shi. Kɛlɛ, eha henɔwomɔ kɛ awuŋayeli ná enɔ hewalɛ; no sɛɛ lɛ ewa anɔkwafo David yi. (1 Samuel 9:20, 21; 10:20-22; 18:7-11) Sɛɛ mli lɛ David batsɔ maŋtsɛmɛi kpakpai ni ye Israel nɔ lɛ ateŋ mɔ kome, shi ekɛ ehegbɛ lɛ tsu nii yɛ gbɛ gbonyo nɔ beni ehé Uria ni ji Hitnyo lɛ ŋa lɛ yɛ edɛŋ, ní eha akɛ nuu ni efeko nɔ ko nɛɛ yadamɔ ta lɛ mli he ni wa koni agbe lɛ lɛ. (2 Samuel 11:1-17) Hɛɛ, emuu ni adesai yeee lɛ haa ewaa kɛhaa amɛ akɛ amɛkɛ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ aaatsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Ni kɛ́ mɛi ni yɔɔ hegbɛ lɛ ebuuu Yehowa lɛ, ehaa sane lɛ fiteɔ kwraa. Beni Britain maŋ onukpa ko tsɔɔ bɔ ni Katolik paapai lɛ ekomɛi ha awa mɛi ayi yɛ hei babaoo lɛ, eŋma akɛ: “Hegbɛ haa gbɔmɔ fiteɔ, ni hegbɛ ní husu bɛ he lɛ fiteɔ mɔ kɛmɔɔ shi.” Beni enɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, nyɛhaa wɔsusua sanebimɔ nɛɛ he: Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbu mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ?

MƐNI HEWƆ ESA AKƐ WƆBU MƐI NI KWƐƆ WƆNƆ LƐ?

6, 7. (a) Mɛni suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔfee, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ su baaye abua wɔ koni wɔfee toiboo yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie su nɛɛ kpo lɛ?

6 Suɔmɔ kɛha Yehowa, wɔnaanyo gbɔmɔ, kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe lɛ ji yiŋtoi titrii ahewɔ ni esa akɛ wɔbu mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ. Wɔmiisumɔ ni wɔha Yehowa tsui anyɔ emli ejaakɛ wɔsumɔɔ lɛ fe nɔ fɛɛ nɔ. (Kanemɔ Abɛi 27:11; Marko 12:29, 30) Wɔle akɛ kɛjɛ beni atse atua yɛ Eden nɛɛ lɛ, atee nɔ atswa hegbɛ ni Yehowa yɔɔ akɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ mpoa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni adesai babaoo eyafi Satan sɛɛ ni amɛkpoo Yehowa nɔyeli lɛ. Wɔmii shɛɔ wɔhe yɛ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ ni wɔfiɔ lɛ hewɔ. Kɛ́ wɔkane kãfomɔ wiemɔi ni yɔɔ Kpojiemɔ 4:11 lɛ, etaa wɔtsuiiaŋ. Kwɛ bɔ ni enɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ Yehowa pɛ ji jeŋ muu lɛ fɛɛ Nɔyelɔ ni sa! Wɔfiɔ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ, ni wɔhiɔ shi yɛ enɔyeli lɛ gbɛtsɔɔmɔi anaa daa.

7 Enɛ biɔ ni wɔbo lɛ toi yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli. Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ hewɔ ni wɔshashaooo shi akɛ wɔɔbo lɛ toi lɛ. Kɛlɛ, bei komɛi lɛ ewaa waa kɛhaa wɔ akɛ wɔɔbo lɛ toi. Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, ehe bahiaa ni wɔba wɔhe shi taakɛ ehe bahiaa ni gbekɛbii ni wɔwie amɛhe kɛtsɔ hiɛ lɛ aba amɛhe shi lɛ. Wɔkaiɔ akɛ Yesu ba ehe shi ni efee e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii beni eeenyɛ efee akɛ efeemɔ wa po kɛha lɛ lɛ. Ekɛɛ e-Tsɛ lɛ akɛ: “Jeee bɔ ni mi misumɔɔ lɛ, shi moŋ bɔ ni bo osumɔɔ.”—Luka 22:42.

8. (a) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛni kɛ́ mɔ ko fee lɛ etsɔɔ akɛ ebaa ehe shi ehaa Yehowa nɔyeli lɛ, ni mɛni haa wɔnaa bɔ ni Yehowa buɔ enɛ ehaa? (b) Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔbo ŋaawoo toi ni wɔkpɛlɛ tsɔsemɔ nɔ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “Bó Ŋaawoo Toi, ni Okpɛlɛ Tsɔsemɔ” lɛ.)

8 Yɛ anɔkwale mli lɛ Yehowa kɛ aŋkroaŋkroi ewieee tɛ̃ɛ ŋmɛnɛ; ekɛ wɔ wieɔ kɛtsɔɔ e-Wiemɔ lɛ kɛ enajiaŋdamɔlɔi ni ji adesai ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, bei pii lɛ wɔtsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi wɔhaa Yehowa nɔyeli lɛ kɛtsɔ bulɛ kpo ni wɔjieɔ wɔtsɔɔ enajiaŋdamɔlɔi ni ji adesai ni ehala loo eŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛya nɔ amɛkwɛ wɔnɔ lɛ nɔ. Kɛ́ wɔtse mɛi nɛɛ ahiɛ atua—ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛtsɔ Ŋmalɛ naa ŋaawoo kɛ jajemɔ ni amɛkɛhaa wɔ lɛ ni wɔɔkpoo akɛ wɔkɛaatsu nii lɛ nɔ lɛ—ebaaha wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ mli awo la. Beni Israelbii lɛ wie huhuuhu amɛshi Mose ni amɛtse ehiɛ atua lɛ, Yehowa bu amɛnifeemɔi lɛ akɛ lɛ amɛfeɔ amɛshiɔ lɛ.—4 Mose 14:26, 27.

9. Mɛni hewɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔnaanyo gbɔmɔ lɛ baatsirɛ wɔ koni wɔbu mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

9 Agbɛnɛ hu, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔnaanyo gbɔmɔ lɛ haa wɔbuɔ mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ. Mɛni hewɔ eji nakai? Ojogbaŋŋ, ŋɔɔ lɛ akɛ oji asraafonyo yɛ asraafoi akuu ko mli. Kɛ́ nyɛsraafoi akuu lɛ baaye omanye ni abaa nyɛyi po lɛ, no lɛ esa akɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ onukpai ni kwɛɔ nyɛnɔ lɛ afee ekome, nyɛbo amɛ toi, ni nyɛjie bulɛ kpo nyɛtsɔɔ amɛ. Kɛ́ obaaa ohe shi ohaaa onukpai ni kwɛɔ nyɛnɔ lɛ ni otse amɛhiɛ atua lɛ, ebaanyɛ ekɛ onanemɛi asraafoi lɛ fɛɛ awala awo oshara mli. Eji anɔkwale akɛ ŋmɛnɛ lɛ asraafoi akui kpataa nibii ahiɛ waa yɛ je lɛŋ. Shi Yehowa yɛ asraafoi akui ni yeɔ buaa mɛi jogbaŋŋ. Atsɛ Nyɔŋmɔ akɛ “Yehowa Zebaot [loo Taiatsɛ]” shii abɔ yɛ Biblia lɛ mli. (1 Samuel 1:3) Lɛ ji mumɔŋ bɔɔ nii babaoo ni he wa lɛ anɔ Tatsɛ. Bei komɛi lɛ, Yehowa kɛ etsuji ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ toɔ asraafoi ahe. (Ezekiel 37:1-10) Kɛ́ wɔtse adesai ni Yehowa ehala amɛ akɛ amɛkwɛ wɔnɔ lɛ ahiɛ atua lɛ, ani jeee wɔnanemɛi Kristofoi asraafoi lɛ awala wɔkɛwoɔ oshara mli lɛ? Kɛji Kristofonyo ko tse onukpai ni ahala amɛ lɛ ahiɛ atua lɛ, ebaanyɛ eye asafo lɛ mli bii krokomɛi lɛ hu awui. (1 Korintobii 12:14, 25, 26) Kɛ́ gbekɛ ko tse atua lɛ, ebaanyɛ egba weku muu lɛ fɛɛ naa. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔbu adesai ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ ni wɔkɛ amɛ fee ekome lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ wɔnanemɛi gbɔmɛi.

10, 11. Mɛɛ gbɛ nɔ shwelɛ kpakpa ni wɔyɔɔ akɛ wɔɔfee nii ni wɔbaaná he sɛɛ lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔbu mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ?

10 Kɛfata he lɛ, wɔbuɔ mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ ejaakɛ nakai feemɔ hi kɛha wɔ. Be fɛɛ be ni Yehowa biɔ wɔ koni wɔbu mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ, bei pii lɛ etsɔɔ wɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ nakai feemɔ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛɔ gbekɛbii ni amɛbo amɛfɔlɔi atoi koni ahi aha amɛ ni amɛwala sɛɛ atsɛ. (5 Mose 5:16; Efesobii 6:2, 3) Ekɛɔ wɔ koni wɔbu asafoŋ onukpai lɛ ejaakɛ kɛ́ wɔfeee nakai lɛ ebaafite wekukpãa ni kã wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ. (Hebribii 13:7, 17) Kɛfata he lɛ, ekɛɔ wɔ ni wɔbo hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ atoi yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhilɛkɛhamɔ hewɔ.—Romabii 13:4.

11 Ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ yiŋtoi ahewɔ ni Yehowa sumɔɔ ni wɔfee toiboo lɛ ni wɔyɔse lɛ baaye abua wɔ koni wɔbu mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ? Belɛ nyɛhaa wɔsusua hei titrii etɛ ni wɔbaanyɛ wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ he wɔkwɛa.

BULƐ KPO NÍ AAAJIE YƐ WEKU LƐ MLI

12. Mɛɛ hegbɛ Yehowa kɛha wumɛi kɛ tsɛmɛi yɛ weku lɛ mli, ni te amɛbaanyɛ amɛtsu nakai gbɛnaanii lɛ he nii amɛha tɛŋŋ?

12 Yehowa diɛŋtsɛ to weku lɛ he gbɛjianɔ. Akɛni Nyɔŋmɔ ji gbɛjianɔtolɔ kpakpa hewɔ lɛ, eto weku lɛ he gbɛjianɔ yɛ gbɛ ni baaha nɔ fɛɛ nɔ aya nɔ jogbaŋŋ yɛ mli lɛ nɔ. (1 Korintobii 14:33) Ekɛ hegbɛ eha wumɛi kɛ tsɛmɛi akɛ weku yitsei. Wumɛi jieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛ-Yitso ni ji Kristo Yesu lɛ kɛtsɔ gbɛ ni Yesu kɛ eyitsoyeli lɛ tsuɔ nii kɛyeɔ asafo lɛ nɔ lɛ ni amɛkaseɔ lɛ nɔ. (Efesobii 5:23) No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wumɛi kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ amɛyitsoyeli lɛ nɔ, shi moŋ esa akɛ amɛkɛ nuufeemɔ atsu he nii; asaŋ esaaa akɛ amɛfeɔ mɛi ni kɛ́ amɛwie lɛ awieee eko loo mɛi ni yitsoŋ wa, shi moŋ amɛjie suɔmɔ kɛ mlihilɛ kpo, ní amɛfee mɛi ni nuɔ nii ashishi. Amɛhaa ehiɔ amɛjwɛŋmɔ mli akɛ amɛhegbɛ lɛ yawaa he ko—eyɛ Yehowa nɔyeli lɛ shishi.

Tsɛ ni ji Kristofonyo lɛ kaseɔ bɔ ni Kristo tsuɔ eyitsoyeli lɛ he nii ehãa lɛ

13. Mɛɛ gbɛ nɔ ŋamɛi kɛ nyɛmɛi baanyɛ atsɔ atsu amɛweku mli gbɛnaanii ahe nii yɛ gbɛ ni saa Yehowa hiɛ nɔ?

13 Ŋamɛi kɛ nyɛmɛi ji amɛwumɛi lɛ ayelikɛbualɔi loo hefatalɔi. Amɛ hu amɛyɛ hegbɛ ko yɛ weku lɛ mli, ejaakɛ Biblia lɛ wieɔ ‘nyɛmɛi amla’ he. (Abɛi 1:8) Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛyɛ amɛwumɛi lɛ ayitsoyeli shishi. Ŋamɛi ni ji Kristofoi lɛ buɔ amɛwumɛi ayitsoyeli lɛ kɛtsɔ yelikɛbuamɔ ni amɛkɛhaa amɛ bɔni afee ni amɛnyɛ amɛtsu sɔ̃ ni kã amɛnɔ akɛ weku yitsei lɛ ahe nii lɛ nɔ. Amɛgbeee amɛwumɛi lɛ ayitsoyeli lɛ he guɔ, amɛnáaa amɛnɔ hewalɛ gbonyo, ni amɛheee amɛyitsoyeli lɛ yɛ amɛdɛŋ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛfiɔ amɛsɛɛ ni amɛkɛ amɛ feɔ ekome. Kɛ́ amɛwumɛi kpɛ yiŋ ko ni amɛnyaaa he po lɛ, amɛjɛɔ bulɛ mli amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ, shi amɛyaa nɔ amɛbaa amɛhe shi. Kɛ́ amɛwumɛi lɛ jeee Odasefoi lɛ, ekolɛ amɛkɛ naagbai baakpe, kɛlɛ amɛhe shi ni amɛbaa lɛ baanyɛ atsirɛ amɛwumɛi lɛ koni amɛtao Yehowa sɛɛgbɛ.—Kanemɔ 1 Petro 3:1.

Nuu ko ejɛ suɔmɔ mli eetsɔse ebi ko ni kɛ enaneshi ŋmɔtɔ ebakpa shĩa lɛ ml

14. Mɛɛ gbɛ nɔ gbekɛbii baanyɛ atsɔ amɛha amɛfɔlɔi kɛ Yehowa aná miishɛɛ?

14 Kɛ́ gbekɛbii fee toiboo amɛha amɛfɔlɔi lɛ, Yehowa náa miishɛɛ. No feemɔ hu woɔ amɛfɔlɔi ahiɛ nyam ni ehaa amɛnáa miishɛɛ. (Abɛi 10:1) Gbekɛbii kɛ toiboo he shishitoo mla nɛɛ nɔŋŋ tsuɔ nii yɛ fɔlɔ kome wekui amli, ni amɛle akɛ ehe miihia waa ni amɛfi amɛfɔlɔi nɛɛ asɛɛ ni amɛkɛ amɛ afee ekome. Wekui ni emli bii lɛ tsuɔ gbɛnaanii ni Nyɔŋmɔ kɛha amɛ lɛ ahe nii lɛ náa toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ babaoo. Enɛ woɔ Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji wekui fɛɛ a-Shishitolɔ lɛ hiɛ nyam.—Efesobii 3:14, 15.

BULƐ KPO NÍ AAAJIE YƐ ASAFO LƐ MLI

15. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ yɛ asafo lɛ mli akɛ wɔbuɔ Yehowa nɔyeli lɛ? (b) Mɛɛ shishitoo mlai baanyɛ aye abua wɔ koni wɔbo mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ atoi? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “Nyɛboa Nyɛtsɔɔlɔi lɛ Atoi.” lɛ.)

15 Yehowa ehala e-Bi lɛ akɛ Kristofoi asafo lɛ nɔ Nɔyelɔ. (Kolosebii 1:13) Yesu hu kɛ nitsumɔ ewo ‘etsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ’ lɛ dɛŋ koni eye ebua Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ koni amɛjá Nyɔŋmɔ. (Mateo 24:45-47) Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ ji tsulɔ kuu lɛ najiaŋdamɔlɔ. Taakɛ eji yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi asafoi lɛ agbɛfaŋ lɛ, Nɔyeli Kuu lɛ tsɔɔ gbɛ ni yɔɔ tɛ̃ɛ loo amɛnajiaŋdamɔlɔi tamɔ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi anɔ amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔi kɛ ŋaawoi haa onukpai lɛ ŋmɛnɛ. Ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ, kɛ́ wɔbu Kristofoi onukpai. ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ, belɛ wɔmiibo Yehowa toi.—Kanemɔ 1 Tesalonikabii 5:12; Hebribii 13:17

16. Atsɔɔ mumɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ aholeɔ onukpai yɛ mɛɛ shishinumɔ naa?

16 Onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi lɛ yeee emuu. Amɛyɛ fatɔi tamɔ wɔ nɔŋŋ. Shi kɛlɛ, onukpai lɛ ji ‘hii ni ji nikeenii’ ni akɛduro asafoi lɛ koni amɛye amɛbua asafoi lɛ ní amɛhe awa yɛ mumɔŋ. (Efesobii 4:8) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ atsɔɔ aholeɔ onukpai. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:28) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Hii nɛɛ shɛɔ taomɔ nii ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ mli lɛ he dani aholeɔ amɛ akɛ asafoŋ onukpai. (1 Timoteo 3:1-7, 12; Tito 1:5-9) Kɛfata he lɛ, dani onukpai lɛ baakwɛ akɛ nyɛmimɛi hii komɛi shɛɔ Ŋmalɛ naa taomɔ nii lɛ ahe lɛ, amɛkɛ hiɛdɔɔ sɔleɔ kɛbiɔ Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛtsɔɔmɔ.

17. Mɛni hewɔ bei komɛi lɛ kɛ́ yei ni ji Kristofoi lɛ miitsu sɔ̃i komɛi ahe nii yɛ asafo lɛ mli lɛ, amɛhàa amɛyi nɔ lɛ?

17 Bei komɛi shɛɔ yɛ asafo lɛ mli ni ekolɛ onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi lɛ bɛ ni amɛbaatsu amɛsɔ̃i lɛ ahe nii, tamɔ kpeei kɛha shiɛmɔyaa nɔkwɛmɔ nɛkɛ. Yɛ shihilɛi ni tamɔ enɛɛmɛi amli lɛ, nyɛmi nuu ko ni abaptisi lɛ baanyɛ atsu sɔ̃ nɛɛ he nii. Kɛ́ nyɛmi nuu ko ni abaptisi lɛ bɛ jɛmɛ lɛ, no lɛ nyɛmi yoo ko ni ji Kristofonyo ni sa baanyɛ atsu sɔ̃ nɛɛ he nii. Shi kɛ́ nyɛmi yoo ko miitsu sɔ̃ ni bei pii lɛ hii ni abaptisi amɛ tsuɔ he nii lɛ, esa akɛ ehà eyi nɔ.a (1 Korintobii 11:3-10) Taomɔ nii nɛɛ baaa yei ashi. Yɛ no najiaŋ lɛ, ehaa amɛnáa hegbɛ kɛjieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ yitsoyeli he gbɛjianɔ ni Yehowa eto yɛ weku lɛ kɛ agbɛnɛ asafo lɛ mli lɛ.

BULƐ KPO NÍ AAAJIE ATSƆƆ JE LƐŊ NƆYELII

18, 19. (a) Te obaatsɔɔ shishitoo mlai ni yɔɔ Romabii 13:1-7 lɛ mli oha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔbuɔ mɛi ni yɔɔ hegbɛ yɛ je lɛŋ lɛ?

18 Anɔkwa Kristofoi jɛɔ amɛhenilee mli amɛkɛ shishitoo mlai ni yɔɔ Romabii 13:1-7 (Kanemɔ) lɛ tsuɔ nii. Beni okaneɔ ŋmalɛ nɛɛ lɛ, obaana akɛ “hegbɛi ni yeɔ nɔ” ni atsĩ tã lɛ ji je lɛŋ nɔyelii lɛ. Yɛ be ni Yehowa kɛŋmɛ je lɛŋ nɔyelii lɛ agbɛ ni amɛhi shi lɛ mli lɛ, amɛtsuɔ nibii ni he hiaa, ni ji gbɛjianɔtoo kpakpa ni amɛhaa ehiɔ shi, kɛ hiamɔ nii ni amɛhaa mɛi anine shɛɔ nɔ lɛ ahe nii. Wɔbuɔ nɔyelii nɛɛ kɛtsɔ mlai ni amɛwo lɛ anɔ ni wɔyeɔ lɛ nɔ. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ wɔwoɔ too, wɔŋmalaa woji ni nɔyelɔi lɛ biɔ ni wɔŋmala amɛnɔ nii lɛ anɔ nii jogbaŋŋ, ni wɔyeɔ mlai ni kɔɔ wɔhe, wɔweku, wɔnitsumɔ, loo wɔnibii ahe lɛ anɔ. Kɛlɛ, kɛ́ mɛi ni yɔɔ hegbɛ yɛ je lɛŋ lɛ bi ni wɔfee nɔ ko ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ wɔbooo amɛ toi. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔfeɔ wɔnii taakɛ bɔfoi ni hi shi yɛ blema lɛ fee lɛ, akɛ: “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 5:28, 29; kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “Namɔ Toi Esa akɛ Mabo?” lɛ.

NAMƆ TOI ESA AKƐ MABO?

Shishitoo mla: “Yehowa ji wɔkojolɔ, Yehowa ji wɔtatsɛ [loo wɔmlawolɔ], Yehowa ji wɔmaŋtsɛ.”—Yesaia 33:22.

Saji ni obaanyɛ obi ohe

  • Kɛ́ afã mi akɛ mifee nɔ ko ni teɔ shi woɔ Yehowa shishitoo mlai lɛ, mɛni mafee?—Mateo 22:37-39; 26:52; Yohane 18:36.

  • Kɛ́ afã mi akɛ mikpa Yehowa kitai lɛ anɔyeli lɛ, mɛni mafee?—Bɔfoi lɛ Asaji 5:27-29; Hebribii 10:24, 25.

  • Mɛni baaye abua mi koni mabo mɛi ni yɔɔ hegbɛ lɛ atoi kɛjɛ mitsuiŋ?—Romabii 13:1-4; 1 Korintobii 11:3; Efesobii 6:1-3.

19 Wɔbuɔ mɛi ni yɔɔ hegbɛ yɛ je lɛŋ lɛ kɛtsɔ bɔ ni wɔkɛ amɛ yeɔ haa lɛ nɔ. Ekolɛ wɔkɛ nɔyeli lɛ najiaŋdamɔlɔi baakpe hiɛ kɛ hiɛ bei komɛi. Bɔfo Paulo kɛ nɔyelɔi tamɔ Maŋtsɛ Herode Agripa kɛ Amralo Festo kpe hiɛ kɛ hiɛ. Hii nɛɛ ajeŋba ehiii kwraa, shi Paulo kɛ amɛ wie yɛ bulɛ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 26:2, 25) Kɛ́ wɔkɛ mɛi ni hiɛ hegbɛi wuji yɛ maŋ lɛ mli loo polisifonyo miiwie lɛ, ehe miihia ni wɔfee wɔnii taakɛ Paulo fee lɛ. Kristofoi ni ji gbekɛbii lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛjie su nɛɛ nɔŋŋ kpo amɛtsɔɔ amɛtsɔɔlɔi, skul nɔkwɛlɔi, kɛ nitsulɔi ni yɔɔ skul lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee mɛi ni ewieee eshiii wɔhemɔkɛyeli lɛ pɛ wɔjieɔ bulɛ ni tamɔ nɛkɛ kpo wɔtsɔɔ; wɔbuɔ mɛi ni teɔ shi woɔ Yehowa Odasefoi lɛ hu. Hɛɛ, esa akɛ mɛi ni jeee Odasefoi lɛ anyɛ ana akɛ wɔbuɔ mɔ.—Kanemɔ Romabii 12:17, 18; 1 Petro 3:15.

20, 21. Kɛ́ wɔjie bulɛ kpakpa kpo wɔtsɔɔ mɛi ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ, mɛɛ sɛɛnamɔi komɛi jɛɔ mli kɛbaa?

20 Nyɛkahaa wɔshashaoɔ shi akɛ wɔɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi. Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Nyɛwoa mɛi fɛɛ.” (1 Petro 2:17) Kɛ́ mɛi na akɛ wɔjɛɔ wɔtsuiiaŋ wɔjieɔ bulɛ kpo wɔtsɔɔ amɛ lɛ, ebaanyɛ ená amɛnɔ hewalɛ waa. Kaimɔ akɛ mɛi fioo pɛ jieɔ su nɛɛ kpo ŋmɛnɛ. No hewɔ lɛ, su nɛɛ kpo ni wɔjieɔ lɛ ji gbɛ kome ni wɔtsɔɔ nɔ wɔboɔ Yesu famɔ nɛɛ toi akɛ: “Nyɛhaa nyɛla atsoa yɛ gbɔmɛi ahiɛ, koni amɛna nyɛnifeemɔnii kpakpai lɛ, ni amɛwo nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ nyam.”—Mateo 5:16.

21 Gbɔmɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ tsiɔ bɛŋkɛɔ mumɔŋ la lɛ yɛ jeŋ ni ewo duŋ nɛɛ mli. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔjie bulɛ kpo yɛ weku lɛ mli, asafo lɛ mli, kɛ hei krokomɛi lɛ, ebaanyɛ ená mɛi komɛi anɔ hewalɛ ní etsirɛ amɛ ni amɛkɛ wɔ abanyiɛ yɛ la lɛ mli. Mɛɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ nyam po nɛ! Shi kɛ́ etsirɛɛɛ mɛi koni amɛba la lɛ he po lɛ, nɔ kome ko yɛ ni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ he. Adesai ni wɔbuɔ lɛ saa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔhiɔ esuɔmɔ lɛ mli. Aso nɔ ko yɛ ni he yɛ sɛɛnamɔ fe enɛ?

a Saji Krokomɛi ni Fata He ni yitso ji “Mɛɛ Be Esa akɛ Ahà Yi nɔ, ni Mɛni Hewɔ?” lɛ tsɔɔ shihilɛi komɛi ni abaanyɛ akɛ shishitoo mla nɛɛ atsu nii yɛ mli.

“BÓ ŊAAWOO TOI, NI OKPƐLƐ TSƆSEMƆ”

Satan mumɔ ni ji naataamɔ kɛ atuatsemɔ su lɛ eyi je lɛŋ obɔ ŋmɛnɛ. No hewɔ lɛ Biblia lɛ tsɛɔ Satan akɛ “kɔɔyɔɔ mli hewalɛ lɛ nɔ lumɔ,” ni etsĩ tã akɛ nɔ ni ejɛ elumɔyeli lɛ mli kɛba ji “mumɔ ni tsuɔ nii ŋmɛnɛŋmɛnɛ yɛ toigbele bii amli lɛ.” (Efesobii 2:2) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo sumɔɔɔ kwraa ni mɔ ko yeɔ amɛnɔ. Dɔlɛ sane ji akɛ, nɛkɛ heyeli mumɔ nɛɛ ená mɛi komɛi anɔ hewalɛ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ asafoŋ onukpa ko baajɛ mlihilɛ mli ewo ŋaa yɛ osharai ni yɔɔ hiɛtserɛjiemɔ ni jeŋba shara loo yiwalɛ yɔɔ mli lɛ he, shi ekolɛ mɛi komɛi baakpoo eŋaawoo nɛɛ loo amɛmli baafu yɛ he po. Ehe miihia ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ wiemɔi ni yɔɔ Abɛi 19:20 lɛ atsu nii akɛ: “Bó ŋaawoo toi, ni okpɛlɛ tsɔsemɔ, koni wɔsɛɛ ni ole nii.”

Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔfee enɛ? Susumɔ yiŋtoi titrii etɛ ahewɔ ni mɛi kpoɔ ŋaawoo loo tsɔsemɔ lɛ he, koni no sɛɛ lɛ okadi nɔ ni Ŋmalɛ lɛ wieɔ yɛ he.

  • “Efeee mi akɛ eji ŋaawoo kpakpa.” Ekolɛ wɔbaasusu akɛ ŋaa ni awoɔ wɔ lɛ kɔɔɔ wɔhe loo mɔ ni woɔ wɔ ŋaa lɛ leee sane ni eba lɛ fɛɛ. Ekolɛ wɔbaagbe eŋaawoo lɛ he guɔ amrɔ nɔŋŋ. (Hebribii 12:5) Akɛni wɔ fɛɛ wɔyeee emuu hewɔ lɛ, ani enyɛŋ efee akɛ wɔ moŋ esa akɛ wɔtsake wɔsusumɔ yɛ sane lɛ he? (Abɛi 19:3) Ani enaaa nɔ ko dani ebawo bo ŋaa lɛ? No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama nɔ ni ena dani ebawo wɔ ŋaa lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Mɔ tsɔsemɔ mli waa, kaaŋmɛɛ he! Okɛto jogbaŋŋ, shi no ji owala.”—Abɛi 4:13.

  • “Minyaaa gbɛ nɔ ni etsɔ ewo mi ŋaa lɛ he.” Eji anɔkwale akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni abaanyɛ atsɔ nɔ awo ŋaa. (Galatabii 6:1) Kɛlɛ, Biblia lɛ hu kɛɔ akɛ: “Mɛi fɛɛ efee esha, ni Nyɔŋmɔ anunyam lɛ ebɔ amɛ.” (Romabii 3:23) Gbɔmɔ ni yeɔ emuu pɛ baanyɛ awo wɔ ŋaa kpakpa yɛ gbɛ ni hi kɛwulashi nɔ. (Yakobo 3:2) Yehowa kɛ adesai ni yeee emuu tsuɔ nii koni amɛwo wɔ ŋaa, no hewɔ lɛ nilee yɛ mli akɛ wɔɔkwa wɔjwɛŋmɔ ni wɔkɛaama gbɛ ni atsɔ nɔ awo wɔ ŋaa lɛ nɔ lɛ nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya otii ni yɔɔ ŋaawoo lɛ mli lɛ anɔ, ni wɔsɔle kɛsusu bɔ ni wɔɔfee wɔkɛtsu nii lɛ he.

  • “Ejeee mɔ ni sa akɛ ewoɔ mi ŋaa!” Kɛ́ efeɔ wɔ akɛ mɔ ni woɔ wɔ ŋaa lɛ fatɔi ahewɔ lɛ sɛɛnamɔ bɛ ŋaa ni ewoɔ wɔ lɛ he lɛ, esa akɛ wɔkai otii ni wɔsusu he kɛtsɔ hiɛ lɛ. Asaŋ kɛ́ efeɔ wɔ akɛ afii ni wɔye, niiashikpamɔ ni wɔyɔɔ, loo hegbɛi ni wɔyɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ hewɔ lɛ ŋaawoo he ehiaaa wɔ lɛ, esa akɛ wɔtsake wɔjwɛŋmɔ. Aha maŋtsɛmɛi ni hi shi yɛ Israel lɛ hegbɛi wuji, kɛlɛ ehe bahia ni amɛbo ŋaa ni gbalɔi, osɔfoi, kɛ maŋbii krokomɛi woɔ amɛ lɛ toi. (2 Samuel 12:1-13; 2 Kronika 26:16-20) Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa asafo lɛ halaa hii ni yeee emuu koni amɛwo ŋaa, ni Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ kɛ miishɛɛ kpɛlɛɔ nɔ, ni amɛkɛtsuɔ nii. Kɛ́ wɔyɛ hegbɛi loo niiashikpamɔi babaoo fe mɛi krokomɛi lɛ, esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ akɛ ehe miihia ni wɔfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa akɛ mɛi ni kpɛlɛɔ ŋaawoo nɔ ni amɛkɛtsuɔ nii, ni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔnuɔ nii ashishi ni wɔbaa wɔhe shi.—1 Timoteo 3:2, 3; Tito 3:2.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔteŋ mɔ ko bɛ ni ŋaawoo he ehiaaa lɛ. No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔkɛ miishɛɛ baakpɛlɛ ŋaawoo nɔ, wɔkɛbaatsu nii jogbaŋŋ, ni wɔjɛ wɔtsuiiaŋ wɔda Yehowa shi akɛ ekɛ ŋaawoo, ni ji nikeenii ni hereɔ mɔ yiwala lɛ eduro wɔ. Ŋaawoo ji gbɛ̀i ni Yehowa tsɔɔ nɔ ejieɔ suɔmɔ kpo etsɔɔ wɔ lɛ ateŋ ekome, ni wɔmiisumɔ ni wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli.—Hebribii 12:6-11.

“NYƐBOA NYƐTSƆƆLƆI LƐ ATOI”

Ehe bahia ni ato blema Israelbii lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ. Mose kome too nyɛɛɛ akwɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ ni nyiɛ ŋa ni nɔ yɔɔ oshara nɔ lɛ anɔ. Mɛni efee? “Mose hala Israelbii fɛɛ mli hii ni yɔɔ hewalɛ, ni ewó amɛ onukpai yɛ maŋ lɛ nɔ, akpekpei-atsɛmɛi, ohaha-atsɛmɛi, nyɔŋmai enumɔenumɔ-tsɛmɛi kɛ nyɔŋmanyɔŋmai-atsɛmɛi.”—2 Mose 18:25.

Ŋmɛnɛ hu lɛ, ehe miihia ni ato Kristofoi asafo lɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ. No hewɔ ni woloŋ nikasemɔ kui yɔɔ amɛnɔkwɛlɔi, onukpai yɔɔ asafo lɛ mli, asafoi lɛ yɔɔ kpokpaa nɔkwɛlɔi, kpokpai srɔtoi lɛ hu yɔɔ kpokpaa wuji anɔkwɛlɔi, ni ayɔɔ Maŋ Ajinafoi Akuu loo Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu yɛ maji amli lɛ. Gbɛjianɔtoo nɛɛ haa nɔkwɛlɔi lɛ nyɛɔ amɛkwɛɔ Yehowa toi ni yɔɔ amɛshishi lɛ anɔ jogbaŋŋ. Nɔkwɛlɔi nɛɛ baabu akɔntaa amɛha Yehowa kɛ Kristo.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:28.

Gbɛjianɔtoo nɛɛ biɔ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee toiboo ni eba ehe shi. Esaaa akɛ wɔkaseɔ Diotrefe ni bɛ bulɛ kome po kɛha nɔkwɛlɔi ni hi shi yɛ egbii lɛ amli lɛ su lɛ kɔkɔɔkɔ. (3 Yohane 9, 10) Yɛ no najiaŋ lɛ esa akɛ wɔkɛ bɔfo Paulo ŋaawoo lɛ atsu nii, ekɛɛ akɛ: “Nyɛboa nyɛtsɔɔlɔi lɛ atoi ni nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa amɛ; ejaakɛ amɛ amɛbuɔ nyɛsusumai lɛ ahe akɛ mɛi ni baabu he akɔntaa, koni amɛkɛ miishɛɛ afee nii nɛɛ, shi jeee ŋtsɔidɔɔmɔ; ejaakɛ no ehiii haaa nyɛ.” (Hebribii 13:17) Mɛi komɛi feɔ toiboo amɛhaa onukpai lɛ kɛji amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni amɛkɛhaa amɛ lɛ kpãa gbee, shi kɛ́ akɛ gbɛtsɔɔmɔ ko ni amɛnyaaa he loo amɛleee yiŋtoo ni yɔɔ sɛɛ lɛ ha amɛ lɛ, amɛteɔ shi amɛwoɔ enɛ. Shi ha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, wɔhe shi ni wɔɔba lɛ biɔ ni wɔfee toiboo kɛ́ wɔnyaaa nɔ ni akɛɔ wɔ akɛ wɔfee lɛ po he. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ, ‘Ani mifeɔ toiboo ni mibaa mihe shi mihaa mɛi ni kwɛɔ minɔ lɛ?’

Eji anɔkwale akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ etsɔɔɔ gbɛjianɔtoi loo nifeemɔ gbɛ̀i fɛɛ ni baaha asafo lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Kɛlɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Afee nii fɛɛ bɔ ni yɔɔ fɛo kɛ gbɛnaa gbɛnaa.” (1 Korintobii 14:40) Nɔyeli Kuu lɛ kɛ shishitoo mla nɛɛ tsuɔ nii kɛtsɔ nifeemɔ gbɛ̀i kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni sa, ní baaha asafo lɛ atsu nii jogbaŋŋ ni afee nɔ fɛɛ nɔ gbɛnaa gbɛnaa lɛ ni ekɛhaa lɛ nɔ. Kristofoi hii ni yɔɔ hegbɛi lɛ hu tsuɔ amɛgbɛfaŋnɔ kɛtsɔ gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ ni amɛkwɛɔ koni akɛtsu nii lɛ nɔ, ni amɛkɛfeɔ toiboo he nɔkwɛmɔnɔ. Agbɛnɛ hu amɛhaa ‘amɛhiɛ kãa shi,’ ni ‘amɛboɔ’ mɛi ni kwɛɔ amɛnɔ lɛ ‘atoi.’ (Yakobo 3:17) Enɛ haa nyɛmimɛi ni yɔɔ woloŋ nikasemɔ kui, asafoi, kpokpai, kpokpai wuji, kɛ maji amli lɛ feɔ mɛi ni efee ekome ní ato amɛhe gbɛjianɔ jogbaŋŋ, ni ewoɔ miishɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ nyam.—1 Korintobii 14:33; 1 Timoteo 1:11.

Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Paulo wiemɔi ni yɔɔ Hebribii 13:17 lɛ hu tsɔɔ nɔ hewɔ ni toigbele su yeɔ awui lɛ. Ebaanyɛ eha mɛi ni yɔɔ hegbɛ lɛ kɛ “ŋtsɔidɔɔmɔ” atsu nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ. Kɛ́ asafoku lɛ kɛ mɛi ni kwɛɔ amɛnɔ lɛ efeee ekome ni amɛfee amɛhe atuatselɔi lɛ, ebaanyɛ eha amɛna amɛnitsumɔ ni abuɔ lɛ akɛ eji sɔɔmɔ krɔŋŋ hegbɛ lɛ tamɔ jatsu. Nɔ ni baajɛ mli aba lɛ baaye “nyɛ,” ni ji asafo muu lɛ fɛɛ awui. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ mɔ ko baaa ehe shi ehaaa teokrase gbɛjianɔtoo lɛ, eyeɔ lɛ awui yɛ gbɛ kroko nɔ. Kɛ́ ebaaa ehe shi lɛ, ebaaha ekɛ eŋwɛi Tsɛ lɛ teŋ ajɛkɛ, ni no baafite emumɔŋ shidaamɔ. (Lala 138:6) Belɛ, nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔfee toiboo ni wɔba wɔhe shi.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje