Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w80 11/1 bf. 19-21
  • Ani Nyɔŋmɔ Yɛ Gbɛi

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Nyɔŋmɔ Yɛ Gbɛi
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1980
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Belɛ Mɛni Ji Nyɔŋmɔ Gbɛi Lɛ?
  • Nɛɛgbɛ Anaa Gbɛi Lɛ Yɛ?
  • Mɛni Hewɔ Afeelɛ “Yahweh”?
  • “Yehowa” Ji Nɔni Ale Jogbaŋŋ
  • A4 Nyɔŋmɔ Gbɛ́i Lɛ Kɛ Hebri Ŋmalɛ Lɛ
    Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ Lɛ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ
  • Nyɔŋmɔ Gbɛ́i Lɛ​—Ekɛ Nitsumɔ kɛ Eshishinumɔ
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
  • Mɛni Ji Nyɔŋmɔ Gbɛ́i?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Maŋbii Anɔ)—2019
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1980
w80 11/1 bf. 19-21

Ani Nyɔŋmɔ Yɛ Gbɛi

MƐI pii baakɛɛ akɛ: ‘Ani Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ he hia? Hiɛkaalɔ Ofe kome pɛ yɔɔ.’ Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, osɔfo ko ni jɛ Canada wie be ko akɛ: “Gbɛi ni gbɔmɛi kɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ po he ehiaaa.” Osɔfo; nɛɛ tsɔɔ akɛ tɔmɔ ko bɛ mli kɛji akɛ “Alla” aloo “Manitou” aaatsɛlɛ tamɔ Moslɛmbii kɛ Amerika kooyigbɛ Indiabii tsɛɔlɛ lɛ. Nakai ji bɔni osɔfoi babaoo susuɔ.

Shi ha wɔsusu enɛ he wɔkwɛ: Mɛni hewɔ wɔwoɔ gbɛi? Mɛni gbɛi tsɔɔ?

Yɛ shishinumɔ naa lɛ, gbɛi ji nɔ ko ni akɛkadiɔ mɔ. Asaŋ anyɛɔ akɛ gbɛi leɔ nɔni mɔ ko enyɛ etsu kɛ gbɛi kpakpa ni efee eha ehe lɛ. Yɛ mɛi akpeakpei agbɛfaŋ lɛ, gbɛi tamɔ Alexander Kpeteŋkpele aloo Ghandi haa akaiɔ nɔni hii nɛɛ enyɛ etsu lɛ.

Shi mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ he hiaa? Ejaakɛ eyɛ mli akɛ mɛi pii heɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ amɛyeɔ moŋ, shi mɛikrokomɛi babaoo diɛŋtsɛ ji mɛi ni jaa nyɔŋmɔi krokomɛi. Hindubii yɛ nyɔŋmɔi akpeakpei abɔ. Gbɔmɛi akpeakpei ohai abɔ jaa amɛ nanakaŋsowai yɛ Afrika kɛ Asia hei krokomɛi. Mɛi pii jaa Jakumaŋ kɛ maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔi aloo “mɛi ni he esa” yɛ shwɛmɔi amli. Ni awie mɛikrokomɛi hu he akɛ “amɛmusu ji amɛnyɔŋmɔ.”​—Fil. 3:⁠19.

Bɔni afee ni ana sɔrɔto ni ka Hiɛkaalɔ Ofe lɛ kɛ nyɔŋmɔ sɔrɔtoi babaoo nɛɛ ateŋ hewɔ lɛ, ekɛ gbɛi krɛdɛɛ ko ha lɛ diɛŋtsɛ ehe. Ehiɛɛɛ gbɛi nɛɛ koni akɛkadilɛ kɛkɛ, shi moŋ, ni akɛyɔse enunyam lɛ hu. Efee gbɛi eha lɛ diɛŋtsɛ ehe.

Belɛ Mɛni Ji Nyɔŋmɔ Gbɛi Lɛ?

Ani abaanyɛ atsɛ Nyɔŋmɔ akɛ “Alla”? Dabida. Wiemɔi ashishitsɔɔmɔ wolo kpakpa baakɛɛ bo akɛ: Arabik wiemɔ “nyɔŋmɔ lɛ” kukufoo ji “Alla” ni atsɛɔ lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ enɛ jeee gbɛi.

Shi “Nuŋtsɔ” hu”? Enɛ hu jeee gbɛi. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ “asɛɛɛ nyɔŋmɔi ahe ni asɛɛɛ nuŋtsɔmɛi ahe.” (1 Kor. 8:⁠5) Spanish wiemɔ ni akɛtsɛɔ “Nuŋtsɔ” ni akɛfɔɔ nitsumɔ yɛ Spanish Biblia shishitsɔɔmɔ mli ji Senor ni shishi diɛŋtsɛ ji “ataa” aloo “owula!” Te enɛ baanyɛ afee Hiɛkaalɔ Ofe lɛ gbɛi krɛdɛɛ tɛɛŋ?

Ekolɛ mɛikomɛi baakɛɛ akɛ: ‘Ani jeee Yesu ji Nyɔŋmɔ gbɛi?’ Beni akɛɛ Maria akɛ ebaafɔ Yesu lɛ, ŋwɛi bɔfo lɛ kɛɛlɛ akɛ: “Ooowo lɛ gbɛi akɛ Yesu. Eeetsɔ agbo, ni aaatsɛlɛ Ŋwɛinyo lɛ bi.” (Luka 1:​30-32) Nohewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Bi lɛ gbɛi ji Yesu, shi jeee Hiɛkaalɔ Ofe lɛ diɛŋtsɛ gbɛi. Yesu diɛŋtsɛ kɛɛ akɛ: “Mitsɛ da fe mi.”​—Yoh. 14:​28; kɛto Abɛi 30:4 he.

Ákɛ Nyɔŋmɔ Bi lɛ, Yesu kɛ etsɛ yɛ wekukpaa ni mli wa. Ni Yesu egbã mli kpoo akɛ e-Tsɛ lɛ yɛ gbɛi. Beni Kristo tsɔɔ ekaselɔi lɛ nɔni atsɛɔ akɛ “Nuŋtsɔ Sɔlemɔ” lɛ, ehiɛkpamɔ wiemɔ ji: “Wɔtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ogbɛi lɛ he atse.” (Mat. 6:⁠9) Yesu wie enɛ yɛ sɔlemɔ kroko ni esɔle eha e-Tsɛ lɛ mli akɛ: “Mijie ogbɛi lɛ ashi mitsɔɔ gbɔmɛi ni oŋɔ amɛ oha mi lɛ . . . ni mijie ogbɛi lɛ kpo mitsɔɔ amɛ, masaa majie lɛ kpo matsɔɔ.” (Yoh. 17:​6, 26) Nohewɔ lɛ, Yesu ha amɛle nɔni e-Tsɛ lɛ gbɛi lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ.

Eyɛ miishɛɛ akɛ Hebri gbɛi ni akɛtsɛɔ “Yesu” ji “Yehoshua” ni eji “Yehowa-yeshua” ni afolɛ kuku, ni eshishi ji “Yehowa ji yiwalaheremɔ.” Belɛ náa no​—Tsɛ ni ji Hiɛkaalɔ Ofe lɛ gbɛi ji YEHOWA. Esa jogbaŋŋ akɛ akwɛ e-Tsɛ gbɛi lɛ nɔ akɛwo Yesu ni ji Yehowa tsulɔnukpa kɛha yiwalaheremɔ lɛ gbɛi!

Nɛɛgbɛ Anaa Gbɛi Lɛ Yɛ?

Anaa gbɛi “Yehowa” lɛ yɛ niŋmai pii amli yɛ hei sɔrɔtoi babaoo. Shi gbɛi lɛ jɛɛhe diɛŋtsɛ ji blema Hebri niŋmai ni yɔɔ Biblia mli lɛ amli. Ekolɛ oookɛɛ akɛ, ‘Shi minako nakai gbɛi lɛ yɛ mi-Biblia mli dã.’ Eji anɔkwale akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ bɛ Bibliai komɛi amli. Shi kaimɔ akɛ Bibliai ni wɔyɔɔ lɛ, atsɔɔ shishi kɛjɛ wiemɔ ko mli, ni shishitsɔɔlɔi tsɔɔ shishijee wiemɔ lɛ shishi yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ. Jeee Biblia pɛ afeɔ nakai, shi nakai eji yɛ woji krokomɛi ni gbɔmɛi sɔrɔtoi etsɔɔ shishi lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ ni akɛtsu nii babaoo yɛ wolotɛtrɛɛ nɛɛ mli lɛ kɛ gbɛi “Yehowa” tsuɔ nii shii akpei abɔ. Shi yɛ King James Shishitsɔɔmɔ ni ale waa lɛ mli lɛ, fioo kɛkɛ anaa yɛ mli. Kɛji oyɛ King James Shishitsɔɔmɔ nɛɛ eko lɛ, kwɛmɔ 2 Mose yitso 6, kuku 3, ni obaana saji nɛɛ yɛ jɛmɛ: “Ni mijie mihe kpo mitsɔɔ Abraham kɛ Isak kɛ Yakob akɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ; shi migbɛi YEHOWA lɛ mihako amɛle no.”

Ekolɛ obaasumɔ Katolik Shishitsɔɔmɔ. Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ bɛ amɛ-Bibliai pii amli. Shi kɛji oyɛ The Jerusalem Bible ni ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ Katolik Shishitsɔɔmɔ lɛ eko, ni okwɛ ŋmalɛ ni atsɛ kɛtsɔ hiɛ lɛ, obaana akɛ ekɛ gbɛi “Yahweh” eto “Yehowa” najiaŋ. Mɛni hewɔ?

Mɛni Hewɔ Afeelɛ “Yahweh”?

“Yahweh” (atsɛɔlɛ beikomɛi akɛ “Jahveh”) lɛ ji mɔdɛŋ ni abɔɔ koni atsɛ Nyɔŋmɔ gbɛi taakɛ bɔni atsɛɔlɛ yɛ shishijee Hebri wiemɔ mli lɛ. Yɛ blema Hebri niŋmaa mli lɛ, niŋmaa okadii ni egbɛɛɛ pɛ akɛtsu nii, gbɛɛmɔ okadii bɛ mli. Bɔni aŋma Nyɔŋmɔ gbɛi yɛ blema Hebri shishijee niŋmai amli ji YHWH aloo JHVH, ni Biblia shishitsɔɔlɔi fɔɔ okadii nɛɛ tsɛmɔ akɛ “Tetragrammaton” ni shishi ji “niŋmaa okadii ejwɛ.”

Bɔ pɛpɛɛpɛ ni atsɛɔ Nyɔŋmɔ gbɛi yɛ Hebri wiemɔ mli lɛ elaaje yɛ afii ohai ni eho lɛ mli. Nohewɔ lɛ, anyɛŋ atsɔɔ niŋmaa okadii ni gbɛ́ɔ ni esa akɛ akɛwo niŋmaa okadii ni damɔ shi kɛha gbɛi lɛ teŋ. Akɛ niŋmaa okadii ni gbɛɔ yɛ Hebri wiemɔi enyɔ ni ji A.do.nay’ (Nuŋtsɔ) kɛ El.o.him’ (Nyɔŋmɔ) mli lɛ wo Tetragrammaton lɛ teŋ ni atsɛlɛ Ye.ho.wah.’ Fiofio lɛ, abatsɛlɛ “Jehovah” yɛ Latin wiemɔ mli. Shi Hebri nilelɔi pii kɛɔ akɛ “Yahweh” ji nɔni ja fe fɛɛ. Shi Rudolph Kittel ni ŋma Biblia Hebraica lɛ kɛ niŋmaa okadii ni gbɛɔ lɛ wo Hebri tetragrammaton lɛ ateŋ efeelɛ “Yehwah” yɛ eshishitsɔɔmɔi lɛ fɛɛ mli.

“Yehowa” Ji Nɔni Ale Jogbaŋŋ

Gbɛi “Yehowa” ji nɔni mɛi pii le kɛ nɔni akɛtsuɔ nii babaoo. Enɛ eje kpo yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi kɛ woji sɔrɔtoi babaoo mli afii pii nɛ.a Agbɛnɛ aŋmala gbɛi nɛɛ awo nibii pii anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nɔni akɛ Latin wiemɔ ŋma yɛ Plymouth, England asraafoi atadei ahiɛ lɛ kaneɔ akɛ: Terris Fortissima Est Nomen Jehova ni shishi ji: “Mɔɔ ni wa fe fɛɛ ji Yehowa gbɛi lɛ.” (Kwɛmɔ Abɛi 18:​10.) Enɛ tsɔɔ akɛ aŋmala gbɛi “Yehowa” lɛ awo maŋ lɛ tsɔji anɔ.

Agbɛnɛ nyɛbaa “wɔyasaraa” Minorea ŋshɔkpɔ ni yɔɔ Mediterenia ŋshɔ lɛ mli yɛ Spain lɛ nɔ. Biɛnɛɛ yɛ Mahón maŋtiase lɛ mli lɛ, aŋmala “Tetragrammaton” lɛ awo maŋ lɛ jaa ko nɔ gbogbo he, heni kulɛ ayaa sɔlemɔ yɛ lɛ. Yɛ San Luis ni ji maŋ bibioo ko ni yɔɔ emasɛi lɛ mli lɛ, aŋma Yehowa gbɛi yɛ Hebri niŋmaa okadii amli yɛ maŋ lɛ sɔlemɔtsu lɛ yiteŋ.

Agbɛnɛ nyɛhaa wɔkwɛa Toledo ni ji Spain blema maŋ ko Sɔlemɔtsu Wulu lɛ mli. Kadimɔ nibii ni atɛŋ yɛ tsu nɛɛ mli asa nɔ lɛ. Italy nitɛŋlɔ Lucas Giordano ni hi shi yɛ afii ohai 17 lɛ mli ninenaa nitsumɔ nɛ. Akɛ Hebri niŋmaa okadii ejwɛ lɛ eŋmala Nyɔŋmɔ gbɛi yɛ jɛmɛ.

Ekolɛ Kristendom sɔlemɔtsui ateŋ nɔni ehe gbɛi fe fɛɛ lɛ ji ‘St. Peter’s Basilica’ ni yɔɔ Vatican maŋtiase lɛ mli lɛ. Akɛ Israel osɔfonukpa ni atɛŋ kɛ Tetragrammaton ni aŋma awo yifiinɔ̃ lɛ hiɛ ewula Paapa Pius X (1835-1914) fuuhe lɛ yɛ biɛ. Anaa enɛ hu yɛ amaga ni akɛwula Paapa Clement XIII (1693-1769) fuuhe lɛ yifiinɔ̃ lɛ hiɛ.

Ani onu “Flavit Yehowa” mɛdal aloo jweremɔnɔ̃ lɛ he dã? Afee enɛ ni akɛkai Ŋleshi Ta Lɛji ni wuu kɛshi Spania Armada yɛ 1588 Ŋ.B. lɛ yɛ kunimyeli mli​—beni ahum ko ni tswa lɛ kpala henyɛlɔi lɛ kɛtee lɛ. Aŋmala wiemɔi nɛɛ yɛ Latin kɛ Hebri wiemɔi amli awo jweremɔnɔ̃ lɛ hiɛ, ni shishi ji, “Yehowa ha ahum tswa ni amɛgbɛ kɛshwã.”

Mɛi ni sumɔɔ lala jogbaŋŋ lɛ le “Haleluya korɔs” ni ji Handel niŋmai ni ehe gbɛi waa ni atsɛɔlɛ Mesia lɛ. Gbɔmɛi akpeakpei enu lala nɛɛ kɛjɛ beni afee yɛ 1743 mli lɛ. Shi mɛi enyiɛ le akɛ “Haleluya” shishi ji “Ajie Yehowa yi”?

Lalafolɔ ko ni alelɛ jogbaŋŋ, Franz Schubert fo lala ko ni ewolɛ gbɛi akɛ “Ofe Lɛ” (German, Die Allmacht) , ni ekɛ enɛɛ fee elala lɛ yitso: “Nuŋtsɔ Yehowa Je Agbo!”

Awo Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ hiɛ nyam ni aŋmala yɛ hei sɔrɔtoi pii. Saji amli taomɔ tsɔɔ faŋŋ akɛ YHWH ji Hiɛkaalɔ Ofe lɛ gbɛi taakɛ bɔni atsɔɔ yɛ Hebri Biblia mli lɛ. Shii enyiɛ gbɛi nɛɛ pue yɛ mli? SHII AKPEI EKPAA OHAI NƐƐHU KƐ NYƆŊMAI EKPAA! Ani enɛ etsɔɔɔ akɛ ESAAANI ASHIƆ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ?

[Shishigbɛ niŋmai]

a Webster’s New International Dictionary (1955) kɛɔ yɛ Yehowa he akɛ: “Hiɛkaalɔ Ofe: Nyɔŋmɔ; ofe Lɛ . . . Bɔni Kristofoi tsɛɔ Tetragrammaton lɛ.”

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 20]

Sɔlemɔtsu mɔɔ Menorca, Spain

Maŋ bɔs Plymouth, England

Amaga ni ma Paapa Clement XIII fuuhe lɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje