Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w82 2/1 bf. 6-10
  • Ha Nyɔŋmɔ Ahi Ogbalashihilɛ Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ha Nyɔŋmɔ Ahi Ogbalashihilɛ Mli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1982
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • DUROMƆ NIKEE NII NI JI GBALASHIHILƐ
  • NI OOOHA NYƆŊMƆ AHI OGBALASHIHILƐ MLI
  • MLIHILƐ TAOMƆNII
  • ANƆKWALE NI WƆƆYE WƆHE WƆHE
  • “AGAPE”​—SUƆMƆ NI PƐSƐMKUNYA BƐ MLI
  • Nyɛhaa “Kpãa Ni Akɛbɔ He Shii Etɛ” Ahia Nyɛgbãla Lɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2008
  • Nɔ ni Hãa Kristofoi Agbalashihilɛ Yeɔ Omanye
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2016
  • Wajemɔ Ogbalashihilɛ lɛ ní Ohã Efee Nɔ ni Yɔɔ Miishɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2015
  • Gbalashihilɛ​—Nikeenii Ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ
    Bɔ Ni Ooofee Ohi Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1982
w82 2/1 bf. 6-10

Ha Nyɔŋmɔ Ahi Ogbalashihilɛ Mli

“Kpaa ni akɛbɔ he shii etɛ lɛ, etseee mra.”​—Jaj. 4:⁠12.

1. Mɛɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mla ni ajaje yɛ Lala 127:1 abaanyɛ akɛto gbalashihilɛ he?

1 AMAA bɔ ni ehe hiaa akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ aaahi nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔfee lɛ mli lɛ nɔ mi shii abɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli. No hewɔ lɛ wɔkaneɔ yɛ Lala 127:1 akɛ: “Kɛ jeee Yehowa maa tsu lɛ, no lɛ yakatswaa mɛi ni maa lɛ gboɔ he deŋme. Kɛ jeee Yehowa buɔ maŋ lɛ he lɛ, no lɛ yakatswaa bulɔ lɛ shiɔ he kpe.” Israel maŋ lɛ yinɔsane be kakadaŋŋ lɛ maa anɔkwale ni yɔɔ nakai shishitoo mla lɛ mli lɛ nɔ mi. Kɛ Israel ha Nyɔŋmɔ hi amɛshihilɛ mli kɛtsɔ amɛhe ni amɛaatu amɛha lɛ lɛ nɔ lɛ, amɛyeɔ omanye yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ akɛ amɛaabu amɛhe kɛjɛ amɛhenyɛlɔi ahe lɛ mli. Shi kɛji akɛ amɛkwa ejamɔ krɔŋŋ lɛ ni amɛyadi nyɔŋmɔi krokomɛi asɛɛ lɛ, amɛbulɔi lɛ buɔ maŋ lɛ he yakatswaa. Shishitoo mla nɛɛ nɔŋŋ kɔɔ omanye ni wɔɔye yɛ gbalashihilɛ mli lɛ he.

DUROMƆ NIKEE NII NI JI GBALASHIHILƐ

2. Mɛni hewɔ abaanyɛ abu gbalashihilɛ akɛ duromɔ nii kpakpa lɛ?

2 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ wɔ akɛ lɛ ji “duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikee nii ni hi kɛwula shi fɛɛ lɛ” Halɔ. (Yak.1:17) Nɔ ni esa akɛ afata duromɔ nii kpakpai kɛ nikee nii ni hi kɛwula shi lɛ he ji duromɔ nii kpakpa ni ji gbalashihilɛ ni ajɔɔ nɔ lɛ. Mɛɛ hewalɛ ni kɛ miishɛɛ baa po eyɔɔ nɛkɛ! Eji jɔɔmɔi ni fe fɛɛ ni Bɔlɔ lɛ kɛduro adesai lɛ ateŋ ekome. Belɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ beni yɛ naagbee lɛ akɛ Hawa baha Adam lɛ ebo akɛ: “Agbɛnɛ enɛ ji wu ni jɛ miwui lɛ amli kɛ loo ni jɛ miheloo lɛ mli; aaatsɛ mɔ nɛɛ yoo, ejaakɛ nuu mli ajie lɛ kɛjɛ” lɛ.​—1 Mose 2:⁠23.

3. Mɛni ji nɔ ni mlalelɔ ko yɔɔ kɛɛmɔ yɛ Nyɔŋmɔ nikee nii ni ji gbalashihilɛ lɛ he?

3 Adam mii baanyɛ ashɛ ehe yɛ hefatalɔ ni yɔɔ suɔmɔ, mɔ ko ni tamɔ lɛ nɔŋŋ ni ebaanyɛ ekɛ lɛ agba sane, atsu nii, ato gbɛjianɔ ni akɛjɔɔ lɛ lɛ hewɔ​—eji hefatalɔ ni yeɔ emuu ni sa lɛ! Nɔ ni fata he lɛ, nibii ni ŋɔɔ ni fata gbalashihilɛ he lɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ wɔ Bɔlɔ lɛ yɛ suɔmɔ kɛ nilee. Gbɛ naa pɛ mlalelɔ I. Linton tsɔɔ gbɛ ni Nyɔŋmɔ tsɔ nɔ ebɔ nuu kɛ yoo lɛ akɛ eji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ jeee sutsakemɔ ko ni eshwila ji nɔ ni bɔ gbɔmɔ. Linton ŋma akɛ:

“Nyɔŋmɔ ni jaje akɛ ehiii akɛ nuu lɛ kome hiɔ shi, ni ekɛ yoo he suɔmɔ wo nuu tsui mli, ni ekɛ nuu he suɔmɔ hu wo yoo tsui mli, ni eha amɛtamɔ amɛhe yɛ jwɛŋmɔŋ, gbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ bɔ ni amɛaanyɛ amɛfee hefatalɔi, shi kɛ̃ lɛ, esoro mɔ nɛ yɛ mɔ nɛɛ he bɔni afee ni amɛye amɛbua amɛhe ni amɛshɛ pɛpɛɛpɛ ni amɛna amɛhe miishɛɛ lɛ mlihilɛ kɛ ŋaa ni bɛ naagbee lɛ teeɔ shidaa kɛ naakpɛɛ shi yɛ mimli yɛ be fɛɛ mli, ni enɛ tsɔɔ nibɔɔ he ŋaalee ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he; ni toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ ni jɛɔ gbalashihilɛ wekukpaa lɛ mli baa yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ yɔɔ mli lɛ haa wɔnaa bɔ ni hewalɛ yɔɔ Nyɔŋmɔ ŋaalee mli bɔ ni eeenyɛ ekɛ miishɛɛ aba lɛ he jwɛŋmɔ lɛ eko.” (A Lawyer Examines the Bible) Kadimɔ, “yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ yɔɔ mli lɛ.” Enɛ baanyɛ afee anɔkwale kɛji akɛ wɔha Nyɔŋmɔ hi wɔ gbalashihilɛ mli.

4. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ jɔɔmɔ ni ji gbalashihilɛ lɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ?

4 Nɛkɛ nikee nii kɛ jɔɔmɔ ni ji gbalashihilɛ nɛɛ hu tsɔɔ mɛi ahiɛaŋ ni Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ kɛ ejalɛsaneyeli he odaseyeli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ákɛ, kɛji akɛ Nyɔŋmɔ yɛ mli lɛ, nɛkɛ gbalashihilɛ mli miishɛɛnamɔi nɛɛ kɛ ehe efɔɔɔ nibii tamɔ heloo gbɛfaŋ ninamɔ, woloŋlee babaoo, gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ babaoo aloo bɔ ni gbɔmɔtso lɛ su loo ehiɛ yɔɔ fɛo ha lɛ nɔ. Nakai nɔŋŋ hu gbalashihilɛ mli jɔɔmɔi lɛ jeee nɔ ni yɔɔ kɛha weku ko loo maŋ ko nɔ bii pɛ, ni asaŋ edamɔɔɔ shihilɛ he ko nɔ. Kɛji akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ yɛ shikpɔji ni nɔ yɔɔ ŋanii nɔ aloo amɛyɛ heni jɛmɛ dɔɔ nɔ lɛ, enɛ kɔɔɔ he eko kwraa.

NI OOOHA NYƆŊMƆ AHI OGBALASHIHILƐ MLI

5, 6. Mɛni fata Nyɔŋmɔ ni aaaha ehi mɔ ko gbalashihilɛ mli lɛ he?

5 Salomo ŋma akɛ: “Mɛi enyɔ hi fe mɔ kome; ejaakɛ amɛnaa amɛdeŋmegbomɔ lɛ mli nyɔmɔwoo kpakpa. . . . Ni kpaa ni akɛbɔ he shii etɛ lɛ, etseee mra.” (Jaj. 4:​9, 12) Abaanyɛ akɛ gbalashihilɛ ato kpãa ni akɛfi mɛi enyɔ lɛ he, kɛ oha Nyɔŋmɔ hi mli lɛ, efeɔ ‘kpaa ni akɛbɔ he shii etɛ ni etseee mra’ diɛŋtsɛ. Ní oooha Nyɔŋmɔ ahi ogbalashihilɛ mli lɛ tsɔɔ mɛni? Eka shi faŋŋ akɛ, nɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi susuɔ he ji ni amɛye amɛbua ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ana miishɛɛ ni amɛkɛ nɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ taoɔ lɛ aha ni mɔ lɛ tsui anyɔ emli. Nɔ ni wu lɛ susuɔ he ji ni esa eŋa lɛ hiɛ, ni eha ena miishɛɛ, hejɔlɛ ni ehi shi shweshweeshwe, ni nɔ ni ŋa lɛ susuɔ he hu ji ni esɔmɔ yɛ ewu lɛ hiamɔ nii ahe ni esa ehiɛ bɔ ni eeenyɛ, taakɛ bɔfo Paulo kadi lɛ. (1 Kor. 7:​33, 34) Ni oooha Nyɔŋmɔ ahi ogbalashihilɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ obaasusu bɔ ni ooofee ni ana etaomɔnii kɛha mɛi ni amɛbote gbalashihilɛ mli Iɛ yɛ ohe. Yɛ ekukufoo mli lɛ, nomɛi ji: “Nyɛ yeigbayei lɛ, nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛwumɛi, taakɛ bɔ ni sa yɛ Nuŋtsɔ Iɛ mli lɛ. Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛŋamɛi, ni nyɛmli akajooa yɛ amɛnɔ.”​—Kol. 3:​18, 19.

6 Nɔ ni fe enɛ lɛ, ni wɔɔha Nyɔŋmɔ ahi wɔgbalashihilɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ mɛi enyɔ lɛ fɛɛ kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ana wekukpaa diɛŋtsɛ ko ni mli wa, amɛkaku amɛhiɛ amɛshwie sɔlemɔ ni mɛi enyɔ lɛ fɛɛ aaasɔle lɛ nɔ. Nyɛkɛ lɛ ajaa nyɛ miishɛɛnamɔi, awerɛhooi, nijiaŋwujeei, kaai. Susumɔ bɔ ni ooofee ni oha ena miishɛɛ ni etsui anya ákɛ Mɔ ko diɛŋtsɛ lɛ he. Wɔkaneɔ yɛ Lala 147:11 akɛ: “Mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ moŋ ahe Yehowa mii shɛɔ.” Ni Nyɔŋmɔ kɛɔ wɔ yɛ Abɛi 27:11 akɛ, kɛji akɛ wɔtsɔmɔ nilelɔi lɛ wɔbaaha etsui anya. Jeee nɔ ni etaoɔ yɛ wɔdɛŋ lɛ pɛ he wɔsumɔɔ ni wɔsusu, shi moŋ bɔ ni enuɔ bɔ ni wɔboɔ amɛ toi wɔhaa lɛ hu he. Ni wɔɔha Nyɔŋmɔ ahi wɔgbalashihiIɛ mli lɛ baawaje lɛ babaoo ni ebaaha wɔna nɔmimaa akɛ wɔbaaye omanye ni wɔbaana miishɛɛ hu. Hɛɛ, kɛkɛ lɛ ebafee “kpaa ni akɛbɔ he shii etɛ . . . [ni] etseee mra.”​—Jaj. 4:⁠12.

MLIHILƐ TAOMƆNII

7. Mɛni hewɔ ebiɔ mlihilɛ dani wɔnyɛ wɔha Nyɔŋmɔ ahi wɔgbalashihilɛ mli lɛ?

7 Nibii ni Nyɔŋmɔ taoɔ yɛ shikpɔŋ nɔ bɔɔnii fɛɛ ahe, ni etsɔɔ nɔ ko pɔtɛɛ kɛhaa gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ ji akɛ amɛmli ahi aha amɛhe. Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ toɔ enɛ he okadi kɛhaa wɔ, taakɛ e-Wiemɔ lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ, akɛ “emli hi [po] yɛ trumui kɛ mɛi fɔji anɔ.” (Luka 6:35) Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔkaneɔ saji ni kɔɔ Nyɔŋmɔ “duromɔ” he fe shii oha yɛ e-Wiemɔ lɛ mli, kɛ “emɔbɔnalɛ” he fe shii ohai enyɔ. Bɔni afee ni wɔna Nyɔŋmɔ ni mli hi ni tamɔ nɛkɛ yɛ wɔgbalashihilɛ mli lɛ, esa akɛ wɔbo ŋaawoo ni yɔɔ Kolosebii 3:12 lɛ toi: “Nyɛwoa musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, tsuishitoo.”

8. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ wɔhefatalɔi ni wɔkɛ nakai feemɔ aha Nyɔŋmɔ (b) Mɛni ji gbɛi ni waaa kwraa ni ji shishijee nɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi aaanyɛ atsɔ nɔ ajie mlihilɛ kpo atsɔɔ amɛhe lɛ ateŋ ekome?

8 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ wɔhefatalɔi ni wɔkɛ nakai feemɔ aha Nyɔŋmɔ ahi wɔgbalashihilɛ mli? Ni wɔmli aaahi lɛ tsɔɔ akɛ ni wɔɔsɔmɔ yɛ mɔ kroko hiamɔ nii ahe. Etsɔɔ nii ahesusumɔ, ni wɔjwɛŋ nɔ ni baahi aha wɔhe wɔhe lɛ nɔ. Akɛni wɔsumɔɔɔ ni wɔ kome wɔhiɔ shi hewɔ lɛ, shishijee gbɛi ni waaa kwraa ni wɔ, akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ, wɔɔnyɛ wɔtsɔ nɔ wɔjie mlihilɛ kpo wɔtsɔ wɔhe ji ni wɔkɛ wɔhe abɔ ni wɔna wɔhe miishɛɛ. Kɛ wɔhi shi yɛ he kome lɛ, wɔbaanyɛ wɔtswa wɔhe wɔma shi, ni wɔha mɔ fɛɛ mɔ anu he akɛ ehe miihia ni hiɛ sɔɔ lɛ. Gbalashihilɛ kome ko ni fite yɛ afii pii komɛi esɛɛ lɛ kɔɔ bɔ ni yoo lɛ kome shĩɔ nuu lɛ ni efaa gbɛ kakadaŋŋ eyajieɔ ehiɛtserɛ ni ewu lɛ fataaa he lɛ he.

9, 10. (a) Mɛni ji nibii ni wumɛi kɛ ŋamɛi Kristofoi baasumɔ ni amɛfee yɛ ekomefeemɔ mli? (b) Mɛɛ gbɛi krokomɛi anɔ hu gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ atsɔ nɔ ni amɛjie mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe?

9 Ní wɔɔhi he kome lɛ hi, shi nɔ ni hi fe no hu ji ni wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔɔfee nibii babaoo yɛ ekomefeemɔ mli bɔ ni wɔɔnyɛ. Ani okome too pɛ okaneɔ Biblia lɛ? Mɛni hewɔ okaneee lɛ waa ni ohefatalɔ lɛ anu? Ani osaa ohe kɛhaa Kristofoi akpeei? Mɛni hewɔ okɛ oŋa lɛ fɛɛ esaaa nyɛhe yɛ ekomefeemɔ mli bɔ ni sa? Ani bo, ni ji wu lɛ, onaa gbɛfaŋnɔ yɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli? Mɛni hewɔ okɛ oŋa lɛ etiii mli yɛ shia ni oŋa lɛ kɛ ehe damɔ shi akɛ asafo lɛ kɛha bo? Nyɛtaraa shi yɛ he kome yɛ kpeei ashishi, kɛ agbɛnɛ kpeei krokomɛi amli. Nyɛyi enyɔ lɛ anyiɛa kɛyaa shiɛmɔ. Enɛɛmɛi fɛɛ ji gbɛi sɔrɔtoi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔjie mlihilɛ kpo, wɔwo wɔgbalashihilɛ lɛ mli hewalɛ ni wɔha Nyɔŋmɔ ahi wɔgbalashihilɛ lɛ mli.

10 Eji mlihilɛ hu akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ kɛ amɛhe aaawie, ni amɛha amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ale nɔ ni yɔɔ ehefatalɔ lɛ tsui kɛ ejwɛŋmɔ mli. Hɛɛ, enɛ jeee sanegbaa kɛ nii ahesusumɔ pɛ kɛkɛ, shi moŋ ni aaanu bɔ ni mɔ ko nuɔ nibii ahe ehaa lɛ he. Nyɛsusua nibii ni tswaa mɔ maa shi ni nyɛaawie he yɛ nyɛ sanegbaa mli lɛ he, bɔni afee ni ekɛ abɛi nɛɛ akpa gbee: “Nilelɔ lilɛi tsaa mɔ.” (Abɛi 12:18) Jeee akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ ji heloo kome kɛkɛ, shi moŋ esa akɛ amɛjwɛŋmɔ kɛ amɛtsui hu afee ekome, taakɛ bɔ ni Yesu sɔle akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ afee ekome lɛ. (Yoh. 17:21) Sanegbaa he miihia kɛha nɛkɛ ekomefeemɔ nɛɛ.

11. Mɛɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi adi sɛɛ yɛ be mli ni mlifu ete shi lɛ?

11 Eji mlihilɛ gbɛ titri akɛ aaawie nibii ahe kɛji akɛ shishinumɔ baaa yɛ sane ko he aloo áwie wiemɔ ko ni etee mlifu shi lɛ. Yesu jaje shishitoo mla ko ni kɔɔ adesai ateŋ wekukpaa he, ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi kuɔ amɛhiɛ amɛshwie nɔ loo amɛkpooɔ ni eyeɔ amɛ awui. Ani onuɔ he ákɛ akɛ bo yeee sane yɛ mlihilɛ gbɛ nɔ aloo atɔ̃ onɔ yɛ gbɛ ko nɔ? Belɛ yɛ Mateo 18:15 shishinumɔ naa lɛ, na ekaa ni okɛ sane lɛ aba yɛ be ni sa mli ni ofee enɛ yɛ mlihilɛ kɛ ŋaa gbɛ nɔ. Obaanyɛ okase nɔ ko po kɛjɛ Maŋnyɛ Ester, ni tsɔ ŋaa gbɛ nɔ esaa ewu lɛ eto dani ekɛ sane ko ni he hiaa waa ya fɔ ehiɛ lɛ. (Ester 5:​1-8; 7:​1-10) Aloo, bo moŋ osusuɔ akɛ ótɔ̃ osuɔlɔ lɛ nɔ? Kɛji nakai ni lɛ, kaaku ohiɛ oshwie nɔ, shi moŋ okɛ heshibaa, mlihilɛ kɛ ŋaa awo sane lɛ nɔ yɛ shishinumɔ ni yɔɔ Mateo 5:​23, 24 lɛ naa. Bɔni afee ni atswa toiŋjɔlɛ, gbeekpamɔ kɛ miishɛɛ ama shi ekoŋŋ.

12. Mɛni abaanyɛ akɛɛ yɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ kome lɛ afee toiboo beni mɔ krokro lɛ wieɔ lɛ he?

12 Shi kɛ̃ lɛ, jeee, sane ni akɛ he aaagba pɛ ji nɔ ni fata mlihilɛ he, shi moŋ bulɛ ni akɛaabo sane toi hu. Ni tsɔɔ toiboo ni ooofee beni ohefatalɔ lɛ wieɔ. Áwie akɛ sane toiboo lɛ ŋaa ni. Wɔmiisumɔ ni wɔbo toi, ni jeee akɛ ni wɔnu wiemɔi lɛ ashishi kɛkɛ, shi moŋ ni wɔkadi henumɔi ni akɛwieɔ lɛ hu. Nɔ ni fe enɛ lɛ, bɔni afee ni wɔfee toibolɔi kpakpai lɛ, esa akɛ wɔkadi nɔ ni awieee lɛ hu. Hɛɛ, esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi afee toibolɔi kpakpai. Kɛji akɛ hefatalɔ lɛ miiwie ni abooo toi lɛ, etsɔɔ mlihilɛ ni bɛ. Eji anɔkwale akɛ yɛ bei komɛi amli lɛ naagbai bibii komɛi baa ejaakɛ mɔ ni wieɔ lɛ baawie babaoo yɛ nɔ ni esusuɔ lɛ he, yɛ gbɛ ko nɔ, moŋ fe ni eeebɔ mɔdɛŋ ni ekɛ bo agba sane. Kɛji akɛ enɛ tamɔ naagba ko lɛ, belɛ esa ni okɛfee osubaŋ akɛ okɛ wiemɔi komɛi baatsɔ owiemɔ lɛ diɛŋtsɛ hiɛ, tamɔ “suɔlɔ,” “John,” “Mary,” kɛkɛ lɛ okɛ nɔ ni otaoɔ owie lɛ etsa nɔ.

13. Mɛni ji gbɛi ni hi fe fɛɛ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ atsɔ nɔ ajie mlihilɛ kpo atsɔɔ amɛhe lɛ ateŋ ekome?

13 Agbɛnɛ hu, gbɛi ni hi fe fɛɛ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ atsɔ nɔ ajie mlihilɛ kpo atsɔɔ amɛhe lɛ ateŋ ekome ji kɛtsɔ bɔfo lɛ famɔ nɛɛ toiboo nɔ: “Nyɛmli ahia ahaa nyɛhe, nyɛmusuŋ atsɔɔanyɛ yɛ nyɛhe, nyɛŋɔ fafaa nyɛhe, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ ŋɔ-fanyɛ yɛ Kristo mli lɛ.” (Efe. 4:32) Ni yɛ be mli ni wɔjieɔ mɔbɔnalɛ kpo ni wɔkɛ sane ake lɛ, wɔkafee enɛ yɛ mligbigbilimɔ mli, shi moŋ, “mɔ ni naa mɔbɔ lɛ, efee kɛ tsuijurɔ.” (Rom. 12:⁠8) Nakai feemɔ tsɔɔ akɛ nyɛmiiha Nyɔŋmɔ ahi nyɛ gbalashihilɛ mli, ejaakɛ wɔkaneɔ akɛ “shi ekɛaafa lɛ aahu!” (Yes. 55:⁠7) Kɛ wɔhefatalɔ lɛ tɔ wɔ nɔ, ni wɔkɛfa lɛ lɛ, ewaaa akɛ wɔɔkpa eshaifaa gbɛ kɛ́ wɔ diɛŋtsɛ wɔtɔ̃. Belɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni akɛɛ akɛ ‘gbalashihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ ji mɛi enyɔ ni kɛ sane keɔ jogbaŋŋ ni ámɛfee heloo kome.’

ANƆKWALE NI WƆƆYE WƆHE WƆHE

14. Mɛni ji su kroko ni esa akɛ Kristofoi ajie lɛ kpo koni no aha Nyɔŋmɔ ahi amɛgbalashihilɛ mli?

14 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ e-Feelɔ kpeteŋkpele lɛ ji Nyɔŋmɔ ni ja kɛ jalɔ hu. Ekɛɔ yɛ Yehowa he akɛ: “Tɛsaa ji lɛ, ni enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛi fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔ̃ sha bɛ lɛ; jalɔ ji lɛ ni esa pɛ.” (5 Mose 32:⁠4) Bɔni afee ni wɔha Nyɔŋmɔ ahi wɔgbalashihilɛ mli lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔfee mɛi ni ja, mɛi ni yeɔ amɛhefatalɔi anɔkwale. Nɔ ni enɛ tsɔɔ titri ji ni wɔɔdi Mla Kpakpa lɛ sɛɛ: “Bɔ ni nyɛtaoɔ akɛ mɛi afee ahanyɛ lɛ, nyɛ hu nyɛfea nakai nɔŋŋ nyɛhaa amɛ.”​—Luka 6:⁠31.

15. Mɛni mli titri esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi asusu anɔkwale ni amɛaaye amɛhe yɛ mli lɛ he, ni mɛɛ shihilɛi haa enɛ feɔ nɔ ni efeemɔ wa?

15 Anɔkwayeli kɔɔ nibii pii ahe. Eka shi faŋŋ akɛ, ekɔɔ shika he, ejaakɛ ebaanyɛ ekɛ sane ni miiwa aba wumɛi kɛ ŋamɛi ateŋ. Shi kɛ̃ lɛ, ekɔɔ nibii ni he hiaa babaoo he, titri lɛ nibii ni anyãa he tamɔ bɔlɛnamɔ nɛkɛ. Ewaaa akɛ wu lɛ aaaha ekɔnɔ aje eŋɛlɛnɔ titri lɛ yɛ kaai sɔrɔtoi ni ekɛkpeɔ daa gbi, ni jɛɔ gbɔmɛi ni ejaaa kɛ amɛ adafitswaai ni he tseee mli baa lɛ hewɔ. Tamɔ bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ taoɔ he ni atuɔ ahaa ekome too kɛjɛɔ etsuji adɛŋ​—akɛni “awuŋayelɔ ji egbɛi” hewɔ lɛ​—nakai nɔŋŋ wumɛi kɛ ŋamɛi yɔɔ amɛhefatalɔi lɛ kɛ bɔlɛnamɔ ni amɛkɛ amɛ pɛ aaana lɛ he hegbɛ, ni gbɛnaa nii ka amɛnɔ akɛ amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛjie enɛ kpo amɛtsɔɔ. (2 Mose 34:14) Abɛi 5:​15-20 yɛ ŋaawoo ni mli ka shi faŋŋ ni hewalɛ yɔɔ mli ni maa sane nɛɛ nɔ mi kɛha wumɛi yɛ enɛ gbɛfaŋ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, esa akɛ ŋamɛi lɛ akwɛ jogbaŋŋ ni amɛbo Paulo ŋaawoo ni yɔɔ 1 Korintobii 7:​3-5 lɛ toi ni amɛkɛ gbalashihilɛ mli gbɛnaa nii ni sa lɛ akatsu nii akɛ dɛŋdade ko ni amɛbaadamɔ nɔ amɛkɛtao atadei kɛ nibii krokomɛi.

“AGAPE”​—SUƆMƆ NI PƐSƐMKUNYA BƐ MLI

16. Namɔ feɔ a·gaʹpe ni ajieɔ lɛ kpo lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ kɛhaa gbalashihilɛ mli hefatalɔi, ni mɛni hewɔ ehe hiaa waa lɛ?

16 Yehowa Nyɔŋmɔ ji suɔmɔ ni damɔ mla nɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli, a·gaʹpe yɛ Hela wiemɔ mli ni ejie ehe kpo yɛ gbɔmɔtso mli diɛŋtsɛ. No hewɔ ni wɔkaneɔ akɛ “Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ.” No hewɔ lɛ ni oooha Nyɔŋmɔ ahi ogbalashihilɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ jeee suɔmɔ ni damɔ gbɔmɔtso he fɛo ni gbalaa mɔ, bɔlɛnamɔ he miishɛ (eʹros) , kɛ suɔmɔ ni damɔ jwɛŋmɔ kɛ mumɔŋ ekomefeemɔ ni jɛ weku (phi·liʹa) mli pɛ kɛkɛ ni ooona nɔ, shi moŋ suɔmɔ ni damɔ mla nɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli. Suɔmɔ nɛɛ ji nɔ ni baaha gbalashihilɛ lɛ ahi shi yɛ ekomefeemɔ mli, kɛji akɛ suɔmɔi krokomɛi enyɔ ni eshwɛ lɛ po aaalaaje lɛ.​—1 Yoh. 4:⁠8.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ bɔ ni Paulo tsɔɔ suɔmɔ mli eha lɛ haa anaa gbalashihilɛ mli gbɛnaa nii lɛ mli faŋŋ?

17 Bɔfo Paulo tsɔɔ bɔ ni nɛkɛ suɔmɔ nɛɛ jieɔ ehe kpo lɛ mli fɛfɛo yɛ 1 Korintobii 13:​4-8: “Suɔmɔ toɔ etsui shi, emli hi; suɔmɔ he tsɛ̃ɛɛ mɔ; suɔmɔ eshwãaa, efeee pupuupu efeee nii ni esaaa, epeleee lɛ diɛŋtsɛ enɔ, emli wooo la, eniŋŋŋ efɔŋ he, enyaaa nɔ sha he, shi enyaa anɔkwale he; emiɔ ŋɔɔ yɛ nii fɛɛ mli, eheɔ nii fɛɛ eyeɔ, ehiɛ kaa nii fɛɛ nɔ, etoɔ etsui shi yɛ nii fɛɛ mli. Suɔmɔ sɛɛ efooo gbi ko gbi ko.” Yɛ Paulo wiemɔi nɛɛ hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔjo sane ni wɔɔmu naa akɛ dani mɔ ko aaafee Kristofonyo kpakpa lɛ, no tsɔɔ akɛ efee gbalashihilɛ mli hefatalɔ kpakpa lɛ naa foi. Nɔ ni teɔ shi woɔ enɛ lɛ tsɔɔ akɛ omanye ni ayeŋ yɛ gbalashihilɛ mli lɛ ewieŋ mɔ ni ji Kristofonyo lɛ he ekpakpa. Esa akɛ abu gbalashihilɛ mli naagbai akɛ kaai ni esa akɛ yɛ nomɛi ahewɔ lɛ ana mumɔ lɛ yibii, ni emli titri ji suɔmɔ lɛ. (Gal. 5:​22, 23) Ni kaimɔ akɛ, “SUƆMƆ SƐƐ EFOOO GBI KO GBI KO”!

18, 19. (a) Mɛni ji nɔ ni a·gaʹpe taoɔ aloo ebiɔ yɛ ŋa lɛ dɛŋ? (b) A·gaʹpe baaha wu lɛ kɛ eŋa lɛ aye yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Mɛni ji nɔ ni suɔmɔ ni damɔ mla, nɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli biɔ yɛ ŋa lɛ dɛŋ? Ebiɔ ni eyoo ewu lɛ akɛ eyitso. (Efe. 5:​22-24) Enɛ feemɔ efeŋ nɔ ni yɔɔ mlɛo yɛ be fɛɛ mli, shi suɔmɔ baaye abua lɛ; ebaaha efee mlɛo eha lɛ akɛ ekɛ ewu lɛ nibii aaaye lɛ diɛŋtsɛ enɔ Iɛ hiɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ŋamɛi komɛi yɛ ni yɔɔ suɔmɔ, ni akɛni amɛle ekɛ esa akɛ amɛwumɛi aye niyenii pɔtɛɛ komɛi yɛ helai ahewɔ lɛ, amɛhooo niyenii ko kɛkɛ ni amɛwumɛi lɛ nyɛŋ amɛkɛ amɛ aye. Amɛle akɛ nakai feemɔ diɛŋtsɛ gbaŋ amɛnaa, yɛ anɔkwale mli lɛ ebaahi po aha amɛ.

19 Mɛni ji nɔ ni suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli taoɔ yɛ wu lɛ dɛŋ? Ebiɔ ni ebo ŋaawoo nɛɛ toi: “Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔ asafo lɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ, nakai esa akɛ wumɛi asumɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋamɛi, tamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɔtsei.” (Efe. 5:​25, 28) Mɛɛ nii babaoo po enɛ biɔ yɛ wu lɛ dɛŋ nɛkɛ! Bɔ ni ekwɛɔ lɛ diɛŋtsɛ egbɔmɔtso jogbaŋŋ yɛ niyenii, atade, wɔɔhe, hejɔɔmɔ, hiɛtserɛjiemɔ kɛ mumɔŋ nibii ahe lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ ekwɛ eŋa lɛ hu. Tamɔ bɔ ni esumɔŋ ni eshwie lɛ diɛŋtsɛ ehiɛ shi yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ lɛ, nakai nɔŋŋ esaaa ekɛ eshwieɔ eŋa lɛ hiɛ shi yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ. Nɔ ni baafata suɔmɔ ni eeesumɔ lɛ tamɔ lɛ diɛŋtsɛ egbɔmɔtso lɛ he ji ni ekɛ lɛ aaahi shi yɛ nilee naa, emli ahi aha lɛ ni emli ajɔ aha lɛ yɛ teemɔŋ nibii ni kɔɔ gbalashihilɛ he lɛ mli. Ekaba lɛ akɛ aaafolɔ enaa akɛ eji mɔ ni kɛ eŋa ena bɔlɛ yɛ ekãa naa akɛni ehe wa fe lɛ lɛ hewɔ.​—1 Pet. 3:⁠7.

20, 21. (a) Mɛɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai krokomɛi ni akɛaatsu nii baatsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ mɔ ko gbalashihilɛ mli? (b) Mɛni ji sane ni abaasusu he kɛnyiɛ enɛ sɛɛ lɛ, ni mɛni hewɔ?

20 Mɛɛ hegbɛi kɛha miishɛɛnamɔ yɔɔ gbalashihilɛ mli nɛkɛ! Yesu kɛɛ akɛ “nɔ hamɔ mli yɛ jɔɔmɔ fe hemɔ,” ni nɛkɛ shishitoo mla nɛɛ hu kɔɔ mɛi ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ ahe. (Bɔf. 20:35) Nɔ hamɔ mli hegbɛi enyiɛ po wumɛi kɛ ŋamɛi ena nɛkɛ, ni amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, amɛbe, amɛjwɛŋmɔ, amɛsusumɔi, amɛhenumɔi kɛ heloo gbɛfaŋ nibii aaaha! Ni shishitoo mla nɛɛ hu kɔɔ enɛ he, yɛ amɛ wekukpaa lɛ mli: “Mɔ ni lɛteɔ nii ahe duɔ lɛ, ekɛ helɛtemɔ hu aaakpa; ni mɔ ni duɔ yɛ jɔɔmɔ mli lɛ, jɔɔmɔ mli nɔŋŋ eeekpa yɛ.” Feemɔ toiboo oha nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ fɛɛ ni oooha Nyɔŋmɔ ahi ogbalashihilɛ mli.​—2 Kor. 9:⁠6.

21 Shi yɛ be babaoo mli lɛ, mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ feɔ mɛi ni anaaa nɛkɛ nibii nɛɛ yɛ amɛhe. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔtsu sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he nii shikome nyɔŋlo yɛ gbɛ ni mli ka shi faŋŋ nɔ: “Nyɔŋmɔ ni Yɔɔ Suɔmɔ lɛ Miinyɛ Ŋa-shwiemɔ.”a

[Shishigbɛ niŋmai]

a Ajie kɛjɛ July 1, 1981 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje