Obalaŋtai, Ani Biblia Mli Jeŋba Kpakpa Lɛ Ji Gbɛ Ni Hi Fe Fɛɛ?
“Mi ji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔo nii ni hi hao, mɔ ni tsɔɔo gbɛ ni onyiɛ nɔ lɛ.”—Yesaia 48:17.
1. Mɛni hewɔ obalahiiaŋ ji shihilɛ be ni hi lɛ, shi mɛɛ subaŋ ji nɔ ni mɛi komɛi hiɛ?
1 LALAFOLƆ lɛ ŋma akɛ, “Wɔ balahiiaŋ gbii lɛ ji wɔ anunyam gbii.” Obalaŋtai pii kpɛlɛɔ enɛ nɔ, ejaakɛ eji miishɛɛ kɛ heyeli be ni abɛ onukpai agbɛnaa nii ni tsii lɛ ashishi. Shi obalaŋtai pii yɛ ni miisumɔ ni amɛshwɛ miishɛɛ fɛɛ ni hegbɛ yɔɔ he kɛha obalaŋtai kɛ onukpai lɛ fɛɛ mli. Abaanyɛ awie amɛ subaŋ nɛɛ he, kuku akɛ: ‘Amɛɛɛ nɔ ko; hɛɛ, wɔmiisumɔ miishɛɛ fɛɛ miishɛɛ amrɔ nɛɛ nɔŋŋ.’
2. (a) Mɛni akɔntabuu ko tsɔɔ nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ obalaŋtai kɛ jeŋba he? (b) Ani onuɔ he akɛ nɛkɛ sui nɛɛ miina hewalɛ yɛ obalaŋtai ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ anɔ?
2 Nɔ ni ejɛ akɔnɔ fɛɛ akɔnɔ ni kanyaa mɔ lɛ mli eba yɛ nɛkɛ ‘oblahiiaŋ gbii’ nɛɛ amli ji obalaŋtai babaoo ni kɛ amɛhe miiwo bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ ni atsɛɔ lɛ ajwamaŋbɔɔ lɛ mli fe be fɛɛ yɛ yinɔ sane mli.a Nɛkɛ bɔlɛnamɔ ni tamɔ nu afua ni aŋmɛɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ yɛ mli nɛɛ ena hewalɛ yɛ obalaŋtai komɛi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ po nɔ. Ákɛ Kristofonyo lɛ, obaasusu akɛ, ‘Mɛni haa ewaa jogbaŋŋ kɛhaa obalanyo akɛ eeehi shi yɛ hetsemɔ mli, titri lɛ, yɛ nɛkɛ “naagbee gbii” nɛɛ mli lɛ?’—Jajelɔ 11:10; 2 Timoteo 3:1-5.
NƆNYƐƐ LƐ MIIYA NƆ!
3, 4. (a) Mɛni hewɔ ebɛ mlɛo kɛha obalaŋtai akɛ amɛaahi shi akɛ mɛi ni he tse lɛ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ nɔnyɛɛ kɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ anu mɔ shishi lɛ aaanyɛ atee naagbai ashi?
3 Kɛjɛ be mli ni ena afii nyɔŋma kɛyaa lɛ, be shɛɔ ni bɔlɛnamɔ henumɔ lɛ mli bawaa. Nɛkɛ be nɛɛ, ni atsɛɔ lɛ yɛ Biblia lɛ mli akɛ ‘asale gbala.’ loo áshɛ gbala lɛ gbalaa nuu kɛ yoo kɛbɛŋkɛɔ amɛhe waa. No hewɔ lɛ ejeee nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ akɛ bo, akɛ obalanyo loo obalayoo lɛ bɔlɛnamɔ henumɔi aaagba onaa. Shi kɛ̃lɛ, nɔ ni kanyaa adebɔɔ mli nii ni baa yɛ ebe naa nɛɛ ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ hiɛtserɛjiemɔ kɛ woji kɛ radio nɔ adafitswaa ni woɔ bɔlɛnamɔ hiɛ nyam lɛ.—1 Korintobii 7:36.
4 Nɔnyɛɛ ni jɛ obalaŋtai krokomɛi aŋɔɔ lɛ hu mli baanyɛ awa, taakɛ bɔ ni Kristofonyo skul gbekɛyoo ko tsɔɔ mli lɛ, akɛ: “Ewa diɛŋtsɛ akɛ ooofee mɔ ni yɔɔ sɔrɔto agbɛnɛ. Gbekɛbii yei ni yɔɔ skul lɛ mli lɛ biɔ kɛji akɛ mikɛ mɔ ko ena bɔlɛ. Kɛ mikɛɛ amɛ akɛ dabi lɛ, amɛfɛɛ amɛjeɔ shishi amɛŋmɔɔ mi. Minu yaafo kɛ kɛɛmɔ ni miyasumɔ akɛ makɛɛ amɛ akɛ mifee nakai lɛ he waa diɛŋtsɛ.” Nɔ ni fata he lɛ ehe miihia ni asumɔ obalaŋtai ni anu amɛ shishi, ni ekolɛ anyɛŋ atsu enɛ he nii kɛmɔ shi yɛ shia. Amɛsumɔɔ ni amɛna shieŋtsɛ loo shieŋnyɛ ko ni kɛ amɛ yeɔ yɛ “gbɛ krɛdɛɛ” nɔ ni kɛ musuŋtsɔlɛ boɔ amɛ toi. Nɛkɛ henumɔ ni bɛŋkɛɔ kpaakpa nɛɛ baanyɛ ekɛ bɔlɛnamɔ mli saji aba. Obalaŋtai komɛi ahiɛ feɔ amɛ yaa yɛ nɛkɛ henumɔ heei ni baa babaoo nɛɛ hewɔ. Ekolɛ amɛbaasusu akɛ, ‘Ani nɔ ko ni ŋɔɔ nɛkɛ baanyɛ afee nii ni ejaaa? Ani Biblia mli jeŋba kpakpa lɛ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ lɛlɛŋ?’
GBƐ NI HI FE FƐƐ
5. (a) Mɛni Yesaia 48:17 kɛɔ wɔ yɛ Nyɔŋmɔ he? (b) Taakɛ 1 Tesalonikabii 4:3-8 tsɔɔ lɛ, mɛni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha wɔ yɛ jeŋba gbɛfaŋ?
5 Wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ kai ewebii ni ehala amɛ lɛ akɛ: “Mi ji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔo nii ni hi hao, mɔ ni tsɔɔo gbɛ ni onyiɛ nɔ lɛ.” (Yesaia 48:17) Mɛni ji ‘gbɛ ni esa akɛ wɔnyiɛ nɔ’ yɛ jeŋba kpakpa mli lɛ? “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nɔ̃ [aloo nɔ ni etaoɔ], . . . ni nyɛtsĩ nyɛhe naa kɛjɛ ajwamaŋbɔɔ mli, ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ nɔ ale lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃ [egbɔmɔtso] lɛ hiɛmɔ yɛ hetsemɔ kɛ woo mli, jeee yɛ akɔnɔ hiɛdɔɔ mli . . . Ejaakɛ Nyɔŋmɔ tsɛɛɛ wɔ ehaaa nyaŋemɔ nitsumɔ.”—1Tesalonikabii 4:3-8.
6. (a) Mɛni famɔ bɔfo Paulo kɛha Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ yɛ ajwamaŋbɔɔ he, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ enɛ aha obalaŋtai asusu amɛ shihilɛ gbɛ lɛ he lɛ?
6 Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni kɔɔ jeŋba kpakpa he lɛ mli ka shi faŋŋ—‘ni nyɛlea nyɛ gbɔmɔtsei lɛ ahiɛmɔ’; nyɛtsia nyɛhe kɛjɛa ajwamaŋbɔɔ kɛ nii ni he tseee lɛ he. Nyɛ ni ji obalaŋtai ni nyɛjɔɔ nyɛ wala nɔ nyɛha Nyɔŋmɔ lɛ kɛ lɛ efee ekome ni nyɛbatsɔmɔ gbɛjianɔtoo ko ni he tse lɛ fa. Kwɛ miishɛɛ ni Nyɔŋmɔ ena yɛ nɛkɛ gbɛ nɛɛ hewɔ! Shi kɛji akɛ nyɛkɛ nyɛhe wo bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli lɛ, belɛ etamɔ “Kristo henii” ni ji mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɔ ko, “mɔ ni kɛ ehe bɔɔ Nuŋtsɔ lɛ he” lɛ ni ebatsɔ “mɔ ni kɛ ehe yabɔɔ ajwamaŋ he.” Bɔfo Paulo bo akɛ, “Dabida,” ‘ekaba lɛ nakai!’ Ebaafee efɔŋ ni fe fɛɛ ni afeɔ ashiɔ nɛkɛ wekukpaa ni jara wa nɛɛ. Esha ko bɛ ni tamɔ nakai, ejaakɛ “mɔ ni bɔɔ ajwamaŋ lɛ, efeɔ esha eshiɔ lɛ diɛŋtsɛ egbɔmɔtso lɛ.” Eka shi faŋŋ akɛ esha ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ afite mumɔŋ wekukpaa ni ka wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ. Belɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ Paulo wo ŋaa akɛ “nyɛjoa ajwamaŋbɔɔ naa foi.” Hɛɛ, “nyɛjoa foi!” Kaamɛ ni osusu loo oje ŋwane yɛ he. Tsi ohe kɛjɛ he kɛya shɔŋŋ bɔ ni ooonyɛ—ni ofee enɛ oya hu! Shi kɛji akɛ mɔ ko ‘ejooo’ subaŋ ni tamɔ nɛkɛ ‘naa, foi’ hu?—1 Korintobii 6:15-18.
‘AMƐFEƆ AMƐ DIƐŊTSƐ AMƐHE EFƆŊ’
7-9. (a) Mɛni 2 Petro 2:9-13 kɛɔ yɛ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ jeŋba shara mli lɛ ahe? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ mɛi komɛi ni kɛ amɛhe wo shihilɛ ni he tseee nɛɛ mli lɛ ‘efee amɛ diɛŋtsɛ amɛhe efɔŋ’?
7 Bɔfo Petro kɛɔ akɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli ni wieɔ “gbɔmɛi agboi” ahe efɔŋ ni kɛ amɛhe woɔ jeŋba shara mli lɛ ‘feɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe efɔŋ’ “ni akɛwoɔ amɛ nii ni ejaaa gbɛ lɛ ahe nyɔmɔ.” (2 Petro 2:9-13) Nɛkɛ ‘nyɔmɔwoo’ kɛha bɔlɛnamɔ ni ehiii lɛ yaa shɔŋŋ fe babaso hela aloo hɔ́ ni aŋɔɔ ni tsɛ bɛ he. Efiteɔ suɔmɔ, bulɛ kɛ jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, obalaŋtai komɛi ni tee shɔŋŋ tsɔ ni amɛyabɔ ajwamaŋ lɛ kɛ awerɛho kpɛlɛ nɔ akɛ: “Eji nijiaŋwujee agbo. Henumɔ ni hi loo suɔmɔ kɛ miishɛɛ ni akɛɛ anaa yɛ mli lɛ bɛ mli. Shi moŋ, mibayoo bɔ ni nakai nifeemɔ lɛ ehiii kwraa ha lɛ waa.”
“Mifo gbɛkɛ lɛ fɛɛ.”
“Minu he akɛ aba mi shi kwraa tamɔ gbee. Eji henumɔ ni haa mɔ he yeɔ ni nɔ ko nɔ ko bɛ mli. Milaaje bulɛ ni miyɔɔ kɛha mihe kɛ gbekɛyoo lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ mina ni miishwa gbekɛyoo lɛ moŋ akɛ eŋmɛ gbɛ ni enɛ ba lɛ nakai.”
8 Jeee ajwamaŋbɔɔ pɛ wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ kɛɔ wɔ akɛ wɔkpoo, shi moŋ “nyaŋemɔ nitsumɔ” hu. (1 Tesalonikabii 4:7) Yɛ be mli ni wiemɔ nɛɛ kɔɔ nibii babaoo he lɛ, ekɔɔ jeŋba ni he tseee ni anyaŋeɔ he titri. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, fɔmɔ nii ni akɛshwɛɔ (he fitemɔ) ji subaŋ ko ni ‘he tseee’ ni obalaŋtai pii kɛ amɛhe ewo mli. Ekanyaa ‘bɔlɛnamɔ he akɔnɔ’ diɛŋtsɛ ni ebaaha anu nɔtɔ̃mɔ he waa. Hei komɛi ni mɔ lɛ ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ hiɛdɔɔ aaaye nɔ kunim lɛ, susumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ naagbai ba yɛ agbalashihilɛ lɛ sɛɛ. Obalanyo ko hiɛ fee lɛ yaa yɛ be mli ni ena akɛ beni ebote gbalashihilɛ mli lɛ sɛɛ lɛ, bɔ ni ekɛ ebe wo nɛkɛ bɔlɛnamɔ he akɔnɔ nɛɛ mli babaoo yɛ tsutsu lɛ eha efee mɔ ni enyɛɛɛ ekɛ gbalashihilɛ “gbɛnaa nii” lɛ aha. Nyɔji ni naagbai kɛ haomɔi eyi mli obɔ nyiɛ sɛɛ ba! —1 Korintobii 7:3.
9 Mɛi ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi etsɔ henumɔ nɔ amɛkɛ amɛhe ewo gbɔmɔtso lɛ henii komɛi ni yɔɔ eteemɔŋ lɛ amli mɔmɔ mli. Enɛ hu ji “nyaŋemɔ nitsumɔ” ni ebaanyɛ ekɛ bɔlɛnamɔ ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ aba—ni yɛ babaoo mli lɛ ebaa lɛ nakai. Nifeemɔ nɛɛ baanyɛ atee “bɔlɛnamɔ he akɔnɔ” shi yɛ mɔ mli kɛyashɛ he ni enyɛŋ shi eta po. Obalanyo ko kpɛlɛ nɔ akɛ: “Onaa bo diɛŋtsɛ ohe tamɔ kooloo ni hiɛ kooloi akɔnɔi, ni enɛ yeɔ mɔ henumɔ awui waa.” Nɔ ni ejɛ nifeemɔ nɛɛ mli eba ji gbalashihilɛ mlibotemɔ he shiwoob ni afolɔɔ mli kɛ naagbai ni baa mɛi ni feɔ nakai lɛ agbalashihilɛ mli yɛ sɛɛ mli beni amɛbote mli. Obalanyo kɛ obalayoo ko ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ, “Wɔfee nɔ fɛɛ nɔ kɛyashɛ he ni wɔɔnyɛ wɔbɔ ajwamaŋ, ni shwɛ sharao kulɛ wɔfee nakai dani wɔbote gbalashihilɛ mli. Eyɛ mli akɛ wɔná yelikɛbuamɔ kɛjɛ onukpai lɛ adɛŋ moŋ, shi nibii ejaaa dɔŋŋ. Bulɛ ni wɔɔna wɔha wɔhe ekoŋŋ taakɛ wɔyɔɔ tsutsu lɛ námɔ ewa.”
10. Mɛni hewɔ “nyaŋemɔ nitsumɔ” yeɔ nuu kɛ yoo ni nyiɛɔ, shi amɛboteko gbalashihilɛ mli lɛ awui lɛ?
10 Kɛji akɛ mɔ ni boteko gbalashihilɛ mli je shishi ekɛ ehe wo bɔlɛnamɔ he shwɛmɔi komɛi ‘ni kɔneɔ mɔ yiŋ’ ni ásaa ato aha gbalashihilɛ sɛɛ lɛ pɛ mli lɛ, enɛ baanyɛ aka lɛ ni ekɛ mɔ ko ni bɛ sui ni ataoɔ kɛha wu kpakpa lɛ abote gbalashihilɛ mli. Efɔɔ kaa akɛ bɔlɛnamɔ haã mligbalamɔi ni mliwa ni jeɔ kpo yɛ gbalashihilɛ lɛ sɛɛ ni kɛ naagbai baa lɛ anɔ. Ebɛ naakpɛɛ akɛ nikasemɔ ko ni afee lɛ jie lɛ kpo akɛ yɛ yookpeemɔi 265 ni tee nɔ ni emli lɛ yei lɛ hiɛ musu yɛ mli lɛ amli lɛ, ana akɛ yɛ afii enumɔ pɛ sɛɛ lɛ hii kɛ yei nɛɛ ateŋ 15 pɛ ji mɛi ni yɔɔ gbalashihilɛ lɛ mli lolo! Nikasemɔi komɛi ni atsɔ hiɛ afee lɛ etsɔɔ akɛ kɛ mɔ ko kɛ ehe wo bɔlɛnamɔ mli dani ebote gbalashihilɛ mli lɛ, hegbɛ akɛ nuu lɛ loo yoo lɛ kɛ mɔ kroko aaafite gbala lɛ bɔɔ he toi enyɔ. No hewɔ lɛ nyɛ mɛi ni nyɛji nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ, nyɛkahaa mɛi ni kɛɔ akɛ bɔlɛnamɔ ni akɛ he woɔ mli dani aboteɔ gbalashihilɛ mli lɛ kɛ gbalashihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli baa lɛ “yaka wiemɔi” lɛ miilaka nyɛ. (Efesobii 5:6, NW) Mɛi komɛi po kɛɔ akɛ kɛji akɛ okɛ ohe wooo bɔlɛnamɔ mli yɛ be mli ni ofee yei anii aloo oshɛ nuu lɛ ohe baaye. Enɛ bɛ mli. Tsofafelɔi ekɛko da akɛ kɛ mɔ ko hi shi yɛ hetsemɔ mli lɛ ehe baaye! Nɔ ni yɔɔ mɔbɔ ji akɛ mɛi ni diɔ akɔnɔ sɛɛ moŋ fe suɔmɔ lɛ shwaa amɛhe yɛ amɛ wala be ni eshwɛ lɛ fɛɛ mli!
11, 12. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tɔɔ bɔlɛnamɔ he jeŋba shara he owele loo egbalaa he toi? (b) Mɛni Hiob kɛɔ yɛ mɛi ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ lɛ he? (d) Mɛɛ sanebimɔ wɔbaasusu he agbɛnɛ?
11 Ohiɛ akakpa nɔ akɛ “enɛɛmɛi fɛɛ [ajwamaŋbɔɔ kɛ nyaŋemɔ nitsumɔ] ahe oweletɔlɔ ji Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ.” (1 Tesalonikabii 4:6) Nɛkɛ oweletɔɔ loo toigbalamɔ nɛɛ baanyɛ afee henumɔ ni aye lɛ awui, tsɔsemɔ loo kamɔ ni jɛ asafoŋ onukpai lɛ aŋɔɔ aloo nɔ ni odu lɛ ni oookpa. Shi kɛ̃lɛ, kɛ wɔtsake wɔtsui lɛ, Yehowa kɛkeɔ wɔ ni ehaa wɔhe eshai lɛ anɔ. Shi mɛi komɛi atsui wa ni amɛkpooɔ akɛ amɛaabo Nyɔŋmɔ mlai atoi. Hiob bi akɛ, “Namɔ ete shi ewo lɛ [Nyɔŋmɔ], ni ehi eha lɛ pɛŋ?” (Hiob 9:4) Mɔ kome folo bɛ! Edɔɔ Yehowa kɛ ena ‘shitee kɛ woo’ ni tamɔ nɛkɛ. Kɛ onukpai ni ena bɔ ni wɔ obalaŋtai lɛ babaoo ena amane yɛ nɛkɛ naagbai ni wɔtsɔ hiɛ wɔsusu he nɛɛ amli lɛ na enɛ lɛ edɔɔ amɛ waa. Nɛkɛ nɔkwɛlɔi nɛɛ yɔseɔ akɛ mɔ ko mɔ ko bɛ ni baanyɛ aku Nyɔŋmɔ mlai lɛ kɛ shishitoo tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ amli ni ‘eye ehe.’ Taakɛ bɔni Kristofonyo obalayoo ko ni tsake etsui kɛjɛ ejeŋba shara lɛ mli kɛɛ asafo lɛ mli onukpai lɛ: “Mina ni kulɛ manyɛ makɛɛ obalaŋtai fɛɛ ni yɔɔ Anɔkwale lɛ mli lɛ akɛ, ‘Nyɛkafea!’ Yehowa baanyɛ ekɛ enɔtɔmɔi lɛ akeo, shi ekolɛ bo lɛ onyɛŋ ofee nakai. Kaimɔ fɔ̃ji lɛ baagba onaa daa. Sɛɛnamɔ bɛ he.” Onukpai lɛ fataa Yehowa he kɛ faikpamɔ haa akɛ: “Eji ooobo mikitai lɛ atoi kulɛ.”—Yesaia 48:18.
12 Shi mɛɛ gbɛ Kristofonyo obalanyo aaatsɔ nɔ ni enyiɛ Yehowa kitai lɛ asɛɛ ni ekwa bɔlɛnamɔ he jeŋba shara he tsɔnei kɛ bui babaoo ni agbeɔ mli nigii lɛ?
OKƐ OTSUI AHA OFƆLƆI
13. Mɛɛ gbɛ obalaŋtai ni yɔɔ fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ aaatsɔ nɔ ni amɛkɛ Abɛi 23:26 atsu mi, ni mɛni baajɛ mli ába?
13 “Mibi, ŋɔɔ otsui oha mi, ni oha migbɛi lɛ asa ohiɛ!” (Abɛi 23:26) Nɛkɛ tsɛmɔ nɛɛ feɔ nɔ ni fe toiboo folo, tamɔ tsɔne ko kɛkɛ. Esa akɛ obalanyo lɛ agbele etsuiŋ ni eha ale eteemɔŋ saji. Shi kɛ̃lɛ, ákɛ obalanyo lɛ, ekolɛ obaanu he akɛ otsɛ loo onyɛ ni ji Kristofoi lɛ nuuu ohenumɔi ashishi. Kristofonyo gbekɛyoo ko ni fɔmɔ nii ni akɛshwɛɔ nɛɛ etsɔ naagba kɛha lɛ ni yelikɛbuamɔ he miihia lɛ lɛ nu he yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ. Ákɛ ekɛ enyɛ aaawie he lɛ gba enaa. Te enyɛ aaafee enii yɛ enɛ he aha tɛŋŋ? Ani enyɛ baanu shishi? Gbekɛyoo nɛɛ kɛɛ akɛ, “ojogbaŋŋ, beni mikɛ lɛ wie he lɛ, ebo mi toi ni ejɛɛɛ mi. Ekɛ enine fɔ mikuɛ, ni ekɛɛ mi akɛ eesumɔ misane ni ebaaye ebua mi ni maye minaagba lɛ nɔ kunim. Wɔwie he yɛ faŋŋ mli, ni beni wɔgbe naa lɛ, emɔ minine mli ni wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔsɔle. Kɛjɛ nakai be lɛ nɔ kɛbaa nɛ minyɛɔ mikɛ lɛ wieɔ nɔ fɛɛ nɔ he.”
14. Te esa akɛ obalaŋtai Kristofoi asusu amɛ fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ amlai ahe amɛha tɛŋŋ?
14 Hɛɛ, kɛ obalaŋtai ha amɛ fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ le amɛ teemɔŋ saji lɛ amɛyeɔ amɛbuaa amɛ amrɔ nɔŋŋ. Amɛhaa amɛ fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ‘agbɛ̀i saa amɛhiɛ’ ni amɛbuɔ amɛ mlai kɛ tsɔsemɔ akɛ “kuɛ nii” ni jara wa moŋ fe ‘kɔsɔŋkɔsɔ’ ni mliwa ni akɛfimɔ amɛ koni amɛkɛ amɛhe akawo ‘be kpakpa’ mli. (Abɛi 1:8, 9) Ani oyeɔ ofɔlɔi anɔkwale lɛlɛŋ? Aloo otamɔ gbekɛ ko ni wie nɛkɛ lɛ: “Kɛ miyɛ mifɔlɔi amasɛi lɛ, belɛ mitamɔ mɔ ni amɛtaoɔ ni matsɔ lɛ, shi kɛ mibɛ amɛ masɛi lɛ, kɛkɛ lɛ mitsɔ mɔ ni mitaoɔ akɛ matsɔ̃”? Kɛ okɛ fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ bɔ kpaakpa lɛ, amɛbaanyɛ amɛye amɛbuao ni okwa naagbai ni sɛɛnamɔ bɛ he. Mɛi ni ekolɛ amɛbɛ fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ baanyɛ abɛŋkɛ Kristofoi ni amɛdara yɛ mumɔŋ lɛ—hii kɛ yei fɛɛ—kɛ onukpai ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ. Taomɔ yelikɛbuamɔ ni amɛsumɔɔ akɛ amɛkɛ aaaha lɛ.—Tito 2:3, 4; Yakobo 5:14, 15.
YE GBƆMƆTSƆ LƐ NYƆŊ
15. Mɛɛ gbɛ nɔ bɔfo Paulo tsɔ etsɔɔ egbɛ ni 1 Korintobii 9:27 lɛ mli, ni mɛɛ gbɛ obalanyo aaatsɔ nɔ ni efee enii yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ?
15 Bɔfo Paulo kɛɛ: “Migbalaa mi diɛŋtsɛ migbɔmɔtso lɛ mai [‘miyiɔ lɛ ni etsɔɔ ediŋ’]c ni miyeɔ lɛ nyɔŋ [jeee, ‘ni eye mi nyɔŋ’], koni mi ni mishiɛɔ mitsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, mi diɛŋtsɛ lɛ, akashɛ mi afɔ.” (1 Korintobii 9:27) Paulo ‘enaaa’ lɛ diɛŋtsɛ ‘ehe mɔbɔ.’ Nakai nɔŋŋ hu, ni wɔɔha gbɔmɔtso lɛ mli akɔnɔi aye wɔnɔ lɛ, esa akɛ wɔyoo shihilɛi ni kanyaa bɔlɛnamɔ henumɔi lɛ ni wɔje gbɛ wɔkpoo enɛɛmɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ole nɔ ni baaba ogbɔmɔtsoŋ henumɔi anɔ kɛji akɛ okane woji ni okwɛ TV nɔ nibii kɛ sinii ni woɔ bɔlɛnamɔ hiɛ nyam lɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ okpoo enɛɛmɛi tamɔ tsɛŋemɔ hela ko! Nuu kɛ yoo nyiɛmɔ ni tsɔɔ bɔlɛnamɔ hiɛ (ni baa yɛ he ni akpɛlɛɔ nɔ) yɛ be mli ni osako ohe kɛhako gbalashihilɛ, jooi komɛi, hiɛtserɛjiemɔ ni gbɛtsɔɔmɔi ni he tse bɛ mli ni nuu kɛ yoo nyɛɔ amɛ pɛ amɛyaa amɛbaa lɛ fɛɛ kanyaa ‘bɔlɛnamɔ he akɔnɔ.’ No hewɔ lɛ esa akɛ okpoo enɛɛmɛi ni “nyɛgbea nyɛ he nii . . . lɛ: ajwamaŋbɔɔ, nyaŋemɔ nitsumɔ, akɔnɔ fɔŋ.”—Kolosebii 3:5.
16. Mɛɛ henɔkwɛmɔ jogbaŋŋ esa akɛ Kristofonyo nuu kɛ yoo ni nyiɛɔ yɛ be mli ni amɛsaa amɛhe amɛhaa gbalashihilɛ lɛ atsu he nii?
16 Be ni nuu kɛ yoo nyiɛɔ ni amɛsaa amɛhe amɛhaa gbalashihilɛ mlibote lɛ ji be mli ni ehe hiaa akɛ amɛkwɛ shihilɛ mli ni amɛyɔɔ lɛ jogbaŋŋ. Kɛ amɛ pɛ amɛtara tsɔne mli, tsu ko mli (yɛ he ni mɔ lɛ kome pɛ yɔɔ) , aloo he ko banee lɛ baanyɛ akanya nuu kɛ yoo ni amɛkɛ amɛhe awo teemɔŋ nibii amli. Mɔ ko ni eye afii 17 kɛɛ yɛ faŋŋ mli akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ akɛɛ akɛ, ‘wɔle be mli ni esa akɛ wɔkpa.’ Eji anɔkwale, mɔ ko baanyɛ ale be lɛ, shi mɛi enyiɛ baanyɛ afee nakai? Ehi moŋ akɛ aaakwɛ nakai shihilɛ lɛ. Ha mɛi krokomɛi ahi jɛmɛ.” Hɛɛ, mɔ ko ni fata nyɛ he lɛ baanyɛ aha nyɛ hewalɛ ni sa ni baaha nyɛye nyɛ akɔnɔi sɔrɔtoi ni teɔ shi yɛ nyɛ gbɔmɔtsei amli yɛ be mli ni nyɛ pɛ nyɛyɔɔ lɛ anɔ. Agbɛnɛ hu, “nyɛtoa husui” nyɛhaa nyɛhe yɛ he ni nyɛ suɔmɔ wiemɔi lɛ aaaya shɔŋŋ ayashɛ lɛ mli. Nyɛhia shi yɛ enɛɛmɛi anaa.
17. Ani ehe miihia ni akwɛ mɛi ni akɛ amɛ bɔɔ naanyo lɛ jogbaŋŋ? Mɛni hewɔ?
17 Kɛ gbɔmɔtso lɛ miishwe ni ehi mɛi ni bɛ jeŋba kpakpa lɛ ateŋ lɛ, “nyiɛmɔ ehiɛ” kɛjɛ naanyobɔɔ ni tamɔ nɛkɛ mli kɛya. Biblia lɛ woɔ ŋaa akɛ, “Tsi ogbɛ lɛ kɛjɛ ehe kɛya shɔŋŋ, ni kaabɛŋkɛ [yoo ajwamaŋ] ewe lɛ shinaa lɛ.” (Abɛi 5:8) Shi kɛ̃lɛ, yɛ skul be mli lɛ obalaŋtai pii kɛ amɛhe yabɔɔ gbɔmɛi ni bɛ jeŋba lɛ ahe. Shi ani nyɛkɛ amɛ jeɔ kpo? Obalayoo ko ni eye afii 18 wie bɔ ni mɛi pii nuɔ he amɛhaa lɛ he beni ekɛɛ akɛ: “Onaanyobɔɔ lɛ naa hewalɛ kpele yɛ ojeŋba nɔ. Yɛ be mIi ni obo amɛ sanegbaa ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he lɛ toi lɛ, osumɔɔ ni ole nibii amli. Oyiŋ feɔ bo kɔshikɔshi yɛ nɔ ni bɔlɛnamɔ diɛŋtsɛ ji he. Ani ehi, taakɛ bɔ ni amɛkɛɔ lɛ? Mile akɛ eji anɔkwale, ejaakɛ miilɛ gbekɛ ko mi diɛŋtsɛ yɛ nɛkɛ anɔkwalei nɛɛ ahewɔ.”—Abɛi 13:20.
18. Kɛ aye wɔhe fɛo yɛ hetsemɔ hewɔ lɛ, mɛɛ sanebimɔi esa akɛ Kristofonyo obalanyo loo obalayoo lɛ asusu he?
18 Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ akɛ mɛi komɛi ni bɛ jeŋba baanyɛ abote Kristofoi asafo lɛ mIi. No hewɔ lɛ kwɛmɔ ohe ni ahi. Kɛji akɛ oheɔ oyeɔ akɛ mɛi komɛi yɛ ni tamɔ nakai lɛ, ha onukpai lɛ ale ni aye abua yɛ mumɔŋ. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ belɛ oojie suɔmɔ krɔŋŋ kpo otsɔɔ amɛ ni agbɛnɛ hu oobu mɛi krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ahe. Eji anɔkwale akɛ je lɛŋ bii ni bɛ jeŋba lɛ ateŋ mɛi komɛi baaye ohe fɛo yɛ oshidaamɔ ni he tse lɛ hewɔ. Shi bo lɛ susumɔ enɛ he! Ani esa akɛ oha gbɔmɛi ni ji “fitemɔ nyɔji”—hɛɛ, mɛi ni amɛtsɔmɔ nyɔji amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛ akɔnɔi—aha ohiɛ agbo? (2 Petro 2:19) Namɔ yɔɔ hewalɛ ni fa—yoo (loo nuu) ahoshwibɔlɔi ni bɛ jeŋba ni ‘joɔ foi kɛnyiɛɔ esuɔlɔi asɛɛ yɛ akɔnɔ mli lɛ,’ aloo obalayoo fro ni he tse ni baanyɛ awie hewalɛ ni eyɔɔ yɛ jeŋba mli lɛ he akɛ “mi lɛ, gbogbo ji mi” lɛ? (Salomo Lalai 8:10; Okɛto Hosea 2:7 he.) Nyɛteŋ namɔ eka shi faŋŋ akɛ ebaalaaje bulɛ ni eyɔɔ kɛha lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ ni ‘okɛ obulɛ aha mɛi krokomɛi’?—Abɛi 5:9; Yuda 4, 8-13.
19. (a) Namɔ ‘ye gbɔmɔtso lɛ nyɔŋ’—nuu kɛ yoo ni awie amɛhe yɛ Salomo Lalai lɛ amli lɛ, aloo Amnon? (b) Mɛni jɛ fɛɛ eko mli ba?
19 Kɛji akɛ onyɛ okudɔ ogbɔmɔtso, oye nɔ lɛ, obaanyɛ otsɔ ohe ni okwɛ osɛɛ ni heshwamɔ ko bɛ mli. Susumɔ miishɛɛ ni Shulamit obalayoo lɛ kɛ esuɔlɔ tookwɛlɔ lɛ na lɛ he, yɛ be mli ni yɛ naagbee lɛ amɛfee ekome yɛ kpeemɔ mli lɛ. Kɛtsɔ mɛi krokomɛi ayelikɛbuamɔ nɔ, kɛ agbɛnɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ mɔdɛŋbɔɔi anɔ lɛ, amɛye amɛ gbɔmɔtsoŋ akɔnɔi lɛ anɔ kunim ni amɛhi shi yɛ hetsemɔ mli. Eyɛ mli akɛ amɛwie wiemɔi ni ŋɔɔ amɛtsɔɔ amɛhe moŋ shi amɛjeee mɛi ni amɛkɛ amɛhe ewo jeŋba shara mli dani amɛbote gbalashihilɛ mli, ni no hewɔ lɛ miishɛɛ ni amɛbaaná yɛ be mli ni amɛle mɔ fɛɛ mɔ suɔmɔnaa nii lɛ sɛɛ lɛ aaaba shi. Kwɛ bɔ ni enɛ yɔɔ sɔrɔto yɛ Amnon ni henumɔ eyi lɛ obɔ ni nyɛɛɛ amɛ ni ‘egbɔmɔtso gbala lɛ akɛ nyɔŋ’ kɛbote jeŋba shara mli lɛ nɔ̃ lɛ he!—Salomo Lala 2:16; 4:16; 5:1; 2 Samuel 13:1, 2, 10-16.
TSWAA OKƐ NYƆŊMƆ TEŊ WEKUKPAA LƐ OMA SHI
20. (a) Mɛni baanyɛ aba beni wekukpaa diɛŋtsɛ ko bɛ mɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ? (b) Mɛni ba gbɔmɛi ni bɛ jeŋba ni Paulo tsɔɔ bɔ ni amɛji yɛ Romabii yitso kome lɛ amli?
20 Obalayoo ko ni eye afii 22 ni atsɔse lɛ yɛ Kristofoi ashia kɛjɛ egbekɛbiiashi kɛɛ akɛ: “Mitswaaa mi kɛ Yehowa teŋ wekukpaa diɛŋtsɛ ko mimaaa shi. Nyɔŋmɔ jeee gbɔmɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha mi. Misusuɔ akɛ no hewɔ ni be mli ni mibote jeŋba shara mli lɛ egbaaa minaa lɛ.” Eshihilɛ tamɔ gbɔmɛi ni bɛ jeŋba ni Paulo tsɔɔ bɔ ni amɛ ji lɛ. “Amɛle Nyɔŋmɔ”; ‘amɛle jalɛ mlai lɛ jogbaŋŋ,’ shi amɛbɛ “anɔkwale nilee.”d (Romabii 1:21, 28, 32) Nɛkɛ “nilee ni mlikwɔ ni yaa shɔŋŋ kɛ naanyobɔɔ nɛɛ,” nilee ni mɔ diɛŋtsɛ baana, ni esa akɛ atao ni ana lɛ bɛ. Ani bo, akɛ obalanyo loo obalayoo lɛ, oyɛ nɛkɛ “anɔkwale nilee” ni esa akɛ mɔ diɛŋtsɛ aná nɛɛ? Ehe miihia ni bo diɛŋtsɛ okase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa beni afee ni ole Nyɔŋmɔ sui lɛ. Kaimɔ bɔ ni nɛkɛ “anɔkwale nilee” nɛɛ waje mra be mli Kristofoi lɛ. (Kwɛmɔ baafa 5.) Shi nɔ ni fe wolo mli nikasemɔ he miihia.
21, 22. Mɛni ji nɔ ni baanyɛ atswa wekukpaa ni mliwa ni aaaka mɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ diɛŋtsɛ lɛ ema shi?
21 Sɔlemɔ ni jɛ tsuiŋ tɔɔ lɛ tswaa ekomefeemɔ ni bakaa mɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ emaa shi. Kristofonyo obalayoo ko ni jeŋba shara tsɔ lɛ tsɔne ni yɛ sɛɛ mli lɛ eye ehe kɛjɛ mli lɛ kɛɛ akɛ:
“Gbɛ kome pɛ ni oootsɔ nɔ oha nakai wekukpaa lɛ ahi shi ji kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ, jeee sɔlemɔ kɛkɛ ni afeɔ daa, shi moŋ nɔ ni jɛɔ tsuiŋ tɔɔ. Kɛji akɛ mikɛɛ Yehowa bɔ ni minuɔ he yɛ mi mli gbɛ ni mifee enɛ yɛ be fɛɛ mli lɛ, miyooɔ akɛ eji gbɔmɔ diɛŋtsɛ ni eyɛ mishihilɛ he miishɛɛ. Wekukpaa ni baaka mi kɛ lɛ teŋ lɛ ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ je lɛ mli.”
22 Ani osɔlemɔi amli wa nakai? Ani onitsumɔi kɛ nomɛi kpaa gbee? Agbɛnɛ hu, kɛ obatsɔ ‘Nyɔŋmɔ naanyo nitsulɔ,’ ni okɛ ohe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, nibii ni onyaa he kɛ otii ni okɛmamɔɔ ohiɛ lɛ batsɔmɔɔ tamɔ Nyɔŋmɔ nɔ̃ lɛ nɔŋŋ. Nɔ ni baajɛ enɛ mli ji ekomefeemɔ ni baaka okɛ Yehowa teŋ. Kaimɔ akɛ bo pɛ ji mɔ ni baanyɛ atswa nɛkɛ wekukpaa ni aaaka okɛ Nyɔŋmɔ teŋ nɛɛ oma shi.—1 Korintobii 3:9.
23. (a) Ani ta ni awuɔ ashiɔ jeŋba shara lɛ baaya nɔ kɛya naanɔ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ ojɛ osuɔmɔ mli obɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni ooonyɛ ni okɛsa Yehowa hiɛ lɛ?
23 Eji anɔkwale akɛ nɔnyɛɛ lɛ ka obalaŋtai anɔ ŋmɛnɛ. Anɔkwale ni aaaye lɛ ji daa gbi tawuu. Shi kɛ̃lɛ, kɛ ofoŋ kɛjɛ ‘obalahiiaŋ gbii lɛ amli’ pɛ kɛkɛ lɛ tawuu lɛ ebafee nɔ ni yɔɔ mɛlɛo. Shi kɛ̃lɛ, tawuu lɛ eyaŋ nɔ kɛyaŋ naanɔ. Etsɛŋ ni abaakpata Satan ni ji mɔ titri ni tsirɛɔ nɛkɛ jeŋba nɛɛ yisɛɛ lɛ hiɛ. Jalɛ shihilɛi ji nɔ ni baaba Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo hee ni ebɛŋkɛ lɛ mli ni enɛ baaha wɔshihilɛ gbɛ lɛ afee nɔ ni yɔɔ mlɛo kwraa. Susumɔ nakai gbɛjianɔtoo hee lɛ mli jɔɔmɔi lɛ ahe. Eka shi faŋŋ akɛ okɛ bɔ ni obalayoo ko nuɔ he ehaa ni ewie nɛkɛ lɛ kpaa gbee: “Misusuɔ nibii ni Yehowa efee kɛha mi ni ewo mi shi yɛ he lɛ he. Enijiaŋ ejeko wui yɛ minɔ. Ejɔɔ mi yɛ gbɛi sɔrɔtoi babaoo nɔ. Mile akɛ nɔ ni hi fe fɛɛ pɛ ji nɔ ni etaoɔ kɛha mi. Ni miisumɔ ni masa ehiɛ. Naanɔ wala sa mɔdɛŋ fɛɛ ni aaabɔ yɛ Yehowa gbɛfaŋ lɛ.”—Romabii 16:20; 2 Petro 3:13.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kwɛmɔ sane ni aŋma ni yɔɔ baafa 3 lɛ kɛha enɛɛmɛi ahe akɔntaabuu ni yɔɔ naakpɛɛ.
b Gbɔmɔtso lɛ henii komɛi ni teeɔ henumɔi ashi ni amɔmɔɔ mli lɛ ji nɔ ni mɛi ni kaseɔ he nii lɛ kɛɔ akɛ ehaa afolɔɔ shi ni awoɔ akɛ aaabote gbalashihilɛ mli lɛ amli lɛ. Nibii amli ni atao lɛ tsɔɔ akɛ kɛ hoo kwraa lɛ shiwooi ni akɛha akɛ aaabote gbalashihilɛ mli lɛ etɛ fɛɛ etɛ mli ekome fiteɔ.
The Expositor’s Greek Testament.
c Yɛ kuku 21 lɛ Paulo kɛ Hela wiemɔ gnoʹsis tsu nii, ni yɛ kuku 28 lɛ ekɛ e·piʹgno·sis, ni eji wiemɔ lɛ mli nɔ ni mli wa tsu nii. Etsɔɔ nilee ni mli kwɔ kɛ nii ni ale jogbaŋŋ.
Hela woloŋlelɔ Dr. Richard C. Trench yɛ Synonyms of the New Testament lɛ mli.
d Ajie kɛjɛ November 1, 1981 Blɔfo Buu Mɔɔ lɛ mli
Yɛ emlitii lɛ, ani ooonyɛ oha sanebimɔi nɛɛ ohetoo?
◼ Mɛni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha Kristofoi yɛ bɔlɛnamɔ he jeŋba gbɛfaŋ?
◼ Mɛni hewɔ bɔlɛnamɔ he “nyaŋemɔ nitsumɔ” yeɔ nuu kɛ yoo ni boteko gbalashihilɛ mli awui lɛ?
◼ Te esa akɛ obalaŋtai ni ji Kristofoi asusu yelikɛbuamɔ ni amɛfɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ kɛhaa amɛ ni damɔ Biblia nɔ lɛ he amɛha tɛŋŋ?
◼ Mɛɛ henɔkwɛmɔ esa akɛ Kristofonyo nuu kɛ yoo ni toɔ gbalashihilɛ he gbɛjianɔ lɛ akwɛ no jogbaŋŋ?
◼ Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ aha wekukpaa ni mliwa aka Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ mɔ ko teŋ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]
Jeŋba shara yeɔ awui yɛ henilee ni efiteɔ lɛ kɛ bulɛ ni laajeɔ hewɔ
JEŊBA SHARA
BULƐ NI LAAJEƆ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]
Wekukpaa ni aaaka mɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ, kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ lɛ tsuɔ nii akɛ hebuu nɔ̃