Bɔ Ni Gbalashihilɛ Jeɔ Tutuamɔ Lɛ Mli
YOO KO ni ebote gbalashihilɛ mli kɛɛ be ko akɛ: “Nibii pii bɛ shihilɛ mli ni baanyɛ atamɔ miishɛɛ ni gbalashihilɛ ni eye omanye naa lɛ. Ni nibii pii bɛ ni amɛhiii tamɔ gbalashihilɛ ni miishɛɛ bɛ mli.” Enɛ haa gbalashihilɛ feɔ tamɔ asɔshwɛmɔ ko. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ ana miishɛɛ yɛ shihilɛ mli be fɛɛ mli aloo haomɔ babaoo akɛ amɛ niiashikpamɔ.
Shi kɛlɛ, ehe ehiaaa ni gbalashihilɛ afee nɔ ko ni tamɔ asɔshwɛmɔ. Etamɔ ni oofa gbɛ kɛmiitsɔɔ he ko ni oyako jɛmɛ da yɛ gbɛ ko nɔ. Kɛji akɛ oje shishi kɛ jwɛŋmɔ folo ni oleee gbɛ ni oootsɔ nɔ oyashɛ oyaa he lɛ, eka hi faŋŋ akɛ belɛ okɛ ohe miiwo oshara mli. Shi obaanyɛ oba oshara lɛ shi kɛji akɛ obi mɔ ni etsɔ hiɛ eye gbɛfaa lɛ mli omanye lɛ sane. Ni gbalashihilɛi pii yɛ ŋmɛnɛ ni amɛye omanye. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ amɛŋɔɔ?
Gbɛtsɔɔlɔi Ni He Esa
Akase mɛi komɛi ni amɛbote gbalashihilɛ mli aaafee afii nyɔŋma kɛ enumɔ aloo nɔ ni fe nakai lɛ ahe nii yɛ Canada. Nilelɔ Schlesinger ni yɔɔ Toronto Nikasemɔ He Wulu lɛ bi amɛ nibii komɛi ni ha amɛgbalashihilɛ lɛ ye omanye lɛ. Enibii amlitaomɔ lɛ ma bɔ ni sui sɔrɔtoi ejwɛ ko he hiaa ha lɛ nɔ mi: suɔmɔ, bulɛ, hekɛnɔfɔɔ kɛ sanegbaa.
Adafitswaa wolo ko bi gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni amɛkɛ miishɛɛ ehi amɛgbalashihilɛ mli afii nyɔŋmai kpawo lɛ sane. Mɛni hɔ omanye ni amɛye lɛ sɛɛ! Amɛtsi hekɛnɔfɔɔ, ŋwane ni amɛjeee, suɔmɔ ni amɛaajie kpo amɛtsɔɔ kɛ oti ni ma amɛ fɛɛ amɛhiɛ akɛ amɛaaye amɛbua mɛi krokomɛi lɛ ata.
Nɛkɛ susumɔi nɛɛ tamɔ nɔ ni amɛbe eho, shi sɛɛnamɔ yɛ he. Kɛji akɛ ole gbɔmɛi ni amɛye omanye yɛ gbalashihilɛ mli afii babaoo lɛ, mɛni hewɔ obiii amɛ nɔ ni ha ebalɛ nakai? Eka shi faŋŋ akɛ amɛbaakɛɛ bo nibii ni tamɔ nakai nɔŋŋ.
Shi ekolɛ obaanu he akɛ nɔ ni baahi aha mɔ ko lɛ ehiŋ kɛhaŋ bo. He ni ojɛ, osu kɛ baŋ aloo onaagbai yɛ sɔrɔto yɛ gbɛ ko nɔ. Kɛ oofa gbɛ kɛmiitsɔ shikpɔŋkuku ko ni oleee mli lɛ, nɔ ni hi ni esa akɛ ofee ji ni ona wolo ko ni baatsɔɔ bo gbɛ ni ebɔo kɔkɔ yɛ osharai sɔrɔtoi ni baanyɛ aba lɛ fɛɛ he bɔni afee ni onyɛ oto ogbɛfaa lɛ he gbɛjianɔ bɔ ni aaaha onyɛ okwa naagbai ni mli baawa waa aha bo lɛ. Ani wolo ko ni tsɔɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ yɛ kɛha gbalashihilɛ? Hɛɛ, eko yɛ. Ni esaaa akɛ mɔko jeɔ gbalashihilɛ he gbɛfaa lɛ shishi ni ekwɛɛɛ wolo lɛ mli.
Wolo Ni He Hiaa Ni Tsɔɔ Gbɛ Lɛ
Etsɛko ni obalanyo ko ni atsɛɔ lɛ Alex yana nɛkɛ wolo nɛɛ. Alex ji gbekɛ fɔŋ kɛjɛ shishijee, enuɔ daa waa ni ekɛ tsofai fɔji tsuɔ nii. Nɔ ni fata he lɛ, eji Vietnam asraafonyo ni hiɛnɔkamɔ efee yaka. Eyɛ ŋa obalayoo ko kɛ abifai ko ni afɔ lɛ ehee. Shi egbalashihilɛ lɛ miidida yɛ gɔji kɛ enɔ tɛi ateŋ. Lebi ko, be mli ni etsɛ niyeli kɛ ninumɔ gbɛkɛ muu lɛ fɛɛ eha enanemɛi tsutsu asraafoi lɛ yɛ eshia lɛ, eŋa kɛɛ lɛ akɛ: “Ooku ohiɛ ooshwie minɔ. Ohiɛ kpaa nɔ akɛ miyɛ biɛ po!”
Yɛ miishɛɛ mli lɛ, Alex kɛ eŋa lɛ yakwɛ wolo ni tsɔɔ gbɛ lɛ mli. Etsɛɛɛ ni ebɔ amaniɛ akɛ: “Wɔlaaje wɔtsutsu nanemɛi lɛ ateŋ mɛi pii, shi wɔyɛ miishɛɛ . . . titri akɛ nuu kɛ eŋa. Minyɛŋ matsɔɔ bɔ ni enɛ yɔɔ fɛo ha lɛ mli—eji henumɔ ko ni anyɛŋ akɛ wiemɔi atsɔɔ mli . . . wɔ su kɛ baŋ etsake ni wɔweku lɛ kɛ hiɛsɔɔ kwɛɔ wɔ.”
Mɛni ji wolo ni tsɔɔ gbɛ ni tsɔɔ Alex kɛ eŋa lɛ gbɛ ni akɛjeɔ gbalashihilɛ ni mlifu yɔɔ mli kɛyaa gbalashihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ he lɛ? No ji Biblia lɛ. Wolo nɛɛ etsɛ moŋ, shi ekɛ ŋaawoo ni nilee pii yɔɔ mli ni sɛɛnamɔ babaoo hu yɔɔ he yɛ gbɛ ni aaatsɔ nɔ ana miishɛɛ yɛ gbalashihilɛ mli haa fe woji krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ ŋmɛnɛ. Susumɔ emli wiemɔi lɛ ekomɛi ahe.
Nilee Wiemɔi
Mɔ ko mɔ ko bɛ ni yeɔ emuu. Esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi akase bɔ ni amɛaafee ni amɛkpɛlɛ fatɔɔi ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛwoa musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, tsuishitoo, ni kɛji mɔ ko kɛ mɔ ko na sane ko lɛ, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ ni Kristo [Yehowa] hu ŋɔfanyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛfea; shi enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ, nyɛwoa suɔmɔ ni ji emuuyeli kpaa lɛ.”—Kolosebii 3:12-14.
Ani gbalashihilɛ ko baanyɛ aye omanye kɛ wu kɛ ŋa lɛ nyiɛ ŋaawoo nɛɛ sɛɛ? Eka shi faŋŋ akɛ amɛbaaye ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ daa gbi shihilɛ mli naagbai lɛ babaoo nɔ kunim. Ejaakɛ mɛi ni kpaako amɛkpee amɛhe ni amɛji gbɔi kɛha amɛhe lɛ po baana miishɛɛ yɛ gbalashihilɛ mli kɛji akɛ amɛna sui ni tamɔ nɛkɛ.
Anuɔ saji ni kɔɔ wumɛi ni susuuu nii ahe, pɛsɛmkunya loo amɛyi wa lɛ ahe. Shi Biblia lɛ woɔ ŋaa akɛ: “Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔɔ asafo lɛ . . . Nakai sa akɛ wumɛi hu asumɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋamɛi, tamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɔtsei.” (Efesobii 5:25, 28) Eka shi faŋŋ akɛ wu ni susuɔ nibii ni baahi aha eŋa lɛ he ni ekɛ ehe shaa afɔlei kɛhaa yoo lɛ baaye omanye yɛ gbalashihilɛi mli.
Wumɛi komɛi wieɔ akɛ yei lɛ bolɔɔ ni amɛwieɔ tsɔ. Shi kɛlɛ, Biblia kɛɔ akɛ esa akɛ “ŋa lɛ hu ashe ewu.” (Efesobii 5:33) Ŋa ni nyiɛɔ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ sɛɛ lɛ miiye abua lɛ diɛŋtsɛ emiishɛɛnamɔ.
Áwie ashi nibii enyɔ ni fiteɔ gbalashihilɛ, daatɔɔ kɛ ajwamaŋbɔɔ, yɛ Biblia lɛ mli. “Ajwamaŋbɔlɔi loo gbalaŋkuɔlɔi, . . loo daatɔlɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ kwraa.” (1 Korintobii 6:9, 10) “Awo gbala hiɛ nyam yɛ nyɛ fɛɛ nyɛteŋ, ni akabule gbala saa hu; shi ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalaŋkuɔlɔi lɛ, Nyɔŋmɔ baakojo amɛ.”—Hebribii 13:4.
Shi kɛ weku lɛ kɛ amɛhe wo mli hu? Biblia lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ obalanyo kɛ obalayoo ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ abu amɛfɔlɔi. Shi kɛlɛ, nuu klɛŋklɛŋ gbɛnaa nii ji eŋa. Yesu kɛɛ: “‘Ni nuu aaashi etsɛ kɛ enyɛ, ni eeekpɛtɛ eŋa he, ni amɛyi enyɔ lɛ aaatsɔ heloo kome’ . . . no hewɔ lɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ akaha gbɔmɔ ko miigbala mli.” (Mateo 19:5, 6) Esa akɛ obalanyo kɛ obalayoo ni amɛbote gbalashihilɛ mli kɛ miishɛɛ akpɛlɛ ŋaawoo ni jɛɔ amɛfɔlɔi aŋɔɔ lɛ nɔ. Shi esaaa akɛ amɛŋmɛɔ gbɛ ni amɛyeɔ amɛshihilɛ nɔ.
Gbɛtsɔɔmɔ Ni Anyɛɔ Atsuɔ He Nii
Mɛi komɛi baasusu nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ he akɛ ebe eho yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je nɛɛ mli. Shi mɛɛ gbɛi je lɛ efee kɛha ehe yɛ gbalashihilɛ mli? Ehiii kwraa. Shi kɛlɛ, ani okane nɔ ni mɛi ni amɛye omanye yɛ gbalashihilɛ mli lɛ kɛɛ lɛ jogbaŋŋ? Amɛtsɔɔ akɛ amɛmiishɛɛ lɛ jɛ sui ni—kɛji akɛ amɛle jio amɛleee jio—ajieɔ yi atsɔɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli. Ani obaanyɛ ni okɛ omanye aje ŋwane?
Kɛji akɛ wɔna nihamɔ su taakɛ Biblia lɛ wieɔ he lɛ, ani wɔbaalaaje nɔ ko yɛ enɛ mli? Dabi. Nihamɔ ji gbalashihilɛ lɛ fa ni he hiaa diɛŋtsɛ. Mɛi fɛɛ ni kɛ amɛhe woɔ gbalashihilɛ mli lɛ kɛ nɔ ko shaa afɔle, shi kɛji akɛ amɛgbalashihilɛ lɛ ye omanye lɛ amɛnaa miishɛɛ ni bɔɔ he toi oha. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ, “nihamɔ mli yɛ miishɛɛ babaoo fe hemɔ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 20:35, NW.
Ekolɛ obaakɛɛ akɛ, ‘enɛ ji nɔ ko ni aka yiŋ awie ni hi. Shi eka shi faŋŋ akɛ gbalashihilɛ ko bɛ ni yeɔ omanye kɛ atsu he nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ.’ Hetoo lɛ ji akɛ, gbalashihilɛ babaoo diɛŋtsɛ yɛ ŋmɛnɛ ni miishɛɛ yɛ mli akɛni hefatalɔi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaanyiɛ nɛkɛ Biblia mli ŋaawoo nɛɛ sɛɛ lɛ hewɔ. He ni naagba ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli po yɔɔ lɛ—taakɛ eba yɛ Alex kɛ eŋa lɛ sane lɛ mli lɛ—Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ nɔ ni esa akɛ adi sɛɛ. Kɛji akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ tsu nii yɛ ekomefeemɔ mli kɛha nakai oti lɛ, miishɛɛ nyiɛɔ sɛɛ baa amrɔ nɔŋŋ.
Shi kɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ kome pɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni ekɛ nɛkɛ shishitoo mlai nɛɛ atsu nii hu? Ojogbaŋŋ, naagba lɛ mli baawa, shi ejeee nɔ ni hiɛnɔkamɔ bɛ mli. Ehi moŋ akɛ hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ kome aaafee nɔ ni ja fe ni mɛi enyɔ lɛ fɛɛ aaafee nii ni ejaaa. Ni kɛ ato tsui shi yɛ mli lɛ, nibii kpakpai baanyɛ ajɛ mli aba lolo.
Wu ko ni yɔɔ Korea yiɔ eŋa kɛ enu daa etɔ. Eŋa lɛ efooo gbalashihilɛ lɛ mli, eyɛ mli akɛ shihilɛ lɛ mli wa. Kɛha yoo lɛ, gbalashihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli ni aaatiu akɛ oti lɛ sa nakai. No hewɔ lɛ ekome edi Biblia mli ŋaawoo lɛ sɛɛ, titri lɛ ŋaawoo ni ekɛhaa amɛ akɛ amɛtao su ni ji “mumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo, ni jara wa babaoo yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ” lɛ.—1 Petro 3:4, NW.
Yoo nɛɛ mia ehiɛ yɛ mli afii nyɔŋma kɛ ekome sɔŋŋ. Ani esa nakai? Hɛɛ, ejaakɛ yɛ naagbee lɛ no tsirɛ ewu lɛ ni ekwɛ wolo ni tsɔɔ gbɛ Iɛ mli lɛ diɛŋtsɛ. Mɛni hewɔ? Kɛ obi nuu lɛ ebaaha hetoo akɛ eŋa lɛ “mumɔ ni yɔɔ kpoo” lɛ ji nɔ ni tsirɛ lɛ ni ena nɔ ni hɔ ejeŋba kpakpa lɛ sɛɛ lɛ. Ena nilee ni yɔɔ Biblia ŋaawoo lɛ mli lɛ ni etsake egbɛ̀i.
Gbalashihilɛ baanyɛ afee “nibii ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni haa mɔ ko naa shihilɛ mli ŋɔɔmɔ” lɛlɛŋ. Ekolɛ esaaa akɛ enɛ haa wɔnaa kpɛɔ wɔhe, ejaakɛ mɔ ni kɛ wala ha, Yehowa Nyɔŋmɔ, ji Mɔ nɔŋŋ ni kɛ gbalashihilɛ ha wɔ. (Lala 36:10; 1 Mose 2:18-24) Ni lɛ ji Mɔ ni kɛ wolo ni tsɔɔ mɔ gbɛ, ni ji Biblia lɛ ha, koni eye ebua wɔ ni wɔye omanye yɛ wɔgbalashihilɛ mli.
Ŋmɛnɛ, gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ ebaje tutuamɔ shishi yɛ nɔnyɛɛi sɔrɔtoi ni jɛ je ni wɔyɔɔ mli nɛɛ mli lɛ hewɔ. Shi akɛni gbalashihilɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ hewɔ lɛ, eeje tutuamɔ lɛ mli. Ni kɛ onyiɛ Nyɔŋmɔ ŋaawoo ni aŋma afɔ shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ sɛɛ lɛ, ogbalashihilɛ lɛ baaje mli, ni bo hu obaana akɛ eji shihilɛ gbɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli waa.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 7]
“Yoo kpakpa lɛ namɔ aaana? Ejara wa aahu fe tɛŋɛlɛɔ. Ewu tsui kaa enɔ, ni sɛɛnamɔ ebɔŋ lɛ. Ewala gbii fiaa kwa mli lɛ, ejurɔ efeɔ lɛ shi jeee efoŋ. Ebɔɔ toohetsɔi kɛ odonti he mɔdɛŋ, ekɛ eniji tsuɔ nii kɛ tsuijurɔ. Etamɔ jarayeli lɛji, eyaŋɔɔ eniyenii kɛjɛɔ shɔŋŋ. Beni jetsɛreko po lɛ eteɔ shi . . . ni eyeee hejɔfeemɔ aboloo. . . . Yoo ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ, aaakafo lɛ.”—Abɛi 31:10-31.