Gbɛtsɔɔmɔ Kpakpai kɛha Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ Obalaŋtai
“Mibi, bo toi, ni omɔ miwiemɔi lɛ amli, . . . gbɛ lɛ.”—Abɛi 4:10, 11.
1, 2. (a) Mɛɛ saji abiɔ obalaŋtai? (b) Nɛgbɛ abaana hetooi ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ lɛ yɛ?
1 AKƐ obalanyo lɛ, osusuɔ owɔsɛɛ be he? Ani je lɛ woɔ ohe gbeyei yɛ bei komɛi amli? Ani obaasumɔ ni ole bɔ ni ooofee otsu shihilɛ mli naagbai ahe nii kɛ he ni ooona gbɛtsɔɔmɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ kɛ nilee kpakpa yɛ?
2 Obaanyɛ ona yelikɛbuamɔ ni tamɔ nɛkɛ yɛ blema wolo ko ni sumɔɔ akɛ ekɛ “nilee kɛ jwɛŋmɔ” aaaha “obalanyo” lɛ mli. Mɛni ji nakai wolo lɛ? No ji ABƐI awolo, ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ. Kɛ oji obalanyo lɛ, belɛ esa akɛ okane nakai Biblia mli wolo lɛ, ejaakɛ ebaanyɛ eye ebua bo ni ona miishɛɛ ni oye omanye. Kɛji akɛ oji onukpa, titri lɛ fɔlɔ lɛ, nakai wolo lɛ baanyɛ aye abua bo ni ona gbɛ ni hi fe fɛɛ ni oootsɔ nɔ oye obua obii aloo onanemɛi bibii lɛ. Abɛi awolo lɛ mli klɛŋklɛŋ yitsei nɛɛhu lɛ kɛ ŋaawoo ni tamɔ nɔ ni jɛ tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ ni ekɛ ŋaawoo miiha ebi ŋɔɔ. Ekɛɔ akɛ: “Mibi, bo toi, ni omɔ miwiemɔi lɛ amli, . . . matsɔɔo nilee gbɛ lɛ.”—Abɛi 1:1-4; 4:10, 11.
3. Mɛɛ adafitswaa, ni sɛɛnamɔ yɔɔ he kɛha obalaŋtai Abɛi awolo lɛ kɛhaa?
3 Shi kɛlɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ yelikɛbuamɔ ni tamɔ nɛkɛ. Mɛi komɛi sumɔɔ ni amɛfee nii amɛ diɛŋtsɛ amɛ gbɛ nɔ. Amɛsumɔɔɔ ŋaawoo—amɛsumɔɔɔ nɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ po. Shi Abɛi kɛɔ akɛ: “Nilelɔ aaanu ni eeeshwere yɛ nikasemɔ gbɛfaŋ.” (Abɛi 1:5, NW) Nɛkɛ wolo nɛɛ tsɔɔ bɔ ni aaafee ana shihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli. Ewieɔ jeŋba mla he. Etsɔɔ miishɛɛ ni jɛɔ shihilɛ kpakpa mli baa. Ebaanyɛ eye ebua bo ni oto yiŋ ni nilee yɔɔ mli. Etsɔɔ akɛ jwɛŋmɔ kɛ nilee kɛ miishɛɛ baaba ni akɛ efɔŋfeelɔi ni oootsi ohe kɛaajɛ amɛhe lɛ baahere oyiwala. Abɛi awolo lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni ŋaalee yɔɔ mli haa, kɛha nyɛ obalaŋtai kɛ mɛi ni ji onukpai.
Ŋaalee Kɛ Nilee
4, 5. (a) Ŋaalee yɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni hewɔ mɛi pii boŋ toi lɛ? (d) Mɛni osusuɔ akɛ eji nilee gbɛ? Mɛni hewɔ?
4 Nyɔŋmɔ ni bɔ nibii fɛɛ lɛ hu ji ŋaalee jɛɛhe. Eesumɔ ni ajaje egbɛ ni nilee yɔɔ mli lɛ atsɔɔ. Eha ajaje enɛ “yɛ blohuiaŋ” koni mɔ fɛɛ mɔ anyɛ anu. Shi mɛi pii sumɔɔɔ ni amɛbo toi. Mɛi pii sumɔɔɔ he ni ejɛɔ kɛbaa lɛ. Abɛi kɛɔ akɛ: “Yehowa gbeyeishemɔ ji nilee shishijee. Ni kwashiai gbeɔ ŋaalee kɛ tsɔsemɔ he guɔ.”—Abɛi 1:20; 9:10; 1:7, NW.
5 Mɛi pii sumɔɔɔ ni amɛboɔ Nyɔŋmɔ toi. Amɛsumɔɔ bɔ ni nibii yɔɔ lɛ, yɛ be mli ni “Yehowa gbeyeishemɔ ji akɛ anyɛ efɔŋ.” (Abɛi 8:13) Yehowa ni amɛaashe lɛ gbeyei lɛ baatsi amɛ gbɛ ni amɛkafee nibii ni esaaa ehiɛ. Gbɛ ni nilee yɔɔ mli lɛ ji ni akase egbɛi kɛ eshishitoo mlai ni wɔbo lɛ toi fe mɔ fɛɛ mɔ. Enɛ haŋ ofee nibii ni baawo bo hiɛgbele, eye awui, eha ona tsuiŋdɔlɛ, aloo eha olaaje owala tete po.
6. Mɛni yɔɔ ni esa akɛ ofee ni ona ŋaalee?
6 Yɛ be mli ni ŋaalee yɛ kɛha mɔ fɛɛ mɔ lɛ, esa akɛ otao ni onine ashɛ nɔ. Esa akɛ ofee mɔ ni sumɔɔ enɛ, otsu he nii ni okɛto akɛ jwetiri ko. Enɛ biɔ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ. Ebaahi akɛ ooobi ohe akɛ: ‘Mɛni diɛŋtsɛ mikɛ miwala feɔ? Mɛni ji otii ni mamɔ mihiɛ? Ani miifite be babaoo yɛ nibii ni sɛɛnamɔ bɛ he lɛ ahe, aloo mikɛ be ni miyɔɔ yɛ mibalahiiaŋ gbii nɛɛ amli lɛ miitao nilee kɛ ŋaalee?’ Nilee jara wa kwraa fe ojarawatɛ, “nii ni jara wa fe fɛɛ anyɛŋ akɛto he.” (Abɛi 8:1, 5, 6, 11) Ani otsaa shi otaoɔ enɛ tamɔ bɔ ni oootao jwiɛtɛi, aloo jwetiri ko ni aŋɔtee? Abɛi kɛɔ akɛ: “Kɛji otao esɛɛ gbɛ tamɔ jwiɛtɛi, ni otao tamɔ jwetiri ni aŋɔtee lɛ: No dani ooonu, Yehowa gbeyeishemɔ shishi, ni ooona Nyɔŋmɔ he nilee. Ejaakɛ Yehowa haa aleɔ nii, edaaŋ nilee kɛ sanesɛɛkɔmɔ jɛɔ.” Ani obɔɔ mɔdɛŋ nakai koni okase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he nii?—Abɛi 2:4-6.
7. (a) Mɛni obaanyɛ ofee ni oha nii ni akaseɔ lɛ afee mlɛo? (b) Mɛni hewɔ mɔdɛŋ ni aaabɔ yɛ enɛ he lɛ sa lɛ?
7 Ekolɛ oosusu akɛ: ‘Shi misumɔɔɔ ni makase nii—nikanemɔ tɔɔ mɔ!’ Shi yɛ be mli ni okaneɔ nii babaoo lɛ, babaoo hu ni nikanemɔ aaafee mlɛo aha bo ji no. Babaoo ni okaseɔ lɛ, babaoo hu ni nikasemɔ aaafee mlɛo aha bo. Okɛ nibii heei ni okaseɔ lɛ toɔ nibii ni ole momo lɛ ahe, ni onuɔ amɛ shishi jogbaŋŋ. Yɛ be mli ni omiaa ohiɛ lɛ, Nyɔŋmɔ hu jɔɔ bo. Yɛ be mli ni onilee kɛ saneshishinumɔ daa kɛyaa hiɛ lɛ, obaana miishɛɛ babaoo yɛ nikasemɔ mli, ni nibii ni okaseɔ kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ baabu ohe yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je nɛɛ mli. Enɛɛmɛi jeee wiemɔi ni ŋɔɔ loo nibii ni ashweɔ kɛkɛ. Eyɛ mli diɛŋtsɛ, anɔkwaleŋ, taakɛ Abɛi kɛɔ lɛ: “Ejaakɛ ŋaalee aaabote otsui mli ni nilee aaaŋɔɔ osusuma naa; jwɛŋmɔ aaabaa oyi jogbaŋŋ, saneshishinumɔ aaabu ohe, ni ejieo kɛjɛ gbɛ fɔŋ nɔ, kɛjɛ mɛi ni wieɔ nibii kɔdɔji lɛ adɛŋ, mɛi hu ni shiɔ jalɛ tempɔŋi lɛ, ni amɛyanyiɛɔ dujiaŋ gbɛi anɔ lɛ.”—Abɛi 2:10-13.
Sɛɛnamɔ Bɛ Nɔ Fɔŋ Feemɔ Mli
8, 9. Mɛɛ naagbai, ni fa yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ maŋtiasei lɛ amli Abɛi wieɔ he, ni mɛɛ ŋaawoo ni he hiaa ekɛhaa yɛ enɛ he?
8 Wolo nɛɛ (Abɛi) wieɔ naagbai kɛ kaai ni jeee obalaŋtai ni hi shi yɛ Biblia bei amli lɛ pɛ kɛkpeɔ shi moŋ ŋmɛnɛŋmɛnɛ obalaŋtai lɛ hu he. Efɔŋfeemɔ, basabasafeemɔ, obalaŋtai akui ni feɔ basabasa kɛ gbɔmɛi ni feɔ obalaŋtai efɔŋ eyi maji wuji lɛ amli obɔbɔ. Mɛɛ kɔkɔbɔɔ nɛkɛ blema wolo nɛɛ kɛhaa ni baaye abua bo ni ebu ohe kɛjɛ nɛkɛ naagbai nɛɛ ahe?
9 Ebɔɔ kɔkɔ eshiɔ gbɔmɛi fɔji ni akɛ amɛ aaabɔ. Ekɛɔ akɛ: “Mibi kɛ́ eshafeelɔi miilakao lɛ, kaakpɛ̃lɛ̃! Kɛ amɛkɛɛ: Ba, wɔtee. . . . Wɔɔna nibii ni jara wa sɔrɔtoi fɛɛ, wɔkɛ haanii aaawo wɔshiai obɔbɔ; okɛ ohe abɔ wɔhe; wɔ fɛɛ wɔɔhiɛ kotoku kome: Mibi, okɛ amɛ akanyiɛ gbɛ nɛɛ nɔ; kɔ onane kɛjɛ amɛtempɔŋ lɛ nɔ! Ejaakɛ amɛnaji shaa foi kɛyaa efɔŋfeemɔ mli, ni amɛhe feɔ oya kɛ lashishwiemɔ.”—Abɛi 1:10-16.
10. Mɛni Abɛi lɛ kɛɔ yɛ mɔfɔŋ lɛ gbɛ lɛ he, ni mɛni hewɔ enɛ he hiaa lɛ?
10 Kɛ okɛ efɔŋfeelɔi kpe lɛ, esa akɛ ojo foi. Salomo ŋma akɛ: “Ohiɛ akakɔ gbɔmɛi fɔji anɔ, ni kaatao amɛ kɛ shihilɛ. Ejaakɛ amɛtsui jwɛŋɔ yiwalɛ he, ni amɛnaabui wieɔ haomɔ he.” (Abɛi 24:1, 2) Kaimɔ akɛ: Sɛɛnamɔ ko bɛ efɔŋfeemɔ he. Kɛ gbɔmɔ mɔɔɔ bo po lɛ, Nyɔŋmɔ miina. Kwɛ bɔ ni eeefee kwashiai asane aha akɛ ooolaaje naanɔ wala yɛ efɔŋfeemɔ he sɛɛnamɔi fioo ko pɛ hewɔ! Abɛi woɔ obalaŋtai kɛ onukpai fɛɛ ŋaa akɛ: “Mɛi fɔji atempɔŋ lɛ, kaayi nɔ, ni kaanyiɛ efɔŋfeelɔi agbɛ nɔ. Wii lɛ oha afa, kaatsɔ he kɛmiiho; tsɔ ohe kɛjɛ he, ni ofo mli kɛya! Sha onane kɛjɛ efɔŋ mli.”—Abɛi 4:14, 15, 27.
Okɛ Yehowa Aye Klɛŋklɛŋ Gbɛhe
11. Mɛɛ jɔɔmɔi onine baashɛ nɔ yɛ emuuyeli mli ni onyiɛ yɛ, kɛ nii ni ofeɔ yɛ Yehowa gbɛ nɔ lɛ hewɔ?
11 Efɔŋfeemɔ gbɛ kɛ ŋaalee gbɛ lɛ yɛ sɔrɔto kwraa. Abɛi kɛɔ akɛ Yehowa ji “tsɛŋ” kɛha mɛi ni nyiɛ yɛ emuuyeli mli ni akɛ ebaabaa “emɛi krɔŋkrɔŋi lɛ agbɛ̀i lɛ ayi.” (Abɛi 2:7, 8) Ekɛ naanɔ wala gbɛkpamɔ maa mɛi ni feɔ nɔ ni ja lɛ ahiɛ. “Ejaakɛ mɛi ni ja lɛ aaahi shikpɔŋ lɛ nɔ, ni mɛi ni eye emuu lɛ aaashwɛ yɛ nɔ.” (Abɛi 2:21) Kɛ okɛ Yehowa ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ, abaajɔɔ bo babaoo. “Okɛ onii ni oyɔɔ kɛ onibaanii fɛɛ mli klɛŋklɛŋ nii awo Yehowa hiɛ nyam: No dani oboŋoi lɛ aaayimɔ obɔbɔ, ni owein bui lɛ aaafɛlɛ kɛ wein hee.”—Abɛi 3:9, 10.
12. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nii wɔyɔɔ ni kɔɔ obalaŋtai ni kɛ Yehowa ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ ahe, ni mɛɛ nyɔmɔwoo amɛnaa mli ŋɔɔmɔ?
12 Obalaŋtai pii feɔ nakai diɛŋtsɛ ŋmɛnɛ. Amɛkɛ Yehowa yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ shihilɛ mli. Amɛkɛ amɛbalahiiaŋ gbii lɛ tsuɔ be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii, amɛtsuɔ nii akɛ sɔɔlɔi gbɛgbalɔi aloo amɛsɔmɔɔ yɛ Betel shiai, hei ni amɛfeɔ Bibliai kɛ woji ni yeɔ buaa mɛi krokomɛi ni haa amɛkaseɔ Nyɔŋmɔ he nii yɛ. Bi amɛ kɛji akɛ Yehowa ejɔɔ amɛ. Amɛbaajɛ amɛtsui mli tɔɔ amɛkɛɛ bo akɛ efee nakai babaoo kɛha amɛ ni amɛyɛ nibii babaoo yɛ mumɔŋ fe amɛtipɛŋfoi obalaŋtai krokomɛi ni kɛ heloo gbɛfaŋ nibii efee oti ni ma amɛhiɛ lɛ.—Abɛi 10:9; 15:16.
Jeŋba He Kaai
13, 14. (a) Mɛɛ akɔnɔ kroko ji nɔ ni Satan kɛtsu nii? (b) Ani hiɛdɔɔ yɛ nɛkɛ naagba nɛɛ he yɛ akutsoŋ he ni oyɔɔ lɛ ŋmɛnɛ?
13 Adafitswalɔi kɛ hii kɛ yei abɔlɛnamɔ he nibii tsuɔ nii ni amɛkɛhɔɔ nibii ni amɛfee. Satan kɛ bɔlɛnamɔ ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ etsu nii ni ekɛka Nyɔŋmɔ tsuji. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Israelbii akpei abɔ, ni amɛkɛ afii babaoo ehi ŋa lɛ nɔ ni yɛ naagbee lɛ amɛbashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ masɛi Iɛ gbee ajwamaŋbɔɔ mli ni amɛlaaje amɛwala.—4 Mose 25:1-9.
14 Gbɔmɛi ni sumɔɔɔ ni abɔɔ obalaŋtai akɔkɔ yɛ nɛkɛ oshara nɛɛ he lɛ feɔ tamɔ nɔ ni amɛnaaa shihilɛi ni yɔɔ je lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ. Woji tɛtrɛbii ni fiteɔ jeŋba, sinii ni ehiii, shwapoi ni ahɔɔ bɔlɛnamɔ he woji yɛ mli, ajwamaŋbɔɔ kɛ ahoshwibɔɔ ji nɔ ni anaa yɛ wɔgbɛjegbɛi anɔ. Abɛi awolo lɛ mli klɛŋklɛŋ yitsei fioo Iɛ bɔɔ kɔkɔ waa eshiɔ nɛkɛ ahoshwibɔɔ he kaai nɛɛ.
15. Mɛɛ kɔkɔbɔɔ Abɛi kɛhaa yɛ ahoshwibɔɔ he?
15 Amɛwieɔ yoo ko ni bɛ jeŋba ni kaa obalaŋtai ni nako niiashikpamɔ lɛ he. Wɔkaneɔ akɛ: “Ejaakɛ mɔ kroko ŋa naabu tserɛɔ wo, ni edaaŋ shamɔɔ fe mu; shi enaagbee joɔ tamɔ taatso, enaaba tamɔ klante kɛ enaa ŋta. Enaji kpelekeɔ shi kɛyaa gbele mli. Tsi ogbɛ lɛ kɛjɛ ehe kɛya shɔŋŋ, ni kaabɛŋkɛ ewe lɛ shinaa lɛ, koni okaŋɔ ohewalɛ oha mɛi krokomɛi, kɛ ofii Iɛ hu oha yiwalɔ.”—Abɛi 5:3-14; 2:16-19; 6:27-29, 32.
16. Mɛni baanyɛ aba mɔ ni ejooo foi amrɔ nɔŋŋ kɛjɛɛɛ ahoshwibɔɔ lakamɔi ahe lɛ nɔ?
16 Amɛgbaa obalanyo ko ni “bɛ niiashikpamɔ,” ni “nako jwɛŋmɔ” ni boɔ elakamɔi kɛ naaŋɔɔmɔ wiemɔi atoi ni ekɛ hiɛshishwiemɔ laajeɔ ehenɔyeli kwraa lɛ he sane. “Ekɛ enaaŋɔɔmɔ sɔŋŋ ha ekpɛlɛ, ekɛ enaadɔkɔbii lɛ kpala lɛ kɛtee. Enyiɛ esɛɛ kɛtee amrɔ lɛ nɔŋŋ tamɔ tsina ni ayaagbe lɛ, . . . ni eleee akɛ ewala hewɔ atsɔ.” Jeee lɛ pɛ ji mɔ ni agbalaa lɛ kɛjɛɔ Yehowa hiɛduromɔ he kɛyaa gbele mli, ejaakɛ “mɛi ni egbegbei lɛ ayi fa babaoo.”—Abɛi 7:6-27.
17. Taakɛ Yehowa susuɔ he lɛ, te hiɛdɔɔ yɔɔ ajwamaŋbɔɔ mli ha tɛŋŋ?
17 Yɛ be mli ni nɛkɛ kɔkɔbɔɔi nɛɛ kɔɔ obalahii ahe lɛ, ekɔɔ obalayei hu he nakai nɔŋŋ. Bɔ fɛɛ bɔ ni adesa aaasusu yɛ nɔ ni aaajɛ ajwamaŋbɔɔ mli aba lɛ he aha lɛ, Yehowa susumɔ lɛ ji nɔ ni mli ka shi faŋŋ. Eji gbele gbɛ. Ebaanyɛ etsi onaa kɛjɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso ni Nyɔŋmɔ baasaa ato lɛ mli botemɔ gbɛ. “Ani nyɛleee akɛ amimyelɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ? Nyɛkahaa alakaanyɛ! Ajwamaŋbɔlɔi loo wɔŋjalɔi loo gbalaŋkulɔi loo mɛi ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛheloo feɔ yakayakanii loo hii ni kɛ hii feɔ yakayakanii . . . anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ kwraa.”—1 Korintobii 6:9, 10; Efesobii 5:5.
18. (a) Ani Biblia mli ŋaawoo ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he jeŋba kpakpa he lɛ ji jatsu ni tsii? Mɛni hewɔ ohaa hetoo nakai? (b) Mɛɛ ŋaawoo kpakpa Abɛi kɛhaa yɛ sane nɛɛ he?
18 Esaaa akɛ mɔ ko nuɔ he akɛ Biblia mli ŋaawoo kpakpa ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he jeŋba kpakpa he ni akɛaatsu nii lɛ ji jatsu. Etsɔɔ akɛ gbalamlitsemɔ baaba shi, shiai ni mli egbala baaba shi, gbekɛbii fɔji ayifalɛ baaba shi, ahoshwibɔɔ baaba shi, awuŋayeli nifeemɔi baaba shi, wekui ni miishɛɛ yɔɔ mli kɛ shihilɛ ni ŋɔɔ baafa babaoo. Abɛi jieɔ nɛkɛ gbɛ ni nilee yɔɔ mli nɛɛ yi yɛ lalafoo wiemɔ ni ŋɔɔ mli. Ekɛɔ akɛ wɔkatao miishɛjemɔ yɛ gbɛjegbɛi anɔ, ni wɔkatao enɛ hu kɛmiijɛ gbɔmɔ ni bɛ jeŋba loo kɛmiijɛ gbɔmɛi sɔrɔtoi aŋɔɔ, no baatsɔɔ akɛ belɛ oogbɛ onui kɛmiishwa. Nɔ ni ejieɔ yi ji akɛ, kɛ obote gbalashihilɛ mli lɛ, okɛ ohefatalɔ lɛ naa miishɛɛ, moŋ fe ni jeŋba shara aaatsɔ okɛ mɛi krokomɛi tsɔne. Mɔ fɛɛ mɔ ni egbɔjɔ lɛ aaaŋmɛɛ ehe eha bɔlɛnamɔ he akɔnɔ, shi anɔkwale Kristofonyo gbɛ lɛ ji ni etsi ehe kɛjɛ bɔlɛnamɔ he aahu kɛyashi eeebote gbalashihilɛ mli ni agbɛnɛ ekɛ lɛ diɛŋtsɛ egbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ ana enɛ mli ŋɔɔmɔ.—Abɛi 5:15-23.
Nitsumɔ Kɛ Hewoo
19. Mɛɛ Ŋaawoo Abɛi kɛhaa yɛ nitsumɔ he?
19 Abɛi yeɔ buaa wɔ yɛ gbɛi krokomɛi anɔ hu. Ejie nɔ ko ni obalaŋtai pii nyaaa he lɛ yi etsɔɔ—mɔ ni tsuɔ nii waa ni oootsɔ. Enɛ kɔɔ skulyaa he, ekɔɔ nitsumɔ he aloo be fɛɛ sɔɔmɔ akɛ Kristofonyo Iɛ he, Ewoɔ ŋaa akɛ: “Yaa tsatsu ŋɔɔ; jwɛŋmɔ egbɛi lɛ ahe ni ole nii!” Kristofonyo lɛ kɛ gbi muu nitsumɔ yɛ anɔkwayeli mli baaha ni ehe ehiaaa ni nitsumɔtsɛ lɛ akwɛ lɛ dã.—Abɛi 6:6-11; Efesobii 6:5; Tito 2:9, 10; Hebribii 6:10-12.
20. (a) Mɛni hu Yehowa nyɛɛɔ? (b) Te ooofee tɛŋŋ ni okɛ ŋaawoo nɛɛ atsu nii yɛ oshihilɛ mli?
20 Agbɛnɛ hu, ehe hiaa ni okafee henɔwolɔ loo naagbalɔ. “Nibii ekpaa Yehowa nyɛɛɔ, ni nɔ ni ji kpawo lɛ ji enihii nii: Hewoo hiŋmɛi, apasa lilɛi, kɛ niji ni shwieɔ lá ni eye bem shi, tsui ni shweɔ eyiŋ jwɛŋmɔi fɔji, naji ni he yɔɔ oya kɛ foijee kɛ efɔŋ mli yaa, amale odaseyelɔ ni foɔ sane tãa, kɛ mɔ ni woɔ nyɛmimɛi ateŋ bei.”—Abɛi 6:16-19.
Oweku Lɛ
21. Mɛɛ ŋaa Abɛi kɛhaa bo yɛ fɔlɔi ahe, ni mɛni hewɔ enɛ he hiaa lɛ?
21 Kaaku ohiɛ oshwie yelikɛbuamɔ ni onaa kɛjɛɔ oweku lɛ ŋɔɔ lɛ nɔ. Abɛi kɛɔ akɛ: “Mibi, ye otsɛ kita lɛ nɔ, ni kaashɛ onyɛ mla lɛ ofɔ! . . . Kɛ onyiɛ lɛ eeetsɔɔo gbɛ; kɛ oka shi oowɔ lɛ, eeebu ohe, ni kɛ ohiɛ tsɛ lɛ, ekɛo aaagba sane.” (Abɛi 6:20-22) Enɛ ji anɔkwale titri kɛ ofɔlɔi lɛ ji Nyɔŋmɔ tsuji. Shi kɛji akɛ amɛjeee heyelilɔi po Iɛ amɛna nibii babaoo ni onako, ni amɛgbɛtsɔɔmɔ lɛ baajieo kɛjɛ haomɔi babaoo mli.
22. (a) Mɛni abaanyɛ akɛɛ yɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ okɛ ofɔlɔi aaagba sane yɛ obalahiiaŋ gbii lɛ amli lɛ he? (b) Mɛni obaanyɛ okase kɛjɛ Hebribii 12:11 kɛ Abɛi 4:10-13?
22 Bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ kaaha obalaŋtaiaŋ—be ni ka beni oji gbekɛ kɛ beni otsɔ onukpa teŋ lɛ—miigbala bo kɛmiijɛ ofɔlɔi ahe, taakɛ bɔ ni obalaŋtai pii efee lɛ. Ekolɛ obaasusu akɛ ofɔlɔi lɛ abe eho, aloo, “kolobii.” Shi amɛbaanyɛ amɛye amɛbuao ni oŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ tsakemɔ be nɛɛ mli. Okɛ amɛ agba sane. Bɔɔ mɔdɛŋ ni oha amɛbo onaagbai Iɛ atoi. Amɛsumɔɔɔ ni amɛtsi onaa aloo amɛgba onaa yɛ wala gbɛjegbɛ lɛ nɔ, shi moŋ amɛmiisumɔ ni amɛye amɛbua ni ogbɛ lɛ afee mlɛo. Eji anɔkwale akɛ obalaŋtai sumɔɔ ni amɛfee nii amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɛ nɔ ni amɛsumɔɔɔ ŋaawoo; ni kɛlɛ kɛ amɛba amɛhe shi lɛ ejieɔ nɔ ni feɔ tamɔ nɔ ni eŋɔɔɔ Iɛ kɛjɛɔ mli. Mɔ ni baa ehe shi lɛ le akɛ etɔ̃ɔ, ni ehiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni mɛi krokomɛi bɔɔ ni amɛye amɛbua lɛ. Abɛi kɛɔ akɛ: “Ka [jajemɔ] nilelɔ moŋ, ni eeesumɔ bo.”—Abɛi 9:8, 9; Hebribii 12:11; Abɛi 4:10-13.
23. Yɛ ogbɛfaŋ lɛ, mɛni ji nikasemɔ nɛɛ mli saji otii lɛ?
23 No hewɔ lɛ, ŋaalee ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ yɛ kɛha obalaŋtai ŋmɛnɛ. Kɛji akɛ oji mɔ ni nako niiashikpamɔ po lɛ obaanyɛ okase ni onu shishi. Ŋaalee miitsɛ bo. Ewieɔ “wiemɔi ni he jaraa” ni “nii ni jara wa fɛɛ anyɛŋ akɛto he” lɛ he. (Abɛi 8:6, 11) Bɔni afee ni ona nilee ni ona ŋaalee lɛ, esa akɛ okase nii ni otsa shi otao, taakɛ ooofee jwetiri ko ni jara wa waa. “Ejaakɛ mɔ ni aaana mi [ŋaalee] lɛ, ena wala, ni ehiɛ aaaba nyam yɛ Yehowa hiɛ.”—Abɛi 8:35.
Akɛni okane sane nɛɛ hewɔ lɛ, obaasumɔ hu ni okane Abɛi, yitsei 1 kɛyashi 9, ni enɛ damɔ nɔ lɛ.a
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Ajie kɛjɛ October 15, 1982 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli
Ani Okaiɔ Saji Otii Nɛɛ?
□ Mɛɛ yelikɛbuamɔ Abɛi awolo lɛ kɛhaa obalaŋtai ni yɔɔ ŋmɛnɛ?
□ Mɛni hewɔ mɛi pii kpooɔ nakai yelikɛbuamɔ lɛ?
□ Te esa akɛ ŋaalee ni yɔɔ lɛ ana hewalɛ yɛ oshihilɛ nɔ aha tɛŋŋ?
□ Mɛɛ kaai ni efa yɛ wɔ maŋtiasei lɛ amli ŋmɛnɛ ABƐI lɛ bɔɔ wɔ he kɔkɔ?
□ Mɛni hewɔ Biblia ŋaawoo ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he jeŋba kpakpa he lɛ jeee jatsu ni tsii lɛ?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 12]
NlLEE, ŊAALEE KƐ SANESHISHINUMƆ
Abɛi awolo Iɛ yɛ babaoo kɛɛmɔ yɛ nɛkɛ wiemɔi sɔrɔtoi etɛ nɛɛ ahe. Mɛɛ sɔrɔtofeemɔ yɔɔ amɛhe?
NILEE ji anɔkwalei ni ale, nɔ ni ekolɛ otsɔ nikasemɔ, nɔ ni ona loo niiashikpamɔ diɛŋtsɛ nɔ okase. Mɔ ni yɔɔ jwɛŋmɔ ‘kɛ nilee toɔ’ ni eyɛ babaoo ni ebaanyɛ ejɛ mli ekɛtsu nii.—Abɛi 10:14.
ŊAALEE kɛ nilee kɛ kojomɔ ni ja tsuɔ nii. Eji nyɛmɔ ni mɔ ko yɔɔ ni ekɛ nilee tsuɔ nii yɛ omanyeyeli gbɛ nɔ, ni etsu naagbai ahe nii ni ekwa osharai. Etsɔɔ nilee babao ni ayɔɔ, kɛ saneshishinumɔ ni mli kwɔ ni haa kojomɔ feɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni mli ka shi. Kɛ oyɛ nilee shi oleee gbɛ ni oootsɔ nɔ okɛtsu nii lɛ, belɛ onaŋ ŋaalee. “Ŋaalee ji nɔ ni he hiaa titri lɛ,” ejaakɛ kɛ no bɛ mli lɛ sɛɛnamɔ fioo ko pɛ yɔɔ nilee he.—Abɛi 4:7, NW.
SANESHISHINUMƆ Onu sɔrɔtofeemɔ ni ka nilee kɛ ŋaalee teŋ lɛ shishi—obaanyɛ otsɔɔ sɔrɔto lɛ aloo okojo yɛ enyɔ lɛ teŋ. Obaanyɛ onyiɛ gbɛ ko nɔ ejaakɛ Nyɔŋmɔ efa, shi kɛji akɛ onuɔ nɔ hewɔ ni akɛ enɛ ha lɛ shishi, yiŋtoo kpakpa he nii ni etsuɔ kɛ sɛɛnamɔi ni ekɛbaa lɛ, ofaishitswaa lɛ mli bawaa waa. Abɛi yɛ adafitswaa ni anyɛɔ atsuɔ he nii ni baanyɛ aye abua bo ni onu, jeee gbɛ ko ni ja loo ejaaa lɛ pɛ shishi, shi moŋ nɔ hewɔ ni eji anɔkwale hu.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 14]
“Bii nyɛboa nyɛtsɛ tsɔsemɔ toi, ni nyɛfea toi, ni nyɛle sanesɛɛkɔmɔ! Ejaakɛ nilee kpakpa mitsɔɔnyɛ. Nyɛkashɛa mimla lɛ nyɛfɔa!”—Abɛi 4:1, 2