Akpata “He Krɔŋkrɔŋ” Ko Hiɛ—Nɔ Ni Etsɔɔ Ŋmɛnɛ
“AKPATA SƆLEMƆTSUI KƐ GBATSUI FƐƐ AHIƐ YƐ SHIKPƆŊ LƐ NƆ YƐ MLIFU KƐ BASABASAFEEMƆ Nl AKƐTE SHI AWO NYƆŊMƆ JAMƆ LƐ MLI!”
KWƐ bɔ ni gbɔmɛi babaoo ahe baajɔ̃ amɛ kɛji akɛ adafitswaa woji aloo redio mli saji aaajaje sane ko ni tamɔ nɛkɛ atsɔɔ gbi ko! Shi kɛlɛ ejeee nɔ ko ni baanyɛ aba kɛkɛ; shi moŋ nɔ ni anyɛŋ ajo naa foi!
Te aaafee tɛŋŋ ni enɛ aaaba lɛ nakai? Ejaakɛ Biblia mli gbalɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ enɛ ji nɔ ni baaba ni etsɛŋ kwraa ni eko tsa eko nɔ yɛ maji sɔrɔtoi amli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, gbalɛ ni yɔɔ Mateo yitso 24 lɛ tsiɔ “he krɔŋkrɔŋ” ko ni aaafee lɛ amaŋfɔ ta. Yɛ be mli ni enɛ na emlibaa yɛ wɔ-Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, eyɛ emlibaa ni da kwraa fe nakai yɛ wɔgbii nɛɛ amli.
Akɛ gbalɛ lɛ ha klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Yerusalem kɛ esɔlemɔtsu ni yɔɔ fɛo, ni Yudafoi lɛ kɛtsuɔ nii yɛ amɛjamɔ mli lɛ he. Be ko beni Yesu wieɔ etsɔɔ ekaselɔi lɛ, ewie yɛ sɔlemɔ we lɛ tsui lɛ ahe akɛ: “Ŋto nyɛmiina nii nɛɛ fɛɛ? Lɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Ashiŋ tɛ kome yɛ eko nɔ yɛ biɛ ni akpaŋ aluŋ shi.”—Mateo 24:2.
Mɛni hewɔ esa akɛ Nyɔŋmɔ kɛ fɔbuu kojomɔ ni tamɔ nɛkɛ aba nakai klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli sɔlemɔtsu “krɔŋkrɔŋ” lɛ kɛ ejamɔ gbɛjianɔtoo ni edamɔɔ shi kɛhaa no lɛ nɔ? Ejaakɛ Yudafoi lɛ ekwa hemɔkɛyeli lɛ. Amɛkpoo Nyɔŋmɔ mlai ni etsɔ Mose nɔ ekɛha amɛ lɛ. Agbɛnɛ, amɛkpoo Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔi ni atsu amɛ koni abɔ amɛ kɔkɔ lɛ, ni amɛshwie amɛ lá po shi. No hewɔ lɛ Yesu kɛɛ: “Yerusalem, Yerusalem, bo mɔ ni ogbeɔ gbalɔi ni otswiaa mɛi ni atsuɔ amɛ oŋɔɔ lɛ atɛi . . . Naa! ashi nyɛwe lɛ amaŋfɔ aha nyɛ.”—Mateo 23:37, 38.
‘Nyɛjoa Foi Kɛyaa Gɔji Lɛ Anɔ’
Yesu wie wiemɔi nɛɛ etsɔɔ mɛi ni jaa Nyɔŋmɔ yɛ anɔkwale mli lɛ: “No hewɔ lɛ, kɛ nyɛna amaŋfɔ nihii nii ni gbalɔ Daniel wie he lɛ akɛ ema he krɔŋkrɔŋ lɛ (mɔ ni kaneɔ lɛ, ha ni eyoo sɛɛ!) : no lɛ mɛi ni yɔɔ Yudea lɛ ajo foi aya gɔji lɛ anɔ; mɔ ni yɔɔ tsuyiteŋ lɛ, ekakpeleke shi eyakɔ nɔ ko kɛjɛ eshia; ni mɔ ni yɔɔ ŋmɔshi lɛ, ekaku esɛɛ eyakɔlɔ etaadei. Shi miiha mɛi ni hiɛ hɔ kɛ mɛi ni haa fufɔ yɛ no gbii lɛ amli lɛ kpoo!”—Mateo 24:15-19.
Mɛni hewɔ Yesu wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahewalɛ ni amɛkɛ oyaiyeli atsu nii nɛkɛ yɛ ‘foi ni amɛaajo kɛaaya gɔji lɛ anɔ’ lɛ? Etsɔɔ akɛ: “Ejaakɛ no be lɛ mli lɛ amanehulu babaoo aaaba, ni anako nɔ dã kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ni asaŋ anaŋ enɔ gbi ko gbi ko dɔŋŋ. Ni kɛ afooo no gbii lɛ anɔ kpitioo lɛ, kulɛ ahereŋ heloo ko heloo ko yiwala; shi mɛi ni ahala lɛ ahewɔ lɛ aaafo no gbii lɛ anɔ kpitioo.”—Mateo 24:21, 22.
Shi mɛni Yesu tsɔɔ beni ewie “amaŋfɔ́ nihii nii’ . . . akɛ ema he krɔŋkrɔŋ lɛ” he lɛ? Ekɛ “amanehulu babaoo” aloo “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ miitsɔɔ mɛni ni mɛɛ “heloo” abaahere amɛyiwala lɛ? Mɛni hewɔ ni “mɛi ni ahala lɛ ahewɔ” abaafo amanehulu lɛ nɔ “kpitioo” lɛ?
Emlibaa Yɛ Klɛŋklɛŋ Afii Oha Lɛ Mli
Mɛni bafee gbalɛ nɛɛ mlibaa diɛŋtsɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, kadimɔ kɔkɔbɔɔ ni he hiaa akɛ ajo foi aya gɔji lɛ anɔ “kɛ nyɛna amaŋfɔ nihii nii lɛ . . . akɛ ema he krɔŋkrɔŋ lɛ.”
Mɛni ji nɛkɛ amaŋfɔfeelɔ nihii nii nɛɛ? Yinɔsane gbaa wɔ nɔ ni ha akɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ diɛŋtsɛ ba: No ji Roma Maŋtsɛyeli lɛ asraafoi lɛ. Beni nakai asraafoi lɛ bɔle Yerusalem he klɛŋklɛŋ lɛ, no bafee okadi kɛha mɔ ni ‘yɔɔ sɛɛyoomɔ’ akɛ ejo foi kɛjɛ nakai he lɛ. Ni enɛ ba mli yɛ afi 66 Ŋ.B. Kɛkɛ ni Roma asraafoi lɛ ni yɔɔ Tatsɛ Cestius Gallus shishi lɛ bɔle Yerusalem he ni amɛtatua sɔlemɔtsu lɛ gbogboi lɛ, ni amɛgbu shishi po. Kulɛ amɛbaanyɛ amɛye maŋ muu lɛ fɛɛ nɔ kunim yɛ gbɛ ni waaa nɔ.
No hewɔ lɛ, naa Roma asraafoi lɛ ni damɔ “he krɔŋkrɔŋ lɛ.” (Okɛto Mateo 4:5; 27:53 he.) Yudafoi ni amɛkwa hemɔkɛyeli lɛ po buɔ Yerusalem kɛ shikpɔŋ ni bɔle he lɛ akɛ “krɔŋkrɔŋ.” Nɛkɛ “he krɔŋkrɔŋ” nɛɛ ni nakai asraafoi lɛ yɔɔ jɛmɛ lɛ ji nihii nii kɛha Yudafoi lɛ.
Shi, yɛ yiŋtoo ko ni bɛ faŋŋ kɛha yinɔsaneŋmalɔi lɛ, Tatsɛ Gallus kɛ esraafoi lɛ gbala amɛhe shi ni amɛku amɛsɛɛ. No ji okadi ni Yesu gba fɔ shi lɛ. Be eshɛ ni esa akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ, “mɛi ni ahala” lɛ aje shishi ajo foi. Akɛni amɛyoo bɔ ni nakai be lɛ he hiaa ha hewɔ lɛ, amɛkɛ oyaiyeli jo foi kɛjɛ Yerusalem kɛ Yudea fɛɛ taakɛ Yesu fã lɛ. Yinɔsaneŋmalɔ Eusebius tsɔɔ akɛ amɛjo foi kɛfo Yordan Faa lɛ kɛtee Pella niiaŋ yɛ Gilead gɔji lɛ anɔ.
Akpata Yerusalem Hiɛ
Afii fioo ko sɛɛ lɛ, yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ, Roma asraafoi ni yɔɔ Tatsɛ Tito shishi lɛ ku amɛsɛɛ amɛba Yudea ni amɛbabɔle Yerusalem he. Shi nakai be lɛ mli lɛ, “mɛi ni ahala” lɛ fɛɛ, Kristofoi lɛ, eshi “he krɔŋkrɔŋ” lɛ momo. No hewɔ lɛ, beni Roma asraafoi lɛ bɔle Yerusalem he yɛ nakai be lɛ mli lɛ, hegbɛ ko bɛ dɔŋŋ ni mɔ ko baatsɔ nɔ ajo foi kɛya he ni yɔɔ shweshweeshwe—Luka 19:43, 44.
Yɛ be mli ni awo he ka be fioo ni ji nyɔji ejwɛ kɛ gbii nyɔŋmai enyɔ kɛ enumɔ lɛ, Roma asraafoi lɛ kpata maŋ lɛ kɛ esɔlemɔ we lɛ hiɛ. Yinɔsane ŋmalɔ Josephus, ni kɛ ehiŋmɛi na nɔ ni tee nɔ lɛ tsɔɔ akɛ mɛi ni gboi lɛ ayibɔ ji 1,100,000 ni mɛi ni amɔmɔ amɛ akɛ nomii ji 97,000. Gbɔmɛi lɛ fa ejaakɛ Yudafoi ni yeee anɔkwale lɛ booo Yesu kɔkɔbɔɔ akɛ amɛjo foi lɛ toi. Amɛfee nɔ ni teɔ shi woɔ enɛ. Jamɔ gbijurɔ ko mli ni amɛfɔse amɛhe amɛwo Yerusalem, ni adũ amɛ tamɔ akɛ tsɔne dũɔ nɔ yɛ be mli ni Romabii lɛ bɔle maŋ lɛ he kɛkpe trukaa lɛ.
Yɛ anɔkwale ni eji akɛ Kristofoi “ni ahala” lɛ bɛ Yerusalem dɔŋŋ lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ gbaŋ ehe naa yɛ amɛshweshweeshwe shihilɛ he dɔŋŋ. Amɛna amɛjo foi kɛjɛ Yerusalem. Agbɛnɛ Nyɔŋmɔ baaŋmɛ Romabii lɛ agbɛ ni amɛya Yerusalem ni amɛkɛ oyaiyeli atsu E-kojomɔ he nii amɛshi maŋ lɛ. No hewɔ lɛ yɛ Kristofoi ni ahala amɛ ni amɛshi Yerusalem momo lɛ hewɔ lɛ, nakai amanehulu gbii lɛ ba naagbee kɛ oyaiyeli, akɛni “afo nɔ kpitioo” hewɔ. Enɛ ha “heloo” ko ni ji 97,000 je mli.
Nakai “amanehulu babaoo” ni ba yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ ji amanehulu kpeteŋkpele ni fe fɛɛ ni eba Yerusalem nɔ. Ekɛ maŋ ni Yudafoi lɛ etswa, esɔlemɔ we lɛ kɛ ejamɔ gbɛjianɔtoo ni bɔle lɛ lɛ fɛɛ ba naagbee kwraa.
Shi te nakai blema yinɔsane lɛ kɔɔ wɔ mɛi ni wɔyɔɔ wala mli yɛ afii ohai nyɔŋmai enyɔ nɛɛ mli Iɛ ahe tɛŋŋ? Babaoo diɛŋtsɛ.