Nɛgbɛ Wɔɔna Ekomefeemɔ Yɛ, Yɛ Je Ni Bei Egbala Mli Nɛɛ Mli?
“Maŋɔ amɛ mato he kome tamɔ toi ni yɔɔ tsu mli.”—MIKA 2:12.
1, 2. Mɛni hewɔ wɔnyɛŋ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ jeŋ nɔyelɔi anɔ koni amɛfee adesa weku lɛ ekome?
1 AGBALA adesa weku lɛ mli yɛ gbɛ ni oshara yɔɔ mli nɔ yɛ afii akpei abɔ ni eho lɛ amli. Sɔrɔtofeemɔ ni yɔɔ maŋkwramɔŋ, niiahelɛtemɔ kɛ shihilɛ mli lɛ egbala adesai amli ewo kui ni béɔ ni kɛ amɛhe wuɔ ta amli. Wɔ afii ohai 20 lɛ ena nɔ ni ehiii kwraa ni ejɛ enɛ mli eba lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Jeŋ Ta II pɛ ŋɔ mɛi ni naa shɛɔ akpekpei 55 awala, ni eba naagbee kɛ hiɛkpatamɔ butuu ni ekɛba Hiroshima kɛ Nagasaki nɔ kɛtsɔ atomik okplɛmii anɔ lɛ nɔ.
2 Yɛ nyɛsɛɛ afii nyɔŋmai nɛɛ amli lɛ, béi krokomɛi babaoo hu eŋɔ mɛi akpekpei babaoo abɔ wala. Agbɛnɛ, nuklea tawuu nii ni maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtooi ni kɛ amɛhe béɔ lɛ yɔɔ lɛ miiwo shi ni wala aaaka he ahi yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ he gbeyei. Ni taakɛ The Guardian ni aŋmaa yɛ Ŋleshi Ablotsiri lɛ yɔse lɛ, maji bibii kɛ ewuji lɛ fɛɛ miiha amɛhe ni amɛsaa amɛtoɔ ta “yɛ tawuu nibii afeemɔ diɛŋtsɛ kɛ agbɛnɛ yɛ jwɛŋmɔ mli lɛ miiya hiɛ waa.” Belɛ, wɔnyɛŋ wɔkpa je lɛŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ agbɛ ni amɛfee adesai aweku lɛ ekome.
Sane Ni Aŋma Afɔ Shi Yɛ Je Lɛŋ Jamɔ He
3, 4. Mɛni jeŋ yinɔsane kɛɔ wɔ yɛ je lɛŋ jamɔi ahe yɛ hewalɛ ni amɛyɔɔ ni amɛaanyɛ amɛfee je lɛŋ gbɔmɛi ekome lɛ he?
3 Shi kɛlɛ, ani esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ je lɛŋ jamɔi lɛ anɔ ni amɛfee gbɔmɛi lɛ ekome? Ani amɛhe sane ni aŋma afɔ shi lɛ tsirɛɔ mɛi koni amɛna hekɛnɔfɔɔ kpele nɛkɛ yɛ amɛmli? Nɔ ni aŋma yɛ yinɔsane mli lɛ haa hetoo akɛ dabi. Sane ko ni aŋma yɛ Chicago Tribune mli lɛ jaje akɛ: “Je lɛŋ jamɔi wuji lɛ fɛɛ shiɛɔ toiŋjɔlɛ, nyɛmifeemɔ kɛ mɔbɔnalɛ, ni kɛlɛ áfee yiwalɛ nii kɛ mɛi anɔ ni anyɛɔ ni aŋmɛɛɛ amɛ gbɛ yɛ yinɔsane mli fe fɛɛ lɛ ekomɛi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛi amli.” Adafitswaa wolo ŋmalɔ C. L. Sulzberger hu yɔse nakai nɔŋŋ akɛ: “Yɛ bɔ ni ewa akɛ aaakpɛlɛ sane lɛ nɔ fɛɛ sɛɛ lɛ, ani esaaa akɛ wɔyooɔ akɛ kɛfata nibii krokomɛi—maŋtsɛmɛi-anɔyeli, weku mlijiemɔ, tawuu he saji ahe lɛ—jamɔ etee hiɛ etsɔ nɔ kpele ni woɔ adesa wala he gbeyei?
4 Hɛɛ, akɛ lá ni jɛ béi ni jamɔi lɛ teeɔ amɛ shi aloo amɛkpɛlɛɔ nɔ lɛ ewu yinɔsane mli fɛɛ. Yɛ wɔ afii oha nɛɛ pɛ mli, beni akɛ maŋhedɔɔ wuɔ jeŋ tai lɛ kɛ ekrokomɛi lɛ, wɔna nifeemɔ ni gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ lɛ yɛ Katoleknyo ni miigbe Katoleknyo, Protestantnyo ni miigbe Protestantnyo, Muslimnyo ni miigbe Muslimnyo, Yudanyo ni miigbe Yudanyo lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yinɔsane mli anɔkwasane lɛ jieɔ anɔkwale nɛɛ kpo akɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni eeefee hewalɛ ni feɔ adesa weku lɛ ekome lɛ, je lɛŋ jamɔi tere sɔ akɛ mɛi ni eha emligbalamɔi efa.
5. Nɛgbɛ je lɛŋ jamɔi ni mli egbala nɛɛ je shishi?
5 Shihilɛ ni efutu ni mli egbala ni je lɛŋ jamɔi lɛ yɔɔ mli lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ jeee amɛsɛɛfilɔ. Enɛ baafee mɛi ni susuɔ akɛ jamɔi fɛɛ ni kɛɔ akɛ amɛdamɔ Nyɔŋmɔ najiaŋ lɛ hi lɛ anaakpɛɛ. Shi Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ mumɔ naa Wiemɔ Iɛ jajeɔ faŋŋ akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ, ejeee sakasakafeemɔ Nyɔŋmɔ, shi moŋ hejɔlɛ Nyɔŋmɔ ni.” (1 Korintobii 14:33) Jeee Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ, aloo enitsumɔ hewalɛ lɛ, shi moŋ mumɔ ni he tseee, aloo hewalɛ ko ni tsirɛɔ mɛi ji nɔ ni kɛ ‘nyɛ̃ɛ, béi, awuŋayelii, . . . atuatsemɔi, mligbalamɔi’ baa lɛ. (Galatabii 5:19, 20) Yakobo 3:14, 15 tsɔɔ nilee ni mumɔ fɔŋ nɛɛ kɛtsuɔ nii lɛ akɛ eji “daimonioi anɔ,” ni ejɛɔ “nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ nyɔŋmɔ,” Satan Abonsam ŋɔɔ.—2 Korintobii 4:4.
Shia Ni Mli Egbala
6. Mɛɛ shishitoo mla ni Yesu kɛha kɔɔ je nɛɛ he?
6 Shihilɛ ni mli egbala ni adesa weku lɛ yɔɔ mli lɛ kaiɔ wɔ Yesu wiemɔi nɛɛ: “Maŋtsɛyeli fɛɛ maŋtsɛyeli ni gbaa woɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ, ejwaa; ni maŋ fɛɛ maŋ aloo shia fɛɛ shia ni gbaa woɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ, edamɔɔɔ shi.” (Mateo 12:25) Yɛ enɛ nɔŋŋ naa lɛ, esa akɛ je lɛ agbee shi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeŋmaji lɛ po kpɛlɛɔ wiemɔ, “Ekomefeemɔ mli wɔɔdamɔ shi yɛ, mligbalamɔ mli wɔɔgbee shi yɛ” lɛ nɔ.
7. Mɛɛ hehiamɔ ni akɛaabɔ mɔdɛŋ ni akɛtsi oshara ni kɛ hiɛkpatamɔ baa naa mɛi komɛi ena?
7 Bɔni afee ni abɔ mɔdɛŋ ni ajo oshara ni kɛ hiɛkpatamɔ baa naa foi lɛ, gbɔmɛi ni ehe gbɛi waa lɛ ekomɛi miibi ni afee tsakemɔ kpele yɛ adesai aniiahesusumɔ mli. Nuklea he nilelɔ, Harold Urey jaje akɛ: “Tsabaa kpakpa ko bɛ je lɛŋ naagbai lɛ ahe fe akɛ yɛ naagbee lɛ ja ana jeŋ nɔyeli ko ni baanyɛ ewo mla yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ.” Nɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ lɛ, Albert Einstein “ma nɔ mi veveeve akɛ abaanyɛ aha toiŋjɔlɛ yɛ majimaji ateŋ ahi shi yɛ atomik yinɔ lɛ mli kɛtsɔ gbɔmɛi fɛɛ ni aaafee amɛ ekome yɛ jeŋ mla gbɛjianɔtoo ko shishi pɛ nɔ.” Ewo hewalɛ akɛ: “Esa akɛ wɔye majimaji ateŋ husui ni efee gbɛtsii nii ni yɔɔ gbeyei lɛ anɔ.” Hɛɛ, gbɔmɛi pii miina hiamɔ ni yɔɔ jeŋ nɔyeli ni aaana lɛ he.
8. Ani jeŋ ni mli egbala nɛɛ aaanyɛ ajo hiɛkpatamɔ naa foi?
8 Shi kɛlɛ, ani eji nɔ ko ni baanyɛ aba akɛ je lɛŋ maji lɛ baaŋmɛɛ amɛ maŋtsɛyelii lɛ ahe? Kɛ nakai ni lɛ, amɛha namɔ? Yɛ anɔkwale mli lɛ jeee kɛha Jeŋmaji Ekomefeemɔ gbɛjianɔtoo lɛ. Maji yaa ta yɛ be babaoo mli fe moŋ akɛ amɛaaba amɛhe shi amɛha yiŋkpɛɛi ni Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ efee. No hewɔ lɛ, je nɛɛ kɛ emli maŋkwramɔŋ, jarayeli, agwaseaŋ shihilɛ kɛ jamɔ gbɛjianɔtooi ni mli egbala lɛ miihe agbee shi.—Zefania 3:8; 1 Yohane 2:15-17.
Gbɔmɛi Ni Efee Ekome Diɛŋtsɛ
9. Mɛni yɔɔ ni tsɔɔ akɛ ekolɛ adesa weku lɛ baanyɛ afee ekome?
9 Belɛ, ani enɛ tsɔɔ akɛ jeŋ ekomefeemɔ ji sane ni baŋ mli. Dabi kwraa! Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, je ni efee ekome jeee nɔ ni baanyɛ aba kɛkɛ, shi moŋ nɔ ni anyɛŋ naa atsi! Yɛ anɔkwale mli lɛ, eto je ni efee ekome shishi momo! Gbɔmɛi yɛ ni miifee nɔ ni Einstein kɛɛ lɛ kɛjɛ jeeŋmɔ, ‘amɛmiiye gbɛtsii nii ni ji maŋhedɔɔ nɔ kunim.’ Gbɔmɛi ni amɛfee ekome diɛŋtsɛ yɛ shihilɛ mli yɛ jeŋ fɛɛ momo. Jeŋ nɔyeli ni nɔ kwɔ waa ko ni gbɔmɛi akpekpei abɔ ni jɛ majimaji fɛɛ mli tuɔ amɛhe amɛhaa lɛ klɛŋklɛŋ eba shihilɛ mli momo.
10. Mɛni nibii nɛkɛ esa akɛ nɔyeli diɛntsɛ aná?
10 Mɛi pii baanu he akɛ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ yɛ shɔŋŋ tsɔ. Amɛbaabi akɛ: ‘Ani oowie nɔyeli ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛ emlai ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛ maŋbii ni yɔɔ diɛŋtsɛ ahe? Nɛgbɛ ji he ni asusuɔ akɛ enɛ fɛɛ baa mli yɛ? Ojogbaŋŋ, mɛni feɔ nɔyeli? Nibii sɔrɔtoi babaoo: (1) Esa akɛ ena hiɛnyiɛlɔi ni amɛhiɛ kamɔ yɛ shihilɛ mli diɛŋtsɛ; (2) esa akɛ he ni ejɛɔ eyeɔ nɔ lɛ afee he ko ni yɔɔ lɛlɛŋ: (3) esa akɛ jeŋmaŋ lɛ ana mlai diɛŋtsɛ ni baaha gbɛjianɔtoo kpakpa ahi shi; (4) esa akɛ ena shishibii ni yɔɔ diɛŋtsɛ—gbɔmɛi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ United States, Amerika lɛ, ayɛ mɔ ni kwɛɔ ni akɛ mlai tsuɔ nii (maŋnukpa) ni ekɛ Washington, D.C. efee enɔyeli he. Mlawoo ajinafoi (Amerika Mlawoo Gwabɔɔ) ni feɔ mlai hu yɛ. Amɛyɛ kojomɔ gbɛjianɔtoo (mla naa saneyeli hei) ni kwɛɔ ni aye maŋ lɛ mlai anɔ. Ni mɛi ni fe akpekpei 230 yɛ akɛ shishibii. Ani mɔ ko baaje ŋwane akɛ enɛ fɛɛ jeee nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ?
11. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ je lɛŋ adafitswaa woji ekpɛlɛ nɔ akɛ mɛi ni amɛfee ekome diɛŋtsɛ yɛ?
11 Nakai pɛ gbɔmɛi komɛi ni amɛfee ekome hu yɔɔ shihilɛ mli diɛŋtsɛ ŋmɛnɛ! Yɛ nɛgbɛ? Mɛɛ nɔyeli amɛsɔmɔɔ? Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ amɛfee ekome kwraa lɛ? Brazil adafitswaa wolo, O Tempo lɛ yɔse gbɔmɛi ni yɔɔ sɔrɔto nɛɛ be mli ni eŋma akɛ: “Eyɛ mli akɛ jamɔi wuji ni ehe gbɛi kɛ amɛtsɔɔmɔi yɛ je lɛŋ he fɛɛ he moŋ, shi eko kwraa bɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ŋmɛnɛ ni tsɔɔ suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ kome too lɛ nɔŋŋ tamɔ Yehowa Odasefoi a-Teokrase gbɛjianɔtoo lɛ.”
12. Mɛɛ jwɛŋmɔ ko ni Belgian adafitswaa wolo ko jie lɛ kpo kɛ nɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ ni Yehowa Odasefoi kpɛlɛɔ nɔ kpaa gbee?
12 Belgium adafitswaa wolo, La Nouvelle Gazette ŋma saneyitso nɛɛ eha: “Bɔni Afee ni Akwa Nuklea Ta yɛ Afii 25 Mli lɛ, Amerika Nilelɔi Ena Tsabaa Kome Too Pɛ: No ji Yehowa Odasefoi anɔ̃ lɛ!” Sane lɛ jaje akɛ tsabaa kome pɛ ni yɔɔ lɛ baafee “tsakemɔ kpele yɛ gbɛ ni adesai tsɔɔ nɔ amɛhiɔ shi lɛ mli . . . ni amɛsumɔ jeŋ nɔyeli kome.” Wolo lɛ mu sane naa akɛ jwɛŋmɔ ni ahiɛ nɛɛ kɛ nɔ ni “Yehowa Odasefoi wieɔ he lɛ kpaa gbee” pɛpɛɛpɛ. Ni mɛni ji nɔ ni ‘amɛwieɔ’ he nɛɛ? Nɔ ni Yesu kɛfee etsɔɔmɔ lɛ saneyitso lɛ: Nyɔŋmɔ nɔyeli hee kɛha shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ, E-Ŋwɛi Maŋtsɛyeli ni Kristo ji nɔyelɔ lɛ. Nakai nɔyeli lɛ ji Nyɔŋmɔ tsabaa lɛ, tsabaa kome pɛ kɛha adesai anaagbai fɛɛ, ni shihilɛ mli ni amɛyɔɔ ni amɛmli egbala lɛ hu fata he. Yesu tsɔɔ gbɔmɛi ni amɛsɔle yɛ nakai nɔyeli lɛ he akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba, afee osuɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 6:10, Katolek Jerusalem Bible) Ni taakɛ bɔ ni Biblia shishitsɔɔmɔ nɛɛ tsɔɔ gbalɛ ni yɔɔ Daniel 2:44 lɛ shishi lɛ, ákɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ “baajwara . . . tsutsu maŋtsɛyelii lɛ fɛɛ, ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ ebaahi shi kɛya naanɔ.”
Anɔkwale Suɔmɔ Kɛ Ekomefeemɔ Ni Ajieɔ Kpo Atsɔɔ
13. Mɛni eba kɛjɛ 1914 yɛ jeŋ nɔyeli ni aaafee gbɔmɛi lɛ ekome he?
13 Jeŋ saji ni haa Biblia gbalɛ baa mli tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi nɔyeli lɛ je enɔyeli shishi yɛ 1914. Nakai be lɛ mli Nyɔŋmɔ kɛ e-Maŋtsɛ, Yesu Kristo ni ekpɛlɛ enɔ lɛ ta maŋtsɛsɛi nɔ. (Mateo 24:3-14; 2 Timoteo 3:1-5; Kpojiemɔ 12:10) Nakai nɔyeli lɛ yɛ mlai kɛ shishitoo taomɔ nii loo anɔkwalei ni nɔ kwɔlɔ, taakɛ aŋma yɛ woji ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ fe fɛɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ, Biblia lɛ, ni jɛ mumɔŋ lɛ mli lɛ. (2 Timoteo 3:16, 17) Ni kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, Tookwɛlɔ Kpakpa, Yesu Kristo miibua Nyɔŋmɔ Gbɛjianɔtoo Hee lɛ mlibii lɛ anaa. No hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ, akɛ nakai shikpɔŋ nɔ gbɔmɛi asafo hee lɛ shishitoo lɛ faneshi miifɔ shi! Hɛɛ, enɛɛmɛi fɛɛ ji nibii ni yɔɔ diɛŋtsɛ. Ejeee lamɔ ko kɛkɛ.—Mateo 25:31-46; Yohane 10:14-16; 2 Petro 3:13.
14. Mɛni nibii ni gbalaa mɛi amli Odasefoi eye nɔ kunim?
14 Ákɛ Gbɛjianɔtoo Hee lɛ maŋbii lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ shikpɔŋ fɛɛ shikpɔŋ nɔ lɛ kɛ amɛ klɛŋklɛŋ toiboo haa Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ. No hewɔ lɛ kɛji akɛ Yehowa Odasefoi kane Yesu famɔ, “Nyɛsumɔ nyɛhe tamɔ bɔ ni misumɔnyɛ lɛ,” amɛkpɛlɛɔ nɔ taakɛ bɔ ni ekɛɔ lɛ pɛpɛɛpɛ, ni amɛfeɔ nakai yɛ jeŋ fɛɛ. (Yohane 15:12) Nɔ ni ejɛ enɛ mli eba ji akɛ, amɛkumɔ maŋhedɔɔ kpãai ni fimɔɔ amɛ lɛ fɛɛ. Amɛnyɛɔ amɛjieɔ anɔkwale suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ adesai fɛɛ ni ekɔɔɔ mɔ lɛ akutso, weku loo maŋ nɔ ni ejɛ lɛ he eko.
15, 16. Mɛi krokomɛi eyoo maŋhedɔɔ ni aye nɔ kunim lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
15 Roma Katolek osɔfo yoo ko ŋma yɛ enɛ he yɛ Italia sɔlemɔ lɛ wolo tɛtrɛɛ ni ji Andare alle genti lɛ mli kɛkɔ Yehowa Odasefoi ahe akɛ: “Amɛsa wɔyijiemɔ, yɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛkpooɔ basabasafeemɔi fɛɛ, ni amɛŋmɛɛɛ gbɛ akɛ amɛaatse atua amɛshi kaai sɔrɔtoi ni akɛbaa amɛnɔ yɛ amɛhemɔkɛyelii lɛ ahewɔ lɛ . . . Kwɛ bɔ ni je lɛ fɛɛ baafee sɔrɔto ko, kɛ wɔte shi leebi ko ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔwuŋ ta dɔŋŋ, ni nɔni aaajɛ mli aba loo nɔ̃ yiŋtoo hewɔ lɛ kɔɔɔ he eko, tamɔ Yehowa Odasefoi!”
16 Italia adafitswaa wolo Il Corriere di Trieste lɛ kɛɛ akɛ: “Esa ákɛ akɛ bulɛ ni mli kwɔ aha Yehowa Odasefoi yɛ amɛ shiŋŋfeemɔ kɛ ekomefeemɔ lɛ hewɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ jamɔi krokomɛi anɔ̃ lɛ, amɛ ekomefeemɔ akɛ gbɔmɛi lɛ tsiɔ amɛ gbɛ koni amɛkasɔle kɛmiiha Nyɔŋmɔ kome too lɛ nɔŋŋ yɛ Kristo lɛ nɔŋŋ gbɛi amli, koni amɛjɔɔ kui enyɔ ni kɛ amɛhe wuɔ ta lɛ, ni amɛ ekomefeemɔ lɛ eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛkɛ maŋkwramɔ afutu jamɔ ni amɛkɛtsu Maŋ lɛ Nɔyelɔ lɛ aloo maŋkwramɔŋ kui lɛ asuɔmɔnaa nii ahe nii.”
17. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ 1 Yohane 3:10-12 kɛ Yohane 13:35 haa sɔrɔtofeemɔ baa Nyɔŋmɔ bii lɛ kɛ Satan bii lɛ ateŋ?
17 Kadimɔ bɔ ni enɛ kɛ 1 Yohane yitso 3, kukuji 10 kɛyashi 12 lɛ kpaa gbee lɛ. Ekɛɔ yɛ jɛmɛ akɛ: “Enɛ mli Nyɔŋmɔ bii Iɛ kɛ Abonsam bii lɛ jieɔ amɛhe shi faŋŋ yɛ. Mɔ fɛɛ mɔ ni tsuuu jalɛ nii lɛ, ejɛɛɛ Nyɔŋmɔ mli, kɛ mɔ ni sumɔɔɔ enyɛmi hu. Ejaakɛ enɛ ji bɔfo sane ni nyɛnu kɛjɛ shishijee lɛ, ákɛ wɔsumɔsumɔɔ wɔhe; jeee tamɔ bɔ ni Kain jɛ mɔfɔŋ lɛ mli ni egbe enyɛmi lɛ.” Dabi, Nyɔŋmɔ bii lɛ egbeee amɛnyɛmimɛi. Satan bii lɛ feɔ nakai.—Yohane 13:35.
18. Mɛni baa gbɔmɛi ni tsutsu lɛ mligbalamɔ yɔɔ amɛteŋ lɛ anɔ kɛ amɛbatsɔmɔ Yehowa Odasefoi?
18 No hewɔ lɛ, kɛ Arabiabii, Yudafoi kɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi ni yɔɔ Israel kɛ Lebanon batsɔmɔ Yehowa Odasefoi lɛ, amɛfeɔ ekome yɛ suɔmɔ kɛ ekomefee kpãa ni anyɛɛɛ afite lɛ lɛ mli. Nakai ji bɔ ni tsutsu Katolek kɛ Protestantbii ni yɔɔ Northern Ireland efee. Nakai ji bɔ ni mɛidiji kɛ blɔfomɛi ni yɔɔ U.S. Amerika lɛ efee. Nakai ji bɔ ni Afrika wekui sɔrɔtoi ni tsutsu lɛ amɛnyɛ̃ɛɔ amɛhe ni amɛkɛ amɛhe wuɔ ta lɛ efee. Ŋleshi wolo tɛtrɛɛ ko ni atsɛɔ lɛ New Society lɛ kɛɛ akɛ: “Etamɔ nɔ ni Odasefoi lɛ yeɔ omanye babaoo fe kuu fɛɛ kuu yɛ oyaiyeli mli ni amɛkɛjieɔ weku mligbalamɔi kɛjɛɔ mɛi heei ni batsɔɔ amɛ asafoŋbii ateŋ lɛ mli.”
Ekomefeemɔ Jɛɛhe
19. Yehowa Odasefoi yɛ sɔrɔto kwraa yɛ mɛɛ gbɛi sɔrɔtoi enyɔ ni he hiaa lɛ anɔ?
19 Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi nyɛɔ amɛjieɔ suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo? Ani ejɛ amɛ woloŋlee, gbɛi ni ámɛhe, ninamɔ aloo nilee? Dabi, amɛji gbɔmɛi foji kɛkɛ. Shi amɛyɛ sɔrɔto yɛ gbɛi enyɔ ko ni he hiaa waa nɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, Yehowa Odasefoi kpɛlɛɔ Biblia muu lɛ fɛɛ nɔ akɛ eji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaafee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ ni amɛhi shi yɛ naa, Taakɛ bɔfo Paulo kɛɛ lɛ: “Beni nyɛnine shɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni nyɛnu yɛ wɔnaa lɛ nɔ lɛ, nyɛmɔ mli akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, taakɛ bɔ ni eji hu lɛlɛŋ lɛ, shi jeee akɛ gbɔmɛi awiemɔ ko ni, mɔ hu ni tsuɔ hewalɛnii yɛ nyɛ ni nyɛheɔ nyɛyeɔ lɛ amli lɛ.” (1 Tesalonikabii 2:13) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Yehowa Odasefoi kɔɔ shidaamɔ kome too lɛ nɔŋŋ ni Yesu bɔfoi lɛ kɔ lɛ, mɛi ni kɛɛ nɔyelɔi lɛ akɛ: “Esa akɛ wɔboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi akɛ nɔyelɔ fe gbɔmɛi” lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29, NW.
20. Mɛni ji ekomefeemɔ ni yɔɔ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ jɛɛhe diɛntsɛ?
20 Mɛni baa gbɔmɛi ni kpɛlɛɔ Biblia muu lɛ fɛɛ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni amɛhiɔ shi yɛ naa, ni amɛboɔ Nyɔŋmɔ toi akɛ Nɔyelɔ yɛ nibii fɛɛ mli lɛ anɔ? Bɔfoi lɛ Asaji 5:32 kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ ni he wa lɛ aloo enifeemɔ hewalɛ lɛ “haa mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ.” No ji hewalɛ jɛɛhe ni haa Yehowa Odasefoi nyɛɔ amɛfeɔ ni amɛhiɛɔ jeŋ ekomefeemɔ ni mɛi krokomɛi nyɛɛɛ afee lɛ mli.
21, 22. (a) Belɛ namɛi haa gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 2:2-4 lɛ baa mli? (b) Mɛɛ gbalɛ mlibaai baa Yehowa Odasefoi anɔ bianɛ?
21 Belɛ yɛ odaseyeli ni ka shi lɛ hewɔ lɛ, namɛi ji mɛi ni haa gbalɛ ni yɔɔ Yesaia yitso 2, kukuji 2 kɛyashi 4 lɛ baa mli? Yɛ be mli ni ewieɔ be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ he lɛ, nakai gbalɛ lɛ jaje akɛ abaato Yehowa anɔkwale jamɔ lɛ ama shi shiŋŋ yɛ, Maŋtsɛyeli nɔyeli shishi, ni ákɛ mɛi pii baakɛɛ akɛ: “Nyɛbaa ni wɔyakwɔa Yehowa gɔŋ lɛ, . . . koni etsɔɔ wɔ egbɛi lɛ, ni wɔnyiɛ etempɔŋi lɛ anɔ!” Gbalɛ lɛ hu kɛɔ akɛ: “Ni eeekojo jeŋmaji lɛ ateŋ, ni eeeka maji babaoo; ni amɛkɛ amɛklantei aaasɔ kɔii, ni amɛkɛ amɛkpɔlɔi hu aaasɔ adedai. Jeŋmaŋ ko woŋ klante nɔ eshiŋ jeŋmaŋ ko, ni amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ!”
22 Namɛi eha Nyɔŋmɔ kɛ e-Wiemɔ lɛ ‘ekã amɛ’ lɛ? Namɛi ekpɛlɛ famɔ ‘amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ’ lɛ nɔ? Namɛi kɛ afii akpei abɔ, kɛ abua naa, ehi gboklɛfoi atsui kɛ yiwalɛ ŋsraŋ sɔrɔtoi yɛ wɔbe nɛɛ mli moŋ fe ni amɛaagbe amɛnanemɛi? Namɛi jieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ Biblia lɛ akɛ eji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ ni amɛboɔ Nyɔŋmɔ toi akɛ Nɔyelɔ lɛ? Namɛi jieɔ majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ ni yɔɔ sɔrɔto kpo amɛtsɔɔ yɛ jeŋ ni béi egbala mli nɛɛ mli? Hetoo kome pɛ ni yɔɔ ji, Yehowa Odasefoi. Ni agbɛnɛ aabua “tooi krokomɛi” lɛ akpekpei ohahai abɔ anaa ákɛ “asafoku bibioo” lɛ ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi ni eshwɛ lɛ ananemɛi. (Yohane 10:16; Luka 12:32) Amɛmiinã gbalɛ ko ni akɛha yɛ Hoshea be lɛ mli lɛ mlibaa he sɛɛ. Egba akɛ “aaabua” Yehowa tsuji lɛ fɛɛ anaa “kɛaakpe” yɛ Yitso kome, Yesu Kristo, ni yɔɔ Maŋtsɛyeli hewalɛ mli lɛ shishi. (Hoshea 2:2) Amɛnaa Yesu wiemɔ ni ekɛfee sɔlemɔ eha Nyɔŋmɔ akɛ ekaselɔi lɛ afee “ekome taakɛ bɔ ni wɔ hu wɔyɔɔ ekome lɛ” mlibaa. (Yohane 17:20-22) No hewɔ lɛ amɛji mɛi ni Nyɔŋmɔ eha eblema shiwoo lɛ eba mli yɛ amɛnɔ: “Maŋɔ amɛ mato he kome tamɔ tooi ni yɔɔ tsu mli.”—Mika 2:12.a
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ajie kɛjɛ March 15, 1984 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli.
Ani Okaiɔ Saji Otii Nɛɛ?
□ Mɛni hewɔ esa akɛ wɔmu sane naa akɛ jeee Nyɔŋmɔ ji mɔ ni fiɔ je lɛŋ jamɔi asɛɛ?
□ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ 1 Yohane 3:10-12 haa ayɔseɔ mɛi ni amɛfee ekome diɛŋtsɛ yɛ jeŋ ni béi egbala mli nɛɛ mli lɛ?
□ Mɛni ji hewalɛ jɛɛhe diɛŋtsɛ ni haa Yehowa tsuji nyɛɔ amɛhiɛɔ amɛ ekomefeemɔ yɛ je lɛ mli lɛ mli ni mɛni hewɔ amɛyɔɔ nakai hewalɛ jɛɛhe lɛ.
□ Mɛɛ gbalɛi wuji wɔnaa akɛ amɛba mli ŋmɛnɛ yɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ tsuji ateŋ lɛ hewɔ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]
Ato jeŋ ekomefeemɔ shishi momo