Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w84 12/1 bf. 8-12
  • Hiɛmɔ Hemɔkɛyeli Ni Yɔɔ Shiŋŋ Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Hiɛmɔ Hemɔkɛyeli Ni Yɔɔ Shiŋŋ Mli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1984
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nilee Tswaa Hemɔkɛyeli Emaa Shi
  • Heshibaa He Miihia
  • Kaa Ohemɔkɛyeli Okwɛ
  • Sɔlemɔ He Hiaa
  • Nɔ Ni Kpeei Tsuɔ
  • Odaseyeli Kɛ Wɔhemɔkɛyeli
  • Hiɛkɛnɔfɔɔ Yɛ “Tsulɔ” Lɛ Mli
  • “Fatamɔ Wɔhemɔkɛyeli lɛ He Ohã Wɔ”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2015
  • Ani Oyɛ Sanekpakpa lɛ Mli Hemɔkɛyeli Lɛɛlɛŋ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2003
  • Okɛ Onifeemɔ Atsɔɔ akɛ Oheɔ Yehowa Shiwoi lɛ Oyeɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2016
  • Hemɔkɛyeli​—Su Ko Ni Hãa Wɔhe Waa Yɛ Mumɔŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2019
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1984
w84 12/1 bf. 8-12

Hiɛmɔ Hemɔkɛyeli Ni Yɔɔ Shiŋŋ Mli

“Mɛɛ beyinɔ nɔŋŋ ooota afabaŋ nɔ kɛyashi.”​—1 MAŊTSƐMƐI 18:​21, The New English Bible.

1. Te mɛi komɛi feɔ amɛnii yɛ anɔkwale lɛ he amɛhaa tɛŋŋ?

1 SU NI ahiɛ akɛ aje ŋwane, ni egbɛ eshwa ŋmɛnɛ waa lɛ baanyɛ asa su ni bo diɛŋtsɛ lɛ ohiɛ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ he lɛ he. Mɛi komɛi nuɔ anɔkwale lɛ, amɛsumɔɔ ni amɛkaseɔ Biblia lɛ be fioo. Amɛyaa Kristofoi akpeei komɛi shi amɛnyɛɛɛ amɛnu anɔkwale ni eji akɛ esa akɛ Nyɔŋmɔ ni amɛaasɔmɔ lɛ lɛ afee yiŋtoo yɛ amɛshihilɛ mli lɛ shishi.​—Mateo 13:​3-9.

2. (a) Te mɛi krokomɛi hu feɔ amɛnii amɛhaa tɛŋŋ? (b) Mɛɛ ŋaawoo fɛfɛo anaa yɛ Hebribii 10:​36-39?

2 Mɛi krokomɛi hu yɛ ni amɛkpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ, amɛjɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ kɛtsɔ Yesu Kristo nɔ, ni amɛkɛ nu mli baptisimɔ efee amɛhenɔjɔɔmɔ lɛ he okadi. Shi amɛnyɛɛɛ amɛya amɛhiɛ. Yɛ bei komɛi amli lɛ ŋmlɛtswaa kome loo enyɔ ko pɛ amɛkɛtsuɔ nii yɛ shiɛmɔ mli. Amɛhiii shi yɛ amɛhenɔjɔɔmɔ lɛ naa, ejaakɛ ni mɔ ko aaajɔɔ ehe nɔ kwraa aha Nyɔŋmɔ ni nɔ ko nɔ ko bɛ sɛɛ dɔŋŋ lɛ tsɔɔ akɛ etuu ehe eha lɛ kwraa yɛ anɔkwale mli.​—Mateo 16:​24; Hebribii 10:​36-39.

3. Mɛni Elia wie yɛ shihilɛi komɛi ni tamɔ nakai he?

3 Aŋkroaŋkroi ni hiɛ jwɛŋmɔ enyɔnyɔ lɛ baasumɔ anɔkwale lɛ, shi amɛsumɔɔ je lɛ hu. Amɛbaaya nɔ amɛshwe gbɛi memeji lɛ ekomɛi lolo. Amɛ anɔkwayeli lɛ hosoɔ. Jeeŋmɔ beebe Elia bi Israelbii lɛ akɛ: “Mɛɛ beyinɔ nɔŋŋ nyɛaadida yɛ saji enyɔ teŋ kɛyashi? Kɛji Yehowa ji Nyɔŋmɔ lɛ, nyɛnyia esɛɛ; shi kɛji Baal ni lɛ, no lɛ nyɛnyiɛa esɛɛ!” Shishitsɔɔmɔ ko tsɔɔ shishi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: “Be enyiɛ nyɛaata afabaŋ nɔ kɛyashi?”​—1 Maŋtsɛmɛi 18:​21; NE.

4. Mɛni ji sɛɛnamɔ ni yɔɔ sɔɔmɔ ni akɛ ekãa tsuɔ lɛ he?

4 Yehowa webii naa miishɛɛ kɛ hejɔɔmɔ yɛ sɔɔmɔ ni akɛ ekãa tsuɔ lɛ mli. (Tito 2:​13, 14) Eyeɔ ebuaa amɛ ni amɛhiɛ kãa yɛ mumɔŋ. Mɛi pii, titri lɛ, mɛi ni amɛtsɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ jieɔ ekãa ni sa kadimɔ kpo amɛtsɔɔ. Shi amaniɛbɔɔi ni jɛɔ hei pii lɛ tsɔɔ akɛ je lɛ miika obalaŋtai loo mɛi heei lɛ lolo, fe ni amɛkɛ amɛhe fɛɛ aaawo Yehowa sɔɔmɔ mli kɛ amɛtsui fɛɛ. Susumɔ miishɛɛ kɛ jɔɔmɔi ni amɛnine aaashɛ nɔ kɛji akɛ amɛmɔ anɔkwale lɛ mli kpɛŋŋ ni amɛtee hiɛ yɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli kɛ ekãa, ekolɛ ákɛ be fɛɛ gbɛgbalɔi, ni amɛha mɛi krokomɛi ayoo bɔ ni wɔbe nɛɛ ahe hiaa ha lɛ he.

5. Mɛɛ sanebimɔi eeenyɛ efee nɔ ni hi akɛ ooobi bo diɛŋtsɛ ohe?

5 Ebaahi akɛ ooobi ohe akɛ: Ani miyɛ shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, aloo miikwɛ afãi enyɔ lɛ fɛɛ? Ani mihaa nibii ni ŋɔɔ shi sɛɛnamɔ bibioo ko pɛ yɔɔ he lɛ heɔ mibe fɛɛ? Ani mifiteɔ be pii mikɛkwɛɔ tɛlivishin, midiɔ kpɔiaŋgbɔlemɔ sɛɛ aloo hiɛtserɛjiemɔi krokomɛi ni fiteɔ be fe bɔ ni mituɔ miwoɔ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli lɛ? Aloo heshibaa ni mikɛaabo Nyɔŋmɔ toi ni masɔmɔ lɛ lɛ ji yiŋtoo diɛŋtsɛ yɛ mishihilɛ mli? Kɛji akɛ ŋwɛi suɔmɔnaa nifeemɔ ji oyiŋtoo yɛ shihilɛ mli lɛ, belɛ Nyɔŋmɔ baafi osɛɛ, ni omii baanyɛ afilio yɛ ejɔɔmɔi amli kɛya naanɔ.

6. Mɛɛ ŋaawoo ni yɔɔ Yakobo wolo lɛ mli baanyɛ aye ebua wɔ ni wɔhiɛ hemɔkɛyeli ni yɔɔ shiŋŋ mli?

6 Ehe miihia ni oto gbɛjianɔ diɛŋtsɛ koni ohemɔkɛyeli lɛ afee shiŋŋ ni no aha ona naanɔ wala yɛ Nyɔŋmɔ Gbɛjianɔtoo Hee lɛ mli. Elia wo mɛi krokomɛi ahewalɛ ni amɛkɛ ekãa adamɔ shi amɛha nɔ ni ja. Yakobo ŋma akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa Nyɔŋmɔ; nyɛtea shi nyɛwoa Abonsam, ni eeejo nyɛnaa foi. Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni eeetsi ebɛŋkɛnyɛ. Nyɛtsuua nyɛniji ahe, nyɛ eshafeelɔi, ni nyɛhaa nyɛtsuii ahe atsea, nyɛ jwɛŋmɔi enyɔnyɔtsɛmɛi.” Yakobo miiŋma ayaha mɛi ni ehe hiaa ni amɛtsake lɛ, ejaakɛ amɛjwɛŋmɔi enyɔnyɔ lɛ nyiɛ amɛhiɛ kɛmiibote nitsumɔi ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ amli. Eŋaawoo lɛ baaye abua kɛji akɛ je lɛ gbɛ̀i lɛ eka bo hu. Yakobo ŋma akɛ: “Nyɛwerɛ ahoa nyɛhe ni nyɛyea ŋkɔmɔ ni nyɛfoa; nyɛŋmɔlɔ lɛ atsɔ ŋkɔmɔyeli, ni nyɛmiishɛɛ hu atsɔ hiɛshishwiemɔ. Nyɛbaa nyɛhe shi yɛ Nuŋtsɔ lɛ [Yehowa] hiɛ, ni eeewo nyɛnɔ.”​—Yakobo 4:​7-10.

Nilee Tswaa Hemɔkɛyeli Emaa Shi

7. (a) Nilee kɔɔ hemɔkɛyeli he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ okɛ Biblia lɛ atsu nii ni ekɛna hemɔkɛyeli?

7 Hemɔkɛyeli ji hekɛnɔfɔɔ nifeemɔ ko. Edamɔ anɔkwale nilee kɛ niiashikpamɔ nɔ. Babaoo ni oleɔ yɛ Nyɔŋmɔ he, kɛ e-Wiemɔ kɛ egbɛ̀i lɛ ahe niiashikpamɔ babaoo ni onaa lɛ, babaoo hu no aaaha ohemɔkɛyeli mli awa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Hemɔkɛyeli ji nii ni mɛi ahiɛ ka nɔ lɛ agbɛkpamɔ kɛ nɔmimaa.” (Hebribii 11:​1, NW) Te aaafee tɛŋŋ ni ohemɔkɛyeli lɛ aaafee nɔ ni ama nɔ mi kɛji akɛ nɔ ni Yehowa efee lɛ he nilee fioo ko pɛ oyɔɔ? Nyɔŋmɔ eha bo jwɛŋmɔ, nilee kɛ nyɛmɔ ni ekɛaanu nibii ashishi. Nikee nii nɛ, ni eekpa gbɛ akɛ okɛbaatsu nii ni okɛkase ehe nii. Kɛ oŋma wolo oyaha mɔ ko lɛ, belɛ ookpa lɛ gbɛ ni ekane, shi jeee ni eshi efɔ he ko aloo ekɛfɔ okpɔlɔ nɔ kɛkɛ, tamɔ nɔ ko ni akɛsaa tsu mli. Ani okane ni okase woji ni Nyɔŋmɔ eŋmala wɔ lɛ​—e-Wiemɔ ni aŋma lɛ? Kɛ okase ni onu shishi lɛ, obaale nibii ni kulɛ oleŋ. Ehe miihia ni wɔkai sɛɛnamɔ kpele ni yɔɔ Biblia mli saji ahe lɛ. Kristofonyo onukpa ko kɛɛ: “Gbɔmɛi ni jeɔ ŋwane lɛ efɔɔɔ nikasemɔ. Amɛleee Biblia lɛ he nɔ ko tsɔ. Amɛkɛ anɔkwale lɛ efeee amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ̃.”

8. Mɛni ajieɔ yi akɛ afee kɛ mɔ ko tee sanebimɔ ko ni onyɛŋ oha hetoo shi lɛ?

8 Kɛ mɔ ko tee sanebimɔ ko ni enuuu shishi lɛ shi lɛ, ani esa akɛ enɛ ahao ohemɔkɛyeli? Dabida. Mɔ ko mɔ ko bɛ ni le nɔ fɛɛ nɔ. No hewɔ lɛ, taomɔ nibii amli. Kpaa Ŋmalɛi lɛ amli. Kanemɔ kukuji ni ebɔle sane lɛ, ni okwɛ nɔ ni eji. Comprehensive Concordance of the New World Translation of the Holy Scriptures, Aid to Bible Understanding wolo lɛ kɛ Watch Tower Publications Indexes lɛ baanyɛ aye ebua bo ni ona ŋmalɛi ni kɔɔ enɛ he, kɛ saji krokomɛi ni yɔɔ enɛɛmɛi asɛɛ kɛ sane lɛ he susumɔ. Kristofoi ni amɛna niiashikpamɔ babaoo lɛ hu baanyɛ aye abua bo. Odasefonyo ko ni ehi sɔɔmɔ lɛ mli afii babaoo kɛɛ akɛ: “Minine enyɛko shi yɛ hetoo ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli he da.”

9. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Beroiabii lɛ anɔkwɛmɔ nɔ lɛ mli?

9 Esa akɛ wɔtamɔ Beroiabii ni ajie amɛ yi waa yɛ Biblia lɛ mli akɛni “amɛkpaa ŋmalɛi lɛ amli amɛkwɛɔ” koni amɛna nɔmimaa akɛ nibii ni bɔfo Paulo tsɔɔ amɛ lɛ ji anɔkwale lo lɛ. Nɔ ni amɛna yɛ mli lɛ haaa amɛnijiaŋ aje awui. No hewɔ lɛ, “eha amɛteŋ mɛi pii he ye.” Amɛteŋ mɔ kome, ni atsɛɔ lɛ Sopatre na hegbɛ akɛ ekɛ Paulo aaafa gbɛ kɛtsɔ Makedonia yɛ nakai bɔfo lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ gbɛfaa ni ji etɛ lɛ mli.​—Bɔfoi lɛ Asaji 17:​10-12; 20:⁠4.

Heshibaa He Miihia

10. (a) Abaanyɛ akɛ nilee atsu nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ hewalɛ osusuɔ akɛ esa akɛ Abɛi 16:5 ana yɛ wɔsubaŋ nɔ?

10 Nilee jeee nɔ̃ pɛ ni ataoɔ. Shi moŋ, eji dɛŋdade ko ni esa akɛ eye ebua wɔ ni wɔhiɛ asɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Wiemɔ lɛ. Esa akɛ anɔkwale nilee, ni suɔmɔ fata he akanya heshibaa, jeee bu ni wɔkɛ henɔwomɔ aaabu wɔhe akɛ wɔhe miihia tsɔ. Mɛi komɛi kaseɔ nii, jeee ni amɛkase gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ, shi moŋ ni amɛwó amɛhe kɛ amɛyiŋtooi anɔ. Amɛwóɔ amɛhe nɔ ni amɛwieɔ amɛshiɔ mɛi krokomɛi​—nyɛmimɛi onukpai kɛ Kristofoi asafo lɛ po kɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ fɛɛ ni etsɔɔ lɛ.​—Abɛi 16:5; 1 Korintobii 8:⁠1.

11. Nɛgbɛ wɔná wɔnilee kɛ jwɛŋmɔ lɛ kɛjɛ, mɛni esa akɛ enɛ atsɔɔ wɔ yɛ heshibaa he?

11 Shi wɔbɛ nɔ ko ni jeee jɛɛhe ko wɔna kɛjɛ. Wɔná wɔnilee lɛ kɛjɛ wɔfɔlɔi aŋɔɔ. Shi eji nilee ni wɔ-Bɔlɔ lɛ kɛha adesai kɛjɛ shishijee. Nilee ni wɔyɔɔ lɛ ba kɛtsɔ mɛi krokomɛi ni ye bua wɔ lɛ nɔ, kɛjɛ nibii ni wɔkase loo wɔkane kɛ agbɛnɛ kɛjɛ Nyɔŋmɔ ni ji anɔkwale jɛɛhe lɛ ŋɔɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni wɔyɔɔ lɛ ba kɛjɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ kɛjɛ shishijee. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Shi namɔ ha esoro bo? Ni asaŋ mɛni oyɔɔ ni jeee ha ahao? Shi kɛji ha ahao lɛ, mɛɛba oshwaa tamɔ nɔ ni jeee ha ahao lɛ?”​—1 Korintobii 4:⁠7.

12. Mɛɛ sane ni he hiaa ama nɔ mi yɛ Lala 25:9 kɛ Yakobo 4:⁠6?

12 Jeee nilee ni wɔtsɔ fɔmɔ mli wɔna lɛ nɔ Yehowa damɔɔ ekojoɔ wɔ, shi moŋ kɛtsɔ wɔ heshibaa kɛ bɔ ni wɔsumɔɔ akɛ wɔkase lɛ ni wɔnyiɛ esɛɛ lɛ nɔ. Heshibaa kɛ hemɔkɛyeli yaa pɛpɛɛpɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ “heshibalɔi” ji mɛi ni Nyɔŋmɔ baatsɔɔ amɛ egbɛ lɛ. Ekɛɔ hu akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ, ekuɔ hewolɔi anaa, shi heshibalɔi eduroɔ.”​—Lala 25:9; Yakobo 4:⁠6.

13. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nii ni kɔɔ mɛi ni anyɛɔ atsɔɔ amɛ nii lɛ ahe lɛ ekomɛi yɔɔ?

13 Heshibaa hu tsɔɔ suɔmɔ ni ayɔɔ akɛ aaakpɛlɛ jajemɔ ni akɛhaa lɛ nɔ. Bɔfoi Petro kɛ Toma ji nɔkwɛmɔ nii ni ekaaa yɛ enɛ mli. Petro tsɔɔ hiɛ ewieɔ oya, shi nɔ ni kɛ enɛ yaa hu ji jajemɔ, kamɔ loo hiɛkamɔ po ni akɛhaa lɛ yɛ be fɛɛ mli. Shi Petro ji nitsulɔ ni yɔɔ ekãa, ni ehemɔkɛyeli, enifeemɔ kɛ ekãa lɛ ji nɔkwɛmɔ nii ni ekaaa kɛha wɔ fɛɛ. Toma heee yeee akɛ átee Yesu shi kɛjɛ gbohii ateŋ, shi beni ekɛ odaseyeli lɛ kpe hiɛ kɛ hiɛ lɛ, ekpɛlɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ. Ani wɔjieɔ heshibaa ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo yɛ be mli ni Ŋmalɛi lɛ jajeɔ wɔtɔmɔi loo shishinumɔi ni wɔbɛ lɛ?​—Yohane 20:​24-29.

Kaa Ohemɔkɛyeli Okwɛ

14. Mɛni Kristofonyo onukpa ko feɔ ni yeɔ buaa lɛ ni ehaa ehiɛɔ hemɔkɛyeli ni yɔɔ shiŋŋ mli?

14 Kristofonyo onukpa ko ni ehi anɔkwale lɛ mli be kakadaŋŋ lɛ fɔɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe sanebimɔ akɛ mɛni hewɔ ehemɔkɛyeli lɛ yɔɔ hewalɛ lolo yɛ be mli ni mɛi komɛi ni ele amɛ tsutsu lɛ ekpalaŋ kɛtee sɛɛ lɛ. Ekɛɔ akɛ ehaa Paulo ŋaawoo nɛɛ hiɔ ejwɛŋmɔ mli yɛ be fɛɛ mli: “Nyɛkaa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe nyɛkwɛa akɛ nyɛyɛ hemɔkɛyeli lɛ mli lo; nyɛkwɛa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe ni ahia.” (2 Korintobii 13:⁠5) Yɛ be babaoo mli lɛ kɛ nɛkɛ onukpa nɛɛ ta kar mli ni eeya nitsumɔ lɛ, ekaa lɛ diɛŋtsɛ ehe ekwɛɔ, etiɔ Biblia mli anɔkwalei lɛ amli yɛ ejwɛŋmɔ mli. Efeɔ anɔkwale lɛ ni ekɛ mɔ ko miisusu he lɛ he mfoniri yɛ ejwɛŋmɔ mli, ni etsɔɔ mli ni efãa he yɛ gbɔmɛi fɛɛ hiɛ yɛ ejwɛŋmɔ mli. Nɛkɛ nyɛminuu nɛɛ tsɔɔ akɛ maŋshiɛmɔi ni ahaa yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ kuɔ sɛɛ ekɛ anɔkwale ni eji akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛlɛŋ lɛ baa wɔjwɛŋmɔ mli ekoŋŋ. Shi ebiɔ akɛ: “Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle nɛkɛ nibii nɛɛ kɛji akɛ wɔyaaa kpeei he ni asusuɔ he yɛ lɛ?” Efɔɔ ejurɔ ni Nyɔŋmɔ feɔ lɛ kɛ E-gbɛjianɔtoo lɛ he sanebimɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ emli daa. Nɛkɛ Kristofonyo nɔkwɛlɔ nɛɛ kɛ hiɛsɔɔ ni eyɔɔ yɛ nibii nɛɛ ahe lɛ woɔ esɔlemɔi amli ni ekɛɔ akɛ: “Miida Yehowa shi akɛ eŋmɛ mi gbɛ koni mikɛ ewebii ahi shi.” Ani kaai ni tamɔ nakai ni okɛaakwɛ akɛ oyɛ “hemɔkɛyeli lɛ mli” lo lɛ ni okɛaatsu nii lɛ he aaanyɛ aba sɛɛnamɔ aha bo?

Sɔlemɔ He Hiaa

15, 16. Mɛni hewɔ sɔlemɔ he hiaa hemɔkɛyeli ni yɔɔ shiŋŋ mli ni wɔɔhiɛ waa lɛ?

15 Nɛkɛ nɔkwɛmɔ nɔ nɛɛ kɛ saji otii enyɔ ni he hiaa yɛ hemɔkɛyeli ni yɔɔ shiŋŋ ni aaahiɛ mli lɛ baa: sɔlemɔ kɛ Kristofoi akpeei. Gbɔmɛi ni amɛhemɔkɛyeli waaa lɛ efɔɔɔ sɔlemɔ. Tsɛ ko ni ji Kristofonyo haa anɔkwale ni eji akɛ Daniel sɔle shii abɔ gbi kome yɛ beni áfee mla ni akɛtsiɔ sɔlemɔ naa po lɛ hi ejwɛŋmɔ mli. (Daniel 6:​6-10) Nɛkɛ tsɛ nɛɛ kɛ ehiɛ fɔɔ Yehowa nɔ kɛhaa nilee kɛ gbɛtsɔɔmɔ shii abɔ daa gbi.

16 Ani oshashaoɔ shi yɛ sɔlemɔ mli? Lala lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa bɛŋkɛɔ mɛi fɛɛ ni tsɛɔ lɛ lɛ, mɛi fɛɛ ni tsɛɔ lɛ yɛ anɔkwale mli lɛ.” Yesu bi akɛ: “Agbɛnɛ kɛji nyɛ ni nyɛji mɛi fɔji lɛ nyɛle bɔ ni nyɛfeɔ nyɛŋɔɔ nii kpakpai nyɛhaa nyɛbii lɛ, enyiɛ nɔŋŋ nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ eŋɔŋ nii kpakpai ehaŋ mɛi ni biɔ lɛ?” (Lala 145:​18; Mateo 7:11) Lɛlɛŋ, Yehowa kɛ nii kpakpai baaha mɛi ni kɛ heshibaa biɔ yɛ hemɔkɛyeli mli lɛ.

Nɔ Ni Kpeei Tsuɔ

17. Mɛɛ Biblia mli nɔkwɛmɔ nii tsɔɔ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔkɛ wɔnanemɛi heyelilɔi aaakpe lɛ?

17 Kɛfata sɔlemɔ lɛ he lɛ, kpe ni wɔkɛ wɔnanemɛi heyelilɔi aaakpe daa lɛ he miihia kɛha hemɔkɛyeli. Shii etɛ daa afi esa akɛ Israelnyo ni ji nuu fɛɛ nuu “apue yɛ anɔkwale Nuŋtsɔ lɛ, Yehowa hiɛ” yɛ Yerusalem. Akɛni hii lɛ ateŋ mɛi pii le bɔ ni enɛ he hiaa waa yɛ mumɔŋ ha hewɔ lɛ, amɛŋɔɔ amɛwekui lɛ fɛɛ kɛyaa. (2 Mose 23:​14-17; Luka 2:​41-45, NW) Agbɛnɛ hu Paulo kpa hewalɛwoo ni tswaa hemɔkɛyeli emaa shi gbɛ kɛjɛ asafo ni yɔɔ Roma lɛ mli. Etsui shweɔ akɛ ekɛ enanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ aaakpe koni ‘amɛwowoo amɛhe hewalɛ’ ni amɛtswa amɛhe amɛma shi yɛ mumɔŋ kɛtsɔ mɔ kroko lɛ hemɔkɛyeli nɔ.​—Romabii 1:​11, 12.

18. Te mɛi ni yɔɔ hewalɛ yɛ hemɔkɛyeli mli lɛ susuɔ Kristofoi akpeei ahe amɛhaa tɛŋŋ?

18 Gbɔmɛi ni amɛhemɔkɛyeli mli wa lɛ ŋɔɔ hegbɛi ni Kristofoi akpeei fɛɛ kɛhaa lɛ. Amɛshiii kpee lɛ yɛ be mli ni klɛŋklɛŋ ŋmlɛtswaa lɛ eho, aloo ni amɛaaba yɛ kpee lɛ fã ni ji enyɔ lɛ mli. Amɛbuɔ kpeei nɛɛ akɛ sɛɛnamɔ kpele yɛ he, ni amɛyɔseɔ akɛ enɛ kɛ hegbɛ ni amɛkɛaakase nii lɛ haa koni awo amɛ hewalɛ, ni ajɔɔ amɛ, ni amɛle akɛ amɛnine baanyɛ ashɛ yelikɛbuamɔ ni jɛ suɔmɔ mli nɔ kɛjɛ nyɛmimɛi aŋɔɔ yɛ kpeei nɛɛ ashishi, ni amɛbaanyɛ amɛwowoo amɛhe hewalɛ yɛ “suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai amli.” (Hebribii 10:​24, 25) Te wɔɔfee tɛŋŋ ni wɔnine aaashɛ hewalɛwoo ni tamɔ nɛkɛ nɔ kɛji akɛ wɔkɛ mɛi ni amɛbaanyɛ amɛkɛha lɛ ebɔɔɔ?

Odaseyeli Kɛ Wɔhemɔkɛyeli

19. Odase ni Kristofoi yeɔ lɛ wajeɔ hemɔkɛyeli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Kristofoia odaseyeli hu ji yelikɛbuamɔ nɔ̃ kroko kɛha hemɔkɛyeli tswaa. Yakobo ŋma akɛ: “Tsɔɔmɔ mi ohemɔkɛyeli ni nitsumɔi bɛ he lɛ, ni mi hu majɛ minitsumɔi lɛ amli matsɔɔo mihemɔkɛyeli Iɛ. Ejaakɛ taakɛ bɔ ni gbɔmɔtso ni mumɔ bɛ mli lɛ ji gbonyo lɛ, nakai nɔŋŋ hemɔkɛyeli ni nitsumɔi bɛ he lɛ ji hemɔkɛyeli gbonyo.” (Yakobo 2:​18, 26) Kristofoi anitsumɔ titri ji ni amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi anii, ni Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ baakɛɛ bo akɛ: ‘Odaseyeli tswaa hemɔkɛyeli emaa shi diɛŋtsɛ!’ Jeee mɔ ni atsɔɔ lɛ nii lɛ kɛkɛ ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa, shi moŋ tsɔɔlɔ lɛ hu. Eji nitsumɔ ni tswaa mɔ emaa shi, ewajeɔ hemɔkɛyeli. Odaseyeli haa ofaa ohemɔkɛyeli he. Ekanyaa osusumɔ. Ni osusuɔ nii ahe jogbaŋŋ. Hɛɛ, Maŋtsɛyeli odaseyeli kɛ jɔɔmɔi ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ baa, kɛ emumɔ lɛ hu gbɛtsɔɔmɔ.​—Marko 13:​11; Romabii 10:​14, 16.

Hiɛkɛnɔfɔɔ Yɛ “Tsulɔ” Lɛ Mli

20, 21. (a) Mɛni he hiaa ni akai yɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ he? (b) Te Kristofonyo ko tsɔɔ enɛ mli eha tɛŋŋ?

20 Ehe miihia hu ni wɔkai he ni wɔkase anɔkwale lɛ klɛŋklɛŋ yɛ. Namɔ ye bua wɔ ni etswa wɔhemɔkɛyeli yɛ Biblia lɛ kɛ eshiwooi amli ema shi? Te wɔfee tɛŋŋ ni wɔbanu nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ kɛhawɔ ŋmɛnɛ lɛ shishi? Yesu kɛɛ akɛ kɛ eku sɛɛ lɛ ebaana “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” ni ekɛ mumɔŋ niyenii miiha, ni ákɛ nakai “tsulɔ” lɛ ni aaana akɛ eefee nakai lɛ, aaahala lɛ ato nuŋtsɔ lɛ nibii fɛɛ nɔ.​—Mateo 24:​45-47.

21 Wu ko ni ji Kristofonyo kɛɛ akɛ: “Yehowa gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ ji jɛɛhe kpeteŋkpele ko ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ. Elakako mi gbi ko gbi ko dã. Nɔ fɛɛ nɔ ni éwie lɛ ji nɔ ni damɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ, ni efee nɔ ni hi fe fɛɛ kɛha mi, kɛha miweku lɛ, kɛ mɔ fɛɛ mɔ ni mile. Yɛ migbɛfaŋ lɛ, enɛ tswaa hemɔkɛyeli babaoo emaa shi.”

22. Mɛɛ sanebimɔi baanyɛ aye abua bo ni otao bɔ ni otsuɔ bo diɛŋtsɛ ohemɔkɛyeli he nii ohaa lɛ mli okwɛ?

22 Ani okase Yehowa Wiemɔ lɛ, ani okpɛlɛ nɔ ni óhe oye? Ani ojɔɔ ohe nɔ oha Nyɔŋmɔ ni okɛ nu mli baptisimɔ efee nakai henɔjɔɔmɔ lɛ he okadi? Ani oohi shi bianɛ yɛ nakai henɔjɔɔmɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa? Ani obiɔ Nyɔŋmɔ ni eha bo gbɛtsɔɔmɔ, nilee kɛ hemɔkɛyeli? Ani okɛ hekamɔ kɛ hiɛdɔɔ woɔ oteemɔŋ nikasemɔ mli daa? Ani anaa bo yɛ Kristofoi akpeei ashishi daa? Ani oyɛ ekãa ni okɛ hiɛdɔɔ woɔ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli? Ani ooha bɔ ni okaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ hi ha lɛ aya hiɛ, aloo oha etsɔ tamɔ nɔ ko ni esa akɛ ofee daa gbi kɛkɛ?​—Mateo 28:​19, 20.

23. Te esa akɛ odamɔ naagbai, kaai kɛ gbɛtsii nii sɔrɔtoi ni okɛkpeɔ lɛ anaa oha tɛŋŋ?

23 Shi, wɔ fɛɛ wɔyɛ wɔnaagbai, ni wɔyɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔfatɔɔi. Shi kɛji akɛ wɔkɛ kaai kɛ gbɛtsii nii sɔrɔtoi miikpe lɛ, esaaa akɛ wɔjwɛŋmɔ feɔ wɔ enyɔnyɔ, ni wɔleee nɔ ni wɔkɔ aloo wɔkwɔ wɔyatara afabaŋi anɔ. Shi moŋ, wɔmiisumɔ ni wɔjwɛŋmɔ afee ekome ni wɔna nɔmimaa yɛ anɔkwale lɛ he. Yakobo ŋma akɛ: “Minyɛmimɛi, kɛji nyɛgbee kaai sɔrɔtoi pii amli lɛ, nyɛbua lɛ miishɛɛ sɔŋŋ; ejaakɛ nyɛle akɛ nyɛhemɔkɛyeli kaa lɛ tsɛɔ tsuishiŋmɛɛ kɛbaa.” Paulo ŋma akɛ: “Nyɛbua, nyɛdamɔa shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, nyɛfea hii, ni nyɛhe awaa.” (Yakobo 1:​2, 3; 1 Korintobii 16:13) Kɛ wɔɔhi anɔkwale hemɔkɛyeli lɛ mli ákɛ Yehowa Odasefoi lɛ, belɛ esa akɛ wɔna su ni ji hemɔkɛyeli ni eji Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yibii lɛ eko lɛ.​—Galatabii 5:​22, 23.

24. Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ ooona hemɔkɛyeli ni yɔɔ shiŋŋ lɛ?

24 Mɛni hewɔ esa akɛ ofee enɛ? Ejaakɛ hemɔkɛyeli ji tsɛŋ ni akɛteɔ shi ashiɔ Satan, mɔ ni “nyiɛ tamɔ jata ni huuɔ ni eetao mɔ ni eeemi lɛ.” “Fɛɛ sɛɛ lɛ, nyɛhiɛa hemɔkɛyeli tsɛŋ lɛ mli, nɔ ni nyɛkɛaanyɛ mɔ fɔŋ lɛ gaimlibii ni tsoɔ lɛ fɛɛ nyɛgbe lɛ.” (1 Petro 5:​8-10; Efesobii 6:16) Kɛ ohiɛ hemɔkɛyeli ni yɔɔ shiŋŋ mli lɛ, obaasumɔ ni ofee nibii yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ nɔ. Otsui baaja. Onitsumɔi kɛ efamɔi baakpa gbee, ni obaaya ohiɛ, ni obaaya nɔ oshwere daa yɛ gbɛ fintɔŋŋ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ nɔ.​—Mateo 7:​14.a

[Shishigbɛ niŋmai]

a Ajie kɛjɛ June 1, 1984 Watchtower lɛ mli.

Kɛha Emlitii

◻ Mɛni hewɔ mɛi komɛi ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi, aloo amɛjeɔ ◻ ŋwane lɛ, ni mɛni amɛbaanyɛ amɛfee yɛ he?

◻ Mɛni okase yɛ nilee kɛ heshibaa he?

◻ Te ooofee tɛŋŋ owaje ohemɔkɛyeli?

◻ Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ ooohiɛ hemɔkɛyeli ni yɔɔ shiŋŋ mli lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Buu Mɔɔ woji lɛ yeɔ buaa babaoo yɛ Biblia mli saji kɛ sanebimɔi amlitaomɔ mli

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje