Mɛni Eba Kristofoi Akpeshii Nɔ?
“SHI nɔ ni mikɛɔ nyɛ lɛ, mɛi fɛɛ mikɛɛɔ, Nyɛshia kpe.” Nakai Yesu Kristo wiemɔi lɛ etee nɔ ejije yɛ anɔkwale Kristofoi atoiiaŋ kɛtsɔ afii ohai abɔ lɛ amli. Shi Roma Katolek, Boka Ortodɔksbii aloo Protestant Sɔlemɔi titrii lɛ ateŋ enyiɛ yɔɔ ni kɔkɔ ni akɛ hewalɛ bɔɔ nɛɛ ka he ejijeɔ lolo yɛ amɛtoiiaŋ?—Marko 13:37, NW.
Mɛni hewɔ esa ake Kristofoi aya nɔ ashi kpe? Etsɛko ni Yesu jaje akɛ: “Nyɛyaa nɔ nyɛshia kpe, ejaakɛ nyɛleee be nɔ ni shiatsɛ lɛ baa, . . . koni kɛ eba trukaa lɛ, ekabanina nyɛ akɛ nyɛmiiwɔ.” (Marko 13:35, 36, NW) No hewɔ lɛ esa akɛ Yesu kaselɔi lɛ ashi amɛNuŋtsɔ lɛ baa lɛ he kpe, ni ji akɛ, Kristo baa lɛ.
Mɛni baafee yiŋtoo ni yɔɔ Yesu baa lɛ sɛɛ? Akɛ efamɔ akɛ ashi kpe lɛ ha akɛ ehetoo ni ekɛha sane ni ekaselɔi lɛ bi lɛ nɛɛ fa: “Mɛni baafee beni oba lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee [“je nɛŋ naagbee,” KJ] lɛ he okadi?” (Mateo 24:3, NW) Taakɛ sane kroko ni kɔɔ enɛ nɔŋŋ he lɛ tsɔɔ lɛ, yɛ be mli ni ekɛ okadi ni nibii pii yɔɔ mli lɛ eha lɛ, Kristo jaje akɛ: “Kɛkɛ lɛ amɛaana gbomɔ Bi lɛ akɛ eeba yɛ atatuŋ kɛ hewalɛ kɛ anunyam babaoo. Shi beni nibii nɛɛ aaatsɔ naa shi lɛ, no lɛ nyɛkwɛa ŋwɛi ni nyɛholea nyɛyitsei anɔ, ejaakɛ nyɛkpɔmɔ lɛ miibɛŋkɛ. . . . Beni nyɛaana akɛ nibii nɛɛ etsɔ naa shi lɛ, nyɛnaa nyɛlea akɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ eshɛ eta.”—Luka 21:27-31.
Yiŋtooi Kpakpai ni Yɔɔ Kpeshii lɛ Sɛɛ
No hewɔ lɛ, Yesu Kristo kɛ yiŋtooi kpakpai ahewɔ ni esa akɛ ekaselɔi lɛ ahiɛ ahi amɛhe nɔ yɛ mumɔŋ ni amɛshi kpe amɛkɛ-kwɛ “okadi” lɛ mlibaa gbɛ ha. Enɛ baatsɔɔ akɛ amɛnuŋtsɔ lɛ ‘eba’ shi anaaa lɛ, ejaakɛ eji ba ni eba lɛ baafee gbɔmɔtsoŋ nɔ̃, nɔ ni abaana lɛ kulɛ ehe ebahiaŋ okadi ko. Shi ba ni eba yɛ mumɔŋ lɛ hu baatsɔɔ akɛ nɛkɛ yiwalɛ “je” aloo “nibii agbɛjianɔtoo” nɛɛ ebote ‘enaamuamɔ’ aloo enaagbee be lɛ mli. Ni kɛha Kristofoi lɛ, no baatsɔɔ akɛ ‘amɛkpɔmɔ lɛ miibɛŋkɛ.’ Hɛɛ, ebaatsɔɔ akɛ “Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ eshɛ shi eta.”
Ani enɛ jeee Kristofoi ahiɛnɔkamɔ lɛ mli nɔ titri ni he hiaa? Ani enɛ jeee nɔ diɛŋtsɛ ni atsɔɔ Kristofoi fɛɛ ni amɛsɔle yɛ he lɛ, ni ji: “Wɔ Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, eba akɛ aaabu ogbɛi lɛ akɛ nɔ krɔŋkrɔŋ, omaŋtsɛyeli lɛ aba, afee osuɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi” lɛ? (Mateo 6:9, 10, The Jerusalem Bible) Kɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ aaahi sane nɛɛ mli lɛ, ani esaaa akɛ Katolekbii ni tiɔ amɛ Paternoster sɔlemɔ lɛ mli amɛkɛɔ aloo sɔlemɔyalɔi krokomɛi ni kɛɔ Nuŋtsɔ lɛ Sɔlemɔ lɛ shiɔ kpe ni amɛkwɛ akɛ aaaha amɛsɔlemɔi lɛ ahetoo lo? Aloo benɛ amɛ sɔlemɔi lɛ amli tsɔɔmɔi lɛ efite shishinumɔ ni yɔɔ sɔlemɔ lɛ mli lɛ babaoo, no hewɔ lɛ nɔ titri ko bɛ ni eshwɛ ni esa akɛ ashi he kpe?
Nɔ Hewɔ Ni Mɛi Pii Eshiii Kpe Lɛ Dɔŋŋ
Esa akɛ Kristofoi ashi kpe ni amɛkwɛ ba ni Kristo eba (Hela, pa·rou·siʹa, ni Biblia shishitsɔɔmɔi pii tsɔɔ shishi akɛ “obaa” lɛ gbɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ enɛ baatsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, amɛ diɛŋtsɛ amɛkpɔmɔ kɛ “je” nɛɛ naagbee aloo ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwala nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ. Kulɛ esa akɛ Kristendom sɔlemɔi sɔrɔtoi lɛ aye abua amɛ asafoŋbii lɛ ni amɛshi kpe yɛ mumɔŋ koni Nuŋtsɔ lɛ akabanina amɛ akɛ amɛmiiwɔ beni eba. Ani sɔlemɔi lɛ etsu amɛ nitsumɔ yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ he nii?
Niiashigbɛlɛmɔ ko ni woloŋlelɔi fee lɛ tsɔɔ akɛ: “Beni be shwieɔ mli lɛ, akɛni parousia aloo ba ni eba lɛ baaa mli hewɔ lɛ ebafee nɔ ni atsi kɛtee shɔŋŋ yɛ wɔsɛɛ be mli yɛ sɔlemɔi lɛ ahiɛ, ni yɛ naagbee lɛ oshara ba ehe ni aaaŋmɛɛ kwraa akɛ hemɔkɛyeli he sane lɛ he.”—The New International Dictionary of New Testament Theology.
Yɛ anɔkwale mli lɛ enɛ ji nɔ ni eba. Kristendom sɔlemɔi lɛ eŋmɛɛ kpé ni Kristofoi aaashi ni Yesu fa ekaselɔi lɛ akɛ amɛkaku amɛhiɛ amɛshwie nɔ kɔkɔɔkɔ lɛ he. Amɛhiɛ bɛ ba ni Kristo eba lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baa lɛ nɔ dɔŋŋ. Amɛjie shishinumɔ ni yɔɔ “nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee” aloo “ je nɛŋ naagbee” lɛ mli lɛ kɛtee.
French ensaiklopidia ni ji wolo kpo kome, QUID 1984 lɛ kɛ jamɔ mli hemɔkɛyeli ni kɔɔ je lɛ naagbee he lɛ mlitsɔɔmɔ ni yɔɔ ehee haa. Ekɛɔ yɛ ‘Katolek Jamɔ lɛ Sui Komɛi’ ahe akɛ: “Amrɔ nɛɛ etamɔ nɔ ni sɔlemɔ lɛ tsɔɔ Je lɛ naagbee mli akɛ eji kaa ni baa mɔ aŋkro lɛ nɔ kɛ egbo.” Yɛ be mli ni elɛɛɔ naagba lɛ mli lɛ, The New Encyclopaedia Britannica lɛ jaje akɛ: “Kristofoi asɔlemɔi wuji ni amɛhe shi lɛ eshi eschatology [“Naagbee Nibii”], lɛ ahe tsɔɔmɔ lɛ akɛ shishinumɔ bɛ he aloo ákɛ blemasane ko ni he ehiaaa.”
No hewɔ lɛ, mɛni ji sanebimɔ “Mɛni eba Kristofoi akpeshii lɛ nɔ” lɛ hetoo ni yɔɔ naakpɛɛ ni anyɛŋ ajo naa foi lɛ? “Kristofoi asɔlemɔi wuji ni ehe shi” ni ji, Roma Katolek, Boka Ortodɔks kɛ Protestant sɔlemɔi wuji lɛ egbe nɛkɛ hemɔkɛyeli nɛɛ. Eyɛ mli akɛ anyɛɛɛ ashwa nɛkɛ sɔlemɔi nɛɛ amlibii lɛ moŋ, shi amɛteŋ mɛi pii anaa baakpɛ amɛhe yɛ nɔ hewɔ ni amɛ sɔlemɔ lɛ jie shishinumɔ ni yɔɔ Kristofoi agbɛkpamɔ ni kɔɔ ba ni Kristo eba lɛ he lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ni baa lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee he lɛ kɛtee lɛ. Abaasusu yinɔsane mli anɔkwalei ni ha enɛ ba lɛ he yɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ mli.