“Tooi Krokomɛi” Lɛ Kɛ Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii Lɛ
“Ni lɛ [Yesu] ji wɔhe eshai lɛ ohe kpatamɔ nɔ̃; shi jeee wɔ nɔ̃ lɛ kɛkɛ he, shi moŋ je muu lɛ fɛɛ nɔ̃ lɛ hu he”—1 YOHANE 2:2.
1. Mɛni ni anaa diɛŋtsɛ ejɛ ‘maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ’ mli eba?
1 YESU kɛɛ: “Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” (Mateo 24:14) 1914 yinɔ lɛ mlibii lɛ ateŋ mɛi komɛi yɛ wala mli lolo ni amɛbaanyɛ amɛye odase akɛ Yehowa Odasefoi kɛ anɔkwayeli atsu nɛkɛ famɔ nɛɛ he nii. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, gbɔmɛi akpei ohai abɔ ni hiɛ tsuijurɔ, ni nibii ni fiteɔ yɛ je lɛ mli lɛ eha amɛhiɛnɔkamɔ efee yaka lɛ ekpɛlɛ sanekpakpa lɛ nɔ diɛŋtsɛ. Amɛjɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ ni amɛkɛ amɛhe eha Maŋtsɛyeli lɛ akɛ eshishibii, ni amɛhaa aleɔ nɛkɛ henɔjɔɔmɔ nɛɛ kɛtsɔɔ nu mli baptisimɔ nɔ. Gbɔmɛi 179,421 tsɔ nilee gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ yɛ 1984 mli. Amɛkɛ nakai feemɔ kɛɔ gbɔmɛi ni Nyɔŋmɔ gbɛi ka amɛnɔ lɛ akɛ: “Wɔ kɛnyɛ aaatee ejaakɛ wɔnu akɛ Nyɔŋmɔ kɛnyɛ yɛ!”—Zakaria 8:23.
2. Mɛni ekudɔ be ni Yesu kɛbaabua ‘etooi krokomɛi’ lɛ anaa lɛ?
2 Nɛkɛ “asafo babaoo” ni ji jálɔi ni amɛyi faa pii nɛɛ fata mɛi ni Yesu tsɔɔ akɛ amɛji ‘etooi krokomɛi’ lɛ fã lɛ ahe. (Kpojiemɔ 7:9, 15; Yohane 10:16) Amɛyɛ shihilɛ kɛmiiya naanɔ yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso mli lɛ he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ nyam. (Lala 37:29) Yesu gba fɔ shi akɛ ekɛ nɛkɛ esɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi nɛɛ baaba he kome, klɛŋklɛŋ lɛ yɛ beni etsu “asafoku bibioo” ni tamɔ gwantɛŋi ni edamɔɔ kpaŋmɔ hee lɛ mli ehaa amɛ lɛ anaabuamɔ lɛ he nii egbe naa sɛɛ lɛ. (Luka 12:32; Hebribii 9:15) Akɛni eyɔɔ gbɔmɛi akui enyɔ ni tamɔ gwantɛŋi nɛɛ anaabuamɔ kɛmiiwo “kuu kome” mli yɛ ejwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, belɛ wɔbaanyɛ wɔnu nɔ hewɔ ni bɔfo Yohane jaje akɛ Yesu Kristo ji “wɔhe eshai lɛ ahe kpatamɔ nɔ̃; shi jeee wɔ nɔ̃ lɛ kɛkɛ he, shi moŋ je muu lɛ fɛɛ nɔ̃ lɛ hu he” lɛ shishi.—1 Yohane 2:1, 2.
Tsakemɔi Ni Ba Yɛ Susumɔ Mli
3, 4. (a) Mɛɛ tsakemɔ yɛ susumɔ mli mɛi pii ena yɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ yeli he? (b) Mɛni ji nɔ ni Paulo tsɔɔ kɛ wiemɔ, “Shii abɔ ni nyɛyeɔ nɛkɛ aboloo nɛɛ ni nyɛnuɔ nɛkɛ kpulu nɛɛ” lɛ shishi?
3 Tooi krokomɛi” lɛ ateŋ mɛi heei ni abua amɛnaa lɛ ateŋ mɛi pii yeɔ Mass aloo Nuŋtsɔ lɛ niyenii tsutsu ko, shii abɔ, yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛjianɔtoo ni amɛkɛ amɛhe bɔ he tsutsu lɛ yeɔ lɛ kpitio kpitio kɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛyeɔ lɛ lɛ naa. Shi amɛbayoo akɛ esa akɛ aye Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ Shikome daa afi. Mɛni hewɔ nakai eji lɛ? Ojogbaŋŋ, ayeɔ Yudafoi a-Hehoo lɛ Shikome pɛ daa afi, ni Yesu je Kaimɔ lɛ shishi yɛ nakai Hehoo lɛ gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ, yɛ Nisan 14: Kɛkɛ ni ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛfea enɛ ni nyɛŋɔkai mi.” Paulo kɛfata he akɛ: “Shi shii abɔ ni nyɛyeɔ nɛkɛ aboloo nɛɛ ni nyɛnuɔ nɛkɛ kpulu nɛɛ hu lɛ, nyɛmiijaje Nuŋtsɔ lɛ gbele lɛ nyɛmiitsɔɔ kɛyashi beyinɔ ni eeeba.” (1 Korintobii 11:24-26) Yesu miitsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ esa akɛ ekaselɔi lɛ aye egbele lɛ gbijurɔ yɛ Hehoo Gbi ni baa shikome daa afi lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, áye lɛ “shii abɔ” yɛ Kristofoi asafo lɛ shihilɛ be mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, aye Kaimɔ lɛ shii 1,952 momo.
4 Sɔrɔtofeemɔ kroko ni he hiaa yɛ susumɔ mli yɛ ni “tooi krokomɛi” akuu lɛ ebayoo. Ní amɛaaye aboloo lɛ ni amɛnu wein lɛ taakɛ amɛteŋ mɛi pii fee yɛ amɛtsutsu sɔlemɔi lɛ amli lɛ, amɛmiina akɛ ‘atsake’ shihilɛ mli ni amɛyɔɔ lɛ ni amɛbatsɔmɔ mɛi ni kwɛɔ nii ni yaa nɔ lɛ. Mɛni hewɔ nɛkɛ sane lɛ ji, ni ani wɔyɛ Ŋmalɛ mli sɛɛfimɔ ko kɛha nifeemɔ ni ŋmɛɔ gbɛ ni mɛi komɛi akwɛ nɔ ni yaa nɔ lɛ yɛ be mli ni mɛi krokomɛi hu miiye lɛ?—2 Korintobii 13:11; 2 Timoteo 3:16, 17.
5. (a) Tsɔɔmɔ shishijee taomɔ nii ni esa akɛ mɔ ko atsɔ nɔ koni Yesu afɔleshaa lɛ he aba sɛɛnamɔ aha lɛ lɛ mli. (b) Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ tsu nɔ ko krɛdɛɛ yɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi 144,000 lɛ ahe lɛ?
5 Bɔni afee ni mɔ ko ana Kristo Yesu “eshai lɛ ahe kpatamɔ nɔ̃” lɛ he sɛɛ lɛ, nibii komɛi yɛ ni ehe hiaa ni mɔ lɛ afee, ni ekɔɔɔ he eko akɛ mɔ lɛ yɛ wala yɛ ŋwɛi he hiɛnɔkamɔ aloo wala yɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso mli lɛ he hiɛnɔkamɔ. Nɛkɛ shishijee taomɔ nii nɛɛ ji enɛɛmɛi: (1) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he anɔkwale nilee ni aaana (Romabii 10:13-15) ; (2) hemɔkɛyeli ni aaajie kpo atsɔɔ (Hebribii 11:6) ; (3) tsuitsakemɔ (Mateo 4:17; (4) sɛɛkuu kɛmiijɛ eshai ahe (Bɔfoi lɛ Asaji 3:19) ; (5) henɔjɔɔmɔ (Luka 9:23) ; kɛ (6) baptisimɔ (Mateo 28:19) . Yɛ be mli ni atsɔ gbɛi ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ dani Nyɔŋmɔ feɔ nii yɛ gbɛ krɛdɛɛ ko nɔ yɛ gbɔmɔ ni ehalaa lɛ koni ebafee 144,000 lɛ loo “asafoku bibioo” lɛ mlinyo lɛ he. Kɛha mɛɛ yiŋtoo? Bɔni afee ni nakai mɔ lɛ abatsɔ Nyɔŋmɔ mumɔŋ bi kɛ gbɛkpamɔ akɛ eeefee osɔfo kɛ maŋtsɛ kɛ Kristo Yesu fɛɛ. (Kpojiemɔ 20:4, 6) Nɛkɛ mumɔŋ bii nɛɛ ateŋ shwɛɛnii fioo ko pɛ yɔɔ wala mli bianɛ. Ni mɛnɛɛmɛi ji mɛi ni yeɔ Kaimɔ lɛ shishi nibii lɛ eko yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ. Ni enɛ hewɔ ni Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi ni fa efee mɛi ni kwɛɔ nɔ ni yaa nɔ lɛ kɛkɛ shi jeee mɛi ni yeɔ eko lɛ.
Hehoo Iɛ kɛ Kaimɔ lɛ
6. Mɛni hewɔ mɛi komɛi kɛɔ akɛ esa akɛ “tooi krokomɛi” lɛ aye kaimɔ lɛ nibii lɛ eko lɛ, ni mɛɛ sanebimɔ teɔ shi yɛ enɛ he?
6 Mɛi komɛi ewo ŋaa akɛ esa akɛ “tooi krokomɛi” lɛ ni amɛyi faa babaoo lɛ aye niyenii lɛ eko. Amɛsusumɔ lɛ ji: Akɛni “nii kpakpai ni baaba lɛ asusuma kɛkɛ Mla lɛ hiɛ,” ni akɛni Mla lɛ taomɔ nii lɛ ji Hehoo lɛ ni Israelbii kɛ gbɔi ni afo amɛ ketia fɛɛ yeɔ hewɔ lɛ, enɛ baatsɔɔ akɛ esa akɛ kui enyɔ lɛ fɛɛ ni tamɔ gwantɛŋi ni yɔɔ “kuu kome” lɛ mli yɛ “kwɛlɔ kome” lɛ shishi lɛ aye Kaimɔ niyenii lɛ eko. (Hebribii 10:1; Yohane 10:16; 4 Mose 9:14) Enɛ teeɔ sanebimɔ ko ni he hiaa shi: Ani Hehoo lɛ ji Kaimɔ lɛ henɔ?
7. Hehoo lɛ ji “nii kpakpai ni baaba lɛ asusuma” yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?
7 Eji anɔkwale akɛ Hehoo lɛ ni aye yɛ Mizraim lɛ mli nibii komɛi ba mli yɛ Yesu nɔ ni ŋwanejee ko bɛ he. Paulo kɛ Yesu to Hehoo toobi lɛ he akɛ, “ágbe wɔ Hehoo toobi ni ji Kristo lɛ aha wɔ.” (1 Korintobii 5:7) Toobi lɛ lá ni akɛ diki loo akɛshwã shinaatsei lɛ ahe kɛ amɛyiteŋ nɔ̃ lɛ ahe lɛ maa kpɔmɔ nɔ mi kɛhaa kromɔbii fɛɛ ni yɔɔ Israelbii ashiai amli. Nakai nɔŋŋ hu Kristo lá ni atsɔɔ ashwãa lɛ nɔ “kromɔbii ni aŋma amɛgbɛii yɛ ŋwɛi lɛ anaabuamɔ . . . asafo lɛ” tsɔɔ ni amɛnine shɛɔ amɛyiwalaheremɔ aloo “kpɔmɔ” lɛ nɔ. (Hebribii 12:23, 24; Efesobii 1:3, 7) Agbɛnɛ, akuuu Hehoo toobi lɛ wu ko, ni enɛ hu ba mli yɛ Kristo Yesu nɔ. (2 Mose 12:46; Lala 34:21; Yohane 19:36) No hewɔ lɛ eji anɔkwale ákɛ aaakɛɛ akɛ yɛ gbɛi komɛi anɔ lɛ, Hehoo lɛ ji nibii sɔrɔtoi babaoo ni yɔɔ Mla lɛ mli ni kɛ “nii kpakpai ni baaba lɛ asusuma” hãa lɛ ateŋ ekome. Nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ kɛ amɛnine tsɔɔ Kristo Yesu, “Nyɔŋmɔ Toobi” lɛ nɔ.—Yohane 1:29, NW.
8-10. (a) Yɛ lá le he lɛ, esoro Hehoo lɛ nɔ̃ lɛ yɛ Kaimɔ lɛ nɔ̃ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ ni he hiaa nɔ? (b) Kpaŋmɔi lɛ ni fata Kaimɔ lɛ he lɛ maa mɛɛ sɔrɔtofeemɔ kroko nɔ mi? (d) Enɛ haa wɔmuaa sane lɛ naa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8 Shi kɛlɛ, Hehoo lɛ jeee Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ henɔ diɛŋtsɛ. Beni ato Hehoo lɛ shishi yɛ Mizraim lɛ, aye toobi ni ashã yɛ la mli lɛ loo lɛ, shi ayeee Hehoo toobi lɛ lá Iɛ eko. Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, beni Yesu to egbele lɛ Kaimɔ lɛ shishi le, eje gbɛ efa mɛi ni ekpe yɛ jɛmɛ lɛ diɛŋtsɛ akɛ amɛye eheloo lɛ ni amɛnu elá lɛ, ni aboloo lɛ kɛ wein lɛ damɔ shi kɛha no lɛ. (2 Mose 12:7, 8; Mateo 26:27, 28) Yɛ nii ni he hiaa waa nɛɛ mli lɛ—lá lɛ—Hehoo lɛ nɔ̃ lɛ jeee Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ nɔ̃ lɛ henɔ.
9 Nɔ kroko hu yɛ ni esaaa akɛ akuɔ hiɛ ashwieɔ nɔ. Yesu kɛ ekaselɔi lɛ susu kpaŋmɔi sɔrɔtoi enyɔ ni je amɛhe lɛ ahe, “kpaŋmɔ hee” lɛ kɛ ‘kpaŋmɔ kɛha maŋtsɛyeli.’ (Luka 22:20, 28-80) Kpaŋmɔi enyɔ lɛ fɛɛ kɔɔ mɛi ni yeɔ ni baatsɔmɔ osɔfoi kɛ maŋtsɛmɛi kɛ Kristo Yesu lɛ ahe. Shi gbɔ ko ni afo lɛ ketia ni hiɔ amɛteŋ nyɛŋ atsɔ osɔfo loo maŋtsɛ yɛ Israel. Wɔnaa sɔrɔtofeemɔ hu yɛ enɛ mli yɛ Hehoo niyenii ni ayeɔ yɛ Israel Iɛ kɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ mli.
10 No hewɔ lɛ mɛɛ sanenaamuamɔ enɛ kɛ wɔ yaa he? Yɛ anɔkwale ni eji akɛ gbɔ ni afo lɛ ketia lɛ yeɔ akpiti aboloo lɛ kɛ shwiebaa ŋmɔŋ Iɛ kɛ Hehoo toobi lɛ eko lɛ emaaa nɔ mi akɛ belɛ esa akɛ Nuŋtsɔ Iɛ “tooi krokomɛi” ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni baa Kaimɔ lɛ shishi lɛ aye aboloo lɛ ni amɛnu wein lɛ eko.
Bɔ Ni Kaimɔ Lɛ Shishi Ni Aaaya Lɛ He Hiaa Ha
11. Mɛɛ yiŋtooi ni he hiaa hewɔ ni esa akɛ “tooi krokomɛi” aya Kaimɔ lɛ shishi lɛ?
11 Ani enɛ tsɔɔ akɛ belɛ ehe ehiaaa ni mɛi ni jɛ “tooi krokomɛi” Iɛ ateŋ lɛ aba Kaimɔ lɛ shishi? Dabi, jeee nakai etsɔɔ! Enɛ ji be ko ni esa akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ fɛɛ akai Yesu yɛ shishinumɔ krɛdɛɛ ko mli. “Tooi krokomɛi” lɛ kaiɔ yɛ nakai gbi lɛ nɔ akɛ, yɛ hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ yɛ Kristo hi ni efɔse eshwie shi lɛ mli lɛ hewɔ lɛ, ehe eba sɛɛnamɔ kɛha amɛ momo kɛyashɛ he ni amrɔ nɛɛ Yehowa buɔ amɛ akɛ “amɛfɔ amɛtadei lɛ ahe ni amɛba eyɛ futaa yɛ Toobi lɛ lá lɛ mli.” Enɛ hewɔ ni amɛnyɛɔ “amɛjaa lɛ [Nyɔŋmɔ] nyɔɔŋ kɛ shwane yɛ esɔlemɔtsu lɛ mli lɛ.” (Kpojiemɔ 7:14, 15) Amɛbaanyɛ amɛkai hu akɛ esa akɛ ‘amɛya nɔ amɛtao Yehowa, jalɛ kɛ heshibaa’ kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ abaabaa amɛyi yɛ “Yehowa mlifu gbi lɛ nɔ,” koni yɛ no sɛɛ Iɛ amɛna adesa emuuyeli mli ŋɔɔmɔ. Yɛ naagbee lɛ Yehowa baanyɛ abu amɛ jalɔi diɛŋtsɛ, ni enɛ baaba mli yɛ be mli ni Yesu kɛ Maŋtsɛyeli lɛ eha e-Tsɛ lɛ sɛɛ—Zefania 2:2, 3; 1 Korintobii 15:24; Kpojiemɔ 20:5.
12. Mɛɛ sɛɛnamɔi jɛɔ Kaimɔ lɛ wiemɔ lɛ ni aaanu lɛ mli baa?
12 Yiŋtoo kroko ni he hiaa ni no hewɔ ni esa akɛ wɔba hu ji anɔkwale ni eji akɛ, anɔkwalei ni awieɔ he yɛ Kaimɔ lɛ wiemɔ lɛ mli lɛ fata “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ahe, ni ‘niyenii kpakpa ji mɛi ni edara lɛ anɔ̃,’ shi jeee fufɔ ni ji “shishijee saji lɛ ahe wiemɔ” kɛkɛ. (1 Korintobii 2:10; Hebribii 5:13–6:1) . Ŋmalɛ mli wiemɔ Iɛ baaha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ wɔhaa suɔmɔ ni Yehowa ejie lɛ kpo akɛ eto Maŋtsɛyeli gbɛjianɔtoo ko ni yɔɔ naakpɛɛ eha adesa weku Iɛ jɔɔmɔ ema shi lɛ mli akwɔ. Eji hegbɛ hu ni wɔná akɛ ‘wɔkwɛ hemɔkɛyeli Shishijelɔ kɛ Naagbelɔ ni ji Yesu lɛ.’ Wɔkaku wɔhiɛ wɔshwie suɔmɔ ni Yesu jie lɛ kpo yɛ wɔgbɛfaŋ, aloo amanehulu ni etsɔ mli yɛ wɔ hewɔ Iɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. (Hebribii 12:2, 3) Agbɛnɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔkpa gbee akɛ wiemɔi ni sɛɛnamɔi babaoo yɔɔ he ni Yesu kɛ ebɔfoi Iɛ gba he sane aloo amɛsusu he beni etoɔ Kaimɔ lɛ shishi lɛ—wiemɔi ni kɔɔ ekomefeemɔ, suɔmɔ kɛ Yehowa gbɛi lɛ hiɛnyamwoo he lɛ—baanyɛ afee nii ni “tooi krokomɛi” lɛ kɛ “asafoku bibioo” lɛ fɛɛ baanyɛ ana mli gbɛfaŋnɔ.
Suɔmɔ Mli ni Wɔɔjɛ Wɔsusu Mɛi Fɛɛ He
13. Mɛni hewɔ ehe hiaa ákɛ akɛ aboloo lɛ kɛ wein lɛ aaatsɔ mɛi fɛɛ ni eba lɛ ahiɛ lɛ?
13 Ehe miihia akɛ aaakai mɔ fɛɛ mɔ ni eba Nuŋtsɔ Iɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ shishi lɛ gbɛ ni Yesu tsɔ nɔ eto enɛ he gbɛjianɔ lɛ. Aboloo Iɛ kɛ wein lɛ diɛŋtsɛ ni akɛkpaa shi kɛjɛɔ mɔ kome nɔ kɛyaa mɔ kroko nɔ lɛ haa hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha krɔŋkrɔŋ nii ni awie he yɛ nakai gbɛkɛ Iɛ mli kwɔɔ. Eyeɔ buaa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ hu, koni mɔ lɛ ama nɔ ni ehiɛnɔkamɔ kɛha wala lɛ ji—ŋwɛi aloo shikpɔŋ nɔ lɛ nɔ mi.a Gbɛ ni hi ni atsɔɔ nɔ afeɔ enɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ haa ekɛ nɔ ni afeɔ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ kpaa gbee.—1 Korintobii 14:40.
14. Te onukpai lɛ aaafee tɛŋŋ amɛjie suɔmɔ ni tsɔɔ mɔ he susumɔ kpo yɛ mɔ ni afɔ lɛ mu ni he yeɔ yɛ Kaimɔ lɛ gbɛkɛ lɛ he?
14 Shi kɛji akɛ mɛi ni afɔ amɛ mu nɛɛ ateŋ mɔ ko ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ he miiye ni enyɛɛɛ eba Kaimɔ lɛ shishi hu? Kɛkɛ lɛ mɛni? Esa akɛ abɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni aaanyɛ ni onukpai lɛ ateŋ mɔ kome kɛ aboloo lɛ kɛ wein lɛ eko ayaha Kristofonyo ni he yeɔ lɛ, kɛji akɛ esa ni hegbɛ yɛ lɛ, onukpa lɛ baanyɛ awie fioo dani ekɛ aboloo lɛ kɛ wein lɛ aha lɛ ni ekɛ sɔlemɔ ni sa agbe naa. Kwɛ bɔ ni enɛ baawo mɔ ni he yeɔ nɛɛ hewalɛ waa aha! Nifeemɔi ni tsɔɔ mɛi ahe suɔmɔ ni ayɔɔ nɛɛ haa ekomefeemɔ mumɔ shwereɔ yɛ asafo lɛ mli. (Agbɛnɛ kwɛmɔ baafa 30.)—Lala 133:1.
15. Tsɔɔmɔ gbɛi krokomɛi ni aaatsɔ nɔ ajie bulɛ kpo yɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii Iɛ he.
15 Atee sanebimɔi krokomɛi ni yɔɔ miishɛɛ hu shi yɛ gbɛ ni esa akɛ atsɔ nɔ aye Kaimɔ lɛ yɛ nɔ̃ wein loo aboloo ni esa akɛ akɛtsu nii lɛ he. Abaana nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ ahetoo lɛ kɛ nɔ̃ wein loo aboloo ni esa akɛ akɛtsu nii Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii Lɛ” shishi. Onukpai ni tsuɔ enɛ he nii lɛ baafee jogbaŋŋ akɛ amɛaanyiɛ gbɛtsɔɔmɔ ni akɛha yɛ jɛmɛ lɛ sɛɛ pɛpɛɛpɛ.
Bɔ Ni He Kaa-Kɛ-Kwɛmɔ he Hiaa Ha
16, 17 (a) Mɛɛ sane mɛi komɛi ebi yɛ Kaimɔ lɛ nibii lɛ ni amɛaaye eko lɛ he, ni namɔ pɛ baanyɛ aha hetoo lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ kɛ odaseyeli ni tsɔɔ mɔ yiŋ haa mɛi ni mumɔ efɔ́ amɛ lɛ yɛ?
16 Mɛi komɛi hu yɛ ni yiŋkɔshikɔshifeemɔ yɛ hegbɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛyeɔ eko aloo amɛkaye lɛ miihao amɛ. Sanebimɔ nɛɛ teɔ shi yɛ otsii ni tsɔɔ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ kroko yeli hiɛ lɛ amli. Mɛi ni fɔɔ sanebimɔ yɛ enɛ he lɛ ji mɛi heei ni kpaako amɛkɛ amɛhe ebabɔ Yehowa Odasefoi ahe. Ani oji mɔ ko ni yiŋkɔshikɔshi-feemɔ ni tamɔ nɛkɛ kpaa shi yɛ ejwɛŋmɔ mli? Te ooofee tɛŋŋ ole gbɛ ni esa akɛ otsɔ nɔ lɛ?
17 Paulo wo ŋaa yɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ he akɛ: “Shi gbɔmɔ aka lɛ diɛŋtsɛ ehe dani eye aboloo nɛɛ eko ni enu kpulu nɛɛ eko.” (1 Korintobii 11:28, 29) Ani okadi nɔ ni Paulo kɛɔ akɛ bo ji mɔ ni esa akɛ ‘oka bo diɛŋtsɛ ohe’ lɛ? Shi ejeee nɔ ni ejaaa akɛ okɛ Kristofonyo ko ni eda yɛ mumɔŋ aaasusu sane ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli nɛɛ he, shi bo diɛŋtsɛ ji mɔ ni esa akɛ otsɔɔ nɔ̃ wekukpaa ni ka bo kɛ Yehowa kɛ e-Bi lɛ teŋ lɛ mli. Nyɔŋmɔ shiii 144,000 lɛ ateŋ mɔ ko ni eyiŋ miifee lɛ kɔshikɔshi. Amaa nɔ mi ahaa wɔ akɛ: “Mumɔ lɛ diɛŋtsɛ kɛ wɔmumɔ lɛ yeɔ odase akɛ Nyɔŋmɔ bii ji wɔ.” Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ji nɔ ni kanyaa Kristo gbɔmɔtso lɛ mlibii lɛ ateŋ mɔ ko tsui akɛ eji Nyɔŋmɔ mumɔŋ bii lɛ ateŋ mɔ kome. Mɔ ni áhala lɛ lɛ le enɛ, ni ehe ehiaaa ni ebi mɔ ko yɛ asafo lɛ mli kɛha enɔmimaa.—Romabii 8:15, 16.
18. Mɛɛ yinɔsane mli anɔkwalei ni kɔɔ “tooi krokomɛi” lɛ ahe wɔyɔɔ he miishɛɛ?
18 Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehowa Odasefoi ayinɔsane tsɔɔ akɛ kɛjɛ 1931 mli agbala jwɛŋmɔ kɛba “toi krokomɛi” lɛ anɔ babaoo kɛtsɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ shiɛmɔ nɔ. Kɛkɛ ni yɛ May 31, 1935 lɛ, aha maŋshiɛmɔ ko ni ji “Gbɔmɛi Asafo Babaoo Lɛ,”b ni emli ni ayoo “asafo babaoo” lɛ ni bɔfo Yohane na yɛ ninaa mli lɛ akɛ amɛji “tooi krokomɛi” lɛ yɛ faŋŋ mli. Mɛni ji nɔ ni nɛkɛ nɔmimaa hee nɛɛ tsɔɔ? Eka shi faŋŋ akɛ “asafoku bibioo” lɛ anaabuamɔ lɛ miiba naagbee ni be eshɛ kɛha Yesu, ákɛ kɛtsɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ maŋnɔkwɛmɔ gbɛjianɔtoo nɔ lɛ, egbala ejwɛŋmɔ kɛba “tooi krokomɛi” lɛ anaabuamɔ nɔ.—Mateo 24:45-47.
19. Mɛɛ he kaa-kɛ-kwɛmɔ he ŋaa ewoɔ mɛi heei ni kɛɔ akɛ afɔ amɛ mu lɛ ni amɛbi amɛ diɛŋtsɛ amɛhe?
19 Akɛni sane nɛɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, wɔmiikɛɛ mɛi fɛɛ ni nyɛsɛɛ nɛɛ amɛkɛ amɛhe ebabɔ Yehowa webii ahe, ni ekolɛ amɛkɛɛ akɛ amɛ hu amɛfata kuu ni afɔ amɛ mu lɛ ahe lɛ akɛ: Nyɛpɛia wekukpaa ni ka nyɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli jogbaŋŋ. Nyɛbia nyɛhe akɛ, Ani ŋwɛi hiɛnɔkamɔ ni mikɛɔ akɛ miyɔɔ lɛ ji nɔ̃ ni ekolɛ eka mijwɛŋmɔ mli yɛ tsutsu sɔlemɔ ni miyaa lɛ mlitsɔɔmɔ ni tsɔɔ akɛ sɔlemɔ lɛ mli bii fɛɛ baaya ŋwɛi lɛ hewɔ lo? Ani mihiɛnɔkamɔ Iɛ damɔ pɛsɛmkunya, taomɔ nii ko loo henumɔ ko nɔ? Paulo kɛɛ: “Nyɔŋmɔ nyɛŋ emale.” (Hebribii 6:18) Ni asaŋ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni ŋɔɔ mɛi akɛ bii lɛ hu nyɛŋ emale. No hewɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔ Iɛ efɔ́ lɛ diɛŋtsɛ lɛ yiŋ efeee Iɛ kɔshikɔshi yɛ he fɛɛ mli, shi moŋ enyɛɔ eyeɔ odase yɛ henilee kpakpa fɛɛ mli akɛ eji Nyɔŋmɔ bii lɛ ateŋ mɔ kome.
Gbijurɔ Lɛ Yeli Yɛ 1985
20. Te Kaimɔ lɛ he hiaa Yehowa Odasefoi ha tɛŋŋ?
20 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ ji afi lɛ mli gbijurɔyeli ni da fe fɛɛ kɛha anɔkwale Kristofoi fɛɛ.Be ko bɛ ni tamɔ nakai yɛ hehiamɔ, yiŋtoo loo gbɛjianɔtoo mli. No hewɔ lɛ, yɛ be ni ni shikpɔŋ Iɛ bɔleɔ ehe yɛ Iɛ diɛŋtsɛ eshibɔlemɔ nɔ̃ nɔ, ni ehaa hulu lɛ baa shi fiofio yɛ he ni hiŋmɛi naa nii kɛyashɛɔ ni ebɔle wɔshikpɔŋ Iɛ he lɛ, Yehowa Odasefoi asafo fɛɛ asafo, nɔ ni da kɛ nɔ ni edaaa kɛɔ kui bibii ni yɔɔ hei ni yɔɔ banee lɛ fɛɛ baakpe ‘kutuu yɛ Nuŋtsɔ lɛ famɔ lɛ toiboo mli.
21. Mɛɛ su kɛ gbɛkpamɔi esa akɛ 1985 Kaimɔ lɛ akanya yɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ atsuii amli?
21 Kaselɔi fɛɛ ni tamɔ gwantɛŋi Iɛ naa miishɛɛ babaoo diɛŋtsɛ yɛ gbɛkpamɔ akɛ amɛbaakpe kutuu kɛha Kaimɔ kroko gbijurɔyeli hewɔ. Eba akɛ afi nɛɛ kpee lɛ baafee nɔ ni woɔ Yehowa tsuji fɛɛ hewalɛ ni etswaa amɛ emaa shi hu. Eba akɛ eeetɛo hekɛnɔfɔɔ mumɔ lɛ nɔŋŋ ewo amɛmli tamɔ amɛ Nɔkwɛmɔ nɔ, Yesu Kristo, mɔ ni kɛɛ akɛ: “Nyɛtsui anyɔa nyɛmli, miye je lɛ nɔ kunim” lɛ nɔ̃ lɛ.—Yohane 16:33.c
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ajie kɛjɛ February 15, 1985 Watchtower lɛ mli.
b Nɔ ni afeɔ yɛ asafo ko ni da mli ji ni mɛi ni kɛ aboloo Iɛ kɛ wein lɛ haa lɛ adamɔ sɛii ni ato Iɛ koji anɔ ni amɛfɔ̃ nine amɛbi mɛi ni tara shi lɛ kɛji akɛ amɛteŋ mɔ ko miisumɔ ni eye eko. Mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ ni eye eko lɛ tsɛɔ amɛ ni amɛkɛ Kaimɔ lɛ nibii lɛ yahaa mɔ lɛ. Shi taakɛ atsɔɔ yɛ yiteŋgbɛ lɛ, enɛ efeŋ nɔ ni sa.
c Nyɛminuu Rutherford, ni no mli lɛ eji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ lɛ ji mɔ ni ha nɛkɛ wiemɔ nɛɛ, yɛ Washington, D.C.
Ani Obaanyɛ Okai—
◻ Nɔ hewɔ ni Hehoo lɛ jeee Kaimɔ lɛ henɔ?
◻ Nibii ekpaa ni esa akɛ atsɔ hiɛ afee dani Yesu afɔleshaa lɛ he aba sɛɛnamɔ aha mɔ ko?
◻ Nɔ hewɔ ni Kaimɔ lɛ shishi ni oooba lɛ he hiaa waa lɛ?
◻ Nɔ hewɔ ni he kaa-kɛ-kwɛmɔ he hiaa dani Kaimɔ Iɛ aje shishi?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 27]
Bulɛ ni Aaana Aha Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ
Nibii ni Akɛbaatsu Nii
Aboloo akpiti: Aboloo ni akɛ Yudafoi akpiti mamu efee, nɔ ni akɛ ŋmaa mamu kɛ nu pɛ efee. Akɛ nɔ ko akafata mamu ni tamɔ nɛkɛ he tamɔ ŋoo, sikle, wuɔwɔlɔ aloo sabolai. Obaanyɛ ofee bo diɛŋtsɛ oboloo ni ji akpiti aboloo yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: Okɛ ŋmaa mamu (kɛ onaaa ŋmaa lɛ okɛ omɔ̃, abele aloo ŋmaa kroko ni akɛfee m amu) kpulu kome kɛ fa afutu nu kpulu kome ni okɛfee ma. Agbɛnɛ lɛɛmɔ mli ni efee fɛtɛfɛtɛ tamɔ akpaanɔɔ fɛtɛfɛtɛ ko. Okɛfɔ tsɛnsi ni ashãa bodobodo yɛ mli lɛ mli ni ogbulɔ fɔji bibii yɛ nɔ. Okɛwo flɔnɔɔ mli ni oshã kɛyashi eeebe ni egbi keketee tamɔ kaao aloo akpaanɔɔ ko ni egbi.
Wein: Okɛ wein yibii tsuru ni akɛfee wein ni akɛ nɔ ko futuko mli afee, tamɔ Chianti, Burgundy aloo wein ni akɛfataa niyenii he. Okɛ wein ni afee lɛ dɔkɔdɔkɔ aloo akɛ brande aloo wein ko ni naa wa ni tɔɔ mɔ efutu mli akafee. Okɛ wein ni akɛ tsofa-kɛ-ŋma, tsofai ni akɛshaa nii aloo akɛwoɔ niyenii mli efutu mli ni tamɔ nakai akatsu nii, tamɔ Dubonnet aloo aperitif wein komɛi lɛ. Abaanyɛ akɛ wein tsuru ni afee yɛ shia ni akɛ sikle aloo nɔ kroko futuko mli atsu nii.
Maŋtsɛyeli Asa Iɛ nɔ Saamɔ
Okpɔlɔ ni akɛ nibii lɛ baamamɔ nɔ: Akɛ mama fɛfɛo ni akɛhaa okpɔlɔ nɔ aha nɔ ni ana plɛtei kɛ wein glasei ni fa bɔ ni sa yɛ nɔ. Abaanyɛ akumɔ aboloo lɛ mli awo plɛtei lɛ amli ni afɔse wein lɛ hu awo glasei lɛ amli dani kpee lɛ aje shishi. Yesu kɛ kusum nifeemɔi komɛi ni yɔɔ gbeyei kpɛtɛɛɛ enɛ he. Kɛ ehe hiaa lɛ, akɛ mama loo klala fɛfɛo aha nibii lɛ anɔ koni kooloi filikilɔi akasɔmɔ nɔ.
Mɛi ni sɔmɔɔ: Atsɔ hiɛ atsɔɔ amɛ gbɛ ni esa akɛ amɛtsɔ nɔ koni akafite be aloo basabasafeemɔ ko akaba aboloo lɛ kɛ wein lɛ ni akɛbaa mɛi fɛɛ ni eba jɛmɛ lɛ ahiɛ, ni wielɔ lɛ kɛ mɛi ni sɔmɔɔ lɛ hu fata he lɛ mli.
Sɔɔlɔi: Esa akɛ ana sɔɔlɔi ni fa bɔ ni sa dani kpee lɛ aje shishi koni amɛhere mɛi fɛɛ ni baa lɛ ahiɛmɛɛ ni amɛha amɛ sɛi.
Fɔfɔi ni okɛaasaa jɛmɛ: Abaanyɛ ato enɛ he gbɛjianɔ, shi esa akɛ efee nɔ ni sa ni yɔɔ fɛo, jeee haŋtsii.
Kpee He Gbɛjianɔtoo
Be ni akɛjeɔ shishi: Eyɛ mli akɛ abaanyɛ aje wiemɔ lɛ shishi mra moŋ, shi akɛ aboloo lɛ kɛ wein lɛ ha ja hulu enyɔ shi da. Abaanyɛ ale be ni hulu nyɔɔ shi yɛ maŋ ni ayɔɔ mli lɛ mli yɛ April 4.
Kaimɔ lɛ wiemɔ Lɛ: Esa akɛ wielɔ lɛ esaa ehe jogbaŋŋ bɔni afee ni enyɛ eha ewiemɔ lɛ yɛ be m ato lɛ mli. Esa akɛ emli aka shi faŋŋ ni ewo mɛi fɛɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hewalɛ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Kaimɔ lɛ hoo suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa kɛ e-Bi lɛ mli kwɔɔ