Anɔkwale Kristofoi Lɛ Maŋtsɛyeli Shiɛlɔi Ni
“Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.”—MATEO 24:14.
1, 2 (a) Mɛni hewɔ esa akɛ ajaje Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ bianɛ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ? (b) Mɛɛ saji Yehowa Odasefonyo fɛɛ Odasefonyo baabi?
ETSWA YEHOWA MAŊTSƐYELI LƐ HE ADAFI. Afii nyɔŋma-nyɔŋmai abɔ nɛ ni enɛ efee oti ni ma wolo nɛɛ hiɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, efata wolo tɛtrɛɛ lɛ gbɛi lɛ he. Ni ehe miihia ni ajaje nakai Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ bianɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Mɛni hewɔ? Yɛ nɔ ni Yesu Kristo wie yɛ be mli ni etsi nibii sɔrɔtoi ni feɔ “okadi” ni kɔɔ “ba ni eba” ni anaaa lɛ lɛ he lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ he lɛ ta lɛ hewɔ. Yesu kɛɛ: “Ni abaajaje maŋtsɛyeli lɛ he Sane Kpakpa nɛɛ atsɔɔ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli akɛ odaseyeli kɛha jeŋmaji fɛɛ. Ni no dani naagbee lɛ baaba.”—Mateo 24:3, 14, The Jerusalem Bible.
2 Ŋmɛnɛ, “naagbee” Iɛ ebɛŋkɛ diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ Yehowa odasefonyo fɛɛ Odasefonyo ni ejɔɔ ehe nɔ lɛ aaabi lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: Te minuɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he mihaa tɛŋŋ? Ani mikɛ mihe woɔ mli daa? Ani mikɛ hesaa kɛ ekãa tsuɔ misɔɔmɔ lɛ he nii?
Nitsumɔ Ni Akɛwo Wɔdɛŋ Akɛ Wɔshiɛ Lɛ
3. Yesu wiemɔi ni aŋma yɛ Mateo 5:14-16 lɛ tsɔɔ mɛni yɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe?
3 Anɔkwale Kristofonyo ko bɛ ni baanyɛ akpoo hegbɛ nitsumɔ ni ji “sanekpakpa” lɛ ni eeejaje etsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ. Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛji je lɛŋ la lɛ. Maŋ ni ma gɔŋ nɔ lɛ, anyɛŋ aŋɔtee. Asaŋ asuuu kane amaaa tsese shishi: shi moŋ aŋɔmaa kanetso nɔ, ni etsoɔ ehaa mɛi ni yɔɔ shia lɛ fɛɛ. Nakai nyɛhaa nyɛla atsoa yɛ gbɔmɛi ahiɛ, koni amɛna nyɛnifeemɔ nii kpakpai lɛ, ni amɛwo nyɛ Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ nyam.” (Mateo 5:14-16) Enɛ tsɔɔ akɛ Yesu Kaselɔi lɛ baafee Maŋtsɛyeli shiɛlɔi.
4. Mɛni ji nɔ ni awie yɛ Maŋtsɛyeli jajelɔ ni fe fɛɛ lɛ he?
4 Awie yɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ ni fe fɛɛ lɛ he akɛ: “Beni wɔ-Nuŋtsɔ lɛ shiɛɔ maŋtsɛyeli lɛ E-tee nɔ . . . esaa ni eto Sɔɔmɔ lɛ he gbɛjianɔ . . . Eje gbalɛ sɔɔmɔ lɛ shishi . .. ni efee Nyɔŋma kɛ Enyɔ lɛ kɛ Nyɔŋmai Kpawo lɛ ni kɛ amɛhe wo mli lɛ fɛɛ nakai nɔŋŋ. Beni eshiɛɔ maŋtsɛyeli ni baa lɛ ni efeɔ “okadii” lɛ, E-tsu amɛ kɛtsɔ ehiɛ kɛ sane kɛ hewalɛi ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Kɛtsɔ naakpɛɛ gbɛ ni etsɔ nɔ etsɔɔ amɛ nii jogbaŋŋ lɛ hewɔ, E-tsɔ hiɛ etsɔse amɛ kɛha gbɛhei ni nɔ kwɔlɔ ni akɛbaawo amɛdɛŋ yɛ sɛɛ mli.”—A Church History, ni Milo Mahan ŋma.
5. Mɛni Yesu fee yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ he?
5 Yesu kɛ tsɔsemɔ kpakpa ha ebɔfoi lɛ kɛ ekaselɔi 70 lɛ ni etsu amɛ lɛ. (Luka 6:12-16; 10:1-22) Agbɛnɛ, wɔ Okaditolɔ lɛ diɛŋtsɛ “yakpa maji kɛ akrowai amli eshiɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ etsɔɔ mɛi.” Mɛi ni fata ehe ji bɔfoi lɛ kɛ yei komɛi “ni kɛ amɛnii sɔmɔɔ lɛ lɛ.” (Luka 8:1-3) Hɛɛ, Yesu ji sanekpakpa lɛ he shiɛlɔ ni yɔɔ ekaa ni eto gbɛjianɔ ni ekɛje Maŋtsɛyeli shiɛmɔ gbɛjianɔtoo shishi.
6. Dani eeekwɔ kɛaaya ŋwɛi lɛ mɛɛ nitsumɔ ji nɔ ni Yesu kɛha esɛɛnyiɛlɔi lɛ?
6 Yɛ be mli ni esɔmɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ afii etɛ kɛ fa lɛ, Yesu gbe eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ naa. Shi dani eeekwɔ kɛaaya ŋwɛi lɛ, ekɛ nitsumɔ ko wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ adɛŋ: “Nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisiamɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi Iɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛnyɛ lɛ nɔ. Ni naa, mi lɛ mikɛnyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.” (Mateo 28:19, 20) Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛbaafee Maŋtsɛyeli shiɛlɔi.
7. Eyɛ mli akɛ kɛjɛ shishijee lɛ Yesu kaselɔi lɛ bɛ Maŋtsɛyeli lɛ he anɔkwale nilee moŋ, shi mɛni hewɔ amɛbaanyɛ amɛye omanye yɛ edasefoi ni amɛaatsɔmɔ lɛ mli lɛ?
7 Beni eshwɛ fioo ni Yesu baashi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ekaselɔi lɛ bi lɛ akɛ: “Nuŋtsɔ, ani nɛkɛ be nɛɛ mli obaatee maŋtsɛyeli lɛ shi oma shi oha Israel lɛ?” Yɛ hetoohamɔ mli lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Jeee nyɛhe sane ko ji akɛ nyɛaale be loo yinɔi lɛ ni tsɛ lɛ eto yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ mli lɛ.” Eyɛ mli akɛ no mli lɛ kaselɔi lɛ bɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nilee ni ja ko, shi Yesu baanyɛ atsu amɛ akɛ amɛyafee ehe sanejajelɔi, ejaakɛ akɛ yelikɛbuamɔ ni he baahia amɛ lɛ baaha amɛ koni amɛtsu amɛnitsumɔ lɛ. Yesu kɛfata he akɛ, “Shi moŋ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ na ba nyɛnɔ lɛ, nyɛaana hewalɛ ni nyɛaatsɔmɔ midasefoi yɛ Yerusalem kɛ Yudea kɛ Samaria fɛɛ, kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 1:6-8) Yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kudɔmɔ shishi lɛ, yɛ naagbee lɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ baayoo akɛ Maŋtsɛyeli lɛ baafee ŋwɛi nɔyeli. (Yohane 16:12, 13) Ní yɛ be ni sa mli lɛ, abaajaje anɔkwalei ni kɔɔ nakai Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ “kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ.”
8. Klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ye omanye yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8 Nakai odasefoi lɛ tsu amɛ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ. Shi Yehowa kɛ amɛ yɛ, ni Yesu Kristo ni awo ehiɛ nyam lɛ hu fiɔ amɛ sɛɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 8:1-8; 11:19-21) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ aaafee afi 60 kɛyashi 61 Ŋ.B. lɛ mli tɔŋŋ lɛ bɔfo Paulo baanyɛ akɛɛ akɛ “áshiɛ sanekpakpa” lɛ ‘yɛ bɔɔnii ni yɔɔ ŋwɛi shishi nɛɛ fɛɛ mli’!—Kolosebii 1:23.
9. Taakɛ wɔkadi yɛ biɛ lɛ, mɛni ji Kristofoi asafo lɛ nitsumɔ titri?
9 Áŋma yɛ odaseyeli nitsumɔ lɛ he akɛ: “Sanekpakpa lɛ jajemɔ . .. jeee Kpaŋmɔ Hee lɛ Sɔlemɔ Iɛ nitsumɔi pii ni etsuɔ lɛ ateŋ ekome kɛkɛ, shi moŋ no ji enitsumɔ krɛdɛɛ lɛ, enitsumɔ ni he hiaa Iɛ, . .. Kadimɔ jogbaŋŋ akɛ, Yesu ekɛɛɛ akɛ [taakɛ yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 1:8], Nyɛbaaye odase nyɛhami, aloo nyɛbaaye mihe odase, shi nyɛbaaji midasefoi. Feemɔ wiemɔ ‘nyɛbaaji’ ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ yɛ jara ko ni esa akɛ anu shishi kɛmɔ shi kɛ hiɛdɔɔ diɛŋtsɛ. Wiemɔ Iɛ [ni yɔɔ Hela mli lɛ] etsɔɔɔ nɔ ni Sɔlemɔ lɛ baafee kɛkɛ, shi nɔ ni Sɔlemɔ lɛ baaji. . . . Yesu Kristo Sɔlemɔ lɛ ji kuu ko ni yeɔ odase.” (Pentecost and the Missionary Witness of the Church, ni Harry R. Boer ŋma, baafai 110-14) Hɛɛ, odase ni ayeɔ lɛ ji anɔkwale Kristofoi asafo lɛ nitsumɔ titri.
Yɛ Ŋwɛi Gbɛŋmɛɛ Ŋaa
10, 11. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ ato klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Maŋtsɛyeli jajelɔi lɛ gbɛjianɔ kɛjɛ shishijee yɛ? (b) Mɛni ba ni shihilɛ lɛ tsake lɛ?
10 Klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Maŋtsɛyeli shiɛlɔi anine shɛ gbɛtsɔɔmɔ nɔ kɛjɛ nɔyeli kuu ko dɛŋ. Onukpai ni ji gbɛfalɔi sɔmɔɔ yɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli, ni nɔkwɛlɔi kɛ asafoŋ sɔɔlɔi kwɛɔ asafo lɛ mli nitsumɔi anɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:1, 2, 22-26; Filipibii 1:1) Shi mɛni ba beni shihilɛi heei ko te shi lɛ?
11 Ojogbaŋŋ, susumɔ nɔ ni ba yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ he okwɛ. Yudafoi ni wieɔ Hela wiemɔ lɛ je shishi amɛwie huhuuhu amɛshi Yudafoi ni wieɔ Hebri lɛ “ejaakɛ hiɛ kpaa amɛkulafoyei lɛ anɔ yɛ daa kwɛmɔ lɛ gbɛfaŋ.” Bɔni afee ni atsu naagba nɛɛ he nii lɛ, bɔfoi lɛ hala “hii kpawo ni yɔɔ gbɛi kpakpa” koni amɛkwɛ niyenii ajaa nɛɛ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 6:1-8) Wɔkaneɔ yɛ enɛ he akɛ: “Klɛŋklɛŋ lɛ, ákɛ atsu daa gbi niyenii ajaa lɛ he nii ni akwɛɛɛ hiɛaŋ lɛ ji nɔ fɛɛ nɔ ni he hiaa taakɛ akɛɛ wɔ lɛ, nɔ̃ mli ni ahala mɛi ‘kpawo’ kɛha enɛ lɛ, shi akɛ nitsumɔi krokomɛi baafata he kɛ amɛte shi, ejaakɛ yɛ be mli ni hemɔkɛyeli hee lɛ shishitoo mlai lɛ ji nɔ ni anyɛŋ atsake lɛ, ehe nitsumɔ kɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ akɛhaa ni he baaba sɛɛnamɔ waa ni baatsɛ lɛ, ashi aha yinɔi ni baanyiɛ sɛɛ aba lɛ anilee kɛ niiashikpamɔ ni amɛtsu he nii. . . Atsakeɔ nibii ni he ehiaaa lɛ amli . . . ejaakɛ enɛ he miihia yɛ gbɛjianɔtoi wuji fɛɛ mli.”—Hours With the Bible, New Testament Series, kpo 11, ni Cunningham Geikie ŋma.
12. (a) Mɛni ha klɛŋklɛŋ Kristojamɔ lɛ shwere? (b) Nɛgbɛ ni te fee tɛŋŋ ni abatsɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ Kristofoi?
12 Sɔlemɔ mli ni atsɔɔ akɛ he fɔɔ Nyɔŋmɔ nɔ kɛ “nilee kɛ niiashikpamɔ ni anyɛɔ atsuɔ he nii” ni nɔyeli kuu lɛ yɔɔ lɛ ye ebua ni klɛŋklɛŋ Kristojamɔ shwere. Ni nibii tee nɔ eba diɛŋtsɛ yɛ ŋwɛi gbɛŋmɛɛ naa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, awie Yesu klɛŋklɛŋ sɛɛnyiɛlɔi Iɛ ahe akɛ amɛyɛ “Nɛkɛ Tsɔɔmɔ Nɛɛ” mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:1, 2) Shi ekolɛ mra be mli tɔŋŋ yɛ afi 44 Ŋ.B. lɛ Antiokia ni yɔɔ Siria lɛ “yɛ ŋwɛi gbɛŋmɛɛ naa lɛ awo kaselɔi lɛ agbɛi akɛ Kristofoi yɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 11:26; NW) Gbɛi ni Nyɔŋmɔ kɛha amɛ nɛ ni amɛkpɛlɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ.—1 Petro 4:16.a
13. Yehowa Odasefoi kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ gbɛ̀i ni atsɔɔ nɔ afeɔ woji miitsu nii, shi mɛni ji nɔ ni klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ kɛtsu nii yɛ amɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?
13 Nibii krokomɛi tee nɔ yɛ ŋwɛi gbɛŋmɛɛ naa yɛ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ateŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, taakɛ ŋmɛnɛ Yehowa Odasefoi kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ gbɛi ni atsɔɔ nɔ afeɔ aloo aŋmalaa woji tsuɔ nii lɛ. Nakai nɔŋŋ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ji mɛi ni kɛ niŋmaai ni aŋmala awo woji anɔ afee lɛ kpoi lɛ tsu nii waa—ni ebafee shweremɔ diɛŋtsɛ kɛha Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni amɛkɛ ekaa tsuɔ lɛ. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, C. C. McCown ŋma akɛ: “Kristofoi ajamɔ he woji, Kpaŋmɔ Momo lɛ kɛ niŋmaai heei lɛ fɛɛ jeee nɔ ni akɛha koni niiatsɛmɛi anyɛ ni amɛkɛ miishɛɛ akane. Gbɔmɛi ni kɛ hiɛdɔɔ tsuɔ nii waa lɛ miisumɔ ni amɛfee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛbaanyɛ ni amɛnine ashɛ wolo nɔ diɛŋtsɛ ni amɛbote mli. Amɛkɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi Kristofoi ni kɛ hiɛdɔɔ tsuɔ nii lɛ miisumɔ ni amɛtsɛ ŋmalɛ kɛjɛ enɛ loo enɛ mli oya, ní ehe ehiaaa akɛ amɛaafɛne papirɔs wolokpo ko ni akota lɛ yɛ ninetalɔi kakadaŋŋ mli.”—The Biblical Archaeologist Readers, baafa 261.
14. Yesu bɔfoi lɛ ahe tswa shi akɛ amɛaashiɛ yɛ mɛɛ shihilɛi ashishi?
14 Ni amɛaanyɛ “amɛtsɛ ŋmalɛ kɛjɛ enɛ loo enɛ mli oya” lɛ he miihia waa yɛ gbɛ ni klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ tsɔɔ nɔ amɛshiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane Iɛ hewɔ. Yɛ bei komɛi amli lɛ, eji anɔkwale moŋ akɛ amɛyeɔ mɛi odase trukaa, taakɛ Yehowa Odasefoi feɔ ŋmɛnɛ yɛ be babaoo mli lɛ. Ni awie yɛ enɛ he akɛ: “Nibii ni jeɔ kpo waa yɛ bɔfoi lɛ ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ ateŋ ekome ji trukaa gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛyeɔ odase lɛ. Bɔfo ko emɛɛɛ akɛ eeena hegbɛ diɛŋtsɛ ko dã. Gbɛ ni enaa eyadamɔɔ maŋ gwabɔɔ hiɛ lɛ tamɔ nɔ ni ba yɛ Paulo gbɛfaŋ beni eyadamɔ Felike, nɔyelɔ ni wo afaseo atade lɛ hiɛ akɛ gboklɛfonyo ni baajie enaa ni efa ehe yɛ mla ni akɛɛ ekuɔ mli lɛ hewɔ lɛ. Hegbɛ ni eeena lɛ ebɔɔɔ lɛ, shi moŋ enine shɛɔ nɔ yɛ gboklɛfoi atsũi amli, yɛ gbɛjegbɛi ahe, kɛ agbɛnɛ yɛ ohiafoi ashiai he ni eyatoɔ loo ewɔɔ yɛ gbɛkɛ lɛ. Enuɔ he akɛ esane lɛ ji nɔ̃ titri kɛha gbɔmɛi aŋkroaŋkroi, eyɛ mli akɛ efee klalo hu akɛ ekɛbaaha gbɔmɛi asafoi babaoo. Enyɛɔ ekpeeɔ gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ. Ehiɛ kpako Kristo nɔkwɛmɔ nɔ lɛ nɔ, [mɔ ni] he ni anaa lɛ yɛ ji gbɛjegbɛi wuji ni amɛnɔ ewo mlu, aloo gbɛjegbɛi ni gbɔmɛi eyi nɔ obɔ aloo Galilea ni yɔɔ Yudea lɛ ŋshɔ naa he ni fɔbitɛi eyi jɛmɛ obɔ lɛ. . . . [Bɔfoi lɛ] hiɛ kpako nɔ akɛ ejɛ mra yɛ be mli ni ekɛ amɛ bɔ lɛ mli ekɛ efamɔi krɛdɛɛ ni ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛshiɛ etsɔɔmɔi lɛ ha, ni ekɛ famɔi krokomɛi fĩ klɛŋklɛŋ nikasemɔi lɛ asɛɛ, ni dani eeekwɔ kɛaaya ŋwɛi lɛ, etsɔɔ amɛ akɛ je lɛ ji amɛŋmɔ, kɛ bɔɔ nɔ fɛɛ bɔɔ nɔ akɛ amɛ toibolɔ.”—History of the Christian Church, ni John F. Hurst ŋma, kpo 1, baafa 96.
‘Kɛjɛ Shia Kɛmiiya Shia’
15. Mɛɛ gbɛ bɔfoi lɛ tsɔ nɔ amɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he nii yɛ, yɛ gbii ni nyiɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. sɛɛ lɛ amli?
15 Yɛ gbii ni nyiɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. lɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, no mli lɛ Yesu kaselɔi lɛ miitsɔ gbɛ ni hi fe fɛɛ nɔ kɛmiishiɛ “sanekpakpa” lɛ. Yɛ be mli ni ágbe bɔfoi lɛ ni awaa amɛyi lɛ ahe guɔ yɛ Yesu Kristo gbɛi ni amɛshiɛɔ hewɔ lɛ, mɛni ji nɔ ni amɛfee? “Ni amɛfɔɔɔ nitsɔɔmɔ kɛ Yesu Kristo shiɛmɔ yɛ sɔlemɔ we kɛ shiai gbi fɛɛ gbi.” (Bɔfoi lɛ Asaji 5:41, 42) Hɛɛ, bɔfoi lɛ shiɛ yɛ shia kɛ shia.
16. Mɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ nɛkɛ mli Paulo kɛ tsɔsemɔ ha Efeso onukpai lɛ yɛ?
16 Yɛ sɛɛ mli lɛ, bɔfo Paulo baanyɛ akai onukpai ni ahala amɛ ni jɛ Efeso lɛ akɛ: “Mishiuuu nii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ha nyɛ Iɛ eko nɔ, ni mijaje mitsɔɔ nyɛ yɛ faŋŋ kɛ shia fɛɛ shia hu; ni miye tsuitsakemɔ kɛ Nyɔŋmɔ hamɔ kɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo nɔ hemɔkɛyeli lɛ he odase mitsɔɔ Yudafoi kɛ Helabii fɛɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:20, 21) Paulo etsɔɔɔ akɛ eetsɔɔ onukpai ni ahala amɛ lɛ anii yɛ amɛshiai amli. Shi moŋ, eeye tsuitsakemɔ kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ hamɔ kɛ hemɔkɛyeli yɛ Yesu Kristo mli lɛ he odase kɛmiitsɔɔ Yudafoi kɛ Helabii ni heee yeee. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Paulo tsɔɔ nakai onukpai lɛ gbɛ ni amɛbaatsɔ nɔ amɛye odase yɛ shia kɛ shia.
17. Mɛni ji nɔ ni woloŋlelɔi babaoo ewie Paulo shia kɛ shia sɔɔmɔ nitsumɔ yɛ Efeso lɛ he?
17 Awie yɛ bɔfo lɛ sɔɔmɔ yɛ Efeso lɛ he akɛ: “Nɔ ni Paulo fɔɔ feemɔ yɛ be fɛɛ mli ji akɛ etsuɔ eheloo gbɛfaŋ nitsumɔ lɛ kɛjɛɔ leebi aahu kɛyashiɔ leebi ŋmɛji 11. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:34-35) Beni Tirano egbe enitsɔɔmɔ lɛ naa yɛ nɛkɛ ŋmɛlɛtswaa nɛɛ nɔ lɛ; kɛkɛ Iɛ kɛjɛ leebi ŋmɛji 11 kɛyashi shwane ŋmɛji 4 lɛ, eshiɛɔ yɛ asa lɛ nɔ, ekɛ mɛi ni yeɔ buaa lɛ lɛ kpeɔ, ni ekɛ mɛi ni sumɔɔ wiemɔ lɛ wieɔ yɛ teemɔŋ, etoɔ he gbɛjianɔ kɛtekeɔ maŋ lɛ kɛboteɔ akrowai amli; kɛkɛ lɛ, naagbee lɛ eyaa shia kɛ shia eyajajeɔ sanekpakpa lɛ etsɔɔ aahu kɛjɛɔ shwane ŋmɛji 4 kɛyashiɔ jenamɔ kwraa. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:20-21, 31) .” (A. E. Baile) Woloŋlelɔi komɛi jaje akɛ: “Etsui enyɔɔɔ emli akɛ eeeshiɛ yɛ gwabɔɔi ahiɛ, ni ekɛ dɛŋdadei krokomɛi atsu nii kɛkɛ, shi moŋ, ekɛ ekaa tiu enitsumɔ kpeteŋkpele ni etsuɔ yɛ teemɔ mli lɛ titri, kɛjɛɔ shia kɛyaa shia lɛ, ni ekɛ anɔkwale ni jɛ ŋwɛi lɛ boteɔ Efesobii lɛ ashiai kɛ amɛtsuii amli diɛŋtsɛ ni ehaa amɛnuɔ shishi.” (A. A. Livermore) “Eshiɛ sanekpakpa lɛ yɛ faŋŋ kɛ shia kɛ shia, yɛ maŋtiase lɛ mli kɛ jɛi niiaŋ fɛɛ.” (E. M. Blaiklock) “Esa kadimɔ akɛ shiɛlɔi lɛ ateŋ mɔ ni fe fɛɛ nɛɛ shiɛ kɛjɛ shia kɛtee shia ni ehaaa esaramɔ nɛɛ afee nɔ ni akɛshɛraa shi aloo efee nanemɛi asaramɔ kɛkɛ.”—A. T. Robertson.
18. (a) Mɛni hewɔ obaanyɛ okɛɛ akɛ Ŋmalɛ nɔdaamɔ nɔ ni ma shi shiŋŋ kɛha shia kɛ shia sɔɔmɔ nitsumɔ ni Yehowa Odasefoi tsuɔ lɛ yɛ? (b) Taakɛ Yesu kɛ eklɛŋklɛŋ kaselɔi lɛ fee lɛ, nɛgbɛ ni mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa Odasefoi tsɔɔ nɔ amɛshiɛɔ Maŋtsɛyeli sane lɛ yɛ?
18 Yesu bɔfoi lɛ shiɛ yɛ shia kɛ shia yɛ afi 33 Ŋ.B. Eji Paulo sɔɔmɔ nitsumɔ yɛ Efeso lɛ fa, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ yɛ he fɛɛ he. No hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi asɔɔmɔ nitsumɔ yɛ shia kɛ shia lɛ yɛ Ŋmalɛ naa nɔdaamɔ nɔ ni ma shi shiŋŋ. Ni enɛ ji anɔkwale yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ ni amɛtsɔɔ amɛgbɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ amɛshwaa lɛ hu he. Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, McClintock kɛ Strong Cyclopedia lɛ jaje akɛ: “He fɛɛ he ni mɛi aaabua amɛhe naa yɛ lɛ, jɛmɛ wɔ-Nuŋtsɔ lɛ kɛ ebɔfoi lɛ shiɛɔ amɛtsɔɔ mɛi yɛ. Gɔji ahe, jɔɔi anaa kɛ faai atoi, gbɛjegbɛi anɔ, mɛi ashiai amli, kɛ Sɔlemɔ we lɛ ablanaa lɛ nɔ, Yudafoi akpeehei, kɛ hei krokomɛi babaoo ni amɛnaa ákɛ esa akɛ amɛjajeɔ Sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ yɛ jɛmɛ.” (Kpo VIII, bf. 483) Taakɛ Yesu kɛ eklɛŋklɛŋ kaselɔi lɛ fee lɛ, Yehowa Odasefoi shiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ yɛ “gbɛjegbɛi anɔ, shiai amli, . . . hei krokomɛi.” Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, amɛkɛ amɛhe woɔ woji tɛtrɛbii ajaa yɛ gbɛjegbɛi anɔ lɛ mli (kɛ wolo ni okaneɔ nɛɛ kɛ ehefatalɔ Awake! lɛ) ni ale amɛ jogbaŋŋ yɛ amɛshia kɛ shia odaseyeli lɛ hewɔ.
19. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ akpɛɔ yiŋ aloo atoɔ yiŋ yɛ gbɛi ni atsɔɔ nɔ atsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ ni Yehowa Odasefoi tsuɔ ŋmɛnɛ lɛ he nii yɛ?
19 Gbɛi titrii ni Yehowa, Odasefoi tsɔɔ nɔ amɛtsuɔ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii bianɛ lɛ ji nɔ ni ale jogbaŋŋ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli, ni kɛfata enɛ he lɛ, esa jogbaŋŋ akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Nɔyeli Kuu ni ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ aaato amɛyiŋ yɛ nɔ shiɛmɔ gbɛi ni sa jogbaŋŋ yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ he. Nɛkɛ yiŋkpɛi aloo yiŋtoi nɛɛ baanyɛ afee nɔ ni damɔ nɛkɛ hii nɛɛ “anilee kɛ niiashikpamɔ ni anyɛɔ atsuɔ he nii” lɛ nɔ. Ni titri hu lɛ, amɛtoɔ amɛyiŋ taakɛ bɔ ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi anɔyeli kuu lɛ fee lɛ. Amɛtaoɔ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kudɔmɔ yɛ sɔlemɔ mli, ni amɛnyiɛɔ ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔ nii asɛɛ yɛ be mli ni amɛtoɔ amɛyiŋ yɛ nɔ̃ shiɛmɔ gbɛ̀i ni hi fe fɛɛ yɛ nɛkɛ “naagbee gbii” nɛɛ amli lɛ he lɛ.—2 Timoteo 3:1; Bɔfoi lɛ Asaji 15:23, 28.
20. (a) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ ŋwɛi nɔkpɛlɛmɔ yɛ shiɛmɔ gbɛ̀i ni Yehowa Odasefoi kɛ tsuɔ nii lɛ nɔ lɛ? (b) Mɛɛ su ji nɔ ni esa akɛ Yehowa tsuji fɛɛ ana yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ Iɛ he?
20 Eji odaseyeli ni ka shi faŋŋ akɛ shiɛmɔ gbɛ̀i ni Yehowa Odasefoi kɛtsuɔ nii lɛ jɛ ŋwɛi, yɛ Nyɔŋmɔ gbɛŋmɛɛ naa, ejaakɛ Nyɔŋmɔ kɛ omanyeyeli kɛ jɔɔmɔi babaoo ejɔɔ nɛkɛ amɛmɔdɛŋbɔi nɛɛ anɔ. (Abɛi 10:22) Gbɔmɛi asafoi babaoo miimɔ anɔkwale jamɔ mli ni amɛkɛ amɛhe miibɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ shwɛɛnii lɛ ni ji gbɛjianɔtoo kome pɛ ni woɔ Yehowa gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ hiɛ nyam ni kɛ ekãa jajeɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli ni áto ama shi lɛ he sanekpakpa lɛ ni amɛsheee gbeyei Iɛ ahe. Eba akɛ Yehowa tsuji fɛɛ aaaya nɔ ni amɛwaje amɛhe yɛ kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ be mli ni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ bɛŋkɛɔ enaagbee lɛ. Esa akɛ wɔfee enɛ yɛ anɔkwayeli mli, ejaakɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ anɔkwale Kristofoi ji Maŋtsɛyeli shiɛlɔi.b
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kwɛmɔ Aid to Bible Understanding lɛ ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. ŋma lɛ baafa 316.
b Ajie kɛjɛ August 1, 1985 Watchtower lɛ mli.
Mɛni Ji Oshishinumɔ?
◻ Mɛni hewɔ esa okɛ ajaje Maŋtsɛyeli sane lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ bianɛ lɛ?
◻ Mɛni ji anɔkwale Kristofoi fɛɛ anitsumɔ titri?
◻ Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ nibii baa yɛ ŋwɛi gbɛŋmɛɛ aloo gbɛtsɔɔmɔ naa yɛ Yehowa tsuji ateŋ lɛ?
◻ Shia kɛ shia shiɛmɔ nitsumɔ ni Yehowa Odasefoi tsuɔ lɛ yɛ mɛɛ nɔdaamɔ nɔ ni ma shi shiŋŋ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]
Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: ‘Nyɛyaa, nyɛyafea kaselɔi.’ Ani okɛ ekaa miitsu nɛkɛ anɔkwale Kristofoi anitsumɔ titri nɛɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]
Ani oyeɔ odase daa yɛ shia kɛ shia? Yesu mra be mli bɔfoi lɛ fee enɛ. Ni nakai ji bɔ ni Maŋtsɛyeli jajelɔ Paulo ekaalɔ lɛ fee