“Nihii Nii” Ko Nyɛɛɛ Ekɛ Toiŋjɔlɛ Aba
“Shi kɛ nyɛna akɛ abɔ ŋsara awo Yerusalem he lɛ, . . . mɛi ni yɔɔ Yudea lɛ ajo foi aya gɔji lɛ anɔ.”—LUKA 21:20, 21.
1, 2. (a) Mɛni hewɔ gbɔmɔ nyɛŋ atsɔ gbɛjianɔtoi tamɔ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ nɔ ekɛ toiŋjɔlɛ aba lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ aaatsɔ ni ekɛ toiŋjɔlɛ aba shikpɔŋ nɔ?
BƆ FƐƐ BƆ ni gbɔmɛi aaabɔ mɔdɛŋ waa koni amɛkɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ aba kɛtsɔ gbɛjianɔtoi tamɔ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ nɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛyeŋ omanye kɔkɔɔkɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ toiŋjɔlɛ bɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi ateŋ ŋmɛnɛ, ni kɛ́ naanɔ toiŋjɔlɛ baanyɛ aba lɛ, belɛ ja edamɔ toiŋjɔlɛ ni aaahi gbɔmɔ kɛ e-Bɔlɔ lɛ teŋ lɛ nɔ. (Lala 46:1-9; 127:1; Yesaia 11:9; 57:21) Te aaafee tɛŋŋ ana tsabaa aha nɛkɛ naagba nɛɛ? Yɛ miishɛɛ mli lɛ, Yehowa diɛŋtsɛ miitsu sane lɛ he nii. Toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ baaba shikpɔŋ nɛɛ nɔ yɛ naagbee, kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni yɔɔ e-Bi Yesu, ni efɔmɔ mli lɛ ŋwɛibɔfoi la nɛkɛ lala nɛɛ akɛ: “Anunyam aha Nyɔŋmɔ yɛ, ŋwɛi flooflo, ni toiŋjɔlɛ aba shikpɔŋ nɔ yɛ gbɔmɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ ateŋ” lɛ nɔ.—Luka 2:14; Lala 72:7.
2 Yesu tswa Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he adafi ni ekɛ hegbɛ ha mɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ lɛ ni amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ bii kɛ mɛi ni kɛ lɛ baaye maŋtsɛ yɛ nakai Maŋtsɛyeli lɛ mli, yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli. (Mateo 4:23; 5:9; Luka 12:32) Nibii ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ tamɔ nibii ni baa yɛ wɔ afii oha nɛɛ mli lɛ nɔŋŋ. Kɛ wɔtao mli lɛ, eeetsɔɔ wɔ babaoo yɛ gbɔmɔ “toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ” gbɛjianɔtoo ni ji Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ nifeemɔ yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ he.
Yudafoi Lɛ Hala Nɔ Ko
3. Ŋamɛi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ majimaji ateŋ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ aba yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ, ni mɛni hewɔ enɛ nyɛŋ aye kunim kwraa lɛ?
3 Yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ, Roma Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔ ni yeɔ shikpɔŋ lɛ babaoo nɔ ni ehiɛ lɛ diɛŋtsɛ ejwɛŋmɔ yɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ he. No mli lɛ etsɔ esraafoi lɛ anɔ enyɛ Pax Romana aloo Roma Toiŋjɔlɛ lɛ nɔ ewo je ni ale lɛ babaoo mli. Shi Pax Romana lɛ nyɛŋ afee naanɔ toiŋjɔlɛ, ejaakɛ Roma ni jaa wɔji lɛ kɛ esraafoi lɛ nyɛŋ akpata Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɔ teŋ. No hewɔ lɛ Maŋtsɛyeli ni Yesu tsi ta lɛ nɔ kwɔ kwraa.
4. Te Yudafoi lɛ ateŋ mɛi pii fee amɛnii yɛ Yesu shiɛmɔ lɛ he amɛha tɛŋŋ? Shi kɛlɛ, mɛni ba fiofio yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli?
4 Shi kɛlɛ, Yesu maŋbii lɛ ateŋ mɛi pii kpoo Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ. (Yohane 1:11; 7:47, 48; 9:22) Amɛnɔyelɔi lɛ ni buɔ Yesu akɛ eji mɔ ni miiwo amɛshweshweeshwe shihilɛ he gbeyei lɛ kɛ lɛ ha koni agbe lɛ ni amɛma nɔ mi akɛ: “Wɔbɛ maŋtsɛ ko akɛ ja Kaisare.” (Yohane 11:48; 19:14, 15) Shi Yudafoi komɛi, kɛ agbɛnɛ yɛ sɛɛ mli lɛ Jeŋmajiaŋbii pii kɛ miishɛɛ yɔse Yesu akɛ Maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ. (Kolosebii 1:13-20) Amɛshiɛ ehe sane yɛ shikpɔji pii anɔ, ni Yerusalem batsɔ majimaji ateŋ Kristofoi ashikwɛ̃ɛ he.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:1, 2; 1 Petro 5:9.
5, 6. (a) Te wekukpaa ni ka Yudafoi lɛ kɛ Roma teŋ lɛ tee nɔ eha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ kɔkɔbɔɔ Yesu kɛha, ni te fee tɛŋŋ ni ehere Kristofoi lɛ ayiwala yɛ afi 70 Ŋ.B.?
5 Yɛ anɔkwale ni eji akɛ Yudafoi lɛ ehala Kaisare moŋ fe Yesu Kristo lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ ni naanyobɔɔ ni ka Yerusalem kɛ, Roma teŋ lɛ fite. Yudafoi Ekãalɔi fa maŋ hiɛ atuatsemɔ he ta amɛshi maŋtsɛyeli lɛ aahu kɛyashi be mli ni yɛ naagbee lɛ, yɛ afi 66 Ŋ.B. lɛ, tawuu bafɛ yɛ faŋŋ mli. Roma asraafoi bɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ Pax Romana aba ekoŋŋ, ni etsɛɛɛ ni abawo Yerusalem he ka. Enɛ tsɔɔ nɔ ko diɛŋtsɛ kɛha Kristofoi lɛ. Afii pii dani enɛ aaaba lɛ, no mli lɛ Yesu ebɔ amɛ kɔkɔ akɛ: “Shi kɛ nyɛna akɛ abɔ ŋsara awo Yerusalem he lɛ, belɛ nyɛnaa nyɛlea akɛ efitemɔ lɛ eshɛ. No mli lɛ mɛi ni yɔɔ Yudea lɛ ajo foi aya gɔji lɛ anɔ, ni mɛi ni yɔɔ ma lɛŋ lɛ aje kpo.” (Luka 21:20, 21) Abɔle Yerusalem he agbɛnɛ ni Kristofoi lɛ miimɛ koni amɛna hegbɛ amɛjo foi.
6 Enɛ ba oya. Romabii lɛ miitsa sɔlemɔtsu lɛ he gbogboi lɛ shishi, ni no mli lɛ Yudafoi pii miisumɔ ni amɛŋmɛɛ amɛhe amɛha Romabii lɛ, shi no mli pɛ kɛkɛ ni Roma tatsɛ, Cestius Gallus kɛ esraafoi lɛ gbala amɛhe shi trukaa ni amɛshi maŋ lɛ amɛtee. Ekãalɔi lɛ ŋɔ hegbɛ lɛ koni amɛkɛsaa amɛhe ni amɛnyɛ amɛfã maŋ lɛ he, shi Kristofoi lɛ jo foi kɛjɛ maŋ ni abu lɛ fɔ aha hiɛkpatamɔ lɛ mli. Afi 70 Ŋ.B. lɛ mli ni Roma esraafoi lɛ ba ekoŋŋ, ni amɛbabɔle Yerusalem gbogboi lɛ, ni maŋ lɛ hiɛ kpata yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli. Yinɔsane mli oshara ni ba nɛɛ saa wɔhe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Akɛ: Yesu kɔkɔbɔɔ ni here esɛɛnyiɛlɔi lɛ ayiwala lɛ hu tsɔɔ nɔ ko aloo ehiɛ shishinumɔ ko kɛha wɔ ŋmɛnɛ.
Emlibaa Fe Ekome
7-9. (a) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yesu gbalɛ ni kɔɔ asraafoi ni aaawo Yerusalem he ka lɛ he lɛ baaná emlibaa ni fe ekome? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Daniel wolo lɛ kanemɔ kɛ shishinumɔ fiɔ enɛ sɛɛ?
7 Nɛkɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ fata gbalɛ kakadaŋŋ ko ni Yesu kɛha ákɛ hetoo kɛha sanebimɔ ko ni he hiaa lɛ he. No mli lɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ebi akɛ: “Tsɔɔmɔ wɔ beyinɔ ni aaafee nii nɛɛ [Yudafoi asɔlemɔtsu lɛ hiɛkpatamɔ], ni mɛni ji beni oba lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo Iɛ naagbee lɛ he okadi?” Yɛ hetoo hamɔ mli lɛ, Yesu kɛ okadii ni nibii pii yɔɔ mli, ni Yerusalem he kawoo lɛ fata he ha. (Mateo 24; Marko 13; Luka 21) Gbalɛ nɛɛ mli nibii pii ba mli yɛ afii ni nyiɛ Yesu gbele lɛ sɛɛ ba lɛ mli, ni nɔ ni yagbe naa ji Yerusalem kɛ Yudafoi anibii agbɛjianɔtoo lɛ hiɛkpatamɔ yɛ afi 70 Ŋ.B.—Mateo 24:7, 14; Bɔfoi lɛ Asaji 11:28; Kolosebii 1:23.
8 Shi kaselɔi lɛ hu bi Yesu ‘beni eba,’ ni Biblia lɛ kɛtoɔ je muu fɛɛ nibii agbɛjianɔtoo ko he lɛ hiɛkpatamɔ lɛ he sane. (Daniel 2:44; Mateo 24:3, 21) Akɛni ba ni Yesu eba yɛ mumɔŋ lɛ kɛ je muu fɛɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee baaa yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli hewɔ lɛ, abaakpa Yesu gbalɛ lɛ mlibaa ni da yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ gbɛ, koni nakai klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli nibii ni ba lɛ afee nibii wuji ni baaba lɛ ahenɔ. Nɔ ni baafata enɛ he ji Yesu kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ he lɛ mlibaa ni da.
9 Enɛ jeɔ kpo faŋŋ kɛji akɛ wɔsusu gbɛ ni atsɔ nɔ aŋma nɛkɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ afɔ shi yɛ Biblia mli woji enyɔ ni ejeɔ kpo yɛ mli lɛ ahe lɛ. Awie asraafoi ni baawo ka lɛ ahe yɛ Mateo akɛ “amaŋfo nihii nii lɛ ni gbalɔ Daniel wie he lɛ akɛ ema he krɔŋkrɔŋ lɛ.” (Mateo 24:15) Yɛ Marko sane lɛ mli lɛ, “amaŋfo nihii nii” lɛ ma “he ni esaaa akɛ emaa.” (Marko 13:14) Mateo sane lɛ kɛɛ hu akɛ atsi “amaŋfo nihii nii” lɛ ta yɛ Daniel wolo lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wiemɔ “amaŋfo nihii nii” lɛ jeɔ kpo shii etɛ yɛ nakai wolo lɛ mli: shikome (nɔ ni fa) yɛ Daniel 9:27 he ni efata gbalɛ ni ba mli beni akpata Yerusalem hiɛ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ he lɛ, kɛ Daniel 11:31 kɛ Daniel 12:11. Taakɛ sɛɛ mli ŋmalɛi enyɔ nɛɛ tsɔɔ lɛ, abaato “maŋfo nihii nii” ko ama shi “yɛ be ni ato lɛ mli,” aloo “naagbee be lɛ” mli. (Daniel 11:29; 12:9) Wɔhi “naagbee be lɛ” mli kɛjɛ 1914; no hewɔ lɛ Yesu gbalɛ lɛ kɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ be nɛɛ he.—Mateo 24:15.
Nɔ Ni Kristendom Ehala
10, 11. Nibii ni eba yɛ wɔ afii oha nɛɛ mli lɛ tamɔ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli nɔ̃ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Nibii ni eba yɛ wɔ afii oha nɛɛ mli lɛ tamɔ nibii ni ba yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ. Ŋmɛnɛ, maŋtsɛyeli ko yɛ ni ehe gbɛi waa yɛ jeŋ saji amli, taakɛ eji yɛ nakai be lɛ mli lɛ. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔ̃ lɛ ji Anglo-Amerika jeŋ hewalɛ lɛ, ni bɔɔ mɔdɛŋ waa koni enyɛ mɛi anɔ ni amɛkpɛlɛ jwɛŋmɔ ni ehiɛ yɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ he lɛ nɔ lɛ. Heloo naa Israel kpoo Yesu akɛ Maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ efɔ lɛ mu yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli. Ba ni Yesu “eba” akɛ Maŋtsɛ ni Yehowa kɛ lɛ eta sɛi nɔ lɛ je shishi yɛ 1914. (Lala 2:6; Kpojiemɔ 11:15-18) Shi jeŋmaji lɛ ni Kristendom mli maji lɛ hu fata he lɛ kpoo akɛ amɛaakpɛlɛ enɔ. (Lala 2:2, 3, 10, 11) Yɛ anɔkwale mli lɛ amɛkɛ amɛhe wo jeŋ ta ni ehiii kwraa mli ni aapele majimaji ateŋ jeŋ nɔyeli he. Kristendom jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ fee tamɔ bɔ ni Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ fee lɛ—amɛnyiɛ hiɛ ni akpoo Yesu. Kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ amɛkɛ amɛhe ewo maŋkwramɔŋ nifeemɔi amli yɛ be fɛɛ mli ni amɛte shi amɛwo Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ni ashiɛɔ lɛ.—Marko 13:9.
11 Shi kɛlɛ, taakɛ eji yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ, ŋmɛnɛ aŋkroaŋkroi pii kɛ miishɛɛ ekpɛlɛ Yehowa Maŋtsɛ lɛ nɔ ni amɛgbɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ amɛshwa jeŋ fɛɛ. (Mateo 24:14) Yehowa Odasefoi fe akpekpei etɛ tsɔɔ bianɛ akɛ amɛyeɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ anɔkwale aloo amɛbaa amɛhe shi amɛhaa no. (Kpojiemɔ 7:9, 10) Amɛkɛ amɛhe wooo je nɛŋ maŋkwramɔŋ saji amli, ni amɛyɛ hemɔkɛyeli ni yeɔ emuu yɛ gbɛjianɔ ni Yehowa eto koni etsɔ nɔ ekɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ aba lɛ mli.—Yohane 17:15, 16; Efesobii 1:10.
“Nihii Nii” Lɛ Ŋmɛnɛ
12. Mɛni ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ “nihii nii” lɛ?
12 Belɛ mɛni ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ “amaŋfofeemɔ nihii nii” lɛ? Yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, no ji Roma asraafoi lɛ ni atsu amɛ koni amɛyanyɛ mɛi anɔ amɛwo Pax Romana lɛ shishi yɛ Yerusalem lɛ. Shi yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ jeŋmaji ni wuu Jeŋ Ta I lɛ na akɛ sɛɛnamɔ bɛ jeŋ fɛɛ ta ni aaatsɔ nɔ akɛ toiŋjɔlɛ aba lɛ he, no hewɔ lɛ amɛka nɔ ko hee ko amɛkwɛ: majimaji ateŋ gbɛjianɔtoo ni kɛ jeŋ toiŋjɔlɛ baaba. Enɛ je shishi yɛ 1919 akɛ Jeŋmaji Akpaŋmɔ ni eyɛ wala mli lolo akɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ. Enɛ ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ “amaŋfofeemɔ nihii nii” lɛ.
13, 14. (a) Mɛni ji naadɔkɔmɔ wiemɔ ni Kristendom ewie yɛ “nihii nii” lɛ he? (b) Mɛni hewɔ enɛ bafeɔ wɔŋjamɔ lɛ, ni nɛgbɛ ekɛ “nihii nii” lɛ maa?
13 Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “nihii nii” yɛ Daniel lɛ ji shiqquts. Akɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii yɛ Biblia lɛ mli akɛtoɔ amagai kɛ wɔŋjamɔ he titri. (1 Maŋtsɛmɛi 11:5, 7) Akɛni óle enɛ yɛ ojwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ kanemɔ wiemɔi komɛi ni jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi wie yɛ Kpaŋmɔ lɛ he:
“Mɛni ji adesai ni efee ekome yɛ jeŋ fɛɛ he ninaa nɛɛ kɛ ejeee Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ̃?” “Jeŋmaji Akpaŋmɔ lɛ yɛ Sanekpakpa lɛ mli diɛŋtsɛ.” (Amerika Kristo Sɔlemɔi Agwabɔɔ) “Abaanyɛ awie yɛ otii ni [Jeŋmaji Akpaŋmɔ lɛ] ekɛmamɔ ehiɛ lɛ eko fɛɛ eko kɛ enitsumɔi ahe akɛ eetsu Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ he nii taakɛ eje kpo yɛ Yesu Kristo tsɔɔmɔ lɛ mli lɛ.” (Ŋleshi Ablotsiri Osɔfonukpai) “No hewɔ lɛ kpee lɛ miibi ni Kristofoi fɛɛ kɛ amɛsɛɛfimɔ kɛ sɔlemɔ aha Jeŋmaji Akpaŋmɔ lɛ akɛ dɛŋdade kome pɛ ni yɔɔ kɛba [shikpɔŋ nɔ toiŋjɔlɛ] ni aaana.” (Britania Baptist, Congregationalists, kɛ Presbyterianbii Agwabɔɔ). “[Jeŋmaji Akpaŋmɔ lɛ] ji mɔdɛŋbɔɔ kome pɛ ni ato he gbɛjianɔ koni akɛtsu Roma Katolek Sɔlemɔ lɛ taomɔ nii ni etsi ta shii abɔ lɛ he nii.”—Cardinal Bourne, Archbishop of Westminster.
14 Beni jeŋmaji lɛ kpoo Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ni agbɛnɛ amɛtee nɔ amɛto amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɛjianɔtoo ni amɛbaatsɔ nɔ amɛkɛ toiŋjɔlɛ aba lɛ pɛ kɛkɛ ni ebatsɔ atuatsemɔ yɛ amɛgbɛfaŋ. Beni Kristendom jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛɛ nakai gbɛjianɔtoo lɛ ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ Sanekpakpa lɛ, ni amɛjaje akɛ no ji “dɛŋdade kome pɛ ni yɔɔ” ni kɛ toiŋjɔlɛ baaba lɛ, kɛkɛ ni ebatsɔ wɔŋjamɔ diɛŋtsɛ. Amɛkɛ no miito Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ gbɛhe, “hekrɔŋkrɔŋ.” Eka shi faŋŋ akɛ “ema he ni esaaa akɛ emaa.” (Mateo 24:15; Marko 13:14) Ni jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi yaa nɔ amɛfiɔ Kpaŋmɔ lɛ sɛɛyelɔ, Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ sɛɛ, moŋ fe ni amɛaatsɔɔ gbɔmɛi Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ni áto ama shi lɛ.
Oshara Ni Enɛ Ji Kɛha Kristendom
15, 16. Te wekukpaa ni ka Kristendom kɛ maji ni fiɔ “nihii nii” lɛ sɛɛ lɛ teŋ lɛ yaa nɔ ehaa tɛŋŋ?
15 Eyɛ mli akɛ Kristendom jamɔi lɛ hala Jeŋmaji Akpaŋmɔ lɛ kɛ esɛɛyelɔ lɛ fe Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ moŋ, shi wekukpaa ni ka amɛ kɛ nakai gbɛjianɔtoo lɛ mli majimaji lɛ ateŋ lɛ efite. Enɛ tamɔ nɔ ni ba Yudafoi lɛ kɛ Roma teŋ lɛ pɛpɛɛpɛ. Kɛjɛ 1945 kɛbaa nɛɛ maji babaoo ni amɛbatsɔmɔ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ mlibii lɛ efee mɛi ni jeee Kristofoi aloo mɛi ni teɔ shi woɔ Kristojamɔ, ni enɛ jeee okadi kpakpa kɛha Kristendom.
16 Kɛfata he lɛ, maji pii yɛ ni bei ebaka Kristendom sɔlemɔi lɛ kɛ maŋkwramɔ Maŋ lɛ teŋ. Anaa Katolek Sɔlemɔ lɛ yɛ Poland akɛ nɔ ni teɔ shi ewoɔ nɔyeli ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Yɛ Northern Ireland kɛ Lebanon nɛkɛ lɛ, Kristendom jamɔi lɛ eha toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ he naagba lɛ efite kwraa. Kɛfata he lɛ, Kristendom jamɔi lɛ ena mɛi ni yɔɔ veveeve, tamɔ Yudafoi Ekãalɔi lɛ, ni woɔ basabasafeemɔ he hewalɛ. No hewɔ lɛ Protestant Jeŋ Sɔlemɔi Agwabɔɔ lɛ etsu too eha awuyeli gbɛjianɔtoi, yɛ be mli ni Katolek osɔfoi hu miiwu ta yɛ kooi amli akɛ maŋ hiɛ atuatselɔi ni ahaa amɛ gbɛhe yɛ maŋ hiɛtsakemɔ nɔyelii amli.
17. (a) Mɛni ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yerusalem? (b) Mɛni etsɛŋ ni eeeba enɔ lɛ?
17 Be pɛ ji nɔ ni baatsɔɔ he ni wekukpaa ni ka Kristendom jamɔi lɛ kɛ jeŋmaji lɛ ateŋ lɛ efite kɛyashɛ, shi nibii ni ba yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ etsɔɔ bɔ ni enɛɛmɛi fɛ anaagbee baaba aha. Taakɛ Yesu tsɔ hiɛ ena lɛ, yɛ naagbee lɛ Roma asraafoi lɛ kpata Yerusalem hiɛ kɛ amanehulu babaoo yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli. Taakɛ gbalɛ mli nɔkwɛmɔ nii ji ha lɛ, Majimaji lɛ kɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ baatutua ni amɛkpata “Yerusalem” ni ji, Kristendom jamɔ gbɛjianɔtoo lɛ hiɛ.—Luka 21:20, 23.
Joo Foi Kɛya Gɔji Lɛ Anɔ
18. Mɛni esa akɛ heshibalɔi afee kɛ amɛna akɛ “nihii nii” lɛ epue?
18 Yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli, beni “nihii nii” lɛ pue lɛ sɛɛ lɛ, Kristofoi lɛ ná hegbɛ ni amɛjo foi. Yesu wo amɛ ŋaa ni amɛfee nakai amrɔ nɔŋŋ ejaakɛ amɛleee bei abɔ ni nakai hegbɛ lɛ baaya nɔ kɛyashi. (Marko 13:15, 16) Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ kɛ́ mɛi ni yɔɔ heshibaa ŋmɛnɛ lɛ yoo akɛ “nihii nii” lɛ yɛ lɛ, esa akɛ amɛjo foi amrɔ nɔŋŋ kɛjɛ Kristendom teŋ. Hiŋmɛitswaa fɛɛ hiŋmɛitswaa ni amɛkɛ hiɔ eteŋ lɛ kɛ oshara baa amɛmumɔŋ shihilɛ nɔ, ni namɔ le bei abɔ ni hegbɛ ni akɛjoɔ foi Iɛ naa aaaka kɛha amɛ?
19, 20. (a) Mɛni ji nɔ ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ fee beni amɛna akɛ Roma asraafoi lɛ ebɔle Yerusalem he lɛ? (b) Mɛni damɔ shi kɛba “gɔji” lɛ ŋmɛnɛ, ni mɛni esa akɛ etsirɛ heshibalɔi ŋmɛnɛ ni amɛjo foi kɛya jɛmɛ?
19 Luka sanekpakpa lɛ bɔ Kristofoi ni yɔɔ egbii lɛ amli Iɛ kɔkɔ ni amɛjo foi kɛ amɛna ni “abɔ ŋsara awo Yerusalem he lɛ.” Taakɛ wɔyoo momo lɛ, nakai asraafoi lɛ ba yɛ afi 66 Ŋ.B., ni hegbɛ ni akɛaajo foi lɛ ba yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli beni Cestius Gallus ha esraafoi lɛ gbala amɛhe shi kɛtee lɛ. Beni Kristofoi lɛ ejo foi lɛ sɛɛ fɛɛ lɛ, tawuu tee nɔ yɛ Yudafoi lɛ kɛ Romabii lɛ ateŋ—eyɛ mli akɛ jeee yɛ Yerusalem he. Maŋtsɛ Nero tsu Vespasian kɛtee Palestina ni ewuu ta ni eye kunimii sɔrɔtoi yɛ jɛmɛ yɛ afi 67 kɛ 68 mli. Kɛkɛ ni Nero gbo, ni Vespasian kɛ ehe wo Nɔyeli lɛ hepelemɔ mli. Shi beni afee lɛ Maŋtsɛ yɛ afi 69 Ŋ.B. lɛ, etsu ebi Tito koni ebagbe ta ni amɛkɛ Yudafoi lɛ wuɔ lɛ naa. Akpata Yerusalem hiɛ yɛ afi 70 Ŋ.B.
20 Shi Kristofoi lɛ emɛɛɛ yɛ Yerusalem koni amɛna enɛɛmɛi fɛɛ. Beni amɛna asraafoi ni woɔ ka lɛ pɛ kɛkɛ ni amɛyoo akɛ maŋ lɛ yɛ oshara mli diɛŋtsɛ. Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ, dɛŋdade ni akɛbaakpata Kristendom hiɛ lɛ epue. No hewɔ lɛ kɛ wɔyoo oshara mli ni Kristendom yɔɔ lɛ pɛ lɛ, esa akɛ ‘wɔjo foi kɛya gɔji lɛ anɔ,’ Yehowa yibaamɔ he ni ji eteokrase gbɛjianɔtoo lɛ. Gbalɛi krokomɛi kɛ nɔ ni abaadamɔ nɔ ahé aye akɛ abaaná mumɔ he kɛjɛ be mli ni Kristendom tutuamɔ lɛ eje shishi aahu kɛyashi ehiɛkpatamɔ kwraa lɛ mli haaa. Yɛ anɔkwale mli lɛ ehe ebahiaŋ ni afo hiɛkpatamɔ ni tamɔ nɛkɛ mli fioo. Nilelɔi ji mɛi ni he jɔ lɛ kɛ́ amɛjo foi kɛjɛ Kristendom teŋ bianɛ.
Yerusalem Kɛ Kristendom
21. Mɛni hewɔ “nihii nii” lɛ pue yɛ Yerusalem naagbee be mli, yɛ be mli ni yɛ afii oha nɛɛ mli lɛ epue kɛmiiba nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee be Iɛ shishijee mli lɛ?
21 Ani esa akɛ efee wɔ naakpɛɛ akɛ “nihii nii” lɛ pue yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli beni eshwɛ fioo pɛ ni Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ aaaba, yɛ be mli ni ŋmɛnɛ epue yɛ je nɛɛ naagbee lɛ shishijee be mli pɛpɛɛpɛ lɛ? Dabi. Yɛ sane lɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, “nihii nii” lɛ pue yɛ be mli ni Yehowa taoɔ ni ewebii lɛ ajo foi. Yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, ehe bahia ni Kristofoi lɛ ahi Yerusalem fioo koni amɛshiɛ yɛ jɛmɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 1:8) Yɛ afi 66 Ŋ.B., beni hiɛkpatamɔ lɛ bɛŋkɛ lɛ mli ni “nihii nii” lɛ pue, ni no bɔ amɛ kɔkɔ ni amɛjo foi. Shi ni mɔ ko “aaahi” ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yerusalem lɛ tsɔɔ akɛ mɔ lɛ baafee mɔ ni fata Kristendom jamɔ nɔyeli he lɛ he.a Anyɛŋ asɔmɔ Yehowa ni asa ehiɛ yɛ shihilɛ ni ekpɔtɔ ni tsɔɔ hemɔkɛyeli kwamɔ nɛɛ mli. No hewɔ lɛ je nɛɛ naagbee be lɛ mra mli ni “nihii nii” lɛ pue, ni ebɔ Kristofoi lɛ kɔkɔ ni amɛjo foi. Foijee kɛmiijɛ Kristendom lɛ miiya nɔ lolo, abɔɔ mɔ fɛɛ mɔ ni baayoo akɛ “nihii nii” lɛ epue lɛ kɔkɔ koni ejo foi.
22. Mɛɛ sanebimɔi yɔɔ lolo ni esa akɛ aha hetoo?
22 Shi wɔbaabi akɛ, mɛni kɛ nifeemɔ ni akpaaa gbɛ, Kristendom hiɛkpatamɔ ni Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ mlibii ni kɛ tawuu nii ewula amɛhe nɛɛ kɛbaa lɛ baa? Mɛɛ be mli enɛ baaba? Ni te aaafee tɛŋŋ ni enɛ aaanyɛ ekɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ aba wɔshikpɔŋ nɛɛ nɔ? Wɔbaasusu sanebimɔi nɛɛ ahe yɛ March 30 otsi Iɛ mli nikasemɔ lɛ mli.b
[Shishigbɛ niŋmai]
a Abaanyɛ akɛ nɔ ko ni tamɔ nakai ato he yɛ Babilon maŋtiase lɛ ni Yudafoi lɛ jo foi kɛjɛ mli yɛ afi 537 D.Ŋ.B., kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Babilon Kpeteŋkpele lɛ ni esa akɛ Kristofoi ajo foi kɛjɛ mli ŋmɛnɛ lɛ he.—Yesaia 52:11; Yeremia 51:45; Kpojiemɔ 18:4.
b Ajie kɛjɛ October 1, 1985 Watchtower lɛ mli.
Ani Okaiɔ?
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ Yesu gbalɛ ni kɔɔ “nihii nii“ Iɛ he Iɛ ana emlibaa ni ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔ̃ lɛ?
◻ Mɛni ji “nihii nii“ lɛ ŋmɛnɛ, ni kɛjɛ mɛɛ be mli epue?
◻ Mɛni ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yerusalem ni yɔɔ Yesu gbalɛ lɛ mli lɛ?
◻ Luka 21:20, 21 yeɔ buaa wɔ koni wɔna bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔɔjo foi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni ji ”gɔji” lɛ ni heshibalɔi ajo foi kɛya nɔ lɛ?
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 11]
Beni Kristendom jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛɛ akɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ Iɛ ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ Sanekpakpa lɛ, enɛ bafee wɔŋjamɔ diɛŋtsɛ