Yehowa—Bei kɛ Yinɔi a-Nyɔŋmɔ
“Nɔ fɛɛ nɔ yɛ ebe ni ato.”—JAJELƆ 3:1.
1, 2. (a) Adesai ahiɛ yɛ be nɔ yɛ mɛɛ gbɛi anɔ? (b) Eji wɔbɛ gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔɔtsɔɔ be kulɛ mɛni baaba shihilɛi babaoo nɔ ŋmɛnɛ?
WƆHIƐ hiɔ be nɔ diɛŋtsɛ yɛ wɔ daa gbi shihilɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ ŋmɛlɛ ko tsɔɔ akɛ gbɛkɛnaashi wɔshɛ lɛ ni wɔna akɛ hulu lɛ miinyɔ shi ni ŋwɛi miiwo duŋ lɛ, wɔle akɛ jenamɔ ebɛŋkɛ. Nakai nɔŋŋ hu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hei komɛi lɛ kɛ wɔ kalanda lɛ tsɔɔ akɛ gbo naagbee be mli wɔyɔɔ lɛ ni wɔna akɛ kɔɔyɔŋ miifee ŋanii otsi fɛɛ otsi, ni tsei anɔ baai miishwie shi lɛ, wɔmaa nɔ mi akɛ fɛibe loo nsoonɛmɔ be ebɛŋkɛ. No hewɔ lɛ nɔ ni ŋmɛji kɛ kalanda lɛ kɛɔ wɔ lɛ yeɔ bei loo yinɔi lɛ ahe odase.
2 Bei loo yinɔi ni kulɛ wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ lɛ baaha shihilɛ yɛ ŋmɛnɛ afee basaa diɛŋtsɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ kɔɔyɔŋ lɛji ohai abɔ ni miibɔ mɔdɛŋ ni amɛbayimɔ shi yɛ kɔɔyɔŋ lɛji adamɔ he ni deka bɛ jɛmɛ kwraa, kɛji akɛ gbɛ ko bɛ ni aaatsɔ nɔ atsɔɔ bei bɔni afee ni eto be aha eko fɛɛ eko lɛ he okwɛ! Aloo susumɔ gbɔmɛi akpekpei abɔ ni miibɔ mɔdɛŋ ni amɛya nitsumɔ yɛ be naa kɛji akɛ amɛleee gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛtsɔɔ be loo ŋmɛlɛ ni atswa lɛ he okwɛ!
3. Namɔ je bei kɛ yinɔi ashishi?
3 Namɔ bɔ loo eje bei kɛ yinɔi ashishi? Je muu fɛɛ Bɔlɔ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ 1 Mose 1:14 kɛɔ akɛ: “Ni Nyɔŋmɔ kɛɛ: Kanei aba ŋwɛi atatu lɛ mli, koni amɛgbala shwane kɛ nyɔɔŋ mli, ni amɛtsɔɔ okadii kɛ bei kɛ gbii kɛ afii.”
Bei Kɛ Yinɔi Ni He Hiaa Titri Lɛ
4-6. (a) Mɛni he hiaa babaoo fe ni aaale bei loo yinɔi kɛha adesai anitsumɔi? Mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ saji esa akɛ wɔbi?
4 Eyɛ mli akɛ be loo yinɔ ni aaale lɛ he miihia kɛha adesa nitsumɔi moŋ, shi nɔ ko yɛ ni he hiaa kwraa fe enɛ: Mɛɛ be kɛ yinɔ eji yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ? Jajelɔ 3:1 jaje akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ yɛ ebe ni ato, ni nitsumɔ fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi shishi nɛɛ yɛ ebe.” Yɛ be mli ni enɛ ji anɔkwale yɛ adesa gbɛfaŋ lɛ, eji nakai babaoo moŋ po yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Eyɛ bei kɛ yinɔi pɔtɛɛ ni ekɛbaatsu eyiŋtoo he nii. Kɛ wɔhaaa wɔshihilɛ kɛ nɛkɛ anɔkwasane nɛɛ akpa gbee lɛ, belɛ wɔshihilɛ be ni wɔtoɔ he gbɛjianɔ koni ekɛ ŋmɛji loo kalandai lɛ akpa gbee lɛ fɛɛ baafee nɔ ni sɛɛnamɔ bɛ he.
5 Mɛni hewɔ nakai enɛ ji lɛ? Ejaakɛ Yehowa yɛ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ nɛɛ kɛ adesai bɔɔ nii ni yɔɔ nɔ lɛ; kɛ jeee nakai kulɛ ebɔŋ amɛ. Kɛ wɔhaaa wɔshihilɛ kɛ nakai yiŋtoo lɛ akpa gbee lɛ, akɛ wɔ fataŋ he. Ni abaatsu eyiŋtoo he nii yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ. Ejajeɔ akɛ: “Nakai miwiemɔi ni jɛɔ midaaŋ lɛ hu aaafee: Ekuŋ esɛɛ kɛbaŋ miŋɔɔ efolo, shi moŋ eeefee nɔ ni sa mihiɛ lɛ, ni eeeha nɔ ni mitsu lɛ yɛ hewɔ lɛ aya nɔ!”—Yesaia 55:11.
6 No hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔbi akɛ: Mɛɛ be loo yinɔ enɛ ji yɛ Yehowa hiɛ? Te jeŋmaji lɛ kɛ gbɔmɛi ni yɔɔ je nɛŋ lɛ baa ebebuu lɛ mli amɛhaa tɛŋŋ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, obaa mli yɛ nɛgbɛ? Ani oto oshihilɛ he gbɛjianɔ bɔ ni ekɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛ ebebuu aaakpa gbee?
Ani Je Nɛɛ Miiha Nyɔŋmɔ Yiŋtoo Aba Mli?
7. Mɛɛ jwɛŋmɔ gbɔmɛi ni diɔ jamɔ sɛɛ lɛ ateŋ mɛi pii yɔɔ, shi mɛni hewɔ anɔkwale ko bɛ enɛ mli lɛ?
7 Mɛi pii nuɔ he akɛ amɛfata Nyɔŋmɔ yiŋtoo he ejaakɛ amɛkɛɔ akɛ amɛheɔ Nyɔŋmɔ bo kɛjɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ Wiemɔ lɛ mli nɔ ni nakai yiŋtoo lɛ ji lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛfee nakai. Amɛtsɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɛ nɔ, ni kɛlɛ amɛnuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ baana amɛ mɔbɔ yɛ gbɛ ko nɔ. Jeŋ nɔyelɔi babaoo ena su ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ yinɔi lɛ fɛɛ mli. Amɛnuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ miitsɔ amɛnɔ kɛmiitsu eyiŋtoo he nii, ni amɛnifeemɔi kɔɔɔ he eko. Shi amɛ hu amɛnyɛɛɛ amɛtsɔɔ nɔ ni nakai yiŋtoo lɛ ji.
8. Mɛni hewɔ jwɛŋmɔ bɛ mli akɛ aaasusu akɛ Bɔlɔ lɛ miifi je nɛŋ nɔyelɔi kɛ emli gbɔmɛi lɛ asɛɛ lɛ?
8 Ani Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ fiɔ je nɛɛ kɛ emli nɔyelɔi kɛ gbɔmɛi ni yɔɔ jamɔ ko mli lɛ asɛɛ? Susumɔ enɛ he: Nyɔŋmɔ hewalɛ lɛ fa babaoo diɛŋtsɛ. Lɛ ebɔ je muu fɛɛ, ni ŋulamii kuikui akpekpei toi abɔ ni kuu fɛɛ kuu lɛ ŋulamii akpekpei toi akpei abɔ yɔɔ mli lɛ. (Lala 147:4) Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ yɛ nilee ni fe fɛɛ. Eji Nyɔŋmɔ kɛ ehewalɛ kɛ enilee nɛɛ miifi jeŋmaji lɛ asɛɛ kulɛ, ani ŋkɔmɔyeli, tawuu, jalɛsane ni ayeee kɛ piŋmɔ yɛ afii ohai babaoo mli nɛɛ baaba amɛnɔ nakai? Ani Nyɔŋmɔ baakudɔ jeŋmaji ahiɛnyiɛlɔi kɛ amɛmli bii akpekpei abɔ lɛ ni amɛya ta ni amɛyagbe jeŋmaji ahiɛnyiɛlɔi kɛ amɛmli bii akpekpei abɔ krokomɛi ni amɛ hu amɛkɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni tsɔɔ amɛ gbɛ lɛ? Ani jwɛŋmɔ yɛ enɛ mli?
9. Mɛni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ esa akɛ efee enɔkwa sɔɔlɔi lɛ amumɔŋ shihilɛ diɛŋtsɛ?
9 Biblia lɛ kɛɔ wɔ yɛ Klɛŋklɛŋ Korintobii 14:33 akɛ, “Nyɔŋmɔ lɛ ejeee sakasakafeemɔ Nyɔŋmɔ, shi moŋ hejɔlɛ Nyɔŋmɔ ni.” Agbɛnɛ hu, Yehowa kɛɔ mɛi ni ji ewebii diɛŋtsɛ lɛ akɛ: “Nyɛnaabu afee ekome ni mligbalamɔi akaba nyɛteŋ, shi moŋ, nyɛ fɛɛ nyɛyitsoŋ kɛ nyɛjwɛŋmɔ afee ekome.” (1 Korintobii 1:10) Kɛji akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ateŋ mɔ ko enyiɛɛɛ tɛ ni afo afɔ shi nɛɛ sɛɛ lɛ, belɛ mɛni? Romabii 16:17 woɔ ŋaa akɛ: “Nyɛhiɛ aka mɛi ni jeɔ tsɔɔmɔ ni nyɛkase lɛ sɛɛ ni amɛkɛ mligbalamɔi kɛ pampitoo baa lɛ ahe, ni nyɛtsi nyɛhe kɛjɛ gbalamɔi kɛ bei ji odaseyelii ni ka shi faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ fiii maji ni tamɔ nɛkɛ, amɛjamɔ mli hiɛnyiɛlɔi kɛ amɛsɛɛnyiɛlɔi lɛ asɛɛ.
10, 11. Mɛɛ ŋmalɛi tsɔɔ mɔ ni fiɔ je nɛŋ nɔyelɔi kɛ emli gbɔmɛi lɛ asɛɛ lɛ?
10 Belɛ namɔ fiɔ amɛsɛɛ lɛ mɔ? Klɛŋklɛŋ Yohane yitso 3, kukuji 10 kɛyashi 12 kɛɔ akɛ: “Enɛ mli Nyɔŋmɔ bii lɛ kɛ abonsam bii lɛ jieɔ amɛhe kpo faŋŋ yɛ. Mɔ fɛɛ mɔ ni tsuuu jalɛ nii lɛ, ejɛɛɛ Nyɔŋmɔ mli, kɛ mɔ ni sumɔɔɔ enyɛmi hu. Ejaakɛ enɛ ji bɔfosane ni nyɛnu kɛjɛ shishijee lɛ, akɛ wɔsumɔsumɔɔ wɔhe; jeee tamɔ bɔ ni Kain je mɔfɔŋ lɛ mli ni egbe enyɛmi lɛ.” Agbɛnɛ hu, Klɛŋklɛŋ Yohane yitso 4, kuku 20 kɛɔ akɛ: “Kɛji mɔ ko kɛɛ akɛ: Miisumɔ Nyɔŋmɔ ni enyɛɔ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi lɛ, amalelɔ ji lɛ. Ejaakɛ mɔ ni sumɔɔɔ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi ni enaa Iɛ lɛ, Nyɔŋmɔ ni enaaa lɛ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni eeenyɛ lɛ esumɔ hu?” No hewɔ lɛ Yesu kɛ mla nɛɛ fɔ shi yɛ Yohane 13:35: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.”
11 Ani oona nibii komɛi ni je amɛhe yɛ suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ ni esa akɛ ahi Nyɔŋmɔ anɔkwale tsuji ateŋ lɛ kɛ gbɛ ni je lɛŋ hiɛnyiɛlɔi kɛ amɛgbɔmɛi fɛɛ enyiɛ nɔ yɛ afii ohai abɔ lɛ mli lɛ? Yɛ wɔ afii oha nɛɛ pɛ mli lɛ, hiɛkpatamɔ ni Nyɔŋmɔjalɔi krokomɛi kɛba Nyɔŋmɔjalɔi krokomɛi anɔ lɛ eyashɛ akpekpei nyɔŋmai abɔ. Yɛ be babaoo mli lɛ, mɛi ni gbeɔ amɛhe nɛɛ jɛ jamɔ kome too lɛ nɔŋŋ mli! Eji odaseyeli ni ma shi shiŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ fiii amɛsɛɛ. Shi moŋ, taakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ lɛ, amɛsɛɛfilɔ lɛ jeee mɔ ko mɔ ko akɛ Satan Abonsam. No hewɔ ni bɔfo Yohane nyɛ ekɛɛ akɛ. “Wɔle akɛ wɔjɛ Nyɔŋmɔ mli, ni je muu lɛ fɛɛ ka mɔfɔŋ lɛ mli” lɛ. (1 Yohane 5:19) Hɛɛ, Satan ji “nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ nyɔŋmɔ.” (2 Korintobii 4:4, NW) Lɛ ji hewalɛ ni hɔ je nɛŋ hiɛnyiɛlɔi kɛ emli gbɔmɛi ni amɛnifeemɔ tsɔɔ akɛ amɛjeee gbɔmɛi ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ asɛɛ.
Nyɔŋmɔ Yiŋtoo Kɛha Heshibalɔi
12, 13. Mɛni ji Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ nɛɛ kɛ adesai?
12 Shi, beni Nyɔŋmɔ bɔ gbɔmɛi lɛ, eto eyiŋ akɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ atsɔ paradeiso tamɔ Eden abɔɔ lɛ, koni gbɔmɛi ni yeɔ emuu ni amɛfee ekome ni yɔɔ miishɛɛ ayi nɔ obɔ. (1 Mose 1:26-28; 2:15; Yesaia 45:18) Adesai atuatselɔi kɛ mumɔŋ bɔɔ nii yiwalɔi hako nakai yiŋtoo lɛ afee efolo. Agbɛnɛ hu, akɛni Yehowa ji bei kɛ yinɔi a-Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, eyiŋtoo lɛ baaba mli yɛ be ni lɛ diɛŋtsɛ eto eha enɛ lɛ mli. Eŋmɛŋ gbɛ ni adesa nɔyeli ni etsi ehe kɛjɛ ehe lɛ aya nɔ awuu ashi eyiŋtoo kɛteke be ni eto lɛ.
13 Yesu yɛ hekɛnɔfɔɔ ni yeɔ emuu yɛ Yehowa yiŋtoo kɛha shikpɔŋ nɛɛ lɛ mli. Ekɛɛ efɔŋfeelɔ ko ni tsɔɔ emli hemɔkɛyeli lɛ akɛ: “Obaafata mihe yɛ Paradeiso.” (Luka 23:43, NW) No ji shikpɔŋ nɔ Paradeiso ni baaba lɛ. Yesu tsɔ hiɛ ewie yɛ mra be ko mli akɛ: “Miishɛɛ ji mɛi ni he jɔ lɛ, shi shikpɔŋ le aaatsɔ amɛnɔ.” (Mateo 5:5, NW) Eka shi faŋŋ akɛ Yesu miiwie sane ni yɔɔ Lala 37:11 ni kɛɔ nɛkɛ lɛ yɛ biɛ: “Shi mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.”
14. Mɛɛ gbɔmɛi nɛkɛ baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ?
14 Namɛi ji mɛi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ nɛɛ? Lala 37:34 kɛɔ akɛ: “Kwɛmɔ Yehowa gbɛ ni onyiɛ egbɛ lɛ nɔ, ni eeewo onɔ, koni shikpɔŋ lɛ atsɔ onɔ; beni aaafolɔ mɛi fɔji lɛ, ooona.” Kukuji 37 kɛ 38 kɛfata he akɛ: “Saramɔ mɔ ni hi kɛwula shi lɛ, ni okwɛ mɔ ni ja lɛ; ejaakɛ nakai gbɔmɔ lɛ aaahi aha lɛ wɔsɛɛ. Shi nɔtɔlɔi Iɛ, aaakpata amɛhiɛ shikome; mɛifɔji awɔsɛɛ be lɛ sɛɛ aaafo.” No hewɔ lɛ, esa akɛ mɛi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ale Yehowa, ahe eshiwoi lɛ aye, ni abu amɛ jalɔi akɛ mɛi ni shwamɔ ko bɛ amɛhe akɛni amɛboɔ emlai atoi hewɔ. Taakɛ Klɛŋklɛŋ Yohane 2:17 jaje le: “Je lɛ hoɔ eyaa kɛ emli sɛɛdii nii lɛ; shi mɔ ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii Iɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.”
15. Bɔni afee ni jeŋ tsakemɔi wuji ni sɛɛnamɔi yɔɔ he aba lɛ, mɛni ji nɔ kome ko ni he hiaa ni esa akɛ eba?
15 Shi kɛlɛ, dani nakai tsakemɔ lɛ aaaba lɛ, ebaabi ni aku sɛɛ asaa bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ bianɛ lɛ kwraa. Nɔ kome ji akɛ, nɔ ni ebaatsɔɔ ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ shikpɔŋ lɛ nɔ nɔyelii fɛɛ ni aaakpata amɛhiɛ, ejaakɛ adesa nɔyeli kɛ shihilɛ kpakpa ni ashweɔ bako da. Shi nɛkɛ tsakemɔ ni hosoɔ shikpɔŋ nɛɛ ji nɔ ko ni Yehowa baanyɛ atsu he nii. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Lɛ ji mɔ ni tsakeɔ be kɛ yinɔ, lɛ ekpaa maŋtsɛmɛi, ni esaa ewoɔ maŋtsɛmɛi.”—Daniel 2:21.
Ekpataa Shitee Kɛ Wolɔi Ahiɛ
16, 17. (a) Yehowa kɛ Farao ni te shi wo eyiŋtoi lɛ ye yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Yehowa gbalɛ wiemɔ lɛ ba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
16 Susumɔ nɔ ni Yehowa fee blema nɔyelɔi kɛ maŋtsɛyelii ni yɔɔ hewalɛ lɛ, titri lɛ mɛi ni agbɛ amɛ ashwa kɔɔyɔŋ tamɔ tutuu ni nakai afee maŋtsɛyelii lɛ hu. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Mizraim Farao ni ŋɔ Yehowa webii lɛ nom lɛ yɛ. Shi Yehowa yɛ yiŋtoo kɛha etsuji lɛ, ni etsu Mose koni eyakɛɛ Farao akɛ eha amɛyɛ amɛhe. Shi Farao kɛ henɔwomɔ jaje akɛ: “Namɔ ji Yehowa lɛ ni mabo egbee toi?” Ni ekɛfata he akɛ: “Mileee Yehowa, ni Israel hu, mihaŋ amɛya.”—2 Mose 5:2.
17 Yehowa kɛ hegbɛi pii ha Farao koni etsake ejwɛŋmɔ. Shi kɛlɛ, yɛ be fɛɛ mli lɛ, taakɛ 2 Mose 11:10 kɛɔ lɛ, Farao ‘wajeɔ etsui.’ Shi Yehowa yɛ hewalɛ ni anyɛŋ atsi naa. Beni ebe ni eto lɛ shɛ lɛ, eshiu Farao kɛ etabilɔi lɛ yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ mli. 2 Mose 14:28 kɛɔ akɛ: “Eshwɛɛɛ amɛteŋ mɔ kome tete po.” Shi yɛ gbɛ kroko no lɛ, abu Yehowa tsuji lɛ ahe ni aŋmɛɛ amɛhe. Ni agbɛnɛ enɛ ba yɛ be ni Yehowa gbalɛ wiemɔ lɛ egba efɔ shi lɛ mli pɛpɛɛpɛ, yɛ afii 400 be kpalaŋŋ ni ewie he etsɔɔ anɔkwafo Abraham afii ohai abɔ dani enɛ ba lɛ sɛɛ.
18. Mɛni Yehowa fee Nebukadnezar ni jɛ Babilon lɛ? Mɛni hewɔ?
18 Agbɛnɛ Babilon Maŋtsɛ Nebukadnezar hu yɛ. Epupuu ehe yɛ ehewalɛ kɛ nibii ni enyɛ etsu he, tamɔ oookɛɛ eji nyɔŋmɔ ko. Shi Daniel 4:31 kɛɔ akɛ “maŋtsɛ lɛ naa enyɔɔɔ shi, ni gbee jɛ ŋwɛi kɛɛ: “Maŋtsɛ Nebukadnezar, aakɛɛo akɛ: Ashɔ maŋtsɛyeli lɛ yɛ odɛŋ.” Yehowa kɛɛ lɛ akɛ abaaba lɛ shi tamɔ jwɛi amli kooloo kɛyashi be mli ni, taakɛ kuku 32 kɛɔ lɛ, eeena ele akɛ “mɔ ni yɔɔ ŋwɛi shɔŋŋ lɛ yɛ hewalɛ yɛ gbɔmɛi amaŋtsɛyeli nɔ, ni eŋɔhaa mɔ fɛɛ mɔ ni esumɔɔ.” Nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni eba mli yɛ be ni Yehowa eto kɛha enɛ lɛ mli.
19. Mɛni hewɔ Yehowa fɔbuu kojomɔ ba Babilon kɛ enɔyelɔ, Belshazar nɔ lɛ?
19 Naagbee Babilon maŋtsɛ ji Belshazar. No mli lɛ be eshɛ ni esa akɛ maŋtsɛyeli ni ehiii kwraa lɛ agbee shi. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Babilonbii lɛ eŋɔ Yehowa webii anom ni amɛwie musubɔɔ wiemɔi amɛshi Yehowa gbɛi lɛ. Daniel yitso 5 gbaa akɛ Belshazar ŋmɛ okpɔlɔ kpeteŋkpele ko eha ebladei akpe. Kɛkɛ ni Belshazar “fa akɛ ayaŋɔ shika kɛ jwiɛtɛi nibii ni etsɛ Nebukadnezar yaloo yɛ [Yehowa] sɔlemɔ we ni yɔɔ Yerusalem lɛ kɛba, . . . Ni Maŋtsɛ lɛ kɛ enukpai lɛ kɛ eŋamɛi lɛ kɛ ehemɛi Iɛ nu daa yɛ mli.” (Daniel 5:2, 3) Kadimɔ nɔ ni amɛfee kɛnyiɛ sɛɛ lɛ: “Amɛnu wein ni amɛjie shika kɛ jwiɛtɛi kɛ akɔɔble kɛ dade kɛ tso kɛ tɛ fɛɛ tɛ nyɔŋmɔi lɛ ayi.” (Daniel 5:4) Akɛni amɛnu daa yɛ krɔŋkrɔŋ nii ni akɛtsu nii yɛ Yehowa jamɔ mli lɛ mli hewɔ lɛ, amɛye Yehowa he fɛo ni amɛwie musubɔɔ wiemɔi amɛshi lɛ. Amɛ apasa nyɔŋmɔi lɛ ni amɛjaa lɛ tsɔɔ akɛ amɛmiija Satan.
20, 21. Mɛɛ shɛɛ sane Daniel kɛha Belshazar, ni eba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
20 Shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ ni naakpɛɛ nɔ ko ba. Ana gbɔmɔ nine waobii ni miiŋmala nii yɛ maŋtsɛ we lɛ gbogboi lɛ ahe! Maŋtsɛ lɛ she gbeyei aahu akɛ “ejwɛŋmɔi hao lɛ, ni ehɛ talɔi lɛ amli gbɔjɔ, ni enakutsei tswiatswia amɛhe.” (Daniel 5:6) Belshazar jamɔ mli ŋaawolɔi lɛ eko kwraa bɛ ni baanyɛ anu niŋmaa lɛ shishi, no hewɔ lɛ atsɛ Yehowa tsulɔ Daniel koni ebatsɔɔ shishi Daniel ha Maŋtsɛ lɛ le akɛ sane lɛ jɛ Yehowa ŋɔɔ, ni nɔ ni ekɛɔ nɛ: “Nyɔŋmɔ ekane emaŋtsɛyeli lɛ ni egbe naa. . . . Aŋmɛo yɛ ŋsɛni mli, ni ana akɛ oshɛɛɛ. . . . Aja omaŋtsɛyeli lɛ mli, ni aŋɔ ha Mediabii kɛ Persiabii!”—Daniel 5:26-28.
21 Yɛ nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ lɛ, Media kɛ Persia asraafoi batutua maŋ lɛ kɛtsɔ maŋ lɛ agboi ni aŋaaa amɛ jogbaŋŋ lɛ mli. Taakɛ Daniel 5:30 mu sane naa lɛ: “Nakai nyɔɔŋ lɛŋ nɔŋŋ lɛ agbe Belshazar.” Babilon shigbɛɛmɔ lɛ ŋmɛ gbɛ ni Yehowa webii ku amɛsɛɛ kɛtee amɛshikpɔŋ nɔ afii 70 sɛɛ pɛpɛɛpɛ kɛjɛ amɛ nomŋɔɔ be lɛ shishijee. Enɛ ba mli pɛpɛɛpɛ yɛ Yehowa bebuu naa, taakɛ ajie lɛ kpo yɛ Yeremia 29:10 lɛ.
22, 23. Yehowa kɛ Maŋtsɛ Herode Agripa I ni te shi wo Kristofoi lɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ ye yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
22 Yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, Maŋtsɛ Herode Agripa I bafee naagbee nɔyelɔ yɛ Palestina, Roma Maŋtsɛyeli lɛ fa lɛ nɔ. Herode ha awo bɔfo Petro tsuŋ, ni ewa Kristofoi krokomɛi lɛ ayi. Ni eha agbe bɔfo Yakobo po. (Bɔfoi lɛ Asaji 12:1, 2) Herode to tabilɔi aŋkroaŋkroi ni kɛ amɛhe wuɔ ta kɛboteɔ gbele mli ni enɛ tsɔ shwɛmɔ nii kɛ wɔŋjalɔi ashwɛmɔi krokomɛi ni eto he gbɛjianɔ. Enɛɛmɛi fɛɛ ha ayoo lɛ akɛ kɛɛmɔ ni ekɛɔ akɛ eji Nyɔŋmɔjalɔ lɛ ji amale.
23 Kɛkɛ ni Yehowa be shɛ ni ebaakpata nɛkɛ shitee kɛ wolɔ nɛɛ hiɛ. Bɔfoi lɛ Asaji 12:21 kɛyashi 23 (NW) kɛɔ wɔ akɛ: “Shi gbi ko ni ato nɔ lɛ, Herode wo emaŋtsɛ atade lɛ, ni eyata kojomɔ sɛi Iɛ nɔ, ni ewie etsɔɔ amɛ. Ni gbɔmɛi ni ebabua amɛhe naa lɛ bɔi bolɔmɔ akɛ: ‘Nyɔŋmɔ gbee nɛ, shi jeee gbɔmɔ gbee ni!’” Mɛni nyiɛ sɛɛ ba? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ni amrɔ lɛ nɔŋŋ lɛ, Nuŋtsɔ lɛ bɔfo tswa lɛ nɔ, ejaakɛ ekɛ anunyam lɛ haaa Nyɔŋmɔ, ni gɔgɔmii ye lɛ, ni egbo.” Naa bɔ ni Yehowa “kpaa maŋtsɛmɛi” taakɛ Daniel 2:21 jaje lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ kroko.
24. Nɛkɛ yinɔsane mli, anɔkwalei nɛɛ yeɔ mɛni he odase?
24 Nɛkɛ yinɔsane mli nibii ni ba nɛɛ yeɔ odase akɛ Yehowa yɛ ebei kɛ eyinɔi kɛha eyiŋ toi. Amɛtsɔɔ hu akɛ eyɛ nyɛmɔ kɛ hewalɛ ni ekɛaaha eyiŋtoo akɛ ebaatsake shikpɔŋ nɛɛ ni etsɔ paradeiso he ni “jalɛ hiɔ mli” lɛ aba mIi.—2 Petro 3:13.a
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ajie kɛjɛ April 15, 1986 Watchtower lɛ mli
Ani Okaiɔ?
◻ Mɛni hewɔ ehe hiaa waa ake aaale Yehowa bei kɛ eyinɔi lɛ?
◻ Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ fiii je nɛŋ nɔyelɔi kɛ amɛgbɔmɛi lɛ asɛɛ lɛ?
◻ Mɛɛ gbɔmɛi nɛkɛ baahi shikpɔŋ nɔ Paradeiso ni baa lɛ mli?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa etsɔɔ enyɛmɔ ni eyɔɔ akɛ ekɛaaba nɔyelɔi ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ ashi yɛ?