Owɔsɛɛ Be Namɔ Baanyɛ Atsɔ Hiɛ Agba Afɔ Shi?
NI aaabɔ mɔdɛŋ atsɔ hiɛ agba wɔsɛɛ be lɛ waaa. Ni eeeba mli anɔkwale lɛ wa. Kɛ saji ni atsɔ hiɛ agba afɔ shi lɛ baaa mli lɛ, ebafeɔ yaka nitsumɔ, taakɛ nɔkwɛmɔ nii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli lɛ.
Gbɔmɔ ebɔ mɔdɛŋ kɛjɛ blema bei amli akɛ eeele nɔ ni yɔɔ wɔsɛɛ be. Ŋmɛnɛ, wɔteŋ mɛi pii shweɔ ni wɔle nɔ ni baaba wɔ. Nibii ni baaba lɛ ahe nilee ni wɔtaoɔ wɔtsɔ hiɛ wɔna nɛɛ eha gbɔmɔ ebɔ nifeemɔ gbɛi sɔrɔtoi babaoo he mɔdɛŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, apɛi adesa gbɔmɔtso lɛ mli akɛ aleenɔ aaana nɔ ko ni tsɔɔ enɛ yɛ bɔ ni ehiɛ yɔɔ lɛ hewɔ, bɔ ni eyitso ŋoŋo yɔɔ ha kɛ liamɔ ni yɔɔ edɛ lɛ mli. Gbɔmɔ ekase kooloi ahe nii—kwakwei kɛ onufui ayaa kɛ baa, loofɔji afilikimɔ, kɛ bɔ ni wuɔ nuu po kɔlɔɔ abele yɛ shikpɔŋ ehaa. Mɛi komɛi kɛ nibii tamɔ ashwishwɛ kokloo kɛ woji ni akɛshwɛɔ tamɔ spaa, tɛi ni akɛ shwɛɔ asɔ, tiibaa aloo kɔfe ni agbɛlɛ etsu nii. Gbɛ ni atsɔɔ nɔ afeɔ enɛ lɛ fa ni eyɛ sɔrɔto tamɔ gbɔmɛi, kusumii kɛ bei, shi nɔ kome pɛ ejɛ fɛɛ mli eba: nijiaŋwujee loo nine ni nyɛɔ shi.
Shi Mɔ kome pɛ yɔɔ ni baanyɛ atsɔ hiɛ agba wɔsɛɛ be. Namɔ ni? Yehowa Nyɔŋmɔ. Yehowa ji mɔ ni yɔɔ sɔrɔto lɛ ejaakɛ lɛ ji ‘Mɔ ni jɛɔ shishijee ejajeɔ naagbee lɛ.’ Eyɛ mli akɛ saji ni egba lɛ fɛɛ bako naagbee moŋ, shi Nyɔŋmɔ baanyɛ atsɔ hiɛ agba nɔ ni baaba yɛ naagbee. Hɛɛ, Yehowa baanyɛ afɛne wɔsɛɛ be ashwie gbɔmɔ hiɛ, jeee yɛ gbii fioo ko pɛ ni tsɔɔ hiɛ, shi moŋ afii ohai abɔ kɛmiitsɔ be lɛ hiɛ!—Yesaia 46:10.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 3]
“Tsɔnei ni filikiɔ yɛ ŋwɛi ni tsii fe kɔɔyɔɔ nyɛŋ aba.”—Lord Kelvin Ŋleshi akɔntaabulɔ kpanaa kɛ British Royal Society lɛ sɛinɔtalɔ, c. 1895.a
[Shishigbɛ niŋmai]
a Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ fɛɛ jɛ wolo The Experts Speak ni Christopher Cert kɛ Victor Navasky bua naa amɛŋmala lɛ mli.
“Kɛji akɛ wɔmiibo mɔdɛŋ ni wɔnu bɔ ni shihilɛ baatamɔ yɛ 1960 mli lɛ shishi lɛ, esa akɛ wɔje shishi ni wɔyoo akɛ jara ni niyenii, hehaa nii kɛ wɔɔhe baahiɛ lɛ baafee bibioo tamɔ kɔɔyɔɔ.”—John Langdon-Davies, Ŋleshi woloŋmalɔ kɛ Royal Anthropological Institute lɛ mli Mɔ, 1936.
“Enɛ ji buului anifeemɔ fe fɛɛ ni wɔfee. . . . Okpɛlɛm lɛ fɛŋ, ni miiwie tamɔ mɔ ni le tuŋtɛi loo okpɛlɛmii ahe nii.”—Admiral William Leahy, U.S. Maŋ Nɔkwɛlɔ Nukpa Harry Truman ŋaawolɔ yɛ U.S. Amerika atomik okpɛlɛm he nitsumɔ mli, 1945.
[He ni Sane lɛ Jɛ]
U.S. National Archives