Gbogbo He Niŋmaa lɛ—Ani Onaa Lo?
“Etsɔ lɛ diɛŋtsɛ enine nɔ etsɔ hiɛ ena eshigbeemɔ,. . .
Etamɔ gbogbo he niŋmaa lɛ.”
NƐKƐ wiemɔi nɛɛ Irish niŋmalɔ Jonathan Swift kɛtsɔɔ bɔ ni afii ohai 18 lɛ mli shikatolɔ ko ji. Akɛni mɛi ni ekɛ amɛshika toɔ lɛ ni miitao amɛshika ekoŋŋ lɛ ebagbá kɛbɔle ehe hewɔ lɛ, enu he akɛ enaagbee ebɛŋkɛ Akɛ wiemɔ ‘gbogbo he niŋmaa’ etsu nii afii ohai babaoo akɛtsɔɔ oshara ko ni miiba.
Shi shishijee ‘gbogbo he niŋmaa’ lɛ je kpo nɔ ni fe afii 2,500 ni eho nɛ. Bɔ ni eba mli oya lɛ tsake yinɔsane gbɛ. Bɔni afee ni wɔpɛi shishijee wiemɔ ‘gbogbo he niŋmaa’ lɛ mli lolo lɛ, esa ake wɔku wɔsɛɛ wɔya Biblia wolo ni ji Daniel lɛ mli. Enɛ baaye abaa wɔ ni wɔna bɔ ni kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ he hiaa ha, kɛ bɔ ni esa akɛ etsirɛ wɔ ni wɔbo kɔkɔbɔɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli waa yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ toi.
Kɛjɛ Hewalɛ Jɛɛhe ni Kwɔ Fe Fɛɛ
October 5, 539 D.Ŋ.B. gbekɛ mli. Babilon maŋ lɛ mlibii lɛ miinu nii ni amɛmiijo. Eyɛ mli akɛ Media kɛ Persia henyɛlɔi lɛ eshɛ egboi lɛ anaa moŋ, shi maŋ lɛ nuɔ he akɛ eyɛ shweshweeshwe Anyɛŋ abote egbɔgbɔi lɛ amli, no hewɔ lɛ mɔ fɛɛ mɔ anya ni emii ashɛ ehe. Mɛni hewɔ, ejaakɛ Okpɔlɔŋmɛɛi ahe hoofeemɔ ni mɛi ni amɛbawo ka lɛ nuɔ lɛ tsɔɔ akɛ maŋ lɛ baanyɛ ekɛ amɛ atswa yɛ be kakadaŋŋ mli!
Maŋtsɛ Belshazar yɛ emaŋtsɛ we asa wulu lɛ nɔ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ ekɛ henɔwomɔ diɛŋtsɛ miikwɛ hiɛnaanɔbii ni etsɛ amɛ kɛba kpe yɛ nakai be lɛ mli lɛ. Elia etsuji lɛ kɛ shika kɛ jwiɛtɛi nibii ni enii, Maŋtsɛ Nebukadnezar yaloo kɛjɛ Yehowa sɔlemɔwe ni yɔɔ Yerusalem afii nyɔŋmanyɔŋmai pii ni etsɔ hiɛ lɛ ba. Belshazar baanyɛ abolɔ akɛ, ‘Nyɛhaa wɔnua daai kɛjɛa kpuji nɛɛ amli, koni wɔkɛjie wɔnyɔŋmɔi lɛ ayi!—Daniel 5:1-4.
Kɛtee Hiɛkpatamɔ Kwraa Mli
Trukaa pɛ kɛkɛ ni Belshazar hiɛ tsake kɛ gbeyeishemɔ. Nine ko pue yɛ kanetso Iɛ ŋɛlɛnɔ yɛ gbogbo lɛ he, ni eŋma wiemɔi ejwɛ ni mli ka shi faŋŋ, shi amɛji naakpɛɛ wiemɔi. Amrɔ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni lalai kɛ jooi lɛ kpa. Maŋtsɛ lɛ she gbeyei naakpa ni enakutsei tswiatswia amɛhe. Mɛni ji nɔ ni Okadi nɛɛ tsɔɔ? Nyɛtsɛa nilelɔi lɛ kɛ ŋulamiiaŋkwɛlɔi lɛ! Mɔ fɛɛ mɔ ni aaanyɛ atsɔɔ nɛkɛ niŋmaa nɛɛ shishi lɛ, aaawo ehiɛ nyam babaoo.—Daniel 5:5-7.
Mɔ fɛɛ mɔ miimɛ kɛ hekpokpomɔ koni nilelɔi lɛ akɛɛ nɔ ko. Shi amɛ hu amɛhao. Mɛni ji nakai ‘gbogbo he niŋmaa’ lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ? Mɔ ko mɔ ko kwraa nyɛɛɛ atsɔɔ nɔ ko, kɛkɛ ni enɛ ha maŋtsɛ lɛ hao naakpa—Daniel 5:8, 9.
Akɛni maŋnyɛ lɛ nu nɔ ni yaa nɔ lɛ hewɔ lɛ, ebote asa lɛ nɔ. Ekai Belshazar akɛ gbɔ ko ni ji nilelɔ yɛ maŋtsɛyeli lɛ mli ni baanyɛ atsɔɔ niŋmaa lɛ shishi. No hewɔ lɛ eyatsɛ Daniel. Ekɛ ekaa kai Maŋtsɛ lɛ nɔ ni ba Nebukadnezar nɔ afii pii ni etsɔ hiɛ lɛ. Kɛkɛ ni Daniel kɛɛ Belshazar nɔni baaba enɔ akɛ:
“Ŋmalɛ ni aŋma lɛ nɛ: MENE, MENE, TEKEL kɛ PARES.
“Wiemɔ lɛ shishitsɔɔmɔ nɛ: MENE, Nyɔŋmɔ ekane omaŋtsɛyeli lɛ gbii lɛ ni ekɛba naagbee.
“TEKEL, aŋmɛɔ yɛ nsɛni mli ni ana akɛ oshɛɛɛ.
“PERES, aja omaŋtsɛyeli lɛ mli aŋɔha Mediabii kɛ Persiabii.”—Daniel 5:10-28.
Emlibaa Yɛ Oyaiyeli Mli
Ani Belshazar baamɛ yɛ be kakadaŋŋ mli dani ena akɛ Daniel wiemɔi nɛɛ ji anɔkwale? Nyɛhaa wɔkwɛa nɔ ni nyiɛ sɛɛ ba ni wɔkwɛ saji ni ba ni fe yinɔsane pɛ kɛkɛ lɛ.
Media kɛ Persia asraafoi lɛ miitsa nujɔɔi koni amɛha Eufrate Faa ni hoɔ kɛtsɔɔ Babilon maŋtiase lɛ mli lɛ atsake etsɔmɔ he lɛ. Maŋtsɛ Koresh emɛ nɛkɛ gbɛkɛ nɛɛ koni etsu eyiŋtoo lɛ he nii, kɛ yiŋtoo akɛ Babilonbii lɛ ebuŋ tsɔ ko akɛni duŋ ewo lɛ hewɔ. Kɛkɛ ni amɛgbele nujɔɔi agbɛ lɛ. Beni nui lɛ ba shi bɔ ni sa pɛ kɛkɛ ni asraafoi lɛ to srɛnɛɛ kɛbote faa lɛ mli.
Amɛŋaaa ma lɛŋ agboi ni atsɔɔ mli akɛboteɔ faa lɛ mli lɛ nɛkɛ gbɛkɛ nɛɛ. Ekolɛ yɛ hekɛnɔfɔɔ tsɔ ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ. Media kɛ Persia asraafoi lɛ bote maŋtiase lɛ mli trukaa. Asraafoi lɛ fa nyɛ amɛbote maŋtsɛwe lɛ ni amɛgbe Belshazar. Babilonia maŋtsɛyeli kpeteŋkpele lɛ egbee shi.—Daniel 5:30.
Hiɛkpatamɔ Ko Ni Yɔɔ Trukaa Nakai Nɔŋŋ
Bɔ ni Daniel shishitsɔɔmɔ lɛ ji anɔkwale ha lɛ tsɔɔ bɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ Biblia kɔkɔbɔi amli ha lɛ. Sɛɛ mli wiemɔi ni bɔfo Paulo ŋmala lɛ tsɔɔ akɛ nibii yɛ ni he hiaa ni baaba trukaa. Yɛ eklɛŋklɛŋ wolo ni jɛ mumɔŋ ni eŋma eyaha Tesalonika Kristofoi lɛ mli lɛ, eŋma akɛ: “Ejaakɛ be mli ni amɛaakɛɛ akɛ: Hejɔlɛ yɛ ni wɔyɛ shweshweeshwe lɛ, no mli nɔŋŋ hiɛkpatamɔ aaabatua amɛ trukaa, tamɔ kɔɔmɔ tuaa yoo ni musu eda lɛ, ni amɛjeŋ mli kɔkɔɔkɔ.”—1 Tesalonikabii 5:3.
Shi tamɔ bɔ ni ahere Daniel kɛ Yudafoi lɛ ayiwala kɛjɛ be ni Babilon gbee shi lɛ, nakai nɔŋŋ abaanyɛ aje hiɛkpatamɔ ni Nyɔŋmɔ kɛbaa nɛɛ mli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛ wɔha wɔhiɛ ka yɛ mumɔŋ koni wɔna Yehowa hebuu mli ŋɔɔmɔ. No hewɔ lɛ, Paulo kɛɛ: “Shi, anyɛmimɛi, nyɛ lɛ nyɛbɛ duŋ mli, ni gbi lɛ aaabati nyɛ shi tamɔ julɔ.”—1 Tesalonikabii 5:4.
Paulo miiwie “Yehowa gbi” lɛ he, be ni ŋwɛi kɛ ehe baawo adesai ashihilɛ mli kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ. (1 Tesalonikabii 5:2, NW) Mɛɛ be esa akɛ wɔkpa nɛkɛ ‘gbogbo he niŋmaa’—ni bɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ he ni akɛbaawo mli nɛɛ gbɛ? Gbalɛ ko ni atsɔ hiɛ agba ni aŋma afɔ shi yɛ Daniel yitso 2 lɛ haa wɔsanebimɔ lɛ hetoo.