Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w87 12/1 bf. 4-6
  • Mumɔi Atsɛmɔ​—Te Nyɔŋmɔ Naa Lɛ Ehaa Tɛŋŋ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Mumɔi Atsɛmɔ​—Te Nyɔŋmɔ Naa Lɛ Ehaa Tɛŋŋ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1987
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Klamɔ, Haomɔ, Kɛ Gbele
  • Mumɔi Atsɛmɔ Kɛ Heloo Lɛ Nitsumɔ
  • Mumɔi Atsɛmɔ Kɛ Mɔ Yaa Gbele Mli
  • Bo Yesaia Kɔkɔbɔɔ Lɛ Toi
  • Mumɔi Atsɛmɔ​—Mɛni Hewɔ Mɛi Ebɔi Ehe Miishɛɛnamɔ babaoo Lɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1987
  • Tee Shi Owo Mumɔi Fɔji Asafoi
    Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli
  • Hã Yehowa Aye Abua Bo Ni Owu Oshi Mumɔi Fɔji
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2019
  • Tee Shi Owo Abonsam kɛ Eŋaatsɔi Lɛ
    ‘Nyɛhia Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli’
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1987
w87 12/1 bf. 4-6

Mumɔi Atsɛmɔ​—Te Nyɔŋmɔ Naa Lɛ Ehaa Tɛŋŋ?

ROMA yinɔsaneŋmalɔ Sallust kɛɛ akɛ: “Ákɛ mɛi sumɔɔ nibii komɛi ni nibii komɛi hu yɛ ni amɛ nɔŋŋ amɛsumɔɔɔ lɛ, enɛ ji nɔ ni haa naanyobɔɔ damɔɔ shi shiŋŋ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, naanyo ji mɔ ni okɛ lɛ jaa nɔ fɛɛ nɔ, gbɔmɔ ni obaanyɛ okɛ ohe afɔ enɔ. Yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ hu lɛ, Nyɔŋmɔ buɔ wɔ akɛ nanemɛi ni eŋmɛɔ gbɛ koni wɔtsi wɔbɛŋkɛ lɛ kɛ wɔsumɔɔ nibii ni esumɔɔ ni wɔsumɔɔɔ nibii ni esumɔɔɔ hu lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ sui tamɔ suɔmɔ, toiŋjɔlɛ, mlihilɛ, kɛ ejurɔfeemɔ gbalaa wɔ, ni akɛ wɔmiibɔ mɔdɛŋ waa ni wɔkase nɛkɛ sui nɛɛ yɛ wɔshihilɛ mli.​—Galatabii 5: 22, 23.

Kɛ wɔɔna akɛ ani Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ mumɔi atsɛmɔ nɔ lo lɛ, klɛŋklɛŋ Iɛ esa akɛ wɔpɛi yibii ni ewoɔ lɛ mli. (Mateo 7:​17, 18) Ani eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔna sui ni tsɔɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ? Bɔni afee ni wɔna lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa shihilɛ diɛŋtsɛ mli nɔkwɛmɔ nii enyɔ.

Klamɔ, Haomɔ, Kɛ Gbele

Asamaja Amelia, yoo ko ni ehiɛ efa yɛ Suriname lɛ ye afii 17 pɛ kɛkɛ ni ekɛ ehe wo kalamɔ ni ji mumɔi atsɛmɔ mli nifeemɔ ko mli. Akɛni nɔ ni egbaa lɛ baa mli anɔkwale ni mɛi ni biɔ nii lɛ naa eŋaawoo he sɛɛ hewɔ lɛ, ababu lɛ waa yɛ akutsoŋ he ni eyɔɔ lɛ. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 16:16 he.) Shi nɔ kome gbaa enaa.

Yoo nɛɛ kɛɛ, “Mumɔi ni wie kɛtsɔ minɔ lɛ mli hi kɛha mɛi ni taoɔ amɛyelikɛbuamɔ lɛ, shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛha mitsɔ mɔ ni eshihilɛ yɔɔ mɔbɔ. Be fɛɛ be ni mafee nɔ ko maha mɔ ko lɛ, minuɔ he tamɔ mɔ ni ayi lɛ ni minyɛɛɛ manyiɛ. Kɛ je na lɛ, misusuɔ akɛ esa akɛ mana hejɔɔmɔ ko, shi mumɔi nɛɛ shiii kwraa. Amɛtee nɔ amɛgba minaa, amɛkɛ mi wieɔ ni amɛhaaa mawɔ. Kɛ nibii ni amɛwieɔ lɛ” Edɔmɔɔ ŋtsɔi ni ekwɛɔ shikpɔŋ ni ehosoɔ eyitso kɛ nyaŋemɔ. “Amɛsumɔɔ ni amɛwie bɔlɛnamɔ he ni amɛma nɔ mi akɛ esa akɛ mikɛ amɛ ana bɔlɛ. Ehaa ŋmiŋmi mɔɔ mɔ. Mibote gbalashihilɛ mli. Misumɔɔɔ mafee mɔ ni yeee anɔkwale ni mikɛɛ amɛ nakai. Eyeee ebuaaa. Gbi ko lɛ hewalɛ ko ni anaaa ye mi nɔ, emɔ mimli etsɔmɔ migbɔmɔtso, ni ekɔ̃ mi po. Minu he akɛ miijeee mɔ ko dɔŋŋ.”

Obaakɛɛ akɛ, ‘Mumɔi ni miiwo bɔlɛnamɔ he jeŋba shara he hewalɛ? Enɛ lɛ ebɛ mli!’ Ani nakai mumɔi lɛ eba shi nakai?

Izaak ni atsɔ hiɛ atsi eta lɛ kɛɛ, “Eyɛ nyaŋemɔ po fe nakai! Gbɛkɛ ko ni atsɛ wɔ ni wɔbaye wɔbua yoo ko ni he miiye ni mumɔi miigba enaa. Kuu lɛ hiɛnyiɛlɔ​—mumɔ ko ni he wa Iɛ tsɛlɔ​—bɔ mɔdɛŋ ni eha nakai mumɔ lɛ ajo foi kɛjɛ mɔ lɛ mli. Wɔkpa emumɔ lɛ fai gbi muu fɛɛ ni eye ebua. Wɔjo ni wɔyi joi, kɛkɛ ni fiofio lɛ yoo lɛ hela lɛ bahi fioo. Efa ni yoo nɛɛ mumɔ lɛ aje emli, ni enɛ tsu nii. Hiɛnyiɛlɔ nɛɛ kɛ miishɛ kɛɛ, ‘wɔye kunim.’ Kɛkɛ ni wɔta shi koni wɔjɔɔ wɔhe.”

Izaak nine ni efɔɔ etsɔɔ yɛ sane lɛ mli lɛ ba shi fioo ni eejwɛŋ. Kɛkɛ ni etee nɔ akɛ: “Etamɔ nɔ ni nɔ fɛɛ nɔ tee nɔ jogbaŋŋ, shi bolɔmɔ ko fite dioofeemɔ lɛ. Wɔsha foi kɛtee shia ni bolɔmɔ Iɛ jɛ mli lɛ ni wɔna hiɛnyiɛlɔ lɛ ŋa lɛ. Eebolɔ kɛ yaafo waa diɛŋtsɛ. Wɔna ebiyoo fioo lɛ yɛ shia lɛ mli​—ehiɛ ebaje esɛɛ! Hewalɛ ko etsɔmɔ gbekɛyoo lɛ kuɛ ni egbe lɛ tamɔ agbeɔ wuɔ​—eka shi faŋŋ akɛ, nakai mumɔ lɛ ni eshwie lɛ lɛ etɔ owele. Eyɛ mɔbɔ! Nakai mumɔi lɛ ji gbɔmɔgbelɔi ni amɛhiii kwrakwra.”

Mumɔi Atsɛmɔ Kɛ Heloo Lɛ Nitsumɔ

Mujinitsumɔ, bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara, kɛ awuiyeli​—ni wɔkɛkpe yɛ nɛkɛ niiashikpamɔi enyɔ nɛɛ mli kɛ mumɔi atsɛmɔ lɛ​—ji sui ni Nyɔŋmɔ su kɛ baŋ teɔ shi ewoɔ. Ni enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyoɔ mɛi ni nakai mumɔi lɛ ji diɛŋtsɛ. Amɛbaakwa amɛfee amɛhe Nyɔŋmɔ tsuji loo bɔfoi, shi amɛjeŋba shara kɛ awuiyeli nifeemɔi lɛ baa ayoɔ amɛ amɛ mɛi ni kaseɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔ kɛ Ayinɔsane mli klɛŋklɛŋ gbɔmɔgbelɔ, Satan Abonsam. (Yohane 8:44) Eji amɛhiɛnyiɛlɔ. Mɛi ni yeɔ buaa lɛ nɛɛ ji bɔfoi yiwalɔi, loo daimonioi.​—Luka 11:​15-20.

Shi obaabi akɛ: ‘Ani nɛkɛ satan sui nɛɛ jeɔ kpo yɛ mumɔi atsɛmɔ mli yɛ bei komɛi amli pɛ? Ani taakɛ eji lɛ mumɔi atsɛmɔ baanyɛ aha ni mikɛ mumɔi kpakpai akpe ni baaye abua mi ni mabɛŋkɛ Nyɔŋmɔ he kpaakpa?” Dabi, Biblia lɛ kɛ “wɔŋjamɔ loo (mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi) toɔ “heloo lɛ nitsumɔi” krokomɛi ni teɔ shi woɔ Kristofoi asui lɛ he.​—Galatabii 5:​19-21.

Yɛ Kpojiemɔ 21:8 Iɛ akɛ “sulɔi” loo mɛi ni diɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi esɛɛ (“mɛi ni kɛ edaimonioi gbaa sane,” The Living Bible) lɛ toɔ “mɛi ni heee yeee kɛ mɛi ni feɔ nihii nii kɛ awuiyelɔi kɛ ajwamaŋbɔi . . . kɛ wɔŋjalɔi kɛ amalelɔi fɛɛ” he. Te Yehowa buɔ mɛi ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛmaleɔ, amɛbɔɔ ajwamaŋ, amɛgbeɔ gbɔmɛi, ni amɛtsuɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ahe nii lɛ tɛŋŋ? Enyɛɔ amɛnifeemɔi lɛ.​—Abɛi 6:​16-19.

Ni mɔ ko aaabote mumɔi atsɛmɔ mli lɛ tsɔɔ akɛ mɔ lɛ miisumɔ nɔ ni Yehowa nyɛɔ. Etamɔ nɔ ni mɔ lɛ miikpoo Yehowa, eyabote Satan ŋsaraŋ, ni ekɛ Nyɔŋmɔ henyɛlɔ ni fe fɛɛ lɛ kɛ mɛi ni yeɔ buaa lɛ lɛ efee ekome. Agbɛnɛ susumɔ enɛ he: Ani obaasumɔ ni Obɛŋkɛ gbɔmɔ ni kɛ ohenyɛlɔi bɔɔ lɛ he? Dabida Shi moŋ, obaatsi ohe kwraa kɛjɛ nakai mɔ lɛ he. Eka shi faŋŋ akɛ, wɔbaanu he akɛ nakai nɔŋŋ Yehowa Nyɔŋmɔ baafee. Abɛi 15:29 kɛɔ akɛ: “Yehowa kɛ mɛi fɔji ateŋ jɛkɛ.”​—Kwɛmɔ Lala 5: 5 hu.

Mumɔi Atsɛmɔ Kɛ Mɔ Yaa Gbele Mli

Mumɔi atsɛmɔ ni akɛ he woɔ mli lɛ hu woɔ mɔ ko wala he gbeyei. Nyɔŋmɔ damɔ enɛ nɔ ekɛ gbele gbala mɛi ni fee nakai lɛ atoi yɛ blema Israel. (3 Mose 20:​27; 5 Mose 18:​9-12) No hewɔ lɛ, ebaaa akɛ naakpɛɛ sane akɛ mɛi ni diɔ mumɔi atsɛmɔ sɛɛ lɛ “anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ kwraa.” (Galatabii 5:​20, 21) Shi moŋ, “amɛaana amɛgbɛnaa yɛ kpaakpo lɛ ni tsoɔ kɛ la kɛ sɔɔ lɛ mli,” ni enɛ tsɔɔ “gbele ni ji enyɔ lɛ,” aloo naanɔ hiɛkpatamɔ (Kpojiemɔ 21:⁠8) Eji anɔkwale akɛ ŋmɛnɛ Kristendom sɔlemɔi lɛ ekomɛi baanyɛ akpɛlɛ mumɔi atsɛmɔ nɔ shi jwɛŋmɔ ni Biblia lɛ hiɛ lɛ tsakeko.

Ni kɛji akɛ otsɔ klɛŋklɛŋ gbɛ ni kɛ mɔ yaa mumɔi atsɛmɔ mli lɛ nɔ hu? Belɛ, eeehi aha bo akɛ oookpa amrɔ nɔŋŋ ni otsɔ osɛɛ oha enɛ. Nyiɛmɔ ŋwɛi ŋaawoo ni Nyɔŋmɔ gbalɔ Yesaia kɛha blema Israelbii lɛ sɛɛ. Amɛshihilɛ lɛ tamɔ gbɔmɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni kɛ amɛhe woɔ nifeemɔi ni he tseee mli shi amɛsusuɔ akɛ amɛmiija Nyɔŋmɔ yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ pɛpɛɛpɛ. No hewɔ lɛ, nibii komɛi yɛ ni he hiaa ni esa akɛ akase kɛjɛ amɛniiashikpamɔ lɛ mli. Mɛni ji nii ni sa kasemɔ nɛɛ?

Bo Yesaia Kɔkɔbɔɔ Lɛ Toi

Kɛ wɔkwɛ Yesaia klɛŋklɛŋ yitso lɛ, wɔnaa akɛ Israelbii lɛ “ekwa Yehowa” ni “amɛku amɛsɛɛ kɛtee.” (Kuku 4) Eyɛ mli akɛ amɛdu gbɛ moŋ, shi amɛyaa nɔ amɛkɛ afɔleshai baa, amɛyeɔ gbii juji, ni amɛsɔleɔ. Shi sɛɛnamɔ ko bɛ he! Akɛni amɛbɛ suɔmɔ yɛ amɛmli akɛ amɛaasumɔ ni amɛsa amɛ-Bɔlɔ ni ji Yehowa hiɛ hewɔ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Maŋɔ mihiɛ matee nyɛ; ni kɛ nyɛsɔle babaoo tete lɛ, miboŋ nyɛ toi.” Nakai Israelbii lɛ etse ehiɛ atua ejaakɛ amɛkɛ amɛhe eyawo nifeemɔi ni he tseee mli ni ‘amɛniji ahe eyimɔ obɔbɔ po kɛ la.’​—Kukuji 11-15.

Mɛɛ shihilɛi ashishi Yehowa, baakpɛlɛ amɛnɔ ekoŋŋ yɛ? Kadimɔ taomɔ nii Iɛ taakɛ ejeɔ kpo faŋŋ yɛ Yesaia 1:16 lɛ, Ekɛɔ akɛ: “Nyɛjua nyɛhe, nyɛtsumɔa nyɛhe!” No hewɔ lɛ, kɛji akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ susuɔ nakai ŋaawoo lɛ he lɛ, wɔbaatsi wɔhe ni wɔbaakpa nifeemɔi ni he tseee lɛ ni mumɔi atsɛmɔ ni ji “heloo lɛ nitsumɔ” lɛ fata he Iɛ. Akɛni wɔle akɛ jwɛŋmɔ fɔŋ ni yɔɔ mumɔi atsɛmɔ sɛɛ lɛ ji Satan Abonsam nɔ hewɔ lɛ, wɔbaana nyɛɛ wɔha enɛ.

Kɛkɛ lɛ esa akɛ wɔjie nibii fɛɛ ni kɔɔ mumɔi atsɛmɔ he lɛ kɛya. Izaak fee nakai. Ekɛɔ akɛ: “Gbi ko lɛ mibua mimumɔi atsɛmɔ nibii lɛ fɛɛ naa yɛ mishia lɛ hiɛ, miyakɔ lema, ni mifolɔ mli dukuduku. Mikutsoŋnyo ko bolɔ akɛ mashwa mihe yɛ nɔ ni mifee lɛ he. Ye be mli ni ebolɔɔ lɛ, mifɔse krasin mishwie nɔ misha nɔ fɛɛ nɔ. Nɔ ko nɔ ko eshwɛɛɛ.”

Afii 28 ni eho nɛ. Ani Izaak eshwa ehe yɛ enifeemɔ nɛɛ he? Dabida. Ŋmɛnɛ, eesɔmɔ Yehowa yɛ miishɛɛ mli akɛ Kristofonyo sɔɔlɔ yɛ Yehowa Odasefoi asafoi lɛ ekome mli.

Yesaia 1:17 kɛ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ haa ekoŋŋ akɛ: “Nyɛkasea ekpakpafeemɔ.” Enɛ biɔ Yehowa Wiemɔ ni ji Biblia lɛ kasemɔ, bɔni afee ni ayoo “nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ni sa ehiɛ jogbaŋŋ ni hi kɛwulashi.” (Romabii 12:⁠2) Ni nɛkɛ nilee ni wɔna nɛɛ kɛ nitsumɔ kɛwɔ baabote jɔɔmɔi ni haa mɔ he jɔɔ lɛ lɛ mli. No ji nɔ ni Asamaja na lɛ.

Yɛ shitee-kɛ-woo ni mli wa ni jɛ ewekumɛi kɛ ekutseiaŋbii aŋɔɔ ba lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Asamaja kɛ Yehowa Odasefoi kase Biblia lɛ kɛ ekaa ni etsɛɛɛ ni etsi ehe kɛjɛ mumɔi atsɛmɔ he.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Asamaja Amelia kɛɛ: “Mumɔi lɛ . . . ha mishihilɛ fee mɔbɔ. . . . Kɛ nibii ni amɛwieɔ lɛ!”

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje