Nɔ Hewɔ Ni Anɔkwa Nilee He Hiaa Wɔ
“Enɛ hewɔ lɛ wɔ hu, kɛjɛ gbi nɔ ni wɔnu lɛ, wɔfɔko sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ nyɛ hamɔ, koni nyɛyimɔ obɔbɔ kɛ esuɔmɔnaa nii . . . [ ahe anɔkwa nilee] ye mumɔŋ nilee kɛ shishinumɔ fee mli.”—KOLOSEBII 1:9.
1. Feemɔ sɔrɔtofeemɔ ni yɔɔ nɔ ko he jwɛŋmɔ ni ayɔɔ kɛ anɔkwa nilee teŋ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ.
ETAMƆ nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ le nɔ ni watch loo watsi ni akɛleɔ be lɛ ji, shi mɛi enyiɛ le bɔ ni eko tsuɔ nii ehaa? Obaanyɛ ona ehe jwɛŋmɔ ko, shi ani obaanyɛ ogbele eko naa ni ogbɛ mli, osaa, ni oto owo mli ekoŋŋ? Watsi saalɔ baanyɔ afee nakai diɛŋtsɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ eyɛ bɔ ni watsi tsuɔ nii ehaa lɛ he anɔkwa nilee kɛ shishinumɔ. Ni enɛ feɔ sɔrɔtofeemɔ ni ka sane ko he jwɛŋmɔ ni mɔ ko yɔɔ lɛ kɛ sane lɛ he anɔkwa nilee teŋ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ.
2. Mɛɛ sɔrɔtofeemɔ ni ka nilee sɔrɔtoi enyɔ nɛɛ teŋ oyoo yɛ jamɔ mli?
2 Nakai nɔŋŋ hu, gbɔmɛi akpekpei abɔ yɔɔ Nyɔŋmɔ he jwɛŋmɔ ko. Amɛkɛɔ akɛ amɛheɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ, eyɛ mli akɛ yɛ bei babaoo mli lɛ amɛ nifeemɔi tsɔɔ akɛ nɔ ni amɛkɛɔ lɛ bɛ mli. Maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔ ko biɔ shiatsɛ lɛ yɛ bei komɛi amli akɛ: “Akɛ Katoleknyo lɛ, esa akɛ ohe Nyɔŋmɔ nɔ oye, aloo jeee nakai?” Ní akɛ ninefɔɔ ni akɛtsɔɔ ŋwɛi baaha sane lɛ hetoo: “Ojogbaŋŋ, miheɔ miyeɔ akɛ esa akɛ mɔ ko ahi jɛmɛ.” Ani obaatsɛ enɛ akɛ Ŋyɔŋmɔ he anɔkwa nilee kɛ shishinumɔ? Dabida. Ni yɛ bei babaoo mli lɛ nɔ ni jɛɔ sane ni bɛ nɔmimaa nɛɛ mli baa ji akɛ nakai mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi lɛ ajeŋba tsɔɔ akɛ amɛjeee Kristofoi (Okɛto Tito 1:16 he.) Nɔ ni jɛɔ shihilɛ nɛɛ mli baa lɛ tamɔ bɔ ni Paulo tsɔɔ mli lɛ: “Ni taakɛ bɔ ni amɛbuuu akɛ esa akɛ amɛhiɛ Nyɔŋmɔ yɛ . . . anɔkwa nilee mli lɛ, Nyɔŋmɔ hu ŋmɛɛ amɛhe eha jwɛŋmɔ ni esaaa.”—Romabii 1:28.
3. Mɛni baa kɛji akɛ gbɔmɛi kpoo Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ he anɔkwa nilee?
3 Mɛni jɛ anɔkwa nilee ni bɛ yɛ klɛŋklɛŋ afi oha lɛ mli lɛ mli ba? Gbɔmɛi miifee “nibii ni esaaa; mɛi ni eyimɔ obɔbɔ kɛ nishaianii, ajwamaŋbɔɔ, efɔŋfeemɔ, hiɛjoomɔ, nifɔɔjianii; amɛyimɔ tɔ kɛ nyɛɛ, awuiyeli, bei, shishiumɔ, jeŋba shara, ablɛbiwielɔi, mɛiahewielɔi, Nyɔŋmɔ nyɛlɔi, mɛi ni hiɛ esɔɔɔ mɔ, hetsɔɔlɔi, shwalɔi, nɔ fɔŋ he ŋaatsɔlɔi, fɔlɔi anɔ toigbolɔi, mɛi ni bɛ yitseiaŋ, kpaŋmɔ mli kulɔi, mɛi ni edɔɔɔ mɔ he, kutumpɔfoi, yiwalɔi.” Anɔkwa nilee ni amɛbɛ lɛ tsɔɔ akɛ jalɛ nifeemɔi tsirɛɛɛ amɛtsuii—Romabii 1:28-31; Abɛi 2:2, 10.
Mɛni ji Sɔrɔtofeemɔ Lɛ?
4, 5. Taakɛ mɛi ni le Hela wiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni ji sɔrɔtofeemɔi komɛi ni yɔɔ gno’sis kɛ e·piʹgno·sis teŋ?
4 Sɔrɔtofeemɔ ni ka nɔ ko he jwɛŋmɔ ni ayɔɔ kɛ anɔkwa nilee teŋ lɛ jeɔ kpo yɛ Hela Ŋmalɛi lɛ amli. Shishijee Hela lɛ wieɔ gnoʹsis, nilee, kɛ e·piʹgno·sis anɔkwa nilee he. Taakɛ Hela wiemɔ he nilelɔ W. E. Vine tsɔɔ lɛ, klɛŋklɛŋ nɔ lɛ shishi ji “ni aatao ale, aabi nibii amli, aapɛi nɔ ko mli titri,” titri lɛ nibii ni kɔɔ mumɔŋ anɔkwale ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ he.
5 Taakɛ Hela wiemɔ he nilelɔ Thayer tsɔɔ lɛ, e·piʹgno·sis shishi ji “nilee ni ji anɔkwale ni ja.” Ni yɛ efeemɔ-wiemɔ mli lɛ eshishi ji “ni aaale nɔ ko jogbaŋŋ, ni aaale mli faŋŋ; ni aaale yɛ gbɛ ni ja nɔ, ale kɛmɔ shi.” W. E. Vine tsɔɔ mli akɛ e·piʹgno·sis “tsɔɔ nilee ni eyi obɔ loo nɔ ni yɔɔ pɛpɛɛpɛ, sanesɛɛkɔmɔ, saneyoomɔ.” Ekɛfata he akɛ etsɔɔ “nilee ni eyi obɔ, bɔ ni mɔ ni le lɛ kɛ ehe woɔ sane ni ele lɛ mli babaoo, ni tsɔɔ akɛ enaa enɔ hewalɛ waa.” (Nɔ ni atsɔmɔ lɛ ji wɔnɔ.) Taakɛ wɔbaana lɛ, bɔ ni atsɔɔ mli yɛ naagbee nɔ nɛɛ mli lɛ he hiaa Kristofoi waa.
6. Mɛɛ Biblia ŋmalɔi kɛ wiemɔi kɛha “nilee” kɛ “anɔkwa nilee” tsu nii, ni mɛni hewɔ anɔkwa nilee he hiaa lɛ?
6 Biblia ŋmalalɔi enyɔ pɛ kɛ Hela wiemɔ e·piʹgno·sis lɛ tsu nii. Amɛji Paulo kɛ Petro, ni kɛ wiemɔ lɛ tsu nii shii 20.a Yɛ Luka sɛɛ lɛ, amɛ pɛ hu ji mɛi ni kɛ wiemɔ gnoʹsis tsu nii, Paulo kɛtsu nii shii 23 ni Petro shii 4. No hewɔ lɛ amɛniŋmai lɛ ji gbɛtsɔɔmɔ nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he yɛ bɔ ni anɔkwa nilee he hiaa kɛha yiwalaheremɔ lɛ mli. Taakɛ Paulo kɛɛ Timoteo lɛ: “Ejaakɛ enɛ hi ni eŋɔɔ Nyɔŋmɔ ni ji wɔyiwalaherelɔ lɛ naa, mɔ ni sumɔɔ akɛ ahere gbɔmɛi fɛɛ yiwala, koni amɛshɛ anɔkwale lɛ [he anɔkwa] . . . nilee mli lɛ.”—1 Timoteo 2:3, 4.
Nɔ Hewɔ ni Anɔkwa Nilee he Hiaa
7. (a) Bɔ ni afee ni efee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he lɛ, te esa akɛ nilee asa wɔhe aha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ oshara yɔɔ kɛji akɛ wɔkpoo nilee?
7 No hewɔ lɛ, ni aaana anɔkwale lɛ he anɔkwa nilee taakɛ atsɔɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ ji gbɛ titri ni kɛ mɔ yaa yiwalaheremɔ mli. Shi esa akɛ nakai nilee lɛ ashɛ tsui lɛ mli tɔɔ, wɔkanyamɔ jɛɛhe lɛ. Enyɛŋ ehi shi akɛ nilee ko ni ana ni akɛkaa he akwɛɔ. Agbɛnɛ, kɛ nine shɛ nɔ lɛ, esa akɛ akɛ anɔkwale lɛ he nilee lɛ atsu nii ni ana eko afata he. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ jwɛŋmɔ lɛ ni akɛkaiɔ nii ni akɛtoɔ mli lɛ tamɔ gbɔmɔtso lɛ mli faji ni akɛtsuɔ nii, ejaakɛ amɛhe baanyɛ ajɔ ni amɛfeŋ nɔ ni shɛɔ dɔŋŋ, ni kɛ eba lɛ nakai lɛ etsɛŋ kɛkɛ lɛ wɔku wɔhiɛ wɔshwie wɔmumɔŋ nibii anɔ kɛkɛ lɛ wɔje shishi wɔmiikpalaŋŋ kɛkɛ lɛ wɔhemɔkɛyeli miihoso. Wɔbaaŋmɛɛ “Nyɔŋmɔ he nilee” ni wɔhiɛ mli kpɛŋŋ lɛ he. Etsɛɛɛ ni nɛkɛ hosomɔ nɛɛ baaje kpo yɛ jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ ni wɔnyɛɛɛ wɔkɛtsu nii dɔŋŋ lɛ mli kɛ agbɛnɛ yɛ jeŋba ni tamɔɔɔ Kristofoi anɔ po mli.—Abɛi 2:5; Hebribii 2:1.
8. Mɛɛ sɛɛnamɔ Salomo na yɛ ŋaalee kɛ nilee mli?
8 Belɛ wɔhiɛ sɔɔ nɔ hewɔ ni yɛ be mli ni Salomo ji anɔkwafo lolo lɛ, ebu ŋaalee, saneshishinumɔ kɛ jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ jogbaŋŋ nakai lɛ. Eŋma akɛ: “Ejaakɛ ŋaalee aaabote otsui mli ni nilee aaaŋɔɔ osusuma naa; jwɛŋmɔ aaabaa oyi jogbaŋŋ, saneshishinumɔ aaabu ohe, ni ejieɔ kɛjɛ gbɛ fɔŋ nɔ.b (Abɛi 2:10-12) Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔna anɔkwa nilee taomɔ he suɔmɔ diɛŋtsɛ, ejaakɛ enɛ baanyɛ asa tsui lɛ kɛ susuma lɛ diɛŋtsɛ he. Kɛfata he lɛ, eji shishitoo nɔ kɛha jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ kpakpa. Ni mɛni hewɔ enɛ he hiaa jogbaŋŋ ŋmɛnɛ lɛ?
9. Namɛi ji Kristofoi amumɔŋ dalɛ henyɛlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi?
9 “Naagbee gbii” lɛ amli wɔyɔɔ lɛ, be mli ni taakɛ Paulo gba fɔ shi lɛ, “nɔnyɛɛ be” loo “haomɔ be” baaba lɛ. (2 Timoteo 3:1, Revised Standard Version; The New English Bible) Eefee nɔ ni wa yɛ bei fɛɛ mli akɛ wɔɔhiɛ wɔ emuuyeli mli akɛ Kristofoi yɛ nɛkɛ jeŋ ni eba shi nɛɛ mli. Kristofoi asubaŋi, nibii kpakpai, kɛ tɛi ni afolɔ ashwie shi lɛ efee nɔ ni awieɔ ashiɔ ni agbeɔ he guɔ. Aatutua Yehowa Odasefoi ahemɔkɛyeli kɛmiijɛ he fɛɛ he—kɛmiijɛ Kristendom osɔfoi ni nyɛɔ Maŋtsɛyeli sane lɛ ni wɔkɛyaa shia-kɛ-shia lɛ ŋɔɔ, kɛtsɔ hemɔkɛyeli kwalɔi ni kɛ Kristendom osɔfoi lɛ feɔ ekome nɔ, kɛtsɔ datrɛfoi ni miisumɔ ni amɛnyɛ wɔ kɛ wɔbii anɔ koni amɛha wɔ la, kɛtsɔ jeŋ nilelɔi ni kɛɛ Nyɔŋmɔ bɛ ni kpooɔ hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ nibɔɔ mli lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛnyɛ wɔnɔ koni wɔŋmɛɛ wɔhe ni wɔkɛwooo maŋ saji amli lɛ he lɛ nɔ. Mɔ ni toɔ shitee-kɛ-woo nɛɛ fɛɛ he gbɛjianɔ ji Satan, duŋ kɛ nilee ni bɛ nɔyelɔ lɛ, anɔkwa nilee henyɛlɔ lɛ.—2 Korintobii 4:3-6; Efesobii 4: 17, 18; 6:11, 12.
10. Mɛɛ nɔnyɛɛ babaoo baaba wɔnɔ, ni mɛni he hiaa wɔ koni wɔte shi wɔwo enɛɛmɛi?
10 Nɔnyɛɛ baanyɛ aya hiɛ yɛ mɔ ko daa gbi shihilɛ mli koni ena Kristofonyo lɛ nɔ hewalɛ koni efee nɔ ni mɛi krokomɛi feɔ, kɛji akɛ eji tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, daa ni wa ni anuɔ babaoo, jeŋba shara kɛ awuiyeli ni akɛ he woɔ mli, juu, amale, shishiumɔ, skul nikasemɔ ni aŋmɛɛɔ he, aloo pɛsɛmkunya miishɛɛ shihilɛ ni adiɔ sɛɛ kɛkɛ. No hewɔ ni anɔkwa nilee he hiaa lɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ eyiŋtoo he nilee ni fa baanyɛ ana wɔsusumɔ kɛ wɔ nifeemɔi anɔ hewalɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ.—Romabii 12:1, 2.
Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ Bi Nyenyeŋtswi
11, 12. Mɛɛ niiashikpamɔ ni ba yɛ mɔ ko shihilɛ mli diɛŋtsɛ feɔ buulufeemɔ ni yɔɔ anɔkwale lɛ he anɔkwa nilee ni aaakpoo lɛ mli lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ?
11 Wɔbaanyɛ wɔfee enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ kɛtsɔ obalanyo ko ni hi shi diɛŋtsɛ, ni be mli ni eye afi 14 lɛ no mli abaptisi lɛ momo akɛ Kristofonyo, ni agbɛnɛ aka suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha anɔkwale lɛ akwɛ lɛ shihilɛ diɛŋtsɛ nɔ. Taakɛ obalaŋtai pii ji lɛ, esumɔɔ kpɔiaŋgbɔlemɔ, titri lɛ bɔɔltswaa. Shi naagba ko ba ehe. Skul ni eyaa lɛ bɔɔltswalɔi akuu lɛ tswa bɔɔl nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ ni afeɔ asafoŋ kpeei lɛ. Emumɔŋ shihilɛ lɛ mli waaa tsɔ bɔ ni eeenyɛ esusu bɔ ni sɛɛnamɔ ni yɔɔ bɔɔltswaa he lɛ ji hiɛaŋhiɛaŋ nɔ kɛ akɛto naanɔ sɛɛnamɔ ni jɛɔ Kristofoi akpeei amli baa ni ekɛ enyɛ okulafo lɛ kɛ enyɛminuu kɛ enyɛmiyoo fioo lɛ aaana mli ŋɔɔmɔ lɛ he lɛ. No hewɔ lɛ ekɛ anɔkwa nilee tsuuu nii dɔŋŋ ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaashi anɔkwale lɛ. Yɛ naagbee lɛ, ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. Yɛ sɛɛ mli lɛ, ekɛ ehe wo asraafoi anitsumɔ mli, ni no hu ha ebafee mɔ ni kɛ tsofai fɔji tsuɔ nii.
12 Beni aŋmɛɛ nɛkɛ obalanyo nɛɛ he kɛjɛ asraafoi anitsumɔ mli yɛ afi 1986 mli lɛ, kɛkɛ ni ehiɛ tserɛ lɛ, kɛkɛ ni eŋma wolo eyaha eweku lɛ naanyo ko ni fata saneyeli ajinafoi ni shwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ he lɛ. Ewie yɛ wolo lɛ mli akɛ: “Mikɛ miishɛɛ miigba bo sane ko ni he hiaa: Miku misɛɛ miba anɔkwale lɛ mli ekoŋŋ. . . . Mibayoo nɔ ni bɔfo Paulo kɛɛ yɛ 2 Korintobii 4:4, akɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ nyɔŋmɔ ko yɛ ni miishwila gbɔmɛi ajwɛŋmɔ lɛ. Be kakadaŋŋ nɛ, ni mihiŋmɛi shwila yɛ mumɔŋ yɛ nibii ni yaa nɔ ni ebɔle mihe lɛ ahe. Beni mishi anɔkwale lɛ, mileee akɛ oshara ji nɔ ni mikɛ mihe woɔ mli lɛ. Shi agbɛnɛ, ni shidaa hu aha Yehowa Nyɔŋmɔ, mibayoo yɛ faŋŋ mli akɛ minifeemɔ gbɛ fɔŋ lɛ ejaaa kwraa.”—Okɛto Luka 15:11-24 he.
13. Kɛ amɛtsake amɛtsui diɛŋtsɛ lɛ, mɛni nibii kpakpai baajɛ mli aba aha mɛi ni amɛgbee shi yɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ? (2 Timoteo 2:24-26)
13 Nɛkɛ obalanyo nɛɛ eku esɛɛ eba anɔkwa nilee gbɛ lɛ nɔ. Agbɛnɛ enyɛɔ ‘enyiɛɔ bɔ ni sa Yehowa hiɛ koni esa ehiɛ kwraa.’ Agbɛnɛ ebaanyɛ eya nɔ “ewo yibii yɛ nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa mli ni eya ehiɛ yɛ Nyɔŋmɔ he anɔkwa nilee mli” yɛ be mli ni eyaa nɔ ekɛ Kristofoi asafo lɛ bɔɔ lɛ. Ni mɛɛ jɔɔmɔ ni haa mɔ he jɔɔ lɛ ebatsɔ nɛkɛ kɛha eweku lɛ kɛtsɔ Kristo sɛɛnyiɛlɔ ni ebatsɔ shikome ekoŋŋ lɛ nɔ! Ani ole nɔkwɛmɔ nii krokomɛi ni tamɔ nɛkɛ?—Kolosebii 1:9, 10; Mateo 11:28-30, New World Translation.
Nibii ni Yɔɔ Gbeyei ni Jɛɔ Mumɔŋ Nibii ni Akpooɔ lɛ Mli Baa
14. (a) Bɔ ni afee ni wɔkwa shigbeemɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? (b) Mɛni eba Kristofoi komɛi anɔ?
14 Mɛni abaanyɛ akase kɛjɛ enɛ kɛ saji ni tamɔ nɛkɛ mli? Akɛ, beni wɔna anɔkwale lɛ he anɔkwa nilee lɛ, ehe miihia ni wɔha bɔ ni jwɛŋmɔ lɛ susuɔ nii ahe yɛ mumɔŋ lɛ afee ehee daa bɔ ni afee ni wɔkakplaŋŋ. Wɔmumɔŋ hewalɛwoo lɛ baanyɛ agbɔjɔ kɛji akɛ wɔku wɔhiɛ wɔshwie wɔ diɛŋtsɛ wɔ teemɔŋ nikasemɔ kɛ weku nikasemɔ, Kristofoi akpeei kɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Kɛkɛ lɛ mɛni baanyɛ aba? Beko Kristofonyo ni he wa lɛ baanyɛ akplaŋŋ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ he, ekolɛ ekɛ ehe baawo jeŋba shara mli, tamɔ ajwamaŋbɔɔ, aloo wɔbaanyɛ wɔshane kɛbote yiŋkɔshikɔshifeemɔ kɛ amale mli kɛyabote hemɔkɛyeli kwamɔ mli. (Hebribii 2:1; 3:12; 6:11, 12) Mɛi komɛi kɛ kwashiafeemɔ eku amɛsɛɛ amɛkɛ amɛhe eyakpɛtɛ Babilon tsɔɔmɔ ni ji triniti lɛ kɛ susuma ni gbooo lɛ he ekoŋŋ!
15. Mɛɛ kɔkɔbɔɔ Petro kɛha yɛ shigbeemɔ loo kplaŋmɔ he?
15 Petro wiemɔi lɛ sa jogbaŋŋ: “Ejaakɛ kɛ amɛtsɔ Nuŋtsɔ kɛ yiwalaherelɔ Yesu Kristo he [anɔkwa] nilee lɛ nɔ amɛjo je nɛŋ muji nii lɛ anaa foi, ni nomɛi amli nɔŋŋ asaa adu amɛ yɛ ni aye amɛnɔ ekoŋŋ lɛ, amɛnaagbee shihilɛ etsɔ efɔŋ fe tsutsu lɛ, ejaakɛ faŋ nɔ ni amɛnaaa amɛle jalɛ gbɛ lɛ, fe nɔ ni amɛle ni kɛlɛ amɛkpale kɛjɛ kita krɔŋkrɔŋ ni atu awo amɛdɛŋ lɛ he lɛ. Shi anɔkwa abɛ lɛ eba mli yɛ amɛhe akɛ: ‘Gbee kuɔ esɛɛ kɛyaa lɛ diɛŋtsɛ eshwee he, ni kplokoo ni aju ehe lɛ yakokloɔ ŋmɔtɔ mli.’”—2 Petro 2:20-22.
16. (a) Ashishiu mɛi komɛi nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ jeŋba mli sui komɛi mɛi ni ashishiu amɛ lɛ eyagbee mli?
16 Yɛ bei babaoo mli lɛ mɛi ni kpooɔ anɔkwale lɛ he anɔkwa nilee lɛ halaa pɛsɛmkunya nii ni hi ha amɛ pɛ gbɛ lɛ. Amɛkpɛlɛɛɛ gbɛnaa nii ni ji Kristofoi akpeei loo shia-kɛ-shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ni amɛkɛ amɛhe aaawo mli daa lɛ nɔ. Mɛi komɛi po jeɔ shishi amɛshɛreɔ zigareti! Mɛi krokomɛi hu mii shɛɔ amɛhe akɛ ehe ehiaaa ni amɛdamɔ shi akɛ gbɔmɛi ni yɔɔ sɔrɔto yɛ Kristofoi ahe ni akɛwooo maŋ saji amli he sane lɛ kɛ la ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ he sane lɛ mli dɔŋŋ. Oh, mɛɛ heyeli nɛ! Agbɛnɛ amɛbaanyɛ amɛfɔ oshiki po amɛha “kooloo” lɛ maŋkwramɔŋ kui lɛ. (Kpojiemɔ 13:1, 7) No hewɔ lɛ, akɛ susumai ni damɔɔɔ shi shiŋŋ lɛ, mɛi ni ‘kɛ heyeli woɔ amɛ shi, ni kɛlɛ amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛji fitemɔ nyɔji’ lɛ etsɔ amɛyiŋ ni amɛlaka amɛ kɛjɛ anɔkwa nilee gbɛ trɔmɔɔ lɛ nɔ.—2 Petro 2:15-19.
17. Mɛɛ oshara yɔɔ kɛhaa mɛi ni gbeɔ shi kɛjɛɔ anɔkwale lɛ he anɔkwa nilee he lɛ?
17 Kɛji akɛ nɛkɛ mɛi nɛɛ tsakeee amɛtsui ni amɛaaku amɛsɛɛ amɛba anɔkwale lɛ he lɛ, amɛkɛ amɛhe haa kojomɔ ni Paulo tsɔɔ mli nɛɛ: “Ejaakɛ kɛ kwa wɔkwaa wɔfeɔ esha, beni wɔna anɔkwale [lɛ] he [anɔkwa] nilee lɛ sɛɛ lɛ, belɛ eshai he afɔle ko bɛ dɔŋŋ; shi kojomɔ gbɛkwɛmɔ ni yɔɔ gbeyei kɛkɛ, kɛ la grigri ni baasha henyɛlɔi lɛ.” Kwɛ bɔ ni eji gbɛ ni nilee bɛ mli kɛ bɔ ni ekwɛɛɛ nii kɛyaaa shɔŋŋ akɛ aaakpoo Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Kristo Yesu he anɔkwa nilee koni akpɛlɛ Kristendom hemɔkɛyeli kwamɔ tsɔɔmɔ lɛ moŋ nɔ!—Hebribii 6:4-6; 10: 26, 27.
Ekaa kɛ Anɔkwa Nilee
18. Taakɛ Paulo tsɔɔ lɛ, mɛni hewɔ Yudafoi osɔfoi lɛ ekpɛlɛɛɛ Kristo nɔ lɛ?
18 Eji anɔkwale akɛ osɔfoi ni ji Yudafoi ni hi shi yɛ Paulo gbii lɛ amli lɛ yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ ahe nilee. Shi ani eji anɔkwa nilee? Ani egbala amɛ kɛbɛŋkɛ Kristo he akɛ shiwoo Mesia lɛ? Paulo tsɔɔ mli akɛ amɛtuu amɛhe amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛ jalɛ ni amɛkɛaama shi kɛtsɔ Mla lɛ nɔ aahu akɛ amɛhaaa amɛhe shi amɛhaaa “Kristo [mɔ] ni ji Mla lɛ naagbee lɛ.” No hewɔ lɛ Paulo baanyɛ awie yɛ amɛhe akɛ: “Ejaakɛ miiye amɛhe odase akɛ amɛyɛ ekaa kɛha Nyɔŋmɔ jamɔ moŋ; shi jeee yɛ anɔkwa nilee naa.”—Romabii 10:1-4, New World Translation.
19, 20. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ ni wɔnine ashɛ anɔkwa nilee nɔ lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi yɔɔ lolo ni esa akɛ aha hetoo?
19 No hewɔ lɛ te wɔɔfee tɛŋŋ ni wɔnine ashɛ nɛkɛ anɔkwa nilee nɛɛ nɔ? Kɛtsɔ teemɔŋ nikasemɔ kɛ enɔ jwɛŋmɔ nɔ, kɛ agbɛnɛ sɔlemɔ kɛ kpeei ni wɔɔya hu nɔ. Enɛ tsɔɔ wɔmumɔŋ hewalɛ lɛ ni wɔɔha la ahi mli daa. Wɔnyɛŋ wɔkɛ wɔhe afɔ nilee ni wɔna kɛjɛ shishijee yɛ be mli ni wɔkpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ lɛ pɛ nɔ. Esa akɛ wɔya nɔ ni wɔye mumɔŋ niyenii ni wa, anɔkwa nilee, kɛtsɔ teemɔŋ nikasemɔ ni wɔkɛ hiɛdɔɔ aaafee daa lɛ nɔ. No hewɔ lɛ Paulo ŋaawoo nɛɛ sa jogbaŋŋ: “Shi mɛi ni edara lɛ anɔ ji niyenii kpakpa, mɛi ni fɔ ni amɛfɔɔ feemɔ lɛ eha amɛhenumɔ nii lɛ ele ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ. No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔfɔɔa Kristo shishijee saji lɛ ahe wiemɔ, ni wɔfoŋ kɛya dalɛ mli; ni wɔkato nitsumɔi gbohii ahe tsuitsakemɔ kɛ Nyɔŋmɔ nɔ hemɔkɛyeli . . . he saji lɛ ashishi ekoŋŋ. Ni wɔɔfee enɛ hu, kɛ Nyɔŋmɔ aaaŋmɛ gbɛ lɛ.”—Hebribii 5:14–6:3.
20. No hewɔ lɛ sanebimɔi lɛ ji, Mɛɛ dɛŋdadei wɔyɔɔ ni baaye abua wɔ koni wɔna anɔkwa nilee? Ni akɛni wɔbɛ deka kwraa yɛ wɔshihilɛ mli hewɔ lɛ, mɛɛ be mli wɔbaanyɛ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baasusu enɛ kɛ saji krokomɛi ahe.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Taakɛ ato naa yɛ Comprehensive Concordance of the New World Translation of the Holy Scriptures lɛ mli yɛ baafa 17; agbɛnɛ Filemon 6 (Kwɛmɔ The Kingdom Interlinear Translation of the Greek Scriptures.) .
b Bɔ ni afee ni onu wiemɔi “nilee,” “jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ,” “ŋaalee,” kɛ wiemɔi krokomɛi ni anaa yɛ Abɛi ni tamɔ enɛɛmɛi kɛ shishinumɔi krokomɛi lɛ ashishi jogbaŋŋ lɛ, kwɛmɔ Insight on the Scriptures, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, lnc. fee yɛ Ŋleshi wiemɔ mli lɛ kpo 2, baafai 180, 1094, 1189.
Sanebimɔi ni Esa Akɛ Aha Hetoo
◻ Mɛni ji sɔrɔtofeemɔ ni ka “nilee” kɛ “anɔkwa nilee” teŋ?
◻ Mɛni hewɔ anɔkwa nilee he hiaa babaoo yɛ nɛkɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ aaatee aka mɛi komɛi koni amɛgbee shi kɛjɛ anɔkwale Iɛ he?
◻ Mɛɛ kɔkɔ Petro bɔɔ wɔ yɛ kpoomɔ ni wɔɔkpoo anɔkwa nilee lɛ he?
◻ Mɛni esa akɛ wɔfee ni wɔna enɔkwa nilee ni wɔhiɛ mli?