Obalaŋtai Ni Yɔɔ Miishɛɛ Yɛ Yehowa Sɔɔmɔ Mli
“Gbekɛ tete po haa akɛ enifeemɔ nii yooɔ lɛ, kɛji ejeŋba he tse ni eja hu lo.”—ABƐI 20:11, New International Version.
1. Mɛni ji nibii ni sa kadimɔ waa ni Biblia lɛ wieɔ he lɛ Samuel he lɛ ekomɛi?
EKOLƐ beni gbekɛ Samuel je shishi ebɔi “sɔɔmɔ” yɛ Yehowa sɔlemɔ we lɛ yɛ Shilo lɛ, no mli lɛ eye afii etɛ kɛmiimɔ afii enumɔ pɛ. Enitsumɔi lɛ ateŋ ekome ji ni egbele “Yehowa we lɛ shinaai lɛ.” Biblia lɛ kɛɔ akɛ “Samuel lɛ hiɛ dalɛ, ni esa Yehowa kɛ gbɔmɛi fɛɛ hiɛ hu.” Beni eda lɛ, ekɛ Israel ku sɛɛ kɛba anɔkwa jamɔ mli ekoŋŋ. Esɔmɔ Nyɔŋmɔ “ewala gbii abɔ fɛɛ.” Ni yɛ be mli ni ‘egbɔ ni eyi eyɛ’ tete po lɛ, etee nɔ ewo gbɔmɛi lɛ hewalɛ lolo ni ‘amɛshe Yehowa gbeyei, ni amɛsɔmɔ lɛ yɛ anɔkwale mli.’ Ani ebafeŋ naakpɛɛ nɔ ko akɛ mɛi aaawie nibii kpakpai ni tamɔ nɛkɛ yɛ ohe tamɔ bɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ Samuel he lɛ?—1 Samuel 1:24; 2:18, 26; 3:15; 7:2-4, 15; 12:2, 24.
2. Mɛni gbekɛbii kaseɔ yɛ Yehowa webii akpeei ni amɛfeɔ ŋmɛnɛ lɛ ashishi?
2 Kɛ oji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome aloo oyaa amɛ Kristofoi akpeei lɛ, kwɛmɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ he ni akaseɔ nii nɛɛ yɛ lɛ kɛkpe. Obaana gbɔmɛi ni eye afii sɔrɔtoi abɔ. Ekolɛ mɛi komɛi yɛ mli ni ‘amɛgbɔlɔ ni amɛyi eyɛ’ momo. Fɔlɔi hu yɛ mli, obalaŋtai, gbekɛbii bibii, kɛ abifabii ni ahiɛ amɛ po. Ani bibii kwraa lɛ po ebɔi nikasemɔ momo? Hɛɛ. Bo lɛ bi mɛi ni akɛ amɛ bɔi kpeei ni tamɔ nɛkɛ yaa beni amɛ hu amɛji gbekɛbii kwraa lɛ okwɛ. Amɛkɛ anɔkwayeli baakɛɛ bo akɛ amɛje shishi amɛkase bɔ ni amɛaabu Nyɔŋmɔ, ni amɛsumɔ ewebii lɛ, ni amɛhiɛ asɔ hei ni ajaa lɛ yɛ lɛ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔɔ. Beni be hoɔ lɛ, gbekɛbii bibii lɛ bakaseɔ anɔkwalei ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ. Obalaŋtai pii yɛ, ni yɛ be mli ni amɛdara yɛ nilee kɛ hiɛsɔɔ mli lɛ, amɛbafataa ‘obalahii kɛ obalayei, hiimeji kɛ gbekɛbii hii’ fɛɛ ni lalatsɛ lɛ woɔ amɛ hewalɛ ni “amɛjie Yehowa gbɛi lɛ yi, ejaakɛ ekometoo egbɛi kwɔ gojoo” lɛ ahe.—Lala 148:12, 13.
3. Te ebaalɛ tɛŋŋ ni obalaŋtai ni le Biblia lɛ kwɛɔ shihilɛ yɛ gbɛ sɔrɔtoi nɔ yɛ bɔ ni mɛi ni leee lɛ kwɛɔ lɛ lɛ he lɛ?
3 Kɛ oji obalaŋta ni ofɔlɔi kɛ bo baa kpeei nɛɛ daa lɛ, no lɛ ajɔɔ bo waa diɛŋtsɛ. Obalaŋtai krokomɛi babaoo yɛ ni je lɛŋ naagbai lɛ haoɔ amɛ. Mɛi komɛi sheɔ gbeyei akɛ adesai baakpata shikpɔŋ lɛ hiɛ. Ole akɛ Nyɔŋmɔ eŋmɛŋ gbɛ ni ebalɛ nakai, ni akɛ eŋmɛŋ adesai agbɛ ni amɛya nɔ amɛfite shibɔlemɔ ŋulami fɛfɛo nɛɛ. Yɛ najiaŋ ni eeeŋmɛ gbɛ ni enɛ aba mli lɛ, Nyɔŋmɔ “baafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ,” taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ. Ole akɛ Biblia lɛ woɔ shi akɛ wɔsɛɛ be ko ni yɔɔ nyam yɛ Nyɔŋmɔ jalɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ ebɛŋkɛ—Kpojiemɔ 11:18; Lala 37:29; 2 Petro 3:13.
Bo Diɛŋtsɛ Ohemɔkɛyeli
4. Mɛɛ gbɛnaa nii Nyɔŋmɔ mla lɛ ni obalaŋtai leɔ lɛ kɛfɔɔ amɛnɔ, ni gbekɛ Samuel fee enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
4 Kɛjɛ shishijee lɛ, ekolɛ Kristojamɔ mli anɔkwale gbɛ lɛ ji nɔ ni ofɔlɔi tiuɔ sɛɛ. Ekolɛ obaa Kristofoi akpeei ejaakɛ amɛkɛ bo baa, ni ekolɛ okɛ ohe woɔ Nyɔŋmɔ jamɔ sɔɔmɔ mli ejaakɛ amɛ hu amɛfeɔ nakai. Shi kɛlɛ, beni bei shwieɔ mli lɛ, Yehowa ni ooosɔmɔ lɛ ni obo lɛ toi lɛ hu bafee nɔ ni bo diɛŋtsɛ onaa he miishɛɛ. Gbekɛ Samuel nyɛ tsɔse lɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ kɛjɛ shishijee, ni ehe bahia ni lɛ diɛŋtsɛ hu enyiɛ sɛɛ. Wɔkaneɔ akɛ: “Gbekɛ tete po baa akɛ enifeemɔ nii yooɔ lɛ, kɛji ejeŋba he tse ni eja hu lo.”—Abɛi 20:11, NIV.
5. (a) Mɛɛ sɛɛnamɔ kpele yɔɔ Biblia lɛ he? (b) Mɛni Paulo kɛɛ Timoteo yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni aŋma lɛ he hiaa ha lɛ he?
5 Ŋmalɛi lɛ kɛɔ wɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ yɛ wɔdɛŋ. Etsɔɔ bɔ ni wɔɔfee ni wɔsa ehiɛ yɛ faŋŋ mli, ni ehaa wɔ saji babaoo ni baaye abua wɔ waa hu. Bɔfo Paulo kɛɛ eyelikɛbualɔ obalanyo Timoteo akɛ: “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ lɛ, ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔsaamɔ kɛ tsɔsemɔ ni yɔɔ jalɛ mli lɛ, koni Nyɔŋmɔ gbɔmɔ lɛ aye emuu, ni asaa lɛ pɛpɛɛpɛ aha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.”—2 Timoteo 3:16, 17.
6. Mɛni Abɛi awolo lɛ kɛɔ yɛ bɔ ni nilee kɛ Nyɔŋmɔ he nilee he hiaa ha lɛ he?
6 Biblia lɛ hu kɛɔ wɔ ni ‘wɔbo tsɔsemɔ toi ni wɔle nii.’ Ekɛɔ wɔ ni wɔkɛ Nyɔŋmɔ kitai lɛ ‘ato wɔmasɛi,’ ni ‘wɔbolɔ wɔtsɛ nilee,’ ni ‘wɔya nɔ wɔtao’ sɛɛyoomɔ taakɛ bɔ ni wɔɔtao jwetrii ni jara wa ni aŋɔtee lɛ. Kɛji onyiɛ ŋaawoo nɛɛ sɛɛ lɛ, no lɛ “ooonu Yehowa gbeyeishemɔ shishi, ni oooná Nyɔŋmɔ he nilee.” Wɔnaa nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ hu: “No hewɔ lɛ, mibii, nyɛboa mi toii Ejaakɛ ajɔɔ mɛi ni nyiɛɔ migbɛi lɛ anɔ lɛ! Nyɛboa tsɔsemɔ toi ni nyɛle nii, ni nyɛkakwaa lɛ kwraa! Ajɔɔ gbɔmɔ ni boɔ mi toi . . . lɛ. Ejaakɛ mɔ ni aaaná mi lɛ, ena wala, ni ehiɛ aaaba nyam yɛ Yehowa hiɛ.” Ani obuɔ Biblia lɛ akɛ ejara wa nakai ni okɛ mɔdɛŋbɔɔ ni tamɔ nɛkɛ woɔ nibii ni ekɛɔ lɛ kasemɔ mli?—Abɛi 2:1-5; 8:32-36.
Na Nilee
7. Mɛni ji nibii ni he hiaa fe fɛɛ ni esa akɛ wɔkase?
7 Obalaŋtai komɛi yɛ ni amɛle kpɔiaŋgbɔlemɔ he nibii ni aŋmala ashwie shi lɛ fɛɛ, aloo amɛbaanyɛ amɛkɛɛ bo nɔ fɛɛ nɔ yɛ lalɔi akuu ni amɛsumɔɔ fe fɛɛ lɛ ahe. Amɛnáa nibii nɛɛ akasemɔ mlɛo kwraa ni amɛkaiɔ hu ejaakɛ amɛnaa nomɛi ahe miishɛɛ. Shi sanebimɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ ji, Mɛni amɛle yɛ Nyɔŋmɔ he? Bo lɛ susumɔ nɔ ni efee lɛ kɛkɛ he okwɛ. Nyɔŋmɔ fee jeŋ muu lɛ fɛɛ. Etsɔ hiɛ egba nɔ ni adesai baafee kɛ nɔ ni baaba kwraa dani nibii nɛɛ ba mli. Jeee Nyɔŋmɔ he sane pɛ Biblia lɛ gbaa wɔ, shi moŋ etsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee ni wɔsa ehiɛ hu. Etsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee wɔna shihilɛ mli miishɛɛ bianɛ kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔna naanɔ wala yɛ ejalɛ jeŋ hee lɛ hu mli. Ani no he ehiaaa kwraa fe ni ooole mɔ ni ye kunim yɛ bɔɔltswaa shwɛmɔ ko mli aloo lalɔi komɛi agbɛii ni aaakase ni etsɛŋ ni mɛi ahiɛ aaakpa amɛnɔ lɛ?—Yesaia 42:5, 9; 46:9, 10; Amos 3:7.
8. Mɛɛ nɔkwɛmɔ kpakpa Yosia kɛ Yesu fɛɛ fee amɛfɔ shi?
8 Beni obalanyo Maŋtsɛ Yosia ye afii 15 lɛ, “ebɔi etsɛ David Nyɔŋmɔ lɛ sɛɛ gbɛ taomɔ.” Beni Yesu ye afii 12 lɛ, ana lɛ ni “eta shi yɛ tsɔɔlɔi lɛ ateŋ” yɛ Yehowa sɔlemɔ tsu lɛ mli, “eebo amɛ toi ni eebibii amɛ saji.”a Bɔ fɛɛ bɔ ni afi abɔ ni oye lɛ ji lɛ, ani onaa miishɛɛ diɛŋtsɛ akɛ oookase nibii ni Nyɔŋmɔ efee momo kɛ nɔ ni ebaafee yɛ wɔsɛɛ lɛ he nii, taakɛ Yosia kɛ Yesu fee lɛ?—2 Kronika 34:3; Luka 2:46.
9. (a) Mɛɛ naagba obalaŋtai babaoo yɔɔ? (b) Mɛni baanyɛ aha nikanemɔ kɛ nikasemɔ afee mlɛo, ni ani bo diɛŋtsɛ okpa shi ona akɛ enɛ ji anɔkwale?
9 Shi ekolɛ obaakɛɛ akɛ: ‘Nikasemɔ wa waa diɛŋtsɛ.’ Mɛi pii, onukpai kɛ gbekɛbii fɛɛ, ji mɛi ni kaneko nii babaoo ni no aaaha nikanemɔ afee mlɛo aha amɛ. Shii abɔ ni okaneɔ nii lɛ, shii abɔ ni nikanemɔ feɔ mlɛo ji no. Shii abɔ ni okaseɔ nii lɛ, shii abɔ ni nikasemɔ feɔ mlɛo ji no. Okɛ susumɔi heei fataa nibii ni ole momo lɛ ahe, ni ehaa efeɔ mlɛo kɛhaa bo ni onuɔ shishi ni okaiɔ hu.
10. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ona sɛɛ babaoo kɛjɛ Kristofoi akpeei amli? (b) Mɛni ji bo diɛŋtsɛ oniiashikpamɔ yɛ enɛ he?
10 Mɛni baanyɛ aye abua bo ni okase Nyɔŋmɔ he nii babaoo? Ekolɛ esa akɛ oba Kristofoi akpeei daa. Ani obaanyɛ otsɔ hiɛ osaa ohe koni okɛ ohe awo mli diɛŋtsɛ? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani obaanyɛ ona nilee ni mli kwɔ waa kɛjɛ nikasemɔ nɛɛ mli kɛtsɔ Ŋmalɛi ni atsɛ shi aŋmalako amɛmli wiemɔi lɛ ni oookwɛ mli lɛ anɔ? Ani oŋmala wiemɔ kome loo enyɔ yɛ niŋmaa lɛ naabu ni baakai bo nɔ ni ŋmalɛi nɛɛ eko fɛɛ eko kɛfataa kuku loo nikasemɔ lɛ he lɛ? Ani kɛ hooo kwraa lɛ ofɔɔ ŋmalɛi nɛɛ ekome kɛ ohetoohamɔ mli woo ni okɛtsɔɔ bɔ ni ohiɛ sɔɔ Ŋmalɛ mli sane ni asusuɔ he lɛ? Asafo mli onukpa ko ni kɛ afii babaoo etee kpeei daa lɛ kɛɛ akɛ: “Mijwɛŋmɔ nyɛɛɛ anyiɛ nikasemɔ ni misako mihe dani mitee lɛ sɛɛ, shi eŋɔɔ minaa waa diɛŋtsɛ kɛji mikase jogbaŋŋ dani mitee ni mijwɛŋmɔ nyiɛɔ sɛɛ hu.”
11. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ona sɛɛ babaoo yɛ Biblia mli wiemɔ ni ahaa lɛ amli, ni mɛni hewɔ enɛ he hiaa nakai lɛ?
11 Kɛ oobo Biblia mli maŋshiɛmɔi atoi lɛ, ani oŋmalaa otii kukuji koni no aye abua bo ni ona bɔ ni wiemɔ lɛ yaa nɔ haa lɛ koni ojwɛŋmɔ hu anyiɛ nɔ ni awieɔ lɛ sɛɛ? Ani okɛ nɔ ni onuɔ lɛ toɔ nɔ ni ole momo lɛ he, koni onyɛ onu shishi yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ koni onyɛ okai nibii lɛ fɛɛ jogbaŋŋ hu? Yesu sɔle akɛ: “Shi enɛ ji naanɔ wala lɛ, akɛ amɛle bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ.” (Yohane 17:3) Ani nilee ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ jeee nilee ni hi fe fɛɛ ni ooonyɛ ona? Kadimɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ enɛ he: “Ejaakɛ Yehowa haa aleɔ nii, edaaŋ nilee kɛ sanesɛɛkɔmɔ jɛɔ. Ejaakɛ ŋaalee aaabote otsui mli ni nilee aaaŋɔɔ osusuma naa; jwɛŋmɔ aaabaa oyi jogbaŋŋ, saneshishinumɔ aaabu ohe.”—Abɛi 2:6, 10, 11.
Daa yɛ Hiɛsɔɔ Mli
12. Mɛni ji nibii ni sa kadimɔ waa ni Nyɔŋmɔ efee eha wɔ lɛ komɛi?
12 Ani wɔhiɛ sɔɔ nibii ni Nyɔŋmɔ efee eha wɔ lɛ lɛlɛŋ? Ebɔ shikpɔŋ fɛfɛo ko ni esaa nɔ kɛha shihilɛ. Ebɔ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ, ni kɛtsɔ no nɔ lɛ eto gbɛjianɔ koni anyɛ afɔ wɔ. Eto gbɛjianɔ eha wɔ koni wɔna wekui ni baafi wɔsɛɛ kɛ asafo ni sumɔɔ wɔ sane hu. (1 Mose 1:27, 28; Yohane 13:35; Hebribii 10:25) Etsu lɛ diɛŋtsɛ ekromɔ Bi lɛ kɛba shikpɔŋ nɔ koni ebatsɔɔ wɔ E-he nii babaoo koni ekɛ kpɔmɔ nɔ ni haa wɔnaa hegbɛ kɛhaa naanɔ wala lɛ aha. Ani ohiɛ sɔɔ nikeenii ni yɔɔ naakpɛɛ diɛŋtsɛ nɛɛ? Ani etsirɛɔ bo ni okpɛlɛ nine ni efɔɔ wɔ koni wɔbakase ehe nii ni wɔsɔmɔ lɛ lɛ nɔ?—Mateo 20:28; Yohane 1:18; Romabii 5:21.
13. Mɛni hewɔ ni onuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ yɛ aŋkroaŋkroi ahe miishɛɛ lɛ?
13 Jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ lɛ yɛ gbɔmɛi ahe miishɛɛ. Etsɛ Abraham “mishieŋtsɛ,” ni ekɛɛ Mose hu akɛ: “Mileo kɛ ogbɛi.” (Yesaia 41:8; 2 Mose 33:12) Kpojiemɔ wolo lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ mfonirifeemɔŋ wolo loo “wala wolo” ko ni aŋmala etsuji anɔkwafoi “kɛjɛ jeŋ shishijee” lɛ fɛɛ agbɛi yɛ mli. Ani ogbɛi baafata he yɛ mli?—Kpojiemɔ 3:5; 17:8; 2 Timoteo 2:19.
14. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ asɛɛnyiɛmɔ baanyɛ aha oshihilɛ ahi yɛ?
14 Anyɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ tsuɔ nii. Kɛ wɔfee nibii yɛ gbɛ ni etsɔɔ lɛ anɔ lɛ, ejieɔ naagbai pii kɛyaa—jeŋba shara, tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, daatɔɔ, hɔŋɔɔ ni asumɔɔɔ, bɔlɛnamɔ mli helai, awuiyelii, gbɔmɔgbee, kɛ efɔji babaoo ni wɔle lɛ fɛɛ eko. Kɛji onyiɛ egbɛi lɛ anɔ lɛ, ebaaye ebua bo ni ona nanemɛi kpakpai diɛŋtsɛ ni ohi miishɛɛ shihilɛ mli. Ani esaaa ni wɔfeɔ nakai? (1 Korintobii 6:9-11) Ni obalaŋta ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaafee enii yɛ Nyɔŋmɔ gbɛi anɔ lɛ po baana hewalɛ babaoo koni efee nibii ni ja. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Anɔkwafo lɛ, [Yehowa] kɛ lɛ baaye yɛ anɔkwayeli mli.” Emaa nɔ mi hu ehaa wɔ akɛ “ekwaaa emɛi krɔŋkrɔŋi lɛ,” ni esaa “eshɛŋ emaŋ lɛ efɔŋ” kɔkɔɔkɔ.—Lala 18:25, NW; 37:28; 94:14; Yesaia 40:29-31.
Yaa Ohiɛ yɛ Nyɔŋmɔ Sɔɔmɔ Mli
15. Mɛɛ ŋaawoo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ Salomo kɛhaa obalaŋtai?
15 Ani otii ni mamɔ ohiɛ lɛ yɛ jeŋ momo ni gboɔ nɛɛ mli aloo eyɛ jalɛ jeŋ hee lɛ mli? Ani oboɔ Nyɔŋmɔ toi, aloo oboɔ jeŋ nilelɔi ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ moŋ toi? Ani hiɛtserɛjiemɔ, skul ni oooya kɛyashɛ shɔŋŋ, aloo shihilɛ be mli nitsumɔ ko ni heɔ obei fɛɛ lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ Nyɔŋmɔ kɛ esɔɔmɔ lɛ hiɛ? Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo ŋma Biblia mli wolo ni ji Jajelɔ lɛ fɛɛ koni ekɛtsɔɔ nɔ ni esa akɛ eye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛi amli. Emu naa akɛ: “Asaŋ kaimɔ o-Bɔlɔ lɛ yɛ obalahiiaŋ gbii lɛ amli, be mli ni gbii fɔji lɛ nako aba, ni afii ni obaakɛɛ yɛ amɛhe akɛ: ‘Minaaa amɛhe miishɛɛ’ lɛ nako ashɛ lɛ. Nyɛhaa wɔboa saji fɛɛ naagbee toi: She Nyɔŋmɔ gbeyei ni oye ekitai lɛ anɔ! Shi enɛ ji gbɔmɛi fɛɛ agbɛnaa.”—Jajelɔ 12:1, 13.
16. Mɛɛ gbɛ nɔ obalaŋtai aaatsɔ ni amɛnine ashɛ hegbɛi babaoo nɔ?
16 Kristofoi fɛɛ ni edara ni ole amɛ—onukpai lɛ, gbɛgbalɔi lɛ, kɛ nyɛ kpokpaa lɛ kɛ kpokpai wuji anɔkwɛlɔi lɛ—fɛɛ ji gbekɛbii be ko. Mɛni kɛ jɔɔmɔi ni amɛnaa bianɛ lɛ ba amɛnɔ? Amɛsumɔɔ Nyɔŋmɔ ni amɛmiitao ni amɛsɔmɔ lɛ. Beni amɛji obalaŋtai lɛ, amɛteŋ mɛi pii ŋɔɔ hegbɛ lɛ koni amɛkɛ be babaoo ni amɛnaa lɛ ana nilee babaoo kɛ niiashikpamɔ. Amɛkase nii ni amɛkɛ amɛhe wo kpeei amli. Amɛkɛ amɛhe wo nitsɔɔmɔ mli, ni amɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛnine ashɛ hegbɛi babaoo nɔ—gbɛgbamɔ, Betel sɔɔmɔ, aloo nitsumɔ kroko ni nyɔmɔwoo babaoo yɔɔ mli lɛ nɔ. Amɛjeee ‘obalaŋtai ni fe mɛi krokomɛi’; shi moŋ amɛyɛ nibii ni amɛnyaa he kɛ nɔ ni amɛsumɔɔ tamɔ oyɔɔ lɛ nɔŋŋ. Shi kɛlɛ, amɛnyiɛ ŋaawoo nɛɛ sɛɛ pɛpɛɛpɛ, akɛ: “Ni nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛfeɔ lɛ, nyɛjiea nyɛmusuŋ nyɛtsua, taakɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ nyɛtsuɔ nyɛhaa ni jeee gbɔmɛi.”—Kolosebii 3:23; okɛto Luka 10:27; 2 Timoteo 2:15 he.
17. Mɛni baaye abua obalaŋtai koni amɛya amɛhiɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli?
17 Ni bo hu? Ani ohiɛ sɔɔ nibii ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he lɛ ahe? Ani ohalaa onanemɛi lɛ kɛjɛɔ mɛi ni kɛ mumɔŋ nibii yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ ateŋ? Ani owoɔ mɛi krokomɛi hewalɛ ni amɛkɛ bo ana gbɛfaŋnɔ yɛ Kristofoi anitsumɔ mli? Ani okɛ mɛi ni edara yɛ afii amli, ni amɛyɔɔ niiashikpamɔ lɛ yaa Kristofoi asɔɔmɔ lɛ mli, koni okase nii kɛjɛ amɛŋɔɔ, koni osa amɛmiishɛɛ lɛ naa okwɛ, ni amɛnitsumɔi kpakpai lɛ awo bo hewalɛ? Odasefonyo ko kaiɔ gbi ko, aaafee afii 20 ni eho nɛ, beni mɔ ko ni eda yɛ afii amli jɛ suɔmɔ mli efɔ lɛ nine klɛŋklɛŋ kwraa ni ebafata ehe kɛya shiɛmɔ lɛ. Nyɛmiyoo lɛ tsɔɔ akɛ enɛ bafee tsakemɔ be ko kwraa yɛ ewala be mli: “Enɛ bafee klɛŋklɛŋ ni miyaa ejaakɛ mi diɛŋtsɛ miisumɔ ni maya, ni jeee akɛni mifɔlɔi kɛ mi miiya hewɔ.”
18. Mɛni ji nibii ni esa akɛ asusu he dani mɔ ko kɛ ehe aha kɛha baptisimɔ?
18 Kɛji ooya ohiɛ yɛ nibii ni ofeɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ nɔ lɛ mli lɛ, ekolɛ etsɛŋ ni obaabɔi baptisimɔ he jwɛŋmɔ. Ehe miihia ni okai akɛ baptisimɔ jeee nifeemɔ ko ni gbeleɔ gbɛ kɛhaa bo akɛ otsɔ onukpa ni eje nɔ. Etsɔɔɔ akɛ ooda yɛ afii amli, aloo eji nɔ ko ni esa akɛ ofee akɛni onanemɛi ekɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ hewɔ. Dani ooobi ni abaptisi bo lɛ, esa akɛ ona anɔkwale lɛ he shishijee nilee koni ohi shi yɛ gbɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kpaa gbee nɔ. Esa akɛ ona niiashikpamɔ bɔ ni sa yɛ nakai anɔkwale lɛ ni okɛ mɛi krokomɛi aaaja lɛ mli koni oyoo akɛ enɛ ji anɔkwa jamɔ lɛ fa ko ni he hiaa waa diɛŋtsɛ. (Mateo 24:14; 28:19, 20) Esa akɛ ole hu akɛ yɛ be mli ni okɔ nɛkɛ Kristofoi agbɛ ni he hiaa waa nɛɛ sɛɛ lɛ, abaakpa bo gbɛ ni ohi shi yɛ Biblia lɛ jeŋba he shishitoo tɛi ni ja lɛ kɛ gbeekpamɔ naa.b Esa akɛ ojɔɔ ohe nɔ oha oŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ, yɛ otsui mli.—Okɛto Lala 40:8, 9, he.
19. Mɛɛ be mli esa akɛ abaptisi mɔ ko?
19 Baptisimɔ ji gbɛ ko ni okɔɔ yɛ be mli ni okpɛ oyiŋ kwraa akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni aaaba yɛ owala gbii abɔ ni eshwɛ lɛ mli lɛ, obaasɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ. Eji okadi ni ofeɔ yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ ni okɛtsɔɔ akɛ ojɔɔ ohe nɔ kwraa kɛmɔ shi, ni nɔ ko kwraa bɛ sɛɛ dɔŋŋ hu oha Yehowa kɛtsɔ Yesu Kristo nɔ akɛ obaafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Kristofonyo onukpa ko kaiɔ gbi lɛ, aaafee afii nyɔŋmai enumɔ nɛ, beni eyoo enɛ lɛ: “Esa akɛ mi diɛŋtsɛ mafee nɔ ko yɛ he!” Michelle, ni eji obalanyo Odasefonyo, ni abaptisi lɛ yɛ Newcastle, yɛ England afii fioo ni eho nɛ lɛ kɛɛ: “Beni miye afi 13 lɛ, miyoo akɛ esa akɛ majɔɔ miwala nɔ koni abaptisi mi; nɔ ko bɛ ni mafee fe ni masɔmɔ Nyɔŋmɔ.”
20. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa obalaŋtai akpei nyɔŋmai abɔ efee amɛfɔ shi momo po? (b) Te esa akɛ abu gbɛ ni amɛkɔ nɛɛ tɛŋŋ?
20 Abaptisi obalaŋtai akpei nyɔŋmai abɔ yɛ nyɛsɛɛ nɛɛ. Amɛkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni amɛkase egbɛi lɛ hu, ni agbɛnɛ, kɛtsɔ nu mli baptisimɔ nɔ lɛ, amɛkɛ miishɛɛ fataa mɛi babaoo ni edara lɛ ahe ni amɛkɛfeɔ amɛ henɔjɔɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ he okadi yɛ faŋŋ mli. Amɛle akɛ baptisimɔ jeee naagbee nifeemɔ, shi moŋ amɛshihilɛ gbɛ ni amɛjɔɔ nɔ yɛ anɔkwayeli mli ni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaahi shi yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli kɛya naanɔ lɛ shishijee kɛkɛ ni.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kwɛmɔ sane ni ji “Sɔɔlɔi Obalaŋtai yɛ Biblia Bei Amli” ni yɔɔ baafa 4 Iɛ.
b Enɛ etsɔɔɔ akɛ ni aaakɛɛ akɛ ‘Amrɔ nɛɛ abaptisiko mi’ lɛ ji naajiemɔ ni akɛbaafee efɔŋ. Kɛji wɔna wɔle nɔ ni Nyɔŋmɔ biɔ yɛ wɔdɛŋ nɔŋŋ pɛ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ gbɛnaa nii bakaa wɔnɔ akɛ wɔbo lɛ toi.—Yakobo 4:17.
Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?
◻ Mɛni hewɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ Iɛ he nilee he hiaa waa Iɛ?
◻ Mɛɛ gbɛ no oootsɔ ona Kristofoi akpeei ahe sɛɛ babaoo yɛ?
◻ Mɛɛ jɔɔmɔi ni jɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ esa akɛ etsirɛ wɔ ni wɔbo Iɛ toi?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oya ohiɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli?
◻ Mɛɛ be mli esa akɛ abaptisi mɔ ko?