“Miishɛɛ Ji Mɛi Ni He Jɔ Lɛ”
AFI 1901 mli beni aha Nobel Jweremɔ Nɔ kɛha Toiŋjɔlɛ lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, no mli lɛ akɛha Jean-Henri Dunant, ni to Red Cross lɛ shishi lɛ, kɛ shika he lɛtemɔ he nilelɔ Frédéric Passy fɛɛ shikome. Kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa nɛɛ akɛha shii 69, emli shii 55 lɛ, akɛha aŋkroaŋkroi sɔrɔtoi 71, ákɛ mɛi komekomei aloo mɛi enyɔ loo nɔ shikome, ni akɛha kui loo gbɛjianɔtoi 16 shii 14. Kui lɛ ekomɛi anine eshɛ nɔ fe shikome, tamɔ International Red Cross Committee (Majimaji Ateŋ Red Cross Kuu) lɛ nɛkɛ (1917, 1944, kɛ 1963) kɛ Office of the United Nations High Commissioner for Refugees (Jeŋmaji Ekomefeemɔ Nitsumɔ He ni Kwɛɔ Abobalɔi Anɔ) lɛ (1954 kɛ 1981). Eka shi faŋŋ akɛ akɛni anaaa mɛi ni sa hewɔ lɛ, kuu ni kwɛɔ Nobel jweremɔ nɔ lɛ nɔ lɛ haaa jweremɔ nɔ ko shii 19 sɔŋŋ.
Taakɛ mɔ ko baasusu lɛ, mɛi ni aha amɛ jweremɔ nii nɛɛ ateŋ mɛi pii ji maŋ nɔkwɛlɔi, maŋ najiaŋdamɔlɔi, aloo mɛi krokomɛi ni yɔɔ maŋkwramɔ mli yɛ gbɛ ko nɔ. Shi adafitswaa ŋmalalɔi, kojolɔi, adesai ashihilɛ he nilelɔi shika he lɛtemɔ he nilelɔi kɛ mɛi ni tsakeɔ adesa ashihilɛ hu anine eshɛ nɔ. Awo Jeŋ nilelɔi hu ahiɛ nyam nakai, tamɔ Linus Pauling yɛ 1962 mli kɛ Andrey Sakharov yɛ 1976 mli, tamɔ bɔ ni afee nitsulɔi ahiɛnyiɛlɔi tamɔ Lech Walesa ni ale lɛ jogbaŋŋ lɛ yɛ 1983 mli lɛ. Ni yɛ 1970 mli lɛ, akɛ jweremɔ nɔ lɛ ha okwaayeli he nilelɔ Norman E. Borlaug.
Jamɔ mli mɔ klɛŋklɛŋ ni aha lɛ jweremɔ nɔ lɛ ji Swedennyo Lutheran osɔfonukpa Nathan Sɔ̃derblom, ni ahala lɛ yɛ 1930 lɛ. Yɛ 1946 mli lɛ, Methodistnyo John R. Mott, ni ji sanekpakpa shiɛlɔ shi ejeee osɔfo lɛ kɛ mɔ kroko ja jweremɔ nɔ lɛ, ni mɔ ni nyiɛ amɛsɛɛ yɛ 1952 mli ji Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ kɛ jeŋ nilee mli nilelɔ Albert Schweitzer, ni yɛ 1958 mli lɛ, Belgium osɔfo Dominique Georges Pire. Yɛ 1964 mli lɛ, mɔ ni ahala ji maŋbii ahegbɛi ahefalɔ kɛ Baptist osɔfo Martin Luther King, Jr.
Shi yɛ afii fioo ni eho nɛɛ amli lɛ, jamɔ miitsu gbɛfaŋnɔ ni nɔ kwɔ waa he nii yɛ toiŋjɔlɛ ni je lɛ nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Yɛ bɔ ni nibii yaa nɔ nɛɛ sɛɛnyiɛmɔ mli lɛ, naagbee mɛi nɛɛhu ni aha amɛ Nobel Jweremɔ Nɔ kɛha Toiŋjɔlɛ lɛ ateŋ mɛi etɛ ji jamɔ mli gbɔmɛi: Katolek osɔfoyoo Mother Teresa ni jɛ Calcutta lɛ yɛ 1979, Anglican osɔfo Desmond Tutu ni jɛ South Africa lɛ yɛ 1984, ni nyɛsɛɛ afi lɛ, Tibetbii a-Buddhanyo “nyɔŋmɔ-kɛ-maŋtsɛ,” Dalai Lama ni atswa enaneshi tu lɛ.
Eji anɔkwale akɛ Yesu kɛɛ: “Ajɔɔ mɛi ni kpataa lɛ.” (Mateo 5:9, King James Version) Shi ani jamɔ mli mɔdɛŋbɔi ni akɛtsuɔ nii akɛ mɛi ni kpataa yɛ je nɛɛ mli—ekɔɔɔ he eko kɛji Katolekbii jio, Protestantbii jio, Buddhabii jio, aloo mɛi krokomɛi—lɛ baaye omanye?
Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ nɛkɛ amrɔ nɛɛ yiwalɛ jeŋ ni etsi ehe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he nɛɛ naŋ toiŋjɔlɛ ko ni sɛɛ tsɛɔ kɔkɔɔkɔ, ni eji anɔkwale ko ni je lɛŋ ejurɔfeemɔ nifeemɔi, kɛ adesai ashihilɛ he nibii, kɛ maŋkwramɔŋ saji amli ni jamɔ kɛ ehe woɔ lɛ nyɛŋ atsake. Kɛ Bɔlɔ lɛ kɛ e-Maŋtsɛyeli ni yɔɔ Kristo Yesu, “Toiŋjɔlɛ Lumɔ” lɛ shishi lɛ ye ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔyelii nɛɛ anajiaŋ lɛ, no lɛ etsɛŋ ni lɛ diɛŋtsɛ ebaajɔɔ adesai ni heɔ yeɔ lɛ kɛ toiŋjɔlɛ—Yesaia 9:6, 7; 57:21; Lala 46:10; Daniel 2:44.
Gbɔmɛi ni he jɔ ni yooɔ nɛkɛ anɔkwale nɛɛ ni amɛtoɔ amɛshihilɛi yɛ no naa pɛpɛɛpɛ lɛ baana miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Taakɛ New World Translation lɛ eŋma Yesu wiemɔ lɛ: “Miishɛɛ ji mɛi ni he jɔ lɛ.”