Romabii Lɛ Nu Sanekpakpa Fe Fɛɛ
TE AAAFEE tɛŋŋ ni adesa ni ji eshafeelɔ lɛ aaafee jalɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ ni no aha ena naanɔ wala hu? Nɛkɛ sanebimɔ nɛɛ kɛ naataomɔi ni mli wa ba yɛ wɔ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli. Ani ole hetoo lɛ? Kɛji ole jio, oleee jio, eji sɔ̃ ni ka bo diɛŋtsɛ onɔ akɛ okane bɔ ni bɔfo Paulo wie nakai naagba lɛ he yɛ gbɛ ni mli ka shi faŋŋ nɔ yɛ Biblia mli wolo ni ji Romabii lɛ mli lɛ oha ohe. Kɛji ofee nakai lɛ, eeeye ebua bo ni onu tsakpaa ni he hiaa ni ka hemɔkeyeli, nitsumɔi, jalɛ, kɛ wala teŋ lɛ shishi jogbaŋŋ.
PAULO KƐ ROMABII LƐ
Romabii awolo lɛ ji wolo ko ni Paulo ŋma aaafee afi 56 Ŋ.B. kɛyaha Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ. Mɛni hewɔ ni eŋma wolo lɛ? Eyɛ mli akɛ Paulo eyasarako Roma yɛ afi 56 Ŋ.B. moŋ, shi eka shi faŋŋ akɛ ele Kristofoi pii yɛ jɛmɛ, ejaakɛ etsi amɛteŋ mɛi pii agbɛii ata yɛ ewolo lɛ mli. Kɛfata he hu lɛ, Paulo miisumɔ waa ni eya Roma bɔni afee ni ekɛ hewalɛwoo ayaha enyɛmimɛi Kristofoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ, ni etamɔ nɔ ni eto gbɛjianɔ hu koni ekɛ Roma afee emaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ gbɛfaa kɛmiiya Spain lɛ shishijee he.—Romabii 1:11, 12; 15:22-24.
Shi kɛlɛ, yiŋtoo krɛdɛɛ ni Paulo kɛŋma wolo nɛɛ ji ni ekɛha sanebimɔ: Te aaafee tɛŋŋ ni gbɔmɛi aaana jalɛ ni kɛ mɔ yaa yiwalaheremɔ mli? lɛ hetoo. Hetoo ni ekɛha lɛ bafee sane kpakpa ni fe fɛɛ. Abuɔ mɔ ko jalɔ yɛ hemɔkɛyeli naa.Paulo ma oti nɛɛ nɔ mi ni eje ewolo lɛ yitso lɛ shishi beni eŋma akɛ: “Ejaakɛ mihiɛ gbooo Kristo sanekpakpa lɛ he, ejaakɛ eji Nyɔŋmɔ hewalɛ ni aŋɔhereɔ mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ yeɔ lɛ yiwala, Yudanyo lɛ tsutsu kɛ Helanyo hu. Ejaakɛ no mli ajieɔ Nyɔŋmɔ jalɛ kpo yɛ, kɛjɛɔ hemɔkɛyeli mli kɛyaa hemɔkɛyeli mli; taakɛ bɔ ni aŋma akɛɛ ‘Shi jalɔ ni tsɔɔ hemɔkɛyeli nɔ lɛ yi aaana wala.’”—Romabii 1:16, 17.
HEMƆKƐYELI KƐ MLA LƐ
Jeee mɔ fɛɛ mɔ kpɛlɛɔ nɔ akɛ abuɔ mɔ jalɔ yɛ hemɔkɛyeli naa yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli. Mɛi fioo ko ni anuɔ amɛwiemɔ waa maa nɔ mi akɛ babaoo he miihia fe nakai. Ani Yehowa kɛ Mose Mla lɛ hako? Te aaafee tɛŋŋ ni mɔ ko aaafee jalɔ hu kɛji ebaaa ehe shi ehaaa nakai gbɛjianɔtoo ni jɛ mumɔ mli lɛ? (Kwɛmɔ Galatabii 4:9-11, 21; 5:2.) Yɛ afi 49 Ŋ.B. lɛ, nɔyeli kuu lɛ susu sane ni abiɔ kɛji esa akɛ aye Mla lɛ nɔ lɛ he yɛ Yerusalem, ni amɛmu sane naa akɛ ehe ehiaaa ni afolɔ Jeŋmajiaŋbii ni kpɛlɛɔ sanekpakpa lɛ nɔ lɛ ketia ni amɛba amɛhe shi amɛha nibii ni Yudafoi a-Mla lɛ biɔ lɛ ni amɛye nɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:1, 2, 28, 29.
No sɛɛ aaafee afii kpawo lɛ, Paulo ŋma ewolo lɛ eyaha Romabii lɛ ni efi nakai yiŋkpɛɛ ni ma shi akɛ kadimɔ nɔ ko nɛɛ sɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etee hiɛ babaoo po. Jeee akɛ Mla lɛ he ehiaaa kɛhaaa Jeŋmajiaŋbii ni ebatsɔmɔ Kristofoi lɛ kɛkɛ, shi moŋ abuŋ Yudafoi ni damɔɔ toiboo ni amɛfeɔ amɛhaa no lɛ jalɔi kɛha wala.
JALƐ KƐTSƆ HEMƆKƐYELI NƆ
Yɛ be mli ni okaneɔ Romabii awolo lɛ, obaana bɔ ni Paulo gbala esane lɛ mli yɛ ŋaa mli, ni etsɛ ŋmalɛi babaoo yisɛɛ kɛjɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli ni ekɛ fi ewiemɔ lɛ sɛɛ lɛ. Beni ekɛ Yudafoi ni ekolɛ eeewa eha amɛ akɛ amɛaakpɛlɛ enitsɔɔmɔ ni jɛ ŋwɛi lɛ nɔ lɛ wieɔ lɛ, etsɔɔ akɛ esumɔɔ amɛ sane ni esusuɔ amɛhe. (Romabii 3:1, 2; 9:1-3) Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ewie kɛ sanemlitsɔɔmɔ ni mli tse kɛ saneshishinumɔ ni anyɛɛɛ aje he ŋwane hu.
Paulo je shishi yɛ Romabii yitso 1 kɛyashi yitso 4 lɛ, kɛ anɔkwa sane nɛɛ akɛ mɔ fɛɛ mɔ eye eshafeemɔ he fɔ. No hewɔ lɛ, gbɛ kome pɛ ni aaatsɔ nɔ abu adesai jalɔi ji kɛtsɔ hemɔkɛyeli nɔ. Eji anɔkwale akɛ Yudafoi lɛ bɔ mɔdɛŋ ni amɛtsɔmɔ jalɔi kɛtsɔ Mose Mla lɛ nɔ yeli nɔ. Shi amɛyeee omanye. No hewɔ lɛ, Paulo kɛɛ kɛ ekaa akɛ: ‘Yudafoi kɛ Helabii fɛɛ yɛ esha shishi.’ Etsɛ Ŋmalɛi babaoo ni ekɛma nɛkɛ anɔkwale ni amɛsumɔɔɔ nɛɛ nɔ mi.—Romabii 3:9.
Akɛni ‘atsɔŋ mla nitsumɔ nɔ abuŋ heloo ko heloo ko jalɔ’ hewɔ lɛ, mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ mɔ? Nyɔŋmɔ baabu adesai jalɔi akɛ nikeenii ni ekɛhaa amɛ yaka yɛ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ hewɔ. (Romabii 3:20, 2.4) Kɛji amɛnine baashɛ enɛ nɔ lɛ, belɛ esa akɛ amɛna hemɔkɛyeli yɛ nakai afɔleshaa lɛ mli. Ani nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ, akɛ abuɔ adesai jalɔi yɛ hemɔkɛyeli naa pɛ lɛ ji nɔ ko hee? Dabi kwraa. Abu Abraham jalɔ yɛ ehemɔkɛyeli lɛ hewɔ dani akɛ Mla lɛ po ha.—Romabii 4:3.
Agbɛnɛ beni Paulo ema bɔ ni hemɔkɛyeli he hiaa lɛ nɔ mi lɛ, etee nɔ ewie Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ nɔdaamɔ nɔ lɛ he yɛ yitso 5 lɛ mli. Lɛ ji Yesu, mɔ ni ejalɛ gbɛ lɛ jieɔ hewalɛ ni Adam esha lɛ naa lɛ kɛyaa kwraa kɛhaa mɛi ni naa hemɔkɛyeli yɛ E-mli lɛ. No hewɔ lɛ, jeee kɛtsɔ Mose Mla lɛ nɔ yeli nɔ, shi moŋ ‘kɛtsɔ mɔ kome jalɛ nɔ lɛ, abuɔ gbɔmɛi fɛɛ jalɔi kɛhaa wala.”—Romabii 5:18, New World Translation.
SHITEE-KƐ-WOI LƐ AHETOOHAMƆ
Shi, kɛji akɛ Kristofoi bɛ Mla lɛ shishi lɛ, mɛni ji nɔ ni baatsi amɛnaa koni amɛkaya nɔ amɛfee eshai ni amɛbu akɛ abu amɛ jalɔi, kɛ shidaa kɛha Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ ni wɔsaaa lɛ? Paulo haa shitee-kɛ-woo nɛɛ hetoo yɛ Romabii yitso 6 lɛ mli. Kristofoi egboi amɛha amɛ tsutsu eshafeemɔ gbɛ lɛ. Wala hee ni amɛyɔɔ yɛ Yesu mli lɛ kɛ gbɛnaa nii bafɔɔ amɛnɔ ni amɛwuu amɛshi amɛhelooŋ shigbeemɔi lɛ. Ewoɔ hewalɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛkahaa esha miiyea nyɛgbɔmɔtso ni baagbo lɛ nɔ maŋtsɛ.”—Romabii 6:12.
Shi kɛ hooo lɛ, ani esaaa ni Yudafoi lɛ kaa he amɛhiɛɔ Mose Mla lɛ mli? Yɛ yitso 7 lɛ, Paulo tsɔɔ mli jogbaŋŋ akɛ jeee nɛkɛ sane lɛ ji. Tamɔ bɔ ni yoogbayoo yeɔ ehe kɛjɛɔ ewu mla shishi yɛ be mli ni ewu lɛ egbo lɛ, nakai nɔŋŋ Yesu gbele lɛ haa Yudafoi ni heɔ yeɔ lɛ yeɔ amɛhe kɛjɛɔ Mla lɛ shishi ni amɛaahi lɛ he Paulo kɛɛ: “Nakai nɔŋŋ nyɛ hu, akɛ Kristo gbɔmɔtso lɛ egbe nyɛ eha Mla lɛ.”—Romabii 7:4.
Ani enɛ tsɔɔ akɛ tɔmɔ ko yɛ Mla lɛ he? Etsɔɔɔ nakai. Mla lɛ yeɔ emuu pɛpɛɛpɛ. Naagba lɛ ji akɛ gbɔmɛi ni yeee emuu lɛ nyɛŋ aye Mla lɛ nɔ. Paulo ŋma akɛ: “Ejaakɛ wɔle akɛ Mla lɛ, mumɔŋ nɔ ni; shi mi lɛ heloo gbɔmɔ ji mi, ni ahɔɔ mi awo esha lɛ shishi.” Adesa ni yeee emuu lɛ nyɛŋ aye Nyɔŋmɔ Mla ni yeɔ emuu lɛ nɔ, no hewɔ lɛ mla lɛ buɔ lɛ fɔ. Belɛ, kwɛ bɔ ni eyɔɔ naakpɛɛ, akɛ “agbɛnɛ fɔbuu ko fɔbuu ko bɛ ni akɛbaabu mɛi ni yɔɔ Kristo Yesu mli lɛ”! Akɛ mumɔ efɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ koni amɛfee Nyɔŋmɔ bii. Yehowa mumɔ lɛ yeɔ buaa amɛ koni amɛwuu amɛshi emuu ni heloo lɛ yeee lɛ. “Namɔ aaafolɔ Nyɔŋmɔ halamɔbii lɛ anaa? Nyɔŋmɔ ji Mɔ ni buɔ amɛ jalɔi.” (Romabii 7:14; 8:14, 33, NW) Nɔ ko nɔ ko nyɛŋ agbala amɛ kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli.
JALƐ KƐ HELOONAA YUDAFOI LƐ
Kɛji Mla lɛ he ehiaaa dɔŋŋ lɛ, nɛgbɛ enɛ shiɔ Israel maŋ lɛ yɛ? Ni ŋmalɛi babaoo ni woo shi akɛ abaasaa ato Israel ama shi ekoŋŋ lɛ hu? Asusu nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ ahe yɛ Romabii yitsei 9 kɛyashi 11 lɛ amli. Hebri Ŋmalɛi lɛ gba fɔ shi akɛ Israelbii lɛ ateŋ mɛi fioo ko pɛ yiwala abaahere ni akɛ Nyɔŋmɔ baagbala ejwɛŋmɔ kɛya jeŋmaji lɛ anɔ. Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, awoɔ gbalɛi ni kɔɔ bɔ ni abaahere Israel yiwala he lɛ obɔ, jeee kɛtsɔ heloonaa Israel nɔ, shi moŋ kɛtsɔ Kristofoi asafo lɛ, ni emli shishitoo bii ji heloonaa Yudafoi ni heɔ yeɔ lɛ ni ahaa amɛyibɔ shɛɔ kɛtsɔɔ Jeŋmajiaŋbii ni hiɛ tsui krɔŋŋ lɛ anɔ lɛ nɔ.—Romabii 10:19-21; 11:1, 5, 17-24.
JALƐ SHISHITOO TƐI
Yɛ Romabii yitsei 12 kɛyashi 15 lɛ, Paulo tee nɔ ni etsɔɔ gbɛi komɛi ni anyɛɔ atsuɔ he nii ni Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ baanyɛ atsɔ nɔ amɛhi shi koni ekɛ jalɔi ni abu amɛ lɛ akpa gbee lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekɛɛ: “Nyɛŋɔ[a] nyɛgbɔmɔtsei lɛ nyɛdamɔ[a] shi akɛ afɔlei ni hiɛ ka ni he tse ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ ni nyɛjamɔ lɛ afee mumɔŋ jamɔ. Ni nyɛjeŋba akatamɔ jeŋbii ajeŋba, shi moŋ nyɛkɛ nyɛjwɛŋmɔ ni etsɔ ehee lɛ atsakea nyɛhe.” (Romabii 12:1, 2) Esa akɛ wɔkɛ wɔhe afɔ hewalɛ ni ekpakpa feemɔ yɔɔ lɛ nɔ ni wɔkɛ efɔŋ akaku efɔŋ naa. Bɔfo lɛ ŋma akɛ: “Kaaha efɔŋ miiye onɔ kunim, shi moŋ okɛ ekpakpafeemɔ aye efɔŋ nɔ kunim.”—Romabii 12:11.
Roma ji maŋkwramɔŋ hewalɛ lɛ jɛɛhe yɛ Paulo gbii lɛ amli. No hewɔ lɛ, Paulo wo Kristofoi aŋaa yɛ nilee mli akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aba ehe shi aha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ. Ejaakɛ hegbɛ ko bɛ ni jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.” (Romabii 13:1) Bɔ ni Kristofoi kɛ amɛhe yeɔ haa lɛ hu ji shihilɛ gbɛ ni kɛ jalɛ kpaa gbee lɛ fa. Paulo kɛɛ: “Nyɛkahiɛa mɔ ko mɔ ko nyɔmɔ, akɛ ja suɔmɔ ni nyɛkɛaasumɔ nyɛhe lɛ; ejaakɛ mɔ ni sumɔɔ enaanyo lɛ, eye mla lɛ nɔ pɛ.”—Romabii 13:8.
Kɛfata he hu lɛ, esa akɛ Kristofoi asusu amɛnanemɛi Kristofoi ahenilee he ni amɛkakojokojo amɛhe. Paulo woɔ hewalɛ akɛ: “Nyɛhaa wɔtiua hejɔlɛ nibii kɛ nibii ni wɔkɛaaha wɔnanemɛi anane amɔ shi moŋ.” (Romabii 14:19) Mɛɛ ŋaawoo kpakpa ni esa akɛ akɛtsu nii yɛ Kristofonyo shihilɛ fɛɛ mli enɛ ji nɛkɛ! Kɛkɛ ni, Paulo mu naa yɛ yitso 16 lɛ kɛ ŋamɔi ni ekɛmaje aŋkroaŋkroi kɛ enaagbee ekaawoo wiemɔi kɛ ŋaawoo hu.
KƐHA MƐI NI AFƆ AMƐ MU LƐ KƐ TOOI KROKOMƐI LƐ
Saneyitso ni awie he yɛ Romabii awolo lɛ mli lɛ he miihia yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli ni ehe miihia ŋmɛnɛ hu lolo. Jalɛ kɛ naanɔ wala ji nibii ni esa akɛ Yehowa tsuji fɛɛ asusu he. Eji anɔkwale akɛ, aŋma Romabii awolo lɛ aha Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ asafo lɛ, yɛ be mli ni ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi babaoo ji “asafo babaoo” lɛ mlibii ni amɛyɔɔ shikpɔŋ nɔ hiɛnɔkamɔ. (Kpojiemɔ 7:9) Shi kɛlɛ, nɛkɛ wolo nɛɛ yɛ shɛɛsane ko ni he hiaa waa kɛha amɛ hu. Mɛni ji no?
Romabii awolo lɛ maa nɔ mi akɛ abuɔ Kristofoi jalɔi kɛtsɔ hemɔkɛyeli nɔ. Kɛha mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ, afeɔ enɛ kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaatsɔmɔ Yesu hefatalɔi nɔyelɔi yɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli. Shi kɛlɛ, abuɔ asafo babaoo lɛ mlibii lɛ hu jalɔi, shi moŋ akɛ ‘Nyɔŋmɔ shieŋtsɛmɛi,’ taakɛ blematsɛ Abraham ji lɛ. (Yakobo 2:21-23) Abuɔ amɛ jalɔi kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaafo amanehulu kpeteŋkpele lɛ, ni enɛ damɔ hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ yɛ Yesu la lɛ mli lɛ nɔ, taakɛ bɔ ni eji yɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ hu agbɛfaŋ lɛ. (Lala 37:11; Yohane 10:16; Kpojiemɔ 7:9, 14) No hewɔ lɛ, niiahesusumɔ ni Paulo kɛha yɛ Romabii awolo lɛ mli lɛ he hiaa waa kɛha tooi krokomɛi lɛ kɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ hu. Ni ŋaawoo kpakpa ni wolo lɛ kɛhaa akɛ wɔhi shi koni ekɛ jalɔi ni aaabu wɔ lɛ akpa gbee lɛ hu he miihia kɛha Kristofoi fɛɛ.
The Book of Life, ni Nilelɔi Newton Marshall Hall kɛ Irving Francis Wood ŋma lɛ jajeɔ akɛ: “Kɛ ebalɛ sane naataomɔ kɛ tsɔɔmɔ he lɛ, [Romabii awolo lɛ] shɛɔ he ni kwɔ fe fɛɛ yɛ Paulo tsɔɔmɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ mli. Bulɛ yɛ mli, ewieɔ kɛ ŋaa, shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, hewalɛ yɛ mli. . . . Nɛkɛ wolo nɛɛ kasemɔ kɛ enyɔmɔwoo ni jara wa ni fa babaoo diɛŋtsɛ baa.” Mɛni hewɔ okaneee wolo lɛ ohaaa bo diɛŋtsɛ ohe koni ona “sanekpakpa” ni yɔɔ mli, ni ji “Nyɔŋmɔ hewalɛ ni akɛhereɔ mɔ yiwala” lɛ he miishɛɛ.—Romabii 1:16.
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
“Ejaakɛ [jeŋ] hewalɛ ko bɛ ni jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.” Enɛ etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni halaa nɔyelɔi aŋkroaŋkroi lɛ tɛɛ. Shi moŋ, jeŋ nɔyelɔi lɛ yɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛŋmɛɛ naa pɛ. Yɛ shihilɛi pii amli lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔɔ hiɛ enaa adesai anɔyelɔi lɛ ni egbaa amɛhe sane efɔɔ shi, no hewɔ lɛ, kɛtsɔ no nɔ lɛ “hegbɛi ni yɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ to.”—Romabii 13:1.
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Museo della Civiltà Romana, Roma
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Akɛɔ Kristofoi akɛ: “Nyɛwoa Nuŋtsɔ Yesu Kristo.” Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ amɛnyiɛ Yesu nanemaa hei lɛ asɛɛ kpaakpa, ni amɛkase lɛ kɛtsɔ mumɔŋ nibii ni amɛkɛaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli moŋ fe heloonaa nibii lɛ nɔ, koni amɛkaha “heloo lɛ nɔjwɛŋmɔ lɛ miitsɔ heloo lɛ sɛɛdii.”—Romabii 13:14.
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Paulo kɛɛ Romabii lɛ ni amɛkɛ “naashɔmɔ krɔŋkrɔŋ aŋaŋaa amɛhe.” Shi kɛlɛ, jeee Kristofoi akusum hee ko loo jamɔ mli nifeemɔ ko shishi etoɔ yɛ biɛ Iɛ. Yɛ Paulo gbii lɛ amli lɛ, afɔɔ hiɛnaa shɔmɔ, naa shɔmɔ, aloo dɛ shɔmɔ akɛ ŋamɔ, suɔmɔ, aloo bulɛ he okadi. No hewɔ lɛ, Paulo miiwie kusum ko ni afɔɔ feemɔ yɛ egbii lɛ amli lɛ he kɛkɛ.—Romabii 16:16.